Friedrich Kuhlbars (0)

Valga Gümnaasium

Friedrich Kuhlbars
Referaat
Koostaja : Timo Stogov
Hummuli 2009

Sisukord

Lk. 2 Sisukord
Lk. 3 Sissejuhatus
Lk. 3-5 Elulugu
Lk. 6-7 Kirjanduslik tegevus
Lk.7 Kokkuvõte
Lk. 8 Kasutatud allikad
Sissejuhatus
Räägime Friedrich Kuhlbarsi elust. Mis olid tema suurimad ja siiani tuntud saavutused , millega ta hakkama sai. Muidugi peame ka rääkima Friedrich Kuhlbarsi vanematest. Kuidas arenes Friedrich Kuhlbarsist nii haritud mees nagu ta oli ja viisakas härrasmees.Miks paljud ei teadnud Friedrich Kuhlbarsi kui lüürikut.

Elulugu

Unikülas asub luuletaja Friedrich Kuhlbarsi sünnikoht. Kunagi seisis siin tulevase kirjaniku sünnipaigaks saanud Uniküla koolimaja . Kunagise hariduskolde järgi kutsutakse seda praegugi Koolitareks (- taluks ). Koolimaja põles maha aastal 1941. Nüüd seisab siin õues luuletaja ja kooli mälestuseks hall maakivi , millele kinnitatud tahvel teatab :
Siin asus Uniküla koolimaja kus 17.VIII 1841 sündis kirjanik Friedrich Kuhlbars
Luuletaja isa Jakob Kuhlbars ( Zeiger ) põlvnes Nõo kihelkonnast Unipiha Ala- Kiisa talust. Kui ta Tartus koolis käis, tõlgiti ta kodutalu nimi saksa keelde (Kuhlbars - kiisk ) ja sellest kujuneski jäädav perekonnanimi Kuhlbars. Mõisa loaga õnnestus luuletaja vanaisal Jaanil koolitada oma poeg Jakob koolmeistriks . Üks koolivend soovitas talle koolmeistri koha Sangaste Unikülla, kuhu kohalik mõisnik kuulsa väejuhi Barclay de Tolly poeg Magnus Barclay de Tolly oli maarahva lastele asutanud kooli. Jakob Kuhlbars alustas suure püüdlikusega koolitöid ja rajas koolimaja ümber ilusa aia, kus kasvas rohkesti puid, põõsaid ja lilli, mida ka mõisnik käis imetlemas. Koolimaja otsa ehitas ta palvemaja, kus pidas harda vennaste -koguduse liikmena palvetunde. Oma õpilastele ta soovitas oma kodu- ja eriti  viljapuuaedade rajamist, õpetas neile puude silmamist ja raamatuköitmist. Paljud ta kasvandikud olidki ümbruskonnas esimesed suurte "uibuaedade" rajajad.
Kirjaniku ema Katherine (sünd Schumann) oli Olustvere aedniku tütar, kelle silmad hiilanud veel kõrges vanuses, kui ta jutustanud Viljandimaast ja oma noorpõlvest. Ta suri Unikülas 7. jaanuaril 1881, tema mehe elu oli katkenud juba 26. veebruaril 1868.aastal. Mõlemad on maetud Laatre 1. kalmistule, kus nende kalmud on paraku unustatud. Luuletaja kodukoha ümbrus on maaliline. Eriti kaunis oli koolimaja ümbrus oma suure aiaga, mis kevadeti õitses. Selle kohta ütleb laulik oma luuletuses " Vaimus vanemate ja venna hauakünkal:
Mu isa aiakese asutas,
Kus ema hoolsalt oli töötamas.
Seal vaatas tiigikene põõsastest, ei kao ta mu vaimusilma eest.
Ma näen, kuis... viljapuudes töötab mesilind.
Tiigikene, mis olevat õhutanud luuletajat laulukese "Vee peal" ("Kiigu, mu paadike...) loomisele, on püsinud tänaseni. Kirjaniku isa loodud viljapuuaed hävis lõplikult 1939.aasta külmade ajal. Küll aga on tee ääres kaks mändi, mis olevat kirjaniku isa Jakob Kuhlbarsi istutatud.
Luuletaja Friedrich Karl Johann oli oma vanemate teine laps, kelle lapsepõlv möödus üksinduses kauni looduse keskel, sest vanem vend Joosep viidi varakult naaber valda Tõllistesse kooli. See võis olla üheks põhjuseks, miks kirjanikul tekkis kalduvus üksindusele. Vanemas põlves kujunes kirjanik täielikuks erakuks. Oma esimesed kooliteadmised sai luuletaja oma koolmeistrist isalt. Omajagu aitasid seda kujundada talu sulaselt Jaan Külvajalt kuuldud rahva-pärimuslikud lood. Õpinguid jätkab kirjanik Tartus 2. elementaarkoolis, lõpetas 1858.aastal Tartu kreisikooli ja 1861. aastal Tartu õpetajate seminari . Nüüd suundus ta Lätimaale Gulbene mõisa koduõpetajaks, kus andub edasiõppimisele ja alustab samal ajal ka oma kirjanduslikku tegevust. 1862 .aasta sügisel asus Fr. Kuhlbars Viljandisse, kus ta töötas pedagoogina 33 aastat. Oma kirjanikunimeks võttis ta linna nime kus ta elas ja töötas – Villi Andi.
Suviti elas Fr. Kuhlbars vahetevahel vanemate, hiljem vend Joosepi pool, kes oli Uniküla kogukonna kirjutajaks ja suri 7. juunil 1917. Venna seltsis käis luuletaja Väikesel­ - Emajõel ja Virna järvel kalal või pardijahil. Mõned korrad pidas noor Kuhlbars Tõllistes ka kõneõhtuid ja isa eeskujul pietistlikus vaimus palvetunde Uniküla koolimajas. Pikemalt viibis ta isakodus 1867. aasta suvel ja kirjutas siin puhkusel olles teose "Laulik koolis ja kodus"1868. Selle tööga taotles autor eeskätt pakkuda kohast repertuaari laulu õpetamiseks lastele koos nootidega. Raamat levis laialdaselt j a sisaldas tänapäevani populaarseid lastelaule "Teele, teele, kurekesed", "Uinu, mu laps" jt.
Fr. Kuhlbars oli oma töös lugupeetud ja hinnatud inimene. Viljandis elas kirjanik üle veerand sajandi pensionärina nii, et vähesed tema olemasolust teadsid ja teda nägid. Kirjanik suri 28.augustil 1923. aastal ja on maetud Viljandi kalmistule.
Fr. Kuhlbars on eesti kirjanduse ajalukku jäänud lüürikuna. Ta tuli kirjandusse pärisorjusliku igandite vastu suunatud võimsa ühiskondliku liikumise tõusu ajal, mis toimus rahvuslike loosungite all. Tema loomingut on suuresti mõjutanud Faehlmanni muistendid, "Kalevipoeg", Jakobsoni isamaakõned, Koidula patriootiline lüürika, kuid kahtlemata ka kodunt kaasa saadud pietistlik -klerikaalne vaim. Kirjanik kuulub oma värssloomingu ulatuse poolest viljakamate eesti luuletajate hulka, kes on avaldanud üle kolmesaja luuletuse , vähemalt sadakond lastelaulu, paarsada mõttesalmi, arvukalt värssmõistatusi. Kõige arvukama liigi ta loomingust moodustavad isamaale pühendatud luuletused. Tema 1870.aastal ilmunud "Vanemuine ehk Neljakordne laululõng" sisaldab luuletaja isamaalaulude paremiku, nagu seda on "Kui Kungla rahvas kuldsel a'al", "Vanemuise laul", " Linda laul" jt. Fr. Kuhlbars oli lasteluule üks varasemaid viljelejaid ja selle paremik läks käibele koolis lauldavate lauludena. Üldtuntuks said "Õhtulaul", "Teele, teele, kurekesed", "Karjaste hommikulaul", "Kätkilaul" jt.
Kirjanduslik tegevus
Kui Kungla rahvas kuldsel a’al
Kui Kungla rahvas kuldsel a'al
Kord istus maha sööma
Siis Vanemuine murumaal
Läks kandle lugu lööma
:,: Läks aga metsa mängima,
    Läks aga laande lauluga :,:
Sealt saivad lind ja lehepuu
Ja loomad laululugu
Siis laulis mets ja mere suu
Ja Eesti rahva sugu
:,: Läks aga metsa mängima,
    Läks aga laande lauluga :,:
Siis kõlas kaunist ' lauluviis
Ja pärjad pandi pähe
Ja murueide tütreid siis
Sai Eesti rahvas näha
:,: Läks aga metsa mängima,
    Läks aga laande lauluga :,:
Ma laulan mättal, mäe peal
Ja õhtu hilja õues
Ja Vanemuise kandle hääl
See põksub minu põues
Friedrich Kuhlbars on avaldanud järgmised luulekogud : Wastse laulo ja kannel (1863), Laulik koolis ja kodus (1868), Vanemuine ehk Neljakordne Laulu-Lõng (1870), Laste laulik (1899), Kooli kannel (1908), Jõulu-pähkled ja teised luuletused ( 1910 ), Viliènde ( 1877 ), Vom Ostseestrande ( 1904 ), Kannel ning mõõk (1919), Villi Andi Luuletused I (1923), Villi Andi Luuletused II (1923), Villi Andi Luuletused III (1924).
Kokkuvõtteks võime öelda , et Frieadrich Kuhlbars oma kirjaniku nimega Villi Andi oli väga haritud ja tark mees , kes kirjutas luuletusi. Teda peeti heaks lüürikuks. Ta oli läbinud mitmeid koole ja semestreid. Vanemate karmi käe all kasvas temast tubli ja töökas mees. Friedrich oli Unikülas tuntud , kuna ta pidas seal õhtuti kõnesid ja jutlusi.Ta oli üks vähestest , kes suutis teha üle 300 luuletuse. Teda mõjutasid palju ka Jakobsoni isamaalised kõned ja Faehlmanni “Kalevipoeg” ning Lydia Koidula luuletuse. Peamine oli see , et ta oli eestimeelne.

Kasutatud allikad

http://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Kuhlbars

http://www.ut.ee/verse/index.php?m=authors&aid=22

http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=15&table=Persons

http://www.ut.ee/verse/pics/107.jpg