Franz Schubert (0)

Franz Schubert
(1797-1828)
Anu-Mai Lillo
[email protected]
Elu
· Kogu Schuberti elu möödub linna
väikekodanluse tüüpilises miljöös
· Ta on esimene suur helilooja, kes
tegutseb algusest lõpuni täiesti sõltumatult
feodaalse õukonna või kiriku
teenistusest
· Loomingulise iseseisvuse eest pidi ta aga
kallilt maksma ja ei saanud oma eluajal
peaaegu mingisugust ametlikku
tunnustust
Õpinguaastad (1797-1813)
· Schubert sündis 31. jaan. 1797. a. Viini
eeslinnas Liechtentalis
· Tema isa töötas kihelkonna koolmeistrina
· Perekonnas harrastati palju kodust
musitseerimist
· Juba 5-aastaselt hakkab Schubert
süstemaatiliselt isa juures õppima klaverit ja
viiulit
Õpinguaastad (1797-1813)
· 1808. a. asus ta õppima õukonna
kinnisesse kooli ­ konvikti
· Seal valmistati ette kapelli artiste
· Salieri juhtimisel oli see kujunenud
pealinna peamiseks muusika
õppeasutuseks
· Kooli orkestri kaudu tutvub ta Haydni,
Mozarti ja Beethoveni sümfoonilise
loominguga
Kooliõpetaja (1813-1817)
· Lõpetanud Konvikti astub Schubert isa
kategoorilisel nõudmisel õpetajate seminari
· Asub tööle isa kooli algklassi õpetajana
· Koolitöö, milleks Schubert ei tundnud mingit
kutsumust, osutus talle masendavaks,
väljakannatamatuks orjuseks
· Tööpäev oli pikk, õpingud toimusid ka
pühapäeviti
· Rusuv, vaimupime kiriklik õhkkond ja isa
kodune türannia mürgitasid Schubert elu
Kooliõpetaja (1813-1817)
· Aasta 1815 hämmastab oma toodangu
mahuga:
­ 2. ja 3. sümfoonia,
­ viis ooperit,
­ kaks messi
­ ning lõpuks 146 laulu, millest mitmed on
ulatuslikud. Viimaste hulgas on selliseid
meisterteoseid nagu "Metshaldjas",
"Nõmmeroos" jt.
Kooliõpetaja (1813-1817)
· Schubert lõi nii sundimatult ja kiiresti, et
tema sõpradel tuli pidevalt raha kokku
panna talle noodipaberi ostmiseks
· Kui temalt küsiti tema loominguliste
meetodite kohta, vastas ta lihtsalt:
"Ma kirjutan kogu päev, kui üks pala saab
valmis, siis alustan uut"
Kooliõpetaja (1813-1817)
· Siia perioodi kuulub Schubert ainus ja traagiline
armastus Therese Grob`i vastu
· Schubert puutus temaga sageli kokku sel ajal,
kui tütarlaps esines solistina tema messis
· Aastaid hiljem (1821) jutustas Schubert sõbrale:
­ "Ma armastasin üht tütarlast väga siiralt ja tema
mind... Kolm aastat ta lootis, et ma temaga
abiellun, kuid ma ei leidnud endale tööd, mis
oleks meid mõlemaid kindlustanud. Siis abiellus
ta teisega... Tänapäevani armastan teda ikka
veel."
Kooliõpetaja (1813-1817)
· 1817.a. kevadel tutvub Scubert, üliõpilase
von Schoberiga, kes võtab ta enese
juurde elama ja seega vabastab ta
koolitöö orjusest
Looming
· Schuberti loomingust korraldati tema eluajal
üksainus avalik kontsert, kuid see toimus alles
mõned kuud enne tema surma
· Kolm korda õnnestus Schubertil kuulata oma
muusikat teatris, kuid ükski lõpetatud ooper
lavale ei pääsenud
· Suuremat osa Schubert laule ja väiksemaid
instrumentaalpalu, nagu ka eranditult kõiki tema
suurteoseid tema eluajal ei avaldatud
Looming
· Tema küpse loomingu periood (elu viimane
aastakümme) näitab endise hämmastava
viljakuse juures meisterlikkuse ja ideelise sisu
pidevat kasvu
· Schuberti vokaallüürika, milles juba valitseb
dramaatiline läbikomponeeritud laul, saavutab
enneolematu psühholoogilise sügavuse, muutub
pingsamaks, tihedamaks, kasutab järjest uusi
võtteid ja rikastub uute teemadega
Looming
· Kammermuusikas ja sümfoonilistes zanrides
toimub täielik murrang ja Schubert küps looming
selles valdkonnas on täiesti iseseisev ja tihti
küünib Beethoveni kõige emotsionaalsemate ja
mõttetihedamate suursaavutuste kõrguseni
· Elu lõpul otsib Schubert väsimatult uusi teid ning
tema 6 muusikalist hetke (1827) ja 8
eksprompti (1827-28) avavad uue suuna
klaverimuusika arengus, loovad uut tüüpi
romantilis-lüürilise miniatuuri
Looming
· Hoolimata Schuberti meeleheitlikust
olukorrast, ei jäta teda kunagi lõplikult
maha tema loomupärane optimism
· Tema viimaste teoste hulka kuuluvad
sellised elujaatavad suurteosed nagu
­ monumentaalselt eepiline C-duur sümfoonia,
­ võimas kantaat "Mirjami võidulaul",
­ helge ja värvikas klaveritrio B-duur
­ ja palju teisi
Schuberti laulutsüklid
· Schuberti suured tsüklid "Kaunis möldrineiu"
ja "Talvine teekond" moodustavad tema
laululoomingus tippsaavutuse
· Laulud on väga mitmekesised ja iga laul kujutab
endast terviklikku, täiesti individuaalset
kunstiteost
· Kõik laulud on sisult omavahel seotud ja tsüklit
tervikuna võib võrrelda omapärase lüürilise
"soolo-ooperiga"
Schuberti laulutsüklid
· Mõlemad tsüklid on loodud luuletaja Mülleri
tekstidele, kelles Schubert avastas tõelise
sugulashinge
· Siin oli kõik, mida ta vajas - romantiline, pisut
sentimentaalne armastuslugu, sügav
humaansus ja kaastunne lihtsate "väikeste
inimeste" vastu, ilusaid looduspilte, rahvapärane
väljenduslaad
· Ka Schuberti enda õnnetu armastus leidis siin
vastukaja ja mõlemas tsüklis on palju
autobiograafilist.
"Kaunis möldrineiu" (1823) - 20 laulu
· on hoolimata tsükli traagilisest lõpust täis
lootust, armastust elu vastu ja õrna,
nooruslikku romantismi
· Looduse meeleolud on lahutamatult
seotud kangelaste elamuste ja saatusega
· Kogu tsüklit läbib tema alatise kaaslase -
ojakese - kuju
"Kaunis möldrineiu"
· Noormees läheb otsima õnne, rännates läbi maa
ojakese eeskujul. "Teele".
· Oja ise näitab talle teed ja noormees otsustab
järgneda oma sõbrale ("Kuhu")
· Metsa südames jõuab ta veskini ("Peatus")
· Ta armub ilusasse möldrineiusse ja talle tundub,
et on oma õnne leidnud ("Tänulaul ojale")
· Järgmised laulud peegeldavad kasvava
armastuse vahelduvaid meeleolusid ("Laupäeva
õhtu" , "Uudishimu", "Kannatamatus" ,
"Hommikutervitus" , "Möldri lilled" , "Pisarate
sadu")
· Tsükli kulminatsiooniks on laul "Minu"
· Õnneliku armastuse tunne täidab ka kaks
järgmist laulu "Paus" ja "Rohelise paelaga"
· Siin toimub dramaatiline pööre. Nähtavale ilmub
võistleja ("Jahimees").
· Noormehe südames puhkeb vastandlike
valusate tunnete keeris ("Armas värv" , "Õel
värv"),
· millele järgneb lootusetu kurbus ("Närbunud
lilled")
· Meeleheitel otsib ta lohutust oja juures ("Mölder
ja oja"),
· mille vetesse ta end uputab ("Oja hällilaul")
"Talvine teekond" (1827) - 24 laulu
· on tõsisem ja otsustavalt sügavam
· Romantiline ilustamine on täiesti kadunud
· Elutunnetus on lepitamatult realistlik
· kadunud on usk inimestesse
· tsükli põhimeeleolu on sünge, isegi
traagiline
· Ka siin lahkub noormees kodust ja rändab
läbi maailma
· Kuid algusest peale pole tal lootust
"Talvine teekond"
· Pimedal hilissügise ööl asub noormees raskele
ja üksildasele teekonnale, jätmata hüvasti
tütarlapsega, kes olles "rikas pruut" on talle selja
pööranud ("Head ööd")
· Tuulelipp armastatu maja katusel meenutab
jõuka perekonna südametust ("Tuulelipp")
· Looduses kui ka hinges pääseb võimule talv
("Külmunud pisarad" , "Tardumus")
· Linna ääres möödub ta üksikust pärnapuust, mis
varem jagas tema nooruse unistusi, kuid mille
okstes märatseb nüüd külm sügistuul
("Pärnapuu")
· Esimene lumi muutub sulades pisaraiks
("Veeujutus")
"Talvine teekond"
· Ojake külmub kinni nagu tema südagi ("Oja
ääres")
· Suvepäevade õnnest on jäänud vaid mälestus
("Mälestus")
· Elu on ainult pettus ja kõik unistused viivad
ainult hauda ("Virvatuli")
· Kurnatuna ja väsinuna otsib ta rahu ("Puhkus")
· Unes näeb ta taas elukevadet, kuid ärgates
ümbritseb teda endiselt pimedus ja külm
("Kevadeunelm")
· Ta on üksi maailmas ("Üksindus") Ta näeb
postiljoni, kuid teab, et tema jaoks kirja ei ole
("Post")
"Talvine teekond"
· Surm läheneb ("Hallid juuksed")
· ja raisalind jälgib teda. See on ta ainuke sõber,
kes jääb talle hauani truuks ("Vares")
· Tuul kisub puu küljest viimase lehe ja talle
tundub, nagu oleks tal sellega kadunud viimane
lootus ("Viimane lootus")
· Külarahvas magab, tema und aga takistavad
haukuvad koerad ("Külas")
· Tormine talvehommik vastab tema kibestunud
meeleolule ("Tormine hommik")
· Sootuluke meelitab teda teelt kõrvale, kuid ta
teab, et see, nagu kogu tema elu, on vaid pettus
("Pettus")
"Talvine teekond"
· Teenäitaja kutsub tagasi linna, kuid tema jaoks ei
ole väljapääsu ega tagasiminekut ("Teenäitaja")
· Ka surnuaiast ei leia ta ihaldatud varjupaika
("Võõrastemaja")
· Ta mässab saatuse vastu: kui maailmas jumalat ei
ole, siis peab inimene jumalaks olema ("Vaprus")
· Päike paistab, kuid armsama silmad, mis
valgustasid ta eluteed, on nüüd tema jaoks
kustunud ja talle näib, et ta eksleb sihitult pimedas
öös ("Valepäikesed")
· Tsükli viimases laulus ("Leierkastimees") leiab ta
lõpuks kaaslase - vana, üksiku ja vaese
leierkastimehe - ning otsustab ühendada temaga
oma saatuse
Schuberti laululooming
· Schubert on kõige suurem laulude looja
klassikalises muusikas
· Ta on kirjutanud üle 600 laulu
· Põhiliselt kasvavad tema laulud välja
saksa rahvalaulust
· Kõige rohkem esineb Schuberti
laululoomingus armastuse teemat
· Schubert puudutab sageli ka sügavalt
filosoofilisi probleeme
Schuberti laululooming
· Schubert oli sügavalt huvitatud
kirjandusest ja tundis hästi maailma suuri
kirjandusklassikuid
· On iseloomulik, et ta on loonud üle 70
laulu Goethe tekstidele
· Tema armastatumate autorite hulgas on
ka Schiller (üle 50 laulu), Shakespeare (6
laulu) jne.
Schuberti laululooming
· Schubert lõi oma laulud uskumatu
vabadusega
· Heliloomingu raske protsess oli tema
juures sundimatu, hetkeline
· Mõne laulu esialgne variant on leitud
kirjutatuna kuivatuspaberile, söökla menüü
tagaküljele jne.
· Mõnikord lõi ta mitu laulu ühel päeval
Schuberti laululooming
· Kuid Schuberti laulude ammendamatu
meloodiarikkus peegeldub ka
klaverisaates
· Klaverisaade on erakordselt aktiivne ja
iseseisev
· Klaverisaade lisab alati midagi
omapoolset, süvendab põhimeeleolu,
sageli asub isegi juhtivale kohale
Franz Schubert
Tänan