Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti aastal 2020 (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Eesti aastal 2020
Eesti on väike riik, mis asub Põhja-Euroopas. Pindalalt on Eesti väga väike, ainult 45 227 ruutkilomeetrit. Riigikeeleks on eesti keel ning riigis elab umbes 1 340 000 inimest. Eesti kuulub Euroopa Liitu ning tänu sellele on muutunud palju edukamaks riigiks.
Eestis on olnud mitmeid muudatusi viimase paari aasta jooksul, millest üks on üleminek kroonidelt eurodele. 2011 aastal läks Eesti riik kroonidelt üle eurodele, mis minu arvates ei olnud kõige õigem otsus, sest peale üleminekut tõusid hinnad mitme protsendi võrra. Samas on selles ka midagi positiivset, sest kui eestlased lähevad kuskile reisile Euroopasse, siis neil ei ole vaja raha välja vahetada, vaid saavad eurodega peaaegu igal pool Euroopas maksta.
Kunagi ei saa täpselt öelda, mis võib juhtuda viie, kümne või kahekümne aasta pärast. Praegu on aasta 2012 ning ma arvan, et ükski eestlane

Eesti aastal 2020 #1 Eesti aastal 2020 #2 Eesti aastal 2020 #3 Eesti aastal 2020 #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor karinake995 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
15
docx

Tartumaa rahvastiku analüüs

Käesoleva uurimustöö eesmärk on analüüsida Tartu maakonna rahvastikunäitajaid põhiliselt aastatel 1990 kuni 2010, mõned andmed (näiteks rahvaarv) on ka uuemad ning see on tekstis ka välja toodud. Lisaks on töös esitatud ka rahvastikuprognoos aastani 2030, nii pessimistliku kui ka optimistliku stsenaariumi järgi. Töö käigus võrreldakse erinevad rahvastikunäitajaid ja nende olemust. Rahvastikunäitajaid on võrreldud nii aastate lõikes Tartumaal, kuid on ka võrdlusi Eesti keskmiste näitajatega, mis annab hea ülevaate, kuidas Tartumaa muust Eestist erinev on. Kõik statistilised andmed pärinevad Statistikaameti koduleheküljelt www.stat.ee. Rahvastikuprognooside tegemisel kasutasin programmi Spectrum. Selle töö autorid valisid uurimisobjektiks Tartumaa, sest mõlemad elavad Tartus ja see tundus isiklikust vaatevinklist uurimiseks kõige põnevam piirkond. Lisaks on enda

Demograafia
thumbnail
22
doc

Jaapan - loodus- ja majandusgeograafia

territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel. Piki Honshu saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt üle 3000 m kõrguseid mägesid. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on 3776 m kõrgune Fuji mägi. Paljud Jaapani mäed on vulkaanilised ja mägipiirkondades leidub palju kuumaveeallikaid. Neis on vesi mõnikord nii kuum, et selles võib mune keeta. Umbes 67 vulkaani on praegugi aktiivsed. 1.3.2Maavärinad: Igal aastal registreeritakse 7000 kuni 8000 maavärinat. Maavärinaid tekitab vee all olev mäestik. Enamik neist on nii nõrgad, et inimesed neid ei märka. Aegajalt esineb aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid. 1.3.3Veestik: Kuna Jaapan koosneb paljudest saartest, siis on tal ka väga pikk rannajoon. Vesi mängib Jaapani maastikupildis ja jaapanlaste elus väga suurt rolli. Jaapan asub Vaiksel ookeanil sündivate troopiliste tormide ­ taifuunide ­ teel.

Geograafia
thumbnail
4
doc

Poola rahvastik ja asustus

Nii näiteks Varssavi on kõige tihedamini asustatud linn, mis asub kesk-Poolas. Teine on Lód, mis asub samuti keskosas. Järgmine suurem linn on Kraków, mis asub mäestilulisel alal lõuna- Poolas. Siis tuleb edela-Poola linn Wroclaw ja läänepoolne linn Pozna. Kuuendal kohal rahvaarvu poolest on põhja-Poolas asuv linn Gdask. Poola läänepool on rohkem asustatud tänu seal asuvale Saksa-Poola madalikule, mille mullad hästi viljakad. 3. (1950-1980 aasta andmed puuduvad) 1990. aastal oli rahvaarvu kasvu protsent 0.4, aga 2000 aastaks langes -0.1%-ni. See oli küllalt suur langus, kuid tulevikus prognoositakse suurematki rahvaarvu kasvu langust. Nii jõuab see 2010 aastaks -0,1-ni, 2020 aastal on juba -0,2 % ja veel väiksem on protsent 2030 aastal - nimelt jõuab see -0,5-ni. 4. Sündimus: 10,04/1000 in. kohta (10,04) Suremus: 10,05/1000 in. kohta (10,05) Iive: 10,04­ 10,05 = -0,01 Rändesaldo: -0,47 migranti/1000 in. kohta

Geograafia
thumbnail
4
docx

Hispaania rahvastiku ja asustuse iseloomustus

(tihedama ja hõredama asustusega piirkonnad ja sellise paiknemise põhjused). Hispaanias on 78,43 in/km2 kohta. Leht ei avanenud korralikult, ja piirkondade asustust ei leidnud sellelt lehelt. Tihedamalt on asustatud aga Madrid ja selle ümber asuvad linnad, Barcelona, Biscay ja Valencia. Samuti Kanaari saared, Las Palmas. Põhjusteks on paremad elutingimused, parem infrastruktuur. 3.Koosta oma riigi rahvastikupüramiidid aasta 2010 ja 2020 kohta ja kopeeri töösse. Iseloomusta riigi 2010 aasta rahvastikupüramiidi(vt. Tv. Juhist lk.30) ja prognoosi muutusi aastaks 2020.Võrdle vanusegruppide 0-14,15-64 ja üle 65 aastaste arvukust,meeste ja naiste suhet neis gruppides,eluea pikkuse muutumist. 0-14 ­ Sündimus väheneb, noorte 10-14 arv on veel suurem, kui 2010. aastal, sest sel aastal sündinud kasvavad suureks. 5-9 aastaste grupp on 2020. aastal natuke suurem kui 2010. aastal. 15-62 ­ tööjõu arv väheneb, 2010

Geograafia
thumbnail
15
docx

PIIRKONNA TURISMIARENGUKAVA ANALÜÜS

Sihtkohaks maailmas valisin Gotlandi, kuna välisel vaatlusel on ta vägagi sarnane Hiiumaale. Esimeses kahes peatükis tutvustan sihtkohta ja turismisektori olukorda Maailmas, Euroopas ja Eestis. Järgnevas kolmes peatükis on analüüsitud külastusstatistika muutumist, tootevalikut ja sihtkonna turundust vastavalt sihtkohtade visioonidele. Viimases peatükis on toodud mõned ettepanekud piirkonna arendamiseks lähtuvalt piirkondade visioonidest/ turismiarengukavadest. Eesti ja Hiiumaa puhul on kasutatud nii visiooni kui ka vastavaid arengukavasid, kuid Gotlandi puhul on kasutatud ainult visiooni ja erinevaid sektorit tutvustavaid materjale. Gotlandi turismiarengukava on rootsi keelne, seetõttu otsustasingi kasutada teisi kättesaadavaid allikaid. Töö eesmärgiks on rakendada praktiliselt teadmisi ülemaailmsest, riiklikust ja regionaalsest turismipoliitikast, Eesti riiklikust ja piirkondlikest turismi arengukavadest, piirkonna analüüsist ja planeerimisest

Turismimajandus
thumbnail
9
doc

Peruu rahvastiku võrdlus

2009 aasta rahvastikupüramiid iseloomustab arengumaad. 6. AIDS Peruus HIV-i/AIDS-i levik täiskasvanute hulgas on 0,²% mis määrab Peruu maailmas 70. kohale. Inimeste arv, kes elavad HIV-i või AIDS-iga on umbes 75 000 mis määrab Peruu maailmas 48. kohale. Surmad seoses sellega on umbes 5000 mis määrab Peruu maailmas 38. kohale. 7. Peruu rahvastiku soolise-vanuselise koosseisu iseloomustus ja selle muutused aastaks 2030. a) Peruu rahvastiku vanuseline ja sooline koosseis aastal 2009. Peruu rahvastiku vanuseline ja sooline koosseis aastal 2030. b) Peruu rahvastiku vanuseline jaotus: 0-14-aastased: 28,5% (mehi 4 245 023, naisi 4 101 220) 15-64-aastased: 65,1% (mehi 9 316 128, naisi 9 722 258) 65-aastased ja vanemad: 6,4% (mehi 885 703, naisi 978 611) Sooline ja vanuseline koosseis aastal 2009. Kõige suurema osa Peruu rahvastikust moodustavad 15-64 aastased inimesed, 65.1% ja kõige vaiksema osa moodustavad 65 aastased ja vanemad inimesed, neid on 6,4%

Geograafia
thumbnail
34
pdf

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng

Rahvusvaheline koostöö ja vajadused selle arendamiseks. Globaliseerumine, selle peamised tunnused, arenguetapid. Globaliseerumisega seotud riskid. Eesti rollid ja võimalused rahvusvahelises koostöös. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises.

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng
thumbnail
4
doc

Jaapani rahvastiku referaat

Imikusuremus pole samuti õnneks väga suur: kokku: 2,78 surma / 1000 sündinu kohta poisid: 2,98 surma / 1000 sündinu kohta tüdrukud: 2,58 surma / 1000 sündinu kohta Sellest saame teha järelduse, et imikuna sureb poisse rohkem kui tüdrukuid. Võrreldes neid arve teiste riikidega võib öelda, et Jaapanis ei sünni väga palju lapsi ­ isegi Eesti keskmine on suurem. Samas imikusuremus on üpriski väike ja see asi teistes riikides enamasti nii väike ei ole. Ning maailma keskmisega on sündimus väga madal ning imiku suremus on jällegi heal kohal, kuna see ei ole Jaapanis eriti suur.... 6. Jaapanis on imikusuremus 2,78 surma / 1000 sündinu kohta Keskmiselt on lapsi naise kohta 1,21, mis on ümardatult 1. Kindlasti on need näitajad madalad. Ning selle põhjuseid võib olla palju, kuid peamiseks

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun