Antonio Vivaldi ja Johann Sebastian Bach (0)

Antonio Vivaldi (1648- 1741 ) - Vivaldi sündis Veneetsias, Isa töötas habemeajajana(Gavelske), Kuid andeka viiuldajana saab töökoha San Marco kirikukapellis. Peagi hakkab ta muusikat ka õpetama oma pojale. Õige pea saab isa aru, et poisi arenguks peab olema hoopis teine õpetaja. Põhjalikud õpingud, aga hakkasid tuntud pedagoogi Legrenzi käe all. Perekonna nõukogu otsustab, et Vivaldist peab saama vaimulik ja ta asub õppima vaimulikku seminari . Vaimuliku elukutse oli sugulaste arvates vägagi austusväärne. Vivaldi eriline andekus eraldub just Viiulimängus. Tulemused ei lastnud ennast kaua oodata. Tänu heale mänguoskusele ja suurele inimlikkusele, määratakse ta 1704 "Ospedale della Pieta" õpetajaks. See oli üks neljast koolist, mida rahastas linn. Kuid see oli mõeldud tütarlastele, kes olid orvud, kodutud . Ta moodustab kooliorkestri, kes aastatega põlvib üle Euroopalise tähelepanu. Õpetaja ametis, avanes Antonio tegelik talent. Viiuldaja oskustele lisaks tutuvustas ta ka veel end talendika heliloojana ja võimeka ning nõudliku dirigendina. Vivaldi asutas kooliorkestri, aastatega saavutas sellise taseme, et meelitas kohale kuulajaid ka valja poolt Itaaliat . Orkestri kavast ei puudunud ka mitte kunagi ka oma Vivaldi teosed. Tuntus heliloojana levis kiiresti ning peagi saabus muusikalisi tellimusi üle Euroopa. Vivaldi põhi töökoht oli kloostris , kust ta tõõtas abtina (kloostriülem, direktor ). 1703 võeti tööle. Juba 6 aasta pärast (1709) lahkub Vivaldi Ospedale della Pietast, aga naaseb sinna 1711 . Mungarüü all oli läbinisti ilmalik ja elurõõmus. Selline vastuolulisus viib peagi konflikti kirikuvõimudega, see protsess süveneb päevast päeva. Et tal olid looduse poolt antud punased juuksed, kutsuti heliloojat " Punapea mungaks" üle terve Euroopa. See lisas omakorda vürtsi. Üha võimatumaks muutus muusika ja vaimuliku muusika koorlus. Ta lahkub kloostrist (ametlik). Selline asjade käik valmistas Vivaldile elulõpuni suuri ebameeldivusi. Nüüd pühendab ta ainult muusikale , kuid kirikupoolsete repressioonide kartus jäi. 1716 omistab Ospedale della Pieta koolile Maestro de Concerti tiitli. Selleta vaatamata eemaldati ta uuesti koolitööst. Edasi viis tee kolmeks aastaks Mantuasse. Sealt edasi Veneetsiasse tagasi Ospedalesse, kus jätkas vanas koolis. Vahepealsed aastad, olid täidetud aktiivse kontsert tegevusega. 1725, reisis Hollandisse ja seejärel Viini. 1730 taas, Ospedale della Pietas, kus proovib viimast korda kätt. Siin oli aastatega palju muutunud, samas vaenulikkus tema suhtes veelgi süvenenud. Valitseb täielik lootusetus. 1741 otsustas tagasipöödrumalt naaseda Viini. Jõudnud kohale, haigestub verisesse kõhugrippi, mis ta juba kuu aja peale hauda viis. Ta maetakse samal päeval kui suri. Ära saatjate hulgas olid linnaametnikud, maeti linnarahadega. Looming: Et Vivaldi oli erakodselt töökas, on ka tema looming väga arvukas ja värvikas/ mitmekesine . See hõlmab peaaegu kõiki tolleaegseid zanreid (populaarseid) ja oli valdavalt ilmalik. Tema loomingu säravam pool on instrumentaal muusika. Vivaldi otsis pidevalt uut ehk rasket, et täiustada muusikalist helipilti ning tema kõla. See muusika on fantaasiarikas ja täis üllatusi. Kõikjalt kõlab vastu optimism, elujaotus, elujanu. Vivaldi valdas täiesti orkestrikunsti. Tundis täpselt kõikide pillide omadusi ja tämbreid. Et ta ise oli viiuli virtuoos, on loomulikult just väga palju teoseid viiulile (tema poolt kirjutatud). Loomingu nimekirjas seisab: 344 soolokontserti, erinevatele soolopillidele, 61 sümfooniat, 23 kammerkontserti, 93 sonaati ja trio-sonaati. Sonaat oli algselt mistahes soolopala mõnele pillile. Trio-sonaat - 3 soolopilli, teos. Vivaldi vokaalimuusika jääb siiski tagaplaaniline, aga see on arvukas. 38 vaimulikku kantaati, 3 oratooriumi, 12 motetti. Tal on isegi 46 ilmalikku ooperit. Vivaldi oli esimene helilooja , kes tõi muusikasse programmilisuse. See tähendab, andis teostele iseloomustava pealkirja. Maailma kuulus, 4 osast koosnev tsükkel " Aastaajad ". Populaarsed on veel flöödikontsert " Torm merel", orkestripalad "Öö", "Pastroaalne tants" jne. Välja paistvamad vaimulikud teosed on kantaat "Püha Lorenzo auks", oratoorium "Peetriuse muutumine" jne. Vivaldi looming on valdavalt ilmalik, tulenedes väga vaimulikust ametist, on kas seda muusikat suur hulk. Maailma ajalooline tähtsus seisneb eelkõige tema fantaasiarikkas ja elurõõmsas instrumentaalmuusikas. See on aastasadade katsumuisele vastupidav.
Johann Sebastian Bach ( 1685 -1750) - Bach oli pärit muusikute perekonnast ja sünni linnaks Eisenach. Nagu kõik Bachid oli Sebastian tagasihoidlik , töökas, seesmiselt uhke. 10 aastaselt jääb poiss orvuks ja teda hakkab kasvatama vanem vend Christoph . 15 aastane Lüütseumi õpilasena asub Sebastian ka juba tööle. Et tal oli ilus hääl, mängis hiilgavalt viiulit , klavessiini ja orelit. Võeldi ta meeledi kloostrikooli. 18 aastaselt alustas ta Lüdenburgis elu. Et avardada oma muusikalist silmaringi, kõndis maha pikki kilomeetreid, sest sõiduraha puudus. Hertsogilossi on 90km, suurim linn ja sellesse oli 40km. See oli Bachile parim õpiaeg. Sisemine uhkus, soov rajada oma teekonda. Vaatamata oma töökusele, ei olnud ikkagi Bach meelejärel oma tööandjatele, sest muusika, mida ta kirjutas oli liiga ere ja omanäoline. Sellest ei saadud aru. Siit ka konfliktid tööandjatega. Mitmes Saksa linnas pidas ta erinevaid ameteid: organist (orelimängija), viiuldaja, kapellmeister, kantor (õpetab laule). Elu viimased 27 aastat (jutti) mööduvad Leipzigi toomkirikus, kus tema töö ülesanneteks olid vaimuliku muusika kirjutamine, lauljate õpetamine, harjutused, esinemine organistina. Bach oli abielus kaks korda, ühest abielust 7 last, teisega 13 last. Teine abikaasa oli Anna Magdalena. Anna Magdalenale pühendas hulga teoseid. Bachi eluõhtu möödub vaesuses ja kuulsusetuses, sest kui heliloojat teda ei mõistetud ega hinnatud. Ebapopulaarsuse üheks põhjuseks oli ka veel Bach muusika edumeelsus ja oma ajast ees kaugel olemises. POLÜFOONIA Hingeliselt mustud mees, suri haige ja pimedana. Oma elujooksul ning kummalisel viisil ei kohtunud ta oma elujooksul oma suure kaasaegse tolleaegse G.F Händeliga. Looming - Bach oli muusikas mõtiskleja, filosoof , vaatleja. Siin on tunnetav hingeeluga inimest, kes välist sära ei hinnanud. Talle ei meeldinud ka muusikalised toretsemised, kuna ta eraelu oli väga vaikne, tagasihoidlik. Tema teostes puuduvad säravad kangelised. Loomingu põhijooneks on tõsidus, kuid ka koht huumorikusel. See viimane, humoorikus, on just isepärane instrumentaal muusikale. Bachi muusikaline pärand sisaldab umbes 500 teost. Palju käsikirja on kadunud. Paljudest on säilinud ainult üksikud noodilehti. Bachil jaguneb muusikat kõikidesse zanritesse. Välja arvatud oopereid. Tal ei ole oopereid. Vokaalmuusikas domineerivad just vaimulikud suurvormid. Missasi on Bachil viis, milledest 4 on lühikesed (4 osa, ei ole pikad) Maailma kuulus missa on h- moll (24-osa). 5 valminud passioonidest tervikuna säilinud vaid kaks. "Mätthöuse passioon " ja "Johannese passioon". Kõige arvukamalt on Bachil kantaate, neid on umbes 220. Vaid 20 neist on ilmalikud . 1) Kohvikantaat 2) Talupojakantaat 3) Jahikantaat. Ülejäänud on vaimulikud kantaadid, mis on nummerdatud. Veel on tal isegi 6 motetti. Instrumentaal looming on kõige arvukam . 6 Braudenburgi süiti. 6 Inglise süiti, 6 Prantsuse süiti. Erinevatele soolopillidele on 17 kontserti. Arvukal on sonaate. Maailma ajalooline tähtsus on Bachi poolt läbi viidud klaverireform. Selle käigus jagab ta klaviatuuri rangelt poolteks toonideks ja nimetas seda tempereeimiseks. Enne reformi kasutati puhast häälestust. See tähendas, erinevalt häälestavaid helistikke ehk mõni noot vajas kõrgendamist, mõni madaldamist. Erinevas helistikus mängides, kõlas pill, nagu ta oleks häälestamata. Selle reformi tõestuseks, avaldab ta kogumiku "Hästi tempereeritud klaver " (HTK 1), kus oli 24 prelüüdi ja fuugat. Tema reformi ei võeta omaks. 25 aasta pärast annab ta välja HTK II. Pärast seda hakkab reform toimima . Pooletooniline häälestus võidab puhtahäälestuse. Arvukalt on Bachil oreliteoseid, umbes 200. NEED ON: koraalid , partiitad. Partiita on orelisüit. Tokaata (Itaalia keeles puudutama) on fantaasia-rikas, tehniliselt keerukas helitöö orelile. Prelüüd on sissejuhatav heliteos, mis rajaneb ühtselt motiivil. Fuuga ehk põgenema on heli teos, kus korrtakase teemat eri häälte poolt. KUULAMISED:::::: 1) flöödikontsert "Torm merel" 1 osa, Antonio Vivaldi 2) kitarrikontsert number 15, Antonio Vivaldi 3) kontsert 2 oboele, 2 fagottile, 2 metsasarvele, orkestrile, A. Vivaldi 4. ooper "Kahtluse varjus " aaria, tšello, klavessiin, flööt. A.Vivaldi. 5) kontsert viiulile ja orkestrile "Kevad" nr.1, A.Vivaldi. 6) Brandenburgi kontsert nr.4 orkestrile, J.S.Bach 7) klavessiini kontsert nr.6, J.S.Bach 8) h-moll, missa "Gloria" segakoor , orkester "Au olgu jumalale" 9) Anna Magdalena - Bist du bei mir sopran , J.S.Bach 10) Bach - Gounod "Ave Maria" sopran, harf , orkester, prelüüd, J.S.Bach 11) "n dulci jubilo" J.S.Bach, Meeldival juubelil 12) "Jõuluoratoorium" Jauchzet, frohlocket "Oh laula ja hõiska", J.S.Bach, koor, 13) Matthöuse passioon "Ich will bei meinen Jesu wachen" Ma tahan valvata oma Jeesuse juures, segakoor, oboe, tenor , J.S.Bach 14) kantaat nr.147, koorkoraal "Jesus bleibet meine Frende, J.S.Bach 15) Tokaata ja fuuga, d-moll, orelile, J.S.Bach