Ajalugu Rootsi aeg (0)

1) Millal ja kelle valitsemisajal hakkas Rootsist kujunema suurriik?
- 1523-1560 Gustav Vasa valitsemisajal.
2) Milles seisnes Rootsi keskvõimu ja kohaliku balti aadli vastuolu?
- Kuningakoda polnud harjunud nii suurte õigustega aadlimeestega ning aadlimehed harjunud sellega et kõrgem võim sekkub nende õigusesse oma maa ja talup. Üle.
3) Mida tähendab mõiste Landesstaat?
- Maariik , iseseisev provints . Eesti-ja Liivi omavalitsuslik elukorraldus kus võim kuulus aadlile.
4) Kuidas valitseti Eesti ala Rootsi ajal?
- Eestlased suhtusid Rootsi ülemvõimu paremini kui eelmistesse, sealt ka väljend "vana hea rootsi aeg".(rootsi andis talupoegadele rohkem vabadust ja alandas makse. Seetõttu läks Rootsi keksvõim tülli kohaliku baltisaksa aadliga).
5) Kuidas mõjutas kuulumine Rootsi riigi koosseisu kaubanduse ja
käsitöö arengut Eesti alal? Kuidas muutus Tallinna, Tartu ja Narva positsioon?

• Eesti linnad kaotasid oma Hansa aegsed eesõigused Venemaaga kauplemisel, mis tõttu kaubandus käis alla. Käsitöö arengut reguleeris tsunftikord , mis tähendas et käsitööliste olukord jätkas halvenemist.
  
• TALLINN ei saavutanud enam õitsengut. Kuid sellegipoolest säilitas ta suure ja kindlustatud linna auväärse positsiooni ning teenis tulu vilja väljaveost.
  
• TARTU, edukas ja õitsev linn jäi kaubateede vahele ja seda enam ei muuta ei saanud.
  
• NARVA lõi õitsele ja ehitati kaunilt välja. Peamiselt kogu idakaubandus siirdus narva.
  

6) Kirjeldage eesti talupoja olukorda Rootsi ajal. Millal ja kuidas
sätestati lõplikult pärisorjus ja sunnismaisus ?

• Talupojad olid pärisorjad , suurenes teotöö koorem .
  
• Mõisnikul oli kodukariõigus.
  
• Pärisorjus sätestati, kui Clas Tott avaldas maaseadustiku, mis kinnitati Stockholmis 1671.aastal.
  

7) Kuidas mõjutas Rootsi aeg Eesti demograafilist olukorda? Mis soodustas rahvaarvu kasvu?
-Rootsi aeg võimaldas Eestlasel demog. katastroofist väljatulla hoolimata näljahädadest. rahvaarvu kasvu soodustasid, rahulikumad ajad ning uusasukate saabumine(Rsi aeg oli hea).
8) Millist mõju avaldas Eesti kultuurielule üleminek luterlikku saksa-
skandinaavia kultuuriruumi ?
Mõju oli kahesuunaline
1)ühest küljest mõjus viljastavalt Eesti kirjakeele arengule
2) teisest küljest kaotas Eesti oma keskaegsed sidemed kaugema lääne ja l õuna Euroopaga, kus katoliiklus ja ladina keel oma positsioonid säilitasid.
9) Iseloomustage barokkstiili. Nimetage barokk-kunsti näiteid Eestis
- Barokk on kunstivool mis tõi kaasa uue arusaama ilust see jagunes kaheks:
1) lopsakaks
2) vaos hoitud. Eestis oli tagasihoidlikum versioon . Mille parimaks nt.
on narva Vanalinn , Tallinnas toomkirik , niguliste ja pühavaimu kirku uued tornikiivrid.
10) Milles seisnesid nn nõiaprotsessid ?
- Seisnes nõidade üle kohtu mõistmises ja nende hukkamises.
11) Millal ja kuidas toimus Tartu ülikooli asutamine?
- Johann Skytteli ja Gustav II adolfi eestvõttel avati 15.oktoober 1632. Tartu ülikool
12) Kirjeldage õppetöö korraldust Rootsi-aegses Tartu ülikoolis.
- oli 4 teaduskonda . Kõik üliõpilased pidi esmalt õppima 6aastat filosoofiateaduskonnas. Ja seejärel 2-3a. Teoloogia -,arsti-, või õigusteaduskonnas. Spetsialiseerumist ei peetud tähtsaks. Õpetati Ladina keeles avalike vätitlustevormis. Avalikud eksamid peale semestrit.
13) Millised olid Rootsi ajal talupoegade usulised tõekspidamised?
- Nad viisid läbi kummalisi rituaale nt. ohvrikivide juures, kasutasid vanu puust väärjumalaid, ohverdasid raha, lõnga ja muud.
14) Iseloomustage eestikeelse kirjasõna arengut Rootsi ajal.
- Algselt oli 2 saksakeelt P-eesti ja L-eesti. Henrich Stahl hakkas oma jutustuses eesti grammatikat saksapärastama, ning seda kasutati pea kogu 17.saj, kuni seda hakati kritiseerima. Johann Hornungi pakku uue õigekirja, mis polnud päris höölduspärane.(vana kirjaviis )
15) Millal ilmus Vastne Testament?
- Ilmus 1686.a. kuna eestikeelse piibliväljaandmiseni ei jõutud, tehti „Vastne Testament“ mis oli osa sellest.
16) Milles seisneb nn Forseliuse seminari tähtsus eesti kultuuriloos?
- Seal hakati ette valmistama eesti koolimeistreid ja köstreid.
17) Kuidas korraldas Rootsi riik kirikuelu Eesti alal?

• Algselt oli kirikute seisukord vilets, mõisnikud jätsid riigi korralduset tõitmata. Hiljem moodustati kirikuvalitus, konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas oli Eestis piiskop ja Liivis kindralsuperintendent. Kirikuõpetajad olid kohusetundlikud, eesti keelsed loengud.
  

18) Kuidas kulges ja millise tulemusega lõppes Kolmekümneaastane sõda Rootsi jaoks?

• 1648. aastal lõpetati Vestfaali rahulepingutega pikk ja verine Kolmekümneaastane sõda. Rootsi sai endale märkimisväärseid territooriume Põhja-Saksamaal (Pommer, Stettin (Szczeczin), Stralsund ja Wismar).
  

19) Kuidas puudutas Eestit 1656.- 1658 . aasta Vene-Rootsi sõda? Milles seisneb Kärde rahu tähtsus?

• Tartu vallutamine jäigi selles sõjas Moskva ainsaks suuremaks saavutuseks. Tartu linnale algas järjekordne Vene ülemvõimu aeg, mis seekord jäi siiski võrdlemisi lühikeseks.
  
• 1656. aastal lisandus sõjast põhjustatud hädadele katk, mis laastas Eestit kuni 1658. aasta alguseni. See katk püsis eesti rahva ajaloolises mälus veel ka mitusada aastat hiljem (nimetuse all „vana katk”, et eristada seda Põhjasõja-aegsest, seni viimaseks jäänud katkust).
  
• Pärast Taani vallutamist 1659.aastal suri Rootsi kuningas Karl X 1660.aastal ning Eestkostevalitsuse juhiks sai krahv Magnus Gabriel de la Gardie (valitses 1660—1680), kes on ajalukku läinud kunstide ja teaduste soosijana, kuid keskpärase riigimehena.
  
• Siiski õnnestus tal sõlmida 1660. aastal Oliwa kloostris Danzigi lähedal rahu Poola kuninga, Brandenburgi hertsogi ja Saksa- Rooma keisriga ning 1661. aastal Kärdes ka Venemaaga. Rootsi säilitas oma tähtsamad valdused ja ning suurriigi positsiooni.
  

20) Milles seisnes nn suur reduktsioon?

• Seisnes riigitulude suurendamise eesmärgil. Karl XI alustas uuemate erakätesse läinud riigimaade tagasivõtmist kogu Rootsi riigis, ka Saare-, Eesti ja Liivimaal 1680.a.
  

• Riigitulude suurendamise eesmärgil alustas Karl XI uuemate erakätesse läinud riigimaade tagasivõtmist kogu Rootsi riigis, kaasa arvatud Saare-, Eesti- ja Liivimaal = SUUR REDUKTSIOON
  
• Selle järgi kuulusid ka Eestis ja Lätis tagastamisele kõik maaomandid, mis olid antud erakätesse Rootsi valitsuse ajal.
  

21) Millised olid reduktsiooni tagajärjed mõisnikele, millised talupoegadele?

• Mõisnikud: Halvenesid kohaliku aadliku ja Rootsi riigivõimu suhted, kõikidele mõisadele pandi peale riiklik kontroll. Ei saanud enam omavalitseda talupoja kallal.
  
• Talupojad: Kuigivõrd ei muutunud, Paranes õiguslik ja majanduslik olukord, ei olnud enam mõisniku pärisomand vaid allus riigivõimule.
  

• Eesti- ja Liivimaa rüütelkonnadavaldasid mõisate äravõtmisele ägedat vastupanu. Eestimaa ehk Põhja-Eesti mõisnikud rahustati maha lubadusega, et endised omanikud võivad oma mõisatesse rentnikeks edasi jääda.
  
• See tähendas, et mõisnik pidi hakkama mõisa pealt riigile maksu maksma ja ei saanud oma mõisa enam vabalt müüa, pärandada ega pantida.
  
• Talupoegadeigapäevaelu reduktsioon kuigivõrd ei muutnud. Nad elasid endiselt mõisniku — nüüd rentniku — omavoli hirmus, ei tohtinud omapäi elukohta vahetada, pidid mõisapõllul tegu tegema ja võisid mõisatallis peksa saada.
  

22) Kirjeldage 17.sajandi lõpu nn Suure nälja perioodi. Kuidas mõjutas see aeg Eesti rahvaarvu?

• Halvad ilmastiku olud, väike jääaeg, puudus alternatiivne toiduaine teraviljale, ei saanud heina varuda, haigused. Suri 70 000-75 000 inimest, kindlasti orvud ja vanakesed.
  
• Eestis olid 1690. aastate alguse ilmastikutingimused põllumajandusele ebasoodsad. 1694. aasta sügisel sadas erakordselt palju vihma. 1695 . aasta suvel sadas lakkamatult külma vihma, mistõttu vili ega aiasaadused ei valminud ega olnud võimalik ka heina teha. Kui vihmast pundunud vähene vili rehtedes ära kuivatati, jäid terad nii väikeseks nagu oleks tegemist köömnetega. Ka ei olnud 1695. aastal vihma tõttu võimalik õigel ajal talivilja külvata .
  
• Nälga suremine , mis oli alanud juba 1696. aasta kevadel, muutus sügiseks massiliseks. Suvel tabas maad kõigele lisaks ka loomataud.
  
• Sagenesid vargused mõisatest, taludest ja isegi kirikutest. Järgnes külm talv, mistõttu paljud näljast nõrgaks jäänud külmusid. Suremuse kõrgperioodiks oli 1697. aasta veebruar.