Vastus leiad õppematerjalist: Vanem Eesti kirjandus - ülevaade

Vanem Eesti kirjandus - ülevaade (0)

Keskkool - Kirjandus - Kirjandus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kes kuna miks?

VANEM EESTI KIRJANDUS

Vanim eesti kirjandus: tunnused-iseloomustus, mõjutajad, tolleaegne ajalooline taust jne
Rahvaluule ehk folkloor - jutustab meie esivanemate elu väga ilmekalt (rahvalaulud, luule ehk poeesia , müüdid, mõistatused, kõnekäänud, vanasõnad). Rahvaluule tõesus väljendub meie kommetes ja tavades. Tegemist on suure, hõlmamatu varandusega, mida tuleb koguda ja säilitada.

19.saj keskel hakkasid eestalsed ise kirja panema

innukad eestvedajad Faehlmann ja Kreutzwald ( hiljem Hurt )

Rahvuskirjandus - kirjandus avaramas tähenduses hõlmab rahvaluulet ja kõike kirjapandut, kitsamas tähenduses üksnes ilukirjandust ehk belletristikat, s.o kirjutatud sõnakunsti. Selle ajaloolise eksisteerimise põhiline vorm on rahvuskirjandus, mis aga ei välista avatust ning kontakte teiste rahvuskirjandustega. Eesti rahvuskirjanduse tekkimist valmistas ette sajanditepikkune aeg. Meie kultuuri alglätted ulatuvad kaugesse minevikku . Olulist osa eestlaste kultuuriloos on etendanud kokkupuuted germaani,balti, slaavi ja läänemeresoome hõimudega.
Maailmakirjandus - selle moodustavad universaalsema tähendusega teosed, mille levik ühe rahva juurest teise juurde toimub tõlgete vahendusel. Maailmakirjandus on kõigi rahvuskirjanduste kogusumma. Vastav mõiste tekkis Lääne-Euroopa rahvuskirjanduste järjest elavnevas suhtlemises 19.saj algul. Esimesene kasut. Seda mõistest J.W.Goethe.
Ajaline orienteerumine: esimesed katsetused 13. sajand, esimene eesti raamat 1535, Tln gümnaasium, vanim aabits 1575, TÜ asutamine 1632, esimene eestikeelne grammatika 1637, Õpetatud Eesti Selts 1838, Põhjasõda 1700-1721, reformatsioon 1523 Eestis, Taani hindamisraamat XIII sajand, eestikeelne Piibel 1739, L. H. Kroonika XIII sajandi alguses, W-K katekismus 1535, esimene eestikeelne ajakiri 1766 , Eestimaa Kirjanduse Ühing 1842, Kullamaa käsikiri 1524
Ristiusk ja Eesti- Ristiusu tulek Eestisse oli pigem poliitilise tähtsusega, kui lihtsalt püha usu toomisega .
Ristimisega koos tuli vastu võtta kristlaste õigus, millel oli kaks poolt: 1) vaimulik: kirikus käimine, pihil käimine, kristlaste kommmete täitmine ning teine pool 2) ilmalik: kõik, kes usu vastu võtsid pidid hakkama maksma kümnist ning olid kohustatud osalema ristisõdades teiste paganate vastu.
Eestlaste esimesed kokkupuuted ristiusuga pärinevad XI-XII sajandist. 1167 . aastal määrati Lundis eestlaste piiskopiks benediktlasest munk Fulco
Reformatsioon (mis? kes? kuna? miks? + tähtsus)- ehk usupuhastus oli murranguline usuliikumine Lääne- ja Põhja-Euroopas, mis sai alguse 1517.aastal Saksamaal. Saksa pastor Martin Luther asutus välja Rooma paavsti valitsevast seisundist tuleneva omavoli, nt patukahetsuskirjade müümise vastu. Ta rõhutas südametunnistuse vabadust usuelus ja tunnistas pühakirja kui kristluse ainsat alust. Luterlik liikumine tähistas vabameelset suunda kristluses . Muutused: ladinakeelne jumalateenistus asendati emakeelsega, lugemisoskuse nõue
Kroonika- ajaraamat , esitab ajaloosündmusi kroniloogilises järjekorras, enamasti proosa-, harvemini värsivormis. Keskajal kirjutasid mungad .
Läti Henrik - esimesed kirjalikud teated eestlaste saatuse kohta nimetatud perioodil. Ladina keeles. Läti Henrik oli misjonär ja kroonikakirjutaja. Kroonika hõlmab pikka perioodi, alates misjonitöö esimestest sammudest liivlaste juures 1180. aastatel kuni Saaremaa allaheitmiseni 1227.aastal. Kroonikas on tähelepanekuid eestlaste kommete , usuni, keele, rahvalaulu,isiku- ja kohanimede, põlluharimise ning muudegi elunähtuste kohta. Kroonikast saab teada, et siinne ristisõda oli pühendatud Neitsi Maarjale (sellest ka nimi Maarjamaa). Esimene eestikeelne tõlge 1881-1883.
Taani hindamisraamat- 13.sajandil Taani munkade poolt registreeritud Põhja-Eesti asulate nimekiri. Sisaldab 500 kohanime , lisaks isiku- ja perenimed.
Kirikukirjandus – ristiusu levikuga kaasnes kirikute ja kabelite ehitamine. Aja jooksul nende tähendus avardus ja neist said kultuurikolded. Kiriku kaudu hakkas levima kirjasõna, esialgu käsikirjana, hiljem trükituna ( liturgilised tekstid).
Eestikeelse trükisõna algus- sellele pani aluse luterlus kui 1535 trükiti Wanradti ja Koelli katekismus
Aabits- õpik lugema õppimiseks, esimesed eesti keelsed aabitsad ilmusid 16. Sajandi lõpul, vanimad säilinud aabitsad pärinevad aga 17. Sajandi lõpust.
Juhuluule – mingiks kindlaks sündmuseks kirjutatud luule
Piibel ja Eesti – eesti keelde tõlgitud piibel on eesti kirjanduse ajaloo esimesi suursaavutusi
Käsu Hansu kaebelaul - esimene eestlaste loodud luuletus
Mõisted

ESTOFIIL-eesti keelt ja kultuuri harrastav muust rahvusest isik, eestisõbralik muulane. aj eestisõbralik baltisakslane 19. saj. algupoolel.
REFORMATSIOON- aj protestantismi teket ajendanud usuliikumine Euroopas 16. sajandil, usupuhastus.
KATEKISMUS- lühike kristliku usuõpetuse tähtsamaid seisukohti esitav käsiraamat.
MAARJAMAA- oli Liivimaa ja Eestimaa alade üldine nimetus, mille 1201. aastal laskis käibele piiskop Albert.
KROONIKA- ajaloosündmusi nende toimumise järjestuses esitav teos, ajaraamat.
FOLKLOOR- rahvaluule, laiemalt ka rahvamuusika , -tants jm vaimne looming.
TAANI HINDAMISRAAMAT- on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide, mida alates 1929. aastast hoitakse Taani Riigiarhiivis Kopenhaagenis. Taani hindamisraamatu lasi koostada Valdemar II Võitja
PIIBEL- ristiusu õpetuste aluseks olev pühade tekstide kogu.

Kes? (elulugu + tähtsus meie kirjandusloos)

O. W. MASING - ( 1763 -1832) Äksi pastor, eestlasest köstri poeg, eesti aimekirjandusele aluse panija, esimese järjepidevama eesti ajalehe välja andmine, aabitsate, aritmeetikaraamatu, kooliraamatute kirjutaja, eesti kirjakeele uuendaja , tõi Õ tähe eesti keelde,
H. STHAL - (1600-1657) Tallinna Suurgildi oldermanni poeg, õppis Tallinnas ja Saksamaal, hiljem töötas pastorina, oli Eestimaa konsistooriumi assessor . Suri katku. Pani aluse eesti keele vanale ortograafiale, mis põhines saksa keele reeglitel, nelja-osaline protestantlik kiriku-käsiraamat saksa ja eesti keeles. Põhjaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja.
A. TH. HELLE- ( 1683 - 1748) saksa kaupmehe poeg, vaimulik, keele- ja kirjamees. Eestimaa konsistooriumi assessor. Ida-Harju praostkonna praost . Esimese eesti keelse piibli tõlkija.
B. G. FORSELIUS (1660- 1688) Harju- Madise pastori poeg, juristi haridusega, hakkas Eestisse naastes Aru kirikumõisas lapsi häälikumeetodil lugema õpetama. Organiseeris rahvakoolmeistrite seminari . Esimese eestikeelese aabitsa koostaja . Eesti kirjakeele lihtsustaja, eestipärastes nimesid .
M. LUTHER (1483- 1546) saksa kristlik teoloog ja augustiini munk. Oluline protestantismi mõjutaja, tänu temale sai alguse reformatsioon. Sündis talupoeglikus perekonnas. Omandas õigusteaduses magistrikraadi. Luther jäi tormi kätte ja lubas pühale Annale , et kui ta eluga sealt pääseb hakkab mungaks. Sai alguses preestriks, omandas teoloogiadoktori kraadi. Tahtis inimesi vanade piibli õpetuste juurde tagasi viia. Teda peetakse jõulukuuse tava isaks. Katoliku kirikust arvati Lutheri pooldajad välja. Pani aluse vaimulikule abielule mitmes traditsioonis. Tema piiblitõlge saksa keelde aitas kaasa saksa kirjakeele kujunemisele. Tema põhimõte oli, et iga rahvas peab jumalasõna saama lugeda omas keeles. Sellega on ta kaudselt eesti keelse kirjasõna leviku alusepanijaks.
A. W. HUPEL (1737- 1819) pastor, kodu-uurija ja literaat , algselt plaanis õppida arstiks, aga sai siiski teoloogiks. Ta sündis Saksa-Weimari hertsogiriigis, aga asu töö pärast Liivimaale. Organiseeris Põltsamaa lugemisringi. Andis välja esimest eestikeelset ajakirja, põllumajandusõpetuse. Tegutses eesti keele uurija ja uuendajana. Tema teoses „ Topograafilised teated Liivi- ja Eestimaast“ sisaldab hulga infot eestlaste ühiskondliku ja vaimse elu kohta.
K. J. PETERSON (NB! seos emakeelepäevaga) (1801-1822) kirikuteenri poeg, õppis usu- ja filosoofiateaduskonnas, kuid jättis selle pooleli , tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Elatas end keeletundide andmisega. Suri kopsutuberkuloosi. Eesti keele arendaja ja rahvusliku kirjanduse looja, oma eluajal oli ta suhteliselt tundmatu. Ta oli esimene eesti luuletaja.

Rahvavalgustuslik proosa- aina enam mõjutasid valgustusideed meie kirjandust. Esile kerkis ratsionaalne elutunnetus, mis mõjutas proosat. Rahvusvalgustuslikud ideed leidsid tee õpetlik-moraliseerivatesse kirjanduspaladesse: mõistukõnelistesse juttudesse, valmidesse, luuletustesse ja dialoogidesse. Pärisorjuse kaotamine, vennastekoguduse liikumine, didaktiline kirjandus.
Vennastekoguduse liikumine- ehk hernhuutlus 18. Sajandist Kesk-Euroopast pärit protestantlik äratusliikumine

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 29 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-04-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

29 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kadiii8 Õppematerjali autor

Annab selge ülevaate vanemast kirjandusest. Aitab palju gümaasiumi kirjanduse kontrolltööks vastaval teemal õppimist.

kirjandus eesti helle luther peterson masing folkloor

Sarnased õppematerjalid

docx

EESTI KIRJANDUSE LÄTTEIL

õppekirjandus) jm., Kitsamas tähenduses ilukirjandus ehk belletristika, s.o. kirjutatud sõnakunsti. Põhiline vorm on rahvuskirjandus, mis ei välista kontakte teiste rahvuskirjandustega (nt kreeka motiivid rooma kirjanduses) Maailmakirjandus- universaalsema tähendusega teosed, mille levik ühe rahva juures teise juurde toimub tõlgete vahendusel. Maailmakirjandus on kõigi rahvuskirjanduste kogusumma. Eesti kirjandusloo algust hakatakse arvama alates 13.sajandist, oli sel ajal tegemist vaid üksikute eesti isiku- ja kohanimedega. Alles 16.sajandil trükiti kiriklike jumalateenistuste tarbeks esimesed eesti keelsed raamatud. 19.sajandi alguses tekkis esimene eestikeelne teadlik kirjandus. Esimeseks rahvuskirjanikuks peetakse Kr. J. Petersoni. 13.sajandi algus Henriku Liivimaa kroonika 13.sajandi algus Taani Hindamisraamat

Kirjandus

docx

Eesti kirjanduse lätteil kokkuvõte kontrolltööks

Kirjandus avaramas tähenduses hõlmab rahvaluulet ja kõike kirjapandut, kitsamas tähenduses üksnes ilukirjandust ehk belletristikat. Põhiline vorm oli rahvuskirjandus(ühe rahva kirjandus). Maailmakirjandus koosneb kõikidest rahvuskirjanduste parimast osast, kuid on ka kõigi rahvuskirjanduste kogusumma. Ka eesti kirjandus on osa maailmakirjandusest, kandes eneses nii rahvuslikult eripäraseid kui ka üldinimlikke tunnuseid. Eesti kirjanduslugu arvatakse, et juba 13. Sajandist, kuid siis olid kirjas vaid üksikud eesti isiku- ja kohanimed, juhuslikud sõnad ja lauseosad. niisugune kirjavara = vaid eestiaineline kirjandus. Alles 16. Sajandil trükiti kiriklike jumalateenistuste tarbeks esimesed eestikeelsed raamatud katekismused.

Kirjandus

doc

Eesti kirjanduse algus/ ärkamisaegne Eesti

1.Eestiaineline kirjandus; 2. Eesti vanad kroonikad - Henriku kroonika, Taani hindamisraamat, Liivimaa uuem ja vanem riimkroonika, Russowi kroonika. Ilmumisaeg, tähtsus, mida sealt lugeda saab. 3. Mis on kroonika- defineeri ja too näiteid. 4. Masing koolikirjaniku, ajakirjaniku ja keelemehena. 5. Vanim eestikeelne raamat. 6. eestikeelne Piibel - ilmumisaasta, tõlkija, tähtsus. 7. Eestikeelse kirjasõna algus. 8. K. J. Petersoni looming. 9.Ood, pastoraal. 10. Rahvusliku ärkamisaja eeldused, tekkimine. 11. Rahvusliku ärkamisaja üritused. Tea aastaarve! 12

Kirjandus

docx

Eesti kirjandus enne ärkamist

Eesti kirjandus enne ärkamist 1. Heinrici Chronicon Livoniae. Ajavahemik 1180-1227, kirjeldatud on eestlaste kombeid, usundit, keelt, rahvalaulu, isiku- ja kohanimesid, põlluharimist jm. Sõnad maleva, kylekunda, vanem, Odenpe, Sackala, Tarbata, Viliende, Sontagana, Lembitus, Maniwalde; Laula, laula, pappi! Maga magamas! 2. 1525 Lübeckis trükitud katekismus ja 1535 Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus. Säilinud 11 lk leiti1929. a, sisaldas tõenäoliselt kümme käsku, usutunnistuse, Meieisa palve, ristimissakramendi ja altarisakramendi tekstiosa ning pihtimisõpetuse. Mõeldud preestritele. 3. Georg Mülleri jutlused levisid käsikirjalistena, trükiti 1891

Kirjandus

docx

KT 3 kirjakeele ajalugu

Kontrolltöö kordamisteemad 1. Eesti keele arenguperioodid ja nende jooksul toimunud muutused (õp lk 67-70, konsp, tööleht) Eesti keele kujunemine algas kuni 500 aastat enne meie ajaarvamise algust. Eesti keele areng u esimene periood kestis kuni aastani 1200, kokku umbes 1700 aastat ja langes ajaliselt kokku muinasaja sotsioperioodiga. Sellel perioodil tekkis õ häälik ning kujunes välja kaks eesti keele kuju: lõunaeesti ja põhjaeesti keel. Kõige rohkem keelemuutusi toimus ajavahemikul 1200 kuni 1700. Seda aega eesti keele arengus nimetatakse murranguperioodiks ja see kestis kaks sotsioperioodi: orduaja ja Rootsi aja, kokku 500 aastat. Sel perioodil laenas eesti keel üle 1000 sõna alam-saksa keelest. Mitmete häälikumuutuste tagajärjel tekkis sel perioodil eesti keele grammatikasse ainuomane nähtus: vältevaheldus. Uuseesti keele perioodi alguseks peetakse täispiibli ilmumist 1739

Eesti keel

doc

Eesti kirjanduse ajalugu I (vanem eesti kirjandus) vaheeksami vastused

1.Esimesed kirjalikud mälestised Baltimaadelt (kroonikad, keskaegne luule, esimesed teated teatrietendustest) · Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliiklane. Vaadeldav Neitsi- Maarjale pühendatud proosana. Algav värsivormis, lõpeb paganate alistamisega, esitluslaad kaasakiskuv.

Kirjandus

doc

Eesti kirjanduse ajalugu I 1.osa

omane. Kuid nad otsivad läbi ka mere ja ainsana kõigi germaanlaste seast korjavad nad merest ja rannikult merevaiku. Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliiklane. Vaadeldav Neitsi- Maarjale pühendatud proosana. Algav värsivormis, lõpeb paganate alistamisega, esitluslaad kaasakiskuv. Kroonika

Kirjandus

doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming,

Kirjandus

Rohkem sarnaseid