("Viirastused", 2. keelpillikvartett, "Eleegia", "Öö hüüded"). Eduard Tubin sündis 18. juunil 1905. aastal Peipsi-äärses Torila külas kaluri pojana. Kolme aasta pärast kolis pere Alatskivi lähedale Naelaverre, kus Tubin omandas ka alghariduse. Isa kõrval, kes mängis trompetit ja trombooni, õppis ta lapsena pikoloflööti ning hakkas 10-aastaselt kaasa mängima kohalikus orkestris. 1920. aastal asus Tubin õppima Tartu Õpetajate Seminari, mängis sealses orkestris tsellot ning juhatas laulukoori. Samuti avanes noorel muusikahuvilisel nüüd võimalus osa saada Tartu kontserdielust, kuulata "Vanemuise" sümfooniaorkestri esituses muusikat Beethovenist Aleksander Skrjabini ja Heino Ellerini. Lisaks seminarile astus Tubin 1924. aastal ka Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, kus õppis esimese aasta Johannes Kärdi oreliklassis, edaspidi aga kompositsiooni Heino Elleri käe all. 1926
polnud epideemiaid ega nälga, positiivne iive Grammatika ja eestikeelne kirjasõna Tartu ülikooli asutamine Barokk - rahvariided 4. Koos Poola võimu kehtestamisega taastati Liivimaal katoliku kiriku organisatsioon.Olulist osa etendasid jesuiidid.Liivimaad peeti väga tähtsaks kogu Põhja-Euroopa tagasivõitmiseks katolikule usule.1583. aastal asutati Tartus jesuiitide gümnaasium.Gümnaasiumi kõrvale asutasid jesuiidid tõlkide seminari,mille peaeesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva hulgast.Kui rootslased 1625. aastal Tartu vallutasid,lõpetas see jesuiitide tegevuse ja katoliku ajastu Eestis.Ka pärast Rootsi võimu kehtestamist jäi Eesti- ja Liivimaa saksa kultuuriruumi osaks.Luteri kiriku ülesehitamine sai alata alles Rootsi võimu juurdumisel Eestis.Liivi sõda oli viinud kirikuolud haletsusväärsesse
Guide. Pärast II maailmasõda hakkasid hindamissüsteemide peale mõtlema ka Euroopa riikides tekkinud riiklikud turismiorganisatsioonid. Aastaks 1970 oli neid veel ainult viis, kuid 1980. aastaks tõusis arv juba 22ni ning sealt edasi osalesid selles juba 60 riiki üle maailma. 1979 loodi ühtne Hotellide ja Kohvikute katuseorganisatsioon HOTREC, mis aitab reguleerida hotellide, restoranide ning kohvikute tööd ja esindab nende huve Euroopas tänani. Antud seminari töö ülesandeks on tutvustada tänapäeva hotellide 2 tärnisüsteeme ning nendega kaasnevaid tingimusi ja koostada lühike kokkuvõte Eesti Restoranide ja Hotellide liidu töökorraldustest ja eesmärkidest. 1. EESTI HOTELLIDE JA RESTORANIDE LIIT Eestis reguleerib hotellide tärnisüsteemi väljastamist vastavalt majandusministri käskkirjale Eesti Hotellide ja Restoranide liit
Talupoegade jaoks otsustas Rootsi riik sisse seada rahvakoolide süsteemi. Eesti rahvakooli alguseks võib lugeda aga alles 1686. aastat, sest siis hakati teadlikult riikliku poliitika tulemusena kooliharidust andma ka lihtrahvale. Hariduse andmise kaugem eesmärk oli pöörata rahvas evangeelsesse usku, sest luterluse põhimõtete järgi pidi iga koguduseliige olema ise suuteline pühakirja ning muud vaimulikku kirjandust lugema. Olukord hakkas paranema pärast õpetajate seminari loomist. Forseliuse õpetajate seminari ajast on teateid juba 41 talurahvakooli tegutsemisest, enamik neist koolidest paiknes LõunaEestis. Harjumaalt, rootsi pastori perest pärit Bengt Gottfried Forseliusel rajas 1684. aastal Tartu lähedale Piiskopimõisa (Papimõisa) kuninga nõusolekul õpetajate seminari. Seminaris asusid õppima peamiselt ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid.
Eesti alal rahvusliku liikumise eeldused, eesmärgid, juhid, seltsiliikumine. Tekkisid vabatalupojad, kes ei olnud enam pärisorjad. Hakkas kujunema eesti rahvus. Sellega hakkas Eesti ala majanduslik arenemine, tekkisid Eesti haritlaskonnad, kooliharidus levis, kohalik põliselanikkond hakkas omaalgatuslikult oraganiseeruma, kommunikatsioonivõrk avardus ning rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Olulist rolli hakkasid etendama rahvakooliõpetajad. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid eelkõige emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omaduste soodustamine. Esmaseks sihiks oli eestlaste kultuuriühtsuse kujundamine, kuna poliitilised eesmärgid tõusid päevakorrale alles sajandivahetusel. Tartus oli rahvusliku liikumise eestvedajateks 1864. aastal Johann Voldemar Jannsen, kes hakkas seal välja andma ajalehte Eesti Postimees. Johann Köler ( keisri õuemaalija), k...
Vakuraamat- Talupoegade kohustused kirjas Liivimaal riigistati palju rohkem- sest hiljem rootsi võimu kätte. Aadlikud ei olnud sellega nõus ja astusid välja. Kuulsaim reduktsiooni vastane J.R. von Patkul Riik piiras kõigite vahenditega kohalike omavalitsuste ja aadlike mõjuvõimu. Johan Skytte- Kindralkuberner Gustav II adolf: Rootsi kuningas, kelle ajal rajati 1630 gümnaasium ja 1632 Tartusse ülikool. Forcelius- rajas õpetajate seminari, 2talve. Piiblikonverentsid- üksmeele saavutamiseks keeleküsimustest ja piibli välja andmiseks korraldati Nõiaprotsessi- selgitati ja karistati teisitimõtlejaid, nõidu ja mürgitajaid Luterluse mõju e.k. oli suur: pani aluse e.k. kirjakeelele ja e.k. hariduse andmisele.
Carl Robert Jakobson Üldine info Carl Robert Jakobson sündis 26 juulil 1841 ja suri 19 märts 1882. Jakobson oli eesti ühiskonnategelane, ajakirjanik,põllumees ja pedagoog. Carl Robert kirjutas ka raamatuid. Tema auks on ka nimetatud Torma kool ja Viljandi Carl Robert Jakonsoni nimeline gümnaasium. Noorusaastad Carl Robert Jakobsoni on Adam Jakobsoni poeg. Elas noorpõlves Tormas, sai alghariduse isalt ja koduõpetajatelt. Õppis 1856-59 Valgas Cimze seminaris ja peale seminari oli 1859-62 isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. 1862. aastal läks Jakobson Torma mõisniku Liphardiga ja pastoriga vastuollu ja lahkus sellelt ametikohalt ning asus õpetajaks Jamburgi. Teosed Jakobson avaldas esimese eestikeelse põllumajanduse õppe- ja käsiraamatu "Teadus ja Seadus põllul" (I osa, 1869) ning raamatud "Kuidas põllumees rikkaks saab" (1874), "Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse allikaks saavad" (1876), "Sakala Kalender põllumeestele"
Wiedemann transkrptsiooni, grammatika koosnes kirjeldavast grammatikast ja seega ei kujundanud eesti kirjakeelt otseselt, kuid oli abiks paljudele hilisematele keeleteadlastele. B.G.Forseliuse elutööks sai talurahva hariduse edendamine,selleks õpetas talurahvast lugema ja lõi uue kirjaviisi, mida tuntakse vana kirjaviisi nime all, see oli esimene Eesti kindel kirjaviis. Lisaks asutas ta Tartu lähedale esimese kooliõpetajate seminari, kus said hariduse 160 tulevast koolmeistrit, seega ei loonud Forselius vaid esimese kirjaviisi, vaid õpetas eestlasi seda ka kasutama. Vana kirjaviis erineb uuest põhiliselt häälikupikkuse märkimises, uues tähistatakse lühikest täishäälikut ühe tähega ja pikka kahe tähega, vanas märgiti nii pikka kui lühikest ühe tähega, arusaamiseks kasutati kaashäälikuid. Uus kirjaviis on kasutusel praegugi.
aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas ehitusmeistrist talupoja teise lapsena. Konstantini ema nimi oli Olga, isa nimi oli Jakob. Kohalikud inimesed räägivad, et ema pidi Konstantini sünnitama ühes teeäärse talu laudas, sest ei jõudnud arsti juurde. Õpingud Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia vaimuliku seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu gümnaasiumis. 1894 1898 õppis ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, mille ta lõpetas õigusteadus kandidaadi kraadiga. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. Ajaleht "Teataja" 1900. aastal Tallinnasse jõudes hakkas Päts tegutsema advokatuuri alal J. Poska abilisena. See aga ei rahuldanud teda eriti ja ta hakkas
Antonio Vivaldi (1678-1741) sünnikoht- Veneetsia. Isa töötab habemeajajana, viiuldajana sai töökoha San Marco kapellis, annab pojale oskuseid edasi, põhjalikumalt õpib poeg maestro Legrenzi käe all. Antonio asub õppima vaimulikku seminari, et siduda tulevik kirikuga- vaimuliku elukutse oli sugulaste arvates austusväärne. Andekas viiuliga, tänu heale mänguoskusele määratakse 1704 tuntud Veneetsia kooli Ospedale della Pieta õpetajaks. Kool oli mõeldud orbudele, kodututele ja vaestele, õpilased olid jagatud oskuste kaupa rühmadesse, Vivaldi sai kõrge muusikalise tasemega õpilased. Õpetaja ametis avaneb ta tegelik talent. Tutvustas ennast ka helilooja ning võimeka ja nõudliku dirigendina. Asutab koolis orkestri,
Mõisnike võim talupoegade üle kitsenes ja nii said talupojad vaid kuninga alamateks. Samuti laienesid talupoegade õigused. Olulist tähtsust omas piibli tõlkimine eestikeelde. 1637.aastalkoostas H.Stahl eesti keele grammatika, mis oli veel saksa keelse reeglistikuga. Rootsi ajal asutati ka palju koole ning loodi ka Tartu ülikool. Õppetöö põhilisteks vormideks olid loengud ja dispuudid. Viimaks kolis ülikool Pärnu, kus see kahe aasta pärast lõpetas töö. Forselius asutas seminari eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. Talurahvast õpetati ka lugema. Väide ,,vanast heast" Rootsi ajast peab mingil määral paika, kuna selle ajaga käisid kaasas nii head kui halvad ajad. See periood pani aluse eestikeelsetele koolidele, talupojad õppisid lugema ning nende õigused laienesid. Oli ka halba aega, mis käivad heaga kaasas. Suur nälg oli üks suurimaid proovikivisid, ent rahvas tuli sellega lõpuks toime ning rahvaarv taas suurenes
aastal liitus ta juunikommunistidega. Hiljem tegutses ta veel ka ENSV välisministrina, kuid pandi 1950. aastal kodanliku natsionalistina põlu alla. Pärast vangistusest vabanemist 1950. aastate keskel tegutses ta taas ajaloolasena kuni oma surmani 1976. aastal. Kruusi pikas, kirevas ja vastuolulises elusaatuses on tänaseni palju mitmetimõistetavat ja isegi mõistetamatut. ELUKÄIK: - Kruus lõpetas 1911. Aastal Tartu Õpetajate Seminari ja töötas alates 1913. aastast kooliõpetajana. - 1916 astus ta Vene sõjaväkke ning 1917 sattus Peterburi, kus oli ka veebruarirevolutsiooni ajal. - Poliitiliselt ühines Kruus ülevenemaalise sotsialistide-revolutsionääride (esseeride) parteiga, kelle loosungiks oli "maa ja vabadus". - 1918. aasta novembris sai Kruusist Eesti Maanõukogu, 1919 aprillis Asutava Kogu liige. - 1920
ülearu esiletungiv vaimsus. Mõlemad on süstemaatikud , kelle temperamendis on alati enam mõistlikust ja kainet kaalutletust kui hullutlemist ja jultunud keevalisust. Kuid Hegel on süsteemilooja, kes viib kõik ühtede ja samade kategooriate alla. Kui Kant avaldas ,, Puhta mõistuse kriitika'' oli Hegel 11- aastane. Hegeli süsteemi väljakujunemine võttis aega. Ta arenes mõtlejana pikkamööda, kuna ta polnud nooruses mingi imelaps. Pärast Tübingeni teoloogilise seminari lõpetamist olid noore kandidaadi filosoofilised teadmised lõputunnistuse järgi nõrgad. Ta asus tööle koduõpetajana ja hiljem siirdus pärandusraha abil Jena Ülikooli palgata dotsendiks. Aastal 1805, 35- aastasena, nimetati ta Jenas erakorraliseks professoriks. Kuulsas ülikoolilinnas valmis ta esimene meistriteos ,, Vaimu fenomenoloogia'', mis ilmus 1807. aastal. Teos valmis päev enne seda, kui Napoleon vallutas Jena. Selles segaduses kaotas Hegel oma töökoha
Esimesed 9 lapsepõlve aastat möödusid sünnikohas, kuid algkoolihariduse viletsa kättesaadavuse ning laste venestumise hirmus tõi isa Daniel pere tagasi Eestimaale. Elama asuti ema Liisa esivanemate asukohajärgsesse Vana- Kuuste Rebase mõisamaade naabrusse Lalli tallu, mille põllu- ja karjamaad asusid Pori jõe parema kalda künklikul maastikul. Pärast 5 aastat kestnud õpinguid Sipe ministeeriumikoolis (Vana-Kuuste) astus 1910. aastal Tartu Õpetajate seminari. Kooli lõpetamise järel 1914. aastal palus ta ennast määrata Kambja külakooli õpetajaks, sest I Maailmasõtta mobiliseeritud õpetajate puuduse tõttu ähvardati külakool sulgeda. Julius Kuperjanov laulatati Alice Johansoniga 24. veebruaril 1918 Kambjas Alice Kuperjanov sai hiljem tuntuks aktiivse Naiskodukaitse tegelasena. Alice oli sündinud 1894. Ta küüditati 1941 ja mõrvati 1942. aastal Nõukogude Liidus. Mälestuse jäädvustamine
3)Mida saavutas luteri kirik Eestis Rootsi aja lõpuks? Võrdle üle-eelmise küsimusega. -Hariti pastoreid, ehitati üles kirikuid, enamikul kirikiõpetajatel oli Rootsi aja lõpuks ülikooliharidus, oskasid jutlust pidada eesti keeles, koguduse majandusasjadega tegelesid vöörmündrid, kes valiti talurahva seast. Eestis sai luterlik maa. Kõik varasemad probleemid said lahendatud. 3.Millega on Eesti kultuurilukku läinud järgmised isikud? B.G. Forselius - Piiskopimõisa seminari õpetaja H.Stahl - Eesti esimene grammatika Johan Skyette- Tartu Ülikooli asutaja Adrian ja Andreas Virginius - Uus (Wastne) Testament tõlkijad 5.Seleta mõisted Konsistoorium - luterlik kirikuvalitsus Kindralsuperintendent - luterlikus kirikus riigi või provintsi ülemvaimulik, vastab piiskopile Piiblikonverents - nõupidamised Piibli eestikeelse tõlke ettevalmistamiseks Dispuut - teaduslik vaidlus Barokk - 17.sajandi keskel valitsev kunstivool
Talurahvareformid-,,Iggaüks.." 1802;Pärisorjuse kaotamine;vallasvara pärandumis õigus;tunnistatakse talurahva õigust vallasvarale, talude kasutusõiguse ärandamine. Liivimaal said talupojad omandiõiguse vallasvarale, võisid maad osta nind talu järglastele pärandada. Omavalitsus-vallakohus,koolide ülalpidamise kohustus, magasivilja kogumine, vaeste hoolekanne Riiklikud ja kogukondlikud koormised-pearaha nekruti andmine/teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms tööd vallas 1866.a.vallareform- olulisem tagajärg oli omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt. Valla täiskogu- volikogu-vallavanem-vallavalitsus Tartu Ülikool- 1632-avamine,1710 suleti, 1802 taasavati; 4teaduskonda:usu,arsti,õigus,filosoofia;õppetöö ladina ja saksa keeles;õppejõud saksamaalt;esimene rektor G.F. Parrot Parrot-Ülikooli esimene rektor VonBaer-embrüoloogia rajaja Ühtluskool-neljaastmeline ühtluskool:kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium...
JULIUS KUPERJANOV 11.10.1894-02.02.1919 Elulugu Sündis Pihkvamaal Duhnova valla Lihhova külas. Esimesed 9 lapsepõlve aastat möödusid sünnikohas, kuid koolihariduse viletsa kättesaadavuse ning venestamise hirmus tõi isa Daniel pere tagasi Eestimaal. Pärast 5 aastat kestnud õpinguid Sipe ministeeriumikoolis astus 1910. a. Tartu Õpetajate seminari. 1915.a. veebruaris värvati Vene kroonu. Saksa okupatsioonipäevil (veebruar 1918.a.- november 1918.a.) tegeles üliaktiivselt põrmustatud Eesti Vabariigi heaks, saades Tartu linna ja maakonna omakaitse ja põrandaaluse tegevuse juhiks. 24.01.19. saabus nõudmisel koos pataljoniga Elvasse, kust algas Valga vabastamisoperatsioon. 31.01.19. sai tänu Valga operatsioonijuhi oberst Kalm`i järjestikustele kuritegelikele eksimustele Paju lahingus
kogu Eesti. Üldine haridustase oli tõusujoones, aina rohkem oli võimalus panna lapsi kooli ja üha rohkem oli võimalus koolist saada. Eesti Kirjameeste Selts seisis selle eest, et anda välja uusi kooliraamatuid, mis iseenesest tingis haridustaseme tõusu. Esmakordselt kerkisid esile haritud rahvusliku liikumise juhid: Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. Jakobson oli sündinud Tartus, lõpetanud kooliõpetajate seminari asus tööle õpetajana, kuid sealt sunniti ta lahkuma, hiljem rajas ta näidis talu Kurgjale, tegi kaasa Eesti Postimehes, pidas esimes isamaalise kõne Vanemuise seltsis, asutas 1878. aastal ajalehe Sakala. Jakobsoni sihiks oli eelkõige jõukama talupoegkonna huvide eest seismine. Jakob Hurt oli saanud kodust kaasa tugeva usulise õpetuse ning asus õppima edasipidi ka Tartu Ülikooli usuteaduskonda, samuti lõi kaasa Vanemuise seltsi tegemistes ja temast sai tuntud kõnemees.
Laialdase autonoomia Kuidas mõjutas sajandi lõpul alanud venestamispoliitika Tartu Ülikooli? Õppetöö muudeti vene keelseks, ülikooli ametlikuks nimekas sai Jurjevi Ülikool. 6. Haridussüsteem Külades asutati vallakoolid Kihelkonnakeskustes kihelkonna kool Linnades anti algharidust elementaarkoolides Kubermangulinnades gümnaasium 7. Kes olid? Millega on tuntuks saanud? Parrot Ülikooli esimene rektor Cimze Juhtis saksakeelset kihelkonnakooliõpetajate seminari Ahrens Koostas 1843. Aastal uue eesti keele grammatika, võttes aluseks põhja-eesti keskmurde Faehlmann Ülikooli eesti keele lektor, estofiil, lõi Õpetatud Eesti Seltsi Kreutzwald Eesti haritlane, ajakirja ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal siis leida on" Köler maalikunstnik, Eesti haritlane 8. Millised olid rahvusliku liikumise eeldused? 1)Majanduslik arenemine 2)eesti haritlaste esimese põlvkonna teke 3)koolihariduse levik
(Saksa okupatsiooni ajal ja mõjul nimetati teda vastava Saksa auastme järgi ülemleitnandiks). JULIUS KUPERJANOV ISIKKLIK ELU Julius Kuperjanov esimesed 9 lapsepõlve aastat möödusid sünnikohas, kuid algkoolihariduse viletsa kättesaadavuse ning laste venestumise hirmus tõi isa Daniel pere tagasi Eestimaale. Elama asuti ema Liisa esivanemate Lalli tallu.Pärast 5 aastat kestnud õpinguid Sipe ministeeriumikoolis, astus ta 1910. aastal Tartu Õpetajate seminari. Kooli lõpetamise järel 1914. aastal palus ta ennast määrata Kambja külakooli õpetajaks, sest I Maailmasõtta mobiliseeritud õpetajate puuduse tõttu ähvardati külakool sulgeda. Julius Kuperjanov laulatati Alice Johansoniga 24. veebruaril 1918 Kambjas. Alice Kuperjanov sai hiljem tuntuks aktiivse Naiskodukaitse tegelasena. Alice oli sündinud 1894. Ta küüditati 1941 ja mõrvati 1942. aastal Nõukogude Liidus. ALICE KUPERJANOV SÕJAMEHEKARJÄÄR 1915
halvendas olukorda veelgi. Pidades silmas rahvaarvu muutumist Eesti aladel, ei leia mina Rootsi ajas midagi paremat võrreldes teiste Eesti perioodidega. Kultuuri arendati Rootsi ajal palju. 1631. aastal asutati Tartusse trükikoda ja vaikselt hakati levitama ka eestikeelset kirjandust, tihti küll usulevitamise vormis. Suurt tähelepanu pöörati ka hariduse edendamisele - hakati looma ka talurahvakoole. Selles mängis suurt rolli ka Begnt Gottfried Forselius, kes 1684. aastal asutas seminari talurahvakooli õpetajate ja köstrite ettevalmistamiseks. Mainimata ei saa jätta ka ülikooli rajamist Tartusse aastal 1632. Tänu omakeelse usuteemalise kirjandus levikule võeti ka luterlus suhteliselt hästi vastu. Minu arvates oligi Rootsi ajal kõige parem see, et järjest rohkem pöörati tähelepanu hariduse edendamisele ja talurahva harimisele. Majanduses toimus Rootsi ajal nii mõndagi. Hakati looma esimesi manufaktuure
Sinna saabus noor ehitusmeister Jakob Päts, kes oli edasipüüdliku ja teadmistehimulise noormehena arhitekt Kulicku juures majade ehitamist õppinud. Nii tutvus Olga Gründeri mõisas oma tulevase abikaasaga. Õed ja vennad : Tal oli 3 venda : Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts. Haridustee : Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia vaimuliku seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 1894-1898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas cand jur kraadiga. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipkiku aukraadiga. Karjäär : 1900. aastal asus tööle Tallinnas advokaat J. Poska abilisena. 1901-1905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte Teataja. 1904. aasta Tallinna linnavolikogu valmisteks organiseeris ta eesti-vene
Eesti esimesed heliloojad Nad olid kõik asjaarmastajad, nendel ei olnud muusikalist kõrgharidust. Heliloojate elukäikudes on palju sarnast. Nad olid lõpetanud Cimze seminari, edasi läksid elama ja töötama Peterburgi. Nende loomingu tähtsaim zanr oli koorimuusika, -laul. Aleksander Saebelmann-Kunileid (1845-1875) Tema oli Eesti esimene helilooja ja ta oli väga omapärase helikeelega. Tema elust on vähe teada, kuna elu lõpul sõitis ta Poltaavasse tervist parandama, kuid suri seal. Ta on sinna maetud. Tema loomingust on säilinud ainult Eestis valminud teosed (6-7 koorilaulu ja umbes 10 rahvaviisi seadet). Tema laulude iseloomustus:
.. der Monat im Monat in diesem Monat im vorigen/nächsten Monat Aastaajad - kõik on meessoost. Sajandid Kuud im Frühling im 21 Jahrhundert im Juni, März, April im Sommer im Herbst im Winter ZU WÄHREND Kalendripühad, tähtpäevad. Zu + daativ ajal, vältel, kestel. Nimisõna on genitiivis zu Weinachten - jõulude ajal/ajaks Während des Seminars - seminari ajal zu Ostern - ülestõusmispüha zu Pfingsten - nelipüha Genitiv zu Silvester - vana-aasta der - während des Winteres zu Neujahr die - während der Nacht zum Geburtstag das - während des Jahres die (Pl.) - während der Ferien SEIT Märgib tegevust, mis algas mingil ajahetkel minevikus ja kestab siiani. (Mis ajast alates?)
avaldamine; David Wirkhaus (isa) Väägvere puhkpilliorkestri rajaja / tänapäeva puhkpillide aluspanija; David Otto Wirkhaus (poeg) isa töö jätkaja, orkestrijuht, üldlaulupidude pasunakooride dirigent / koorilaulud ja palad puhkpilliorkestrile / umbes 100 pillikoori loomine, pillide ja nootide tellimine, ühisesinemiste koraldamine ja juhendamine (ühis); Janis Cimze pedagoog, juhendas Valgas Liivimaa kihelkonnaõpetajate ja köstrite seminari / Comze seminar Valgas 1849 90 / esimeste eesti haridusega muusikute koolitamine, Läti rahvamuusika koguja ja edendaja; Johann Voldemar Jannsen Eesti Postimehe toimetaja, ajakirjanik, rahvusliku liikumise tegelane / Eesti lalulik, Eestirahwa 50-aastase juubelipiddo / Vanemuise seltsi asutaja, I üldlaulupeo korraldaja, Eesti hümni sõnade autor (Mu isamaa, mu õnn ja rõõm); Jakob Hurt rahvaluule- ja keeleteadlane, Otepää ja Peterburi Jaanikoguduse pastor / Paar
Saharov ELULUGU Sündis 12. jaanuaril 1860. aastal Tartumaal Aakre vallas Pikasilla külas. Helilooja ja pedagoog. Professionaalne muusikakriitik. Taimetoitlane. Dirigent. Suri Tartus 8. septembril 1948. aastal. Sündis kõrtsmiku peres. Lapsena kuulas rohkesti kõrtsipillimeeste rahvalikke lugusid ja nautis nende laule. 8-aastaselt kingiti talle kohaliku mehe tehtud pill. Haridustee ning töökohad 1873 astus Rõngu kihelkonnakooli. 1876 astus Valga J.Cimze Õpetajate Seminari. 1879-1883 töötas kooliõpetajana Puhja kihelkonnakoolis. 1883-1895 töötas kooliõpetajana ja köstrina Nõos. 1895-1897 jätkas õpinguid Dresdeni konservatooriumis koorikompositsiooni erialal. 1897-1900 pöördus tagasi Nõosse. Võimalused oma muusikaande arendamiseks avanesid Rõngu kihelkonnakoolis. Ta otsustas pärast kihelkonnakooli muusikaga tõsisemalt edasi tegeleda. Asutas Valga seminaris kui ka Nõos koori ja orkestri. Kirjutas oma koorile ka ise laule.
Rohkesti asus Eesti aladele elama ka naaberrahvaid, kes võtsid üle eestlaste keele ja kombed. Rootsi ajal tehti suuri samme kohaliku hariduselu muutmiseks. 1630-ndatel hakati õpetama talupoegi ja rajati esimesed talurahva koolid. Suuri teeneid selles vallas saatis korda Johann Skyttel, kelle eesvõtmisel avati 1630. aastal Tartus esimene gümnaasium ja 1632. aastal Tartusse ülikool. 1637. aastal koostati esimene eestikeelne grammatika. 1684. Aastal asutas B. G. Forselius õpetajate seminari, kus umbes 160 eesti poissi õppisid õpetajateks. 1686. A Tõlgiti Lõuna-Eesti keelde ka Uus Testament. Rootsi ajal toimus reduktsioon ehk mõisate riigistamine. Eesti aladel olid era- ehk rüütlimõisad ja riigi- ehk kroonumõisad. Mõisates oli tähtis teraviljaeksport, mis varauusajal kahekordistus. Siinne teravili oli eriti nõutud, sest seda kuivatati rehielamus, kus suitsuga kadusid viljalt bakterid. Peamiselt kasvatati rukist ning otra. Tööstusettevõtted rajati peamiselt
Ladina juriidiline terminoloogia 04.12. seminari kodutöö 1) Tõlkida tekstist 22 (lk 31) laused 1-10 (imperatiiv) ja 11-23 (infinitiiv). Imperatiivi vormide kohta lähemalt lk 126 (verb esse lk 118), infinitiivide kohta lk 127. 2) Rühmatöö esitamine ja esitlus. XXII 1. Divide et impera! – Jaga ja valitse! 2. Festina lente! – Kiirusta aeglaselt. (Tasa ja targu) 3. Nota bene! – Pane hästi tähele 4. Carpe diem! – naudi päeva, saa päevast osa! nopi/kasuta päeva 5. Salus populi suprema lex esto. – Rahva hüvang (heaolu) olgu kõrgeim (ülim) seadus. 6. Testes estote. – Olge tunnistajateks 7. Titius meus heres esto. – Titius olgu minu pärija. 8. Ita do, ita lego, ita testor itaque vos, Quirites, testimonium mihi perhibitote. - Nii ma annan, nii ma pärandan/määran ja nii ma teen testamenti, seega Teie, kviriidid (Rooma täieõiguslikud kodanikud), olge mulle tunnistajateks/pakkuge mulle tõendust. 9. Hominem mortuum, inquit lex, in urbe ne...
Juhan Aavik Koostasid:Desiree Laanepere Krista Maier Elulugu Juhan Aavik (29.01.1884-26.11.1982) oli helilooja, dirigent ja pedagoog. Juhan Aavik õppis : o Pirmastu vallakoolis (1890–1893), o Paistu kihelkonnakoolis (1893–1897) o Viljandi linnakoolis (1897–1901). Pärast seda läks Peterburi, kus lõpetas Peterburi Konservatooriumi trompeti erialal 1907. ja kompositsiooni erialal 1911. aastal. Tartu 1911–1923 oli ta Tartu Vanemuise Teatri sümfooniaorkestri dirigent. 1911–1925 segakoori dirigent. 1911–1918 õpetas ta muusikat Tartu koolides. 1919. aastal oli ta Vabadussõjas vabatahtlik, Tartu kaitsepataljoni ja 8. jalaväepolgu kapellmeister. 1922–1925 juhatas ta Tartu Üliõpilassegakoori. Aastatel 1919–1925 oli ta Tartu Kõrgema Muusikakooli direktor. Alates 1919. aastast oli ta ühtlasi Tartu Õpetajate Seminari muusikaõpeta...
ÕPINGUTEST 1908 aastal asus Tubina pere elama Naelavere koolimajja, kus Johannes (Eduardi vanem vend) sai kooliõpetaja koha. (1912)Seitsme aastaselt astus Eduard Tubin Naelavere külakooli õppima , kuid kaks aastat hiljem see suleti, kuna puhkes esimene maailmasõda. Edasised õpingud toimusid Tubinal Torila Ministeeriumikoolis, mille ta lõpetas 1920nendal aastal. Seal õppis ta ka mängima balalaikat, mis on ka kammersaali vitriinis. 1920nendal aastal astus ta Tartu Õpetajate Seminari, kus ta õppis kuus aastat. Õppimine seal oli tasuta ning põhiainete kõrvalt õpetati ka muusikat ja laulmist. Tasuta õppimise tõttu pidi Tubin kolm aastat peale lõpetamist veel töötama kooliõpetajana. Tubin töötas Nõo Algkoolis, kus andis matat ja füssat. 1924ndal aasta sügisel läks Tubin Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, kus õppis Johannes Kärti oreliklassis ja Heino Elleri juures, samal ajal jätkas õpinguid ka Tartu Õpetajate Seminaris.
Piirati sisse Narva, ei olnud venelastele edukas (nälg, halvakvaliteediline sõjatehnika jne.) Lumetorm puhus venelastele vastu, rootslased alistasid venelased. Rootsi väed talvitusid Laiusel ja sõjategevus kandus Leedu ja Poola aladele Eesti rahvastiku vähenemine pärast Liivi sõda. Eelkõige põhjuseks katk, nälg ja sõjategevus. Rootsi ja Poola hakkasid enda rahvast oma Liivimaa aladele ümber asutama. Rootsi aeg. Isikud Forselius õpetas talupoegi lugema, lõi seminari, kus koolitati uusi köstreid ja koolmeistreid. Aabits ka tematehtud. Gustav II Adolf Rootsi kuningas, tõi eesti aladele hariduse TÜ ja GAG näol. Haridus Eesmärk oli õpetada piiblit lugema usulistel eesmärkidel, talurahvakoolid, esimene grammatikaõpik, eesti keele areng, TÜ, GAG Talupojad Talupojad läksid sunnismaiseks, aga neid ei tohtinud mõisnikud enam omavoliliselt karistada. Mõisate reduktsioon ehk talud riigistati ja pidi maksma makse riigile.
aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas. Kohalikud inimesed mäletavad, et tema ema Olga pidi Konstantini sünnitama ühes teeäärse talu laudas, sest ei jõudnud enam arsti juurde. Haridus Koolitarkust hakkas Päts omandama Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis. Peagi aga kolisid Pätsi vanemad Raeküla alevisse ja noore Konstantini õpingud jätkusid Pärnu Nikolai koolis. Sealt siirdus ta edasi õppima Riia vaimuliku seminari, kust ta aga enne lõpetamist lahkus ja jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 1898. a. lõpetas Päts Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga. 1900.a. asus noor jurist advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. Võitlus eestlaste õiguste eest Kuna puudus eestikeelne ajakirjandus, sai Pätsile selgeks, et eestlaste olukorra parandamiseks on eelkõige vaja asutada võitlusvõimeline eesti ajakirjandus. Uus ajaleht Teataja ilmus 1901. aasta lõpul.
5435Mis kunstistiil oli Rootsi ajal Eestis valdavaks, näited? Parokk kunstistiil 1632 Tartu Ülikool või Kadrioru loss 4324Kuidas nimetati esimesi tootmisettevõtteid Eestis ja mis eesmärgil rajati? Monofaktorid Lubi ja klaas tootlikus oli suurem. 43Millal asutati Tartu Ülikool ja mis linnades ta Rootsi ajal asus? 1632.a. asutati Tartu Ülikool ning asus Tallinnas ja Pärnus. Academia Gustaviana- Tartu Ülikool Gottfried Forselius- Asutas koolimeistrite seminari Reduktsioon- Mõisamaade riigistamine Vakuraamatud- Raamat, kus olid kirjas talupoegade kohustused. Johan Skyttel- Aitas kaasa Tartu Ülikooli asutamisel. 423Kuidas alustati rahvahariduse andmist eestlastele? Õpetama hakati külakoolides ning 17.saj pandi alus Eesti kirjakeele uurimisele. 4325Nõiaprotsessid Rootsi ajal: keda süüdistati? Posijaid, rahvaarste, teisiti mõtlejaid. 4532Mis reforme tegi Karl XI Eestimaal?
EDUARD TUBIN 1905-1982 Rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja-sümfoonik Üks eesti rahvusliku helikeele kujundaja Eesti sümfoonilise muusika " isa " ELULUGU Sündis 18.juunil 1905.a Torila külas kaluri pojana Alghariduse sai Alatskivi lähedal Naelaveres Lapsena õppis pikoloflööti ja 10-ne aastaselt hakkas mängima kohalikus orkestris 1920.a asus õppima Tartu Õpetajate Seminari Mängis sealses orkestris tšellot ja juhatas laulukoori 1930.a lõpetas Tartu Kõrgeimas Muusikakoolis Heino Elleri kompositsiooniklassi 1932.a täiendas end Viinis ja 1938.a Budapestis TÖÖ Töötas mõned aastad Nõos õpetajana Aastatel 1931-1944 töötas Tubin repetiitori ja dirigendina "Vanemuise" teatris 1940.a oli "Vanemuise" teatri peadirigent 1944.a põgenes Tubin Rootsi
Kui konkreetne eesmärk on püstitatud, siis see tõstab ka motivatsiooni, kuna on näha, kuhu poole liikuda. Peamine, mida tuleb meeles pidada on see, et mitte mingil juhul ei tohi anda alla, isegi siis, kui tee oma eesmärkideni tundub väga raskeks ja ületamatuks. Puudujääke nagu eriti ei märkanud, kuid mida võiksin soovitada selle ainekursuse paremaks muutmiseks on see, et võib-olla tuleks teha rohkem rühmatöid ja seda just seminari toimumise ajal, et saaks rohkem arutada ja diskuteerida konkreetse teema üle. Kokkuvõtteks nii palju, et enesejuhtimise ainekursus väga meeldis ning leian seda igati vajalikuks ja otstarbekaks.
Õli. 1987 · Kunstniku sünnikoht Kristjan Raud · Kristjan Raud sündis 22. oktoobril 1865 aastal talupoja perekonnas Viru-Jaagupi kihelkonnas. · Tal oli kaksikvend Paulus (kunstnikuna tuntud kui Paul Raud). · Kooliaeg algas vendadel 1874 Koervere külakoolis (1a), edasi 1875-78 Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, 1878-81 Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis. Reaalkooli ajal püüdsid vennad ka kunsti õppida. · 1883 jättis Kristjan Reaalkooli pooleli ja läks üle seminari. Seminari ajal tutvus kunstitegelastega ja originaalteostega. · Peale seminari alustas tööd kooliõpetajana. · Eestis sai ta aru, et venestamispoliitika ei soodusta kultuuri arengut kultuuri kustumine, ärkamisaja meeleolude langus. Otsustas Peterburi kasuks, kus sai endale pedagoogi koha. · Peterburis tutvus ta J. Köleriga, kes soovitas minna õppima Kunstiakadeemiasse. · 1892-1897 õppis ta Peterburi Kunstiakadeemias, kuni mõistis, et akadeemia on liiga kinni akademismis
Tema perekonna kodune keel oli vene keel. Ta kasvas üles täiesti venevaimulises õhkkonnas, sest ta vanemad käisid läbi peamiselt preestritega ja nende perekondadega, kes olid enamasti venelased. Hoolimata sellest, et Jaan Poska kõneles vene keelt nagu venelane ja eesti keeles tundus pisut vene hääldamist, oli ta alati suur eesti isamaalane. Jaan Poska. Ta õppis Tuhalaane õigeusu kiriku koolis. Andeka poisina pääses ta Karksi-Nuia preestri Allika abil Riia õigeusu vaimulikku seminari, kus ta sai alg- ja keskhariduse. See oli õigeusu köstrile kõige kergem ja odavam tee oma poegade koolitamiseks. Vaimulik kool oli neljaklassiline progümnaasium, seminar aga keskkool, kus neljas klassis anti ilmalikku haridust, kahes viimases aga usuteadust. Kummagi juures oli ka internaat, kus õpilased elasid. Õppekeeleks oli vene keel, läti ja eesti keelt õpetati eriainena. Õppureist enamus olid lätlased, eestlasi oli tunduvalt vähem ja venelasi mõni üksik.
Tal oli õde Natalie Magnus Johanson-Pärna ja vend Eduard Magnus Jakobson. Carl Robert elas noorpõlves Tormas ja alghariduse sai ta oma isalt, Adam Jakobsonilt. Kes pidas kohalikus Torma kihelkonna koolis koolmeistri ametit. Peale kihelkonna kooli läks ta õppima Valga Cimze seminarile, kus ta õppis aastatel 1856 - 1859. Cimze seminar oli läti pedagoogi juhitud Liivimaa ja köstrite seminar. Sealt on hariduse saanud peale Carl Robert Jakobsoni veel Aleksander Kunileid ja Andres Erlemann. Seminari õppetöö kestis kolm aastat ja sinna sisse saamiseks oli vaja kirikuõpetaja soovitust ja kihelkonna kooli lõputunnistust. Seminaril käis õppetöö saksa keeles ja olulised ained olid muusika ja pedagoogika. Carl Robert lõpetas Cimze seminari 1859.-ndal aastal. Need aastad seal koolis avaldasid suurt mõju Jakobsoni vaadete kujunemisele. 2 Jakobsoni tööaastad Carl Robert Jakobsoni isa suri 1859.-ndal aastal
Pühajärve Põhikool Referaat Jaan Poska Sihva 2009 Jaan Poska(24. Jaanuar 1866- 7. Märts 1920) Lapsepõlv ja haridus Jaan Poska sündis 12-lapselises peres viienda lapsena.Tema koduseks keeleks oli venekeel. Ta õppis Tuhalaane õigeusu kiriku koolis. Andeka poisina pääses ta Karksi-Nuia preestri Allika abil Riia õigeusu vaimulikku seminari, kus ta sai alg- ja keskhariduse. See oli õigeusu köstrile kõige kergem ja odavam tee oma poegade koolitamiseks. Vaimulik kool oli neljaklassiline progümnaasium, seminar aga keskkool, kus neljas klassis anti ilmalikku haridust, kahes viimases aga usuteadust. Kummagi juures oli ka internaat, kus õpilased elasid. Õppekeeleks oli vene keel, läti ja eesti keelt õpetati eriainena. Õppureist enamus olid lätlased, eestlasi oli tunduvalt vähem ja venelasi mõni üksik.
klaasi manufaktuurid, ehitusmaterjalid ja saeveskid 1632.a. asutati Tartu Ülikool. Ülikooli asutamise eestvedajaks Johann Skytte) (I kindralkuberner Eestis) Asutab kooli Gustav II Adolf - hukkub kuu hiljem Lützeni lahingus. 1656.a. kool sõja tõttu suleti ja avati uuesti Tallinnas1690. 1699-1710.a. oli ülikoolilinnaks Pärnu, kus Põhjasõda selle tegevuse lõpetab. Rootsi ajal sai alguse ka Eesti rahvaharidus.: • 1684.a. asutas Bengt Gottfried Forselius koolmeistrite seminari, kus hakati õpetama külakoolide õpetajaid. Esimesed külakoolid (õpetatakse usuõpetust, laulmist, lugemist ja kirjutamist) 17.saj. Eesti kirjakeele uurimise algus. Probleem on kas võtta kirjakeele aluseks põhja- või lõuna-eesti keelemurre. 1640-1740 Nõiaprotsessid Eestis. Süüdi mõisteti üle 100 nõia (naised, erakud ja maaravitsejad) Karl XI (1660)-1672 – 1697) Üle tüki aja Rootsi kuningas, kes ei sõdinud kogu aeg. Teostas
*Balthasar Russowi kroonika 2) Mis on kirmes? ilmalikud pidustused, mis peeti jumalateenistuste järel suuremate kloostrite ja kirikute juures. 3) a) HARIDUS- · Eesti I kõrgem kool · Eestimeelne katekismus · Eestikeelne katolik käsiraamat 1622 · avati Jesuiitide residents ja Aallide seminar(1583) 1585 sai sellest eesti kõrgeim kool koole rajati kiriukute kõrvale. 1632 avati Academia Gustaviano. 1684 õpetajate seminari avamine b)KIRIKUELU JA VAIMULIK MUUSIKA · Kultuuri keskmes oli kirik, kus toimusid jumala teenistused · Esimesed orelid (Paistus ja Helmes) aastast 1329 · Lauldi ladina keelseid laule Rooma paavstist (Gregorius) · luterlik usupuhastus, emakeelne jumalateenistus ja kirikulaul, maakeelsed laulu- ja koraaliraamatuid, orelite laiem levik, rahva haridustaseme tõus c) ILMALIK MUUSIKA
jõudnud enam arsti juurde. Koolitarkust hakkas Päts omandama Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis. Peagi aga kolisid Pätsi vanemad Raeküla alevisse ja tema õpingud jätkusid Pärnu Nikolai koolis. Sealt siirdus ta edasi õppima Riia vaimuliku seminari, kust ta aga enne lõpetamist lahkus ja jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis.1898. aastal lõpetas Päts Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga. 1900.a. asus noor jurist advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. 19011905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte Teataja. 1904. aasta Tallinna linnavolikogu valmisteks organiseeris ta eesti-vene
Esialgu ta sai end piisavalt tõestada, kuid soovis paremat teenistus. Selleks hakkas ta oma tööandja kaasat võrgutama. See sai talle suureks proovikiviks, kuid eesmärk pühitses abinõud. Ta ähvardas töölt lahkumisega kui ei saa soovitud palgatõusu. Soovitud palgatõusu ta ka saavutas, kuid võrgutamine viis suhteni ja armumiseni. Keelatud armastus muutus liiga riskantseks, mistõttu Julien pidi oma tööpostilt lahkuma. Elutee viis teda seminari, kus ta kohtus abee Pirardiga, kes aitas ta karjääriredeli teisele astmele. Pirard kauples talle sekretäri koha Pariisis markii de La Mole juures. Esialgu peab ta kõvasti pingutama, et olla ülemusele meelepärane, kuid pingutused kandsid vilja ja ta hakkas saama järjest keerulisemaid ja olulisemaid tööülesanded. Oma ametipostiga oli ta saanud jala kõrgklassi ukse vahele, aga see polnud talle piisav. Ta
linnade esindajad. v Kohut talupoegade üle mõistis eramaal mõisnik, riigimaal staarost. v Üldiselt oli talurahva olukord riigimaadel kergem kui eramaal. v Poola võim mõjus soodsalt Tartu, Viljandi ja Pärnu arengule. Linnaõigused sai ka Valga. LõunaEesti Poola Koosseisus v Poola ajal pöörati tõsist tähelepanu hariduse edendamisele. v Sellega tegeles jesuiitide ordu, mis rajas Tartusse nii gümnaasiumi kui tõlkide seminari. v Jesuiitide koolides õppis ka eestlasi. Kuna jesuiidid õppisid ära eesti keele, olid nad eestlaste seas päris populaarsed. v Neilt ilmus eestikeelseid trükiseid, tuntuim on "Agenda Parva" (kirikuteenistuse käsiraamat), milles osa palveid on eesti keeles. PÕHJAEESTI ROOTSI KOOSSEISUS v Erinevalt Poola alast oli PõhjaEestis aadli mõjuvõim tunduvalt suurem. v
Chris Lorenz ,,Ajalugu ja teooria" Seminari alltekstiks on võetud C. Lorenzi artikkel, milles ta proovib seletada mis on ajalooteooria ning kes sellele küsimusele on proovinud erinevaid vastuseid pakkuda. Samuti periodiseerib ta ajalooteooria kui ühe ajaloofilosoofia haru, jagades selle kolmeks lõiguks. Ajalugu RUUM (piirkond, riik, manner, impeerium) VS AEG (aasta ,sajand, ajastu) Ajalooteooria on arutelu millega ajaloolased tegelevad, kuidas ja miks nad minevikku uurivad. Chris Lorenz vatab ajalooteooriat lahutamatus seoses praktilise ajaloouurimisegaAjalooteooria moodustavad filosoofilised või reflektiivsed arutlused selle üle, mis on ajaloo objekt(id) või keel(ed). Ajalooteooria moodustub ,,minevikuga seotud kirjelduste, veendumuste ja teadmiste kõikide aspektide filosoofilistest käsitlustest, ning on ühteaegu nii kirjeldav kui ka normatiivne (A. Tucker) Ajaloolaste seas pole üksmeelt ajaloo objekti, meetodi ega teaduslike saavu...
· Ta kolleksioneeris liblikaid, tundis huvi metsade ja jõgede vastu. · Sellest ajast pärineb remarquel armastus kauni looduse vastu, igatsus luksuse ja väljapeetud elu järele. · Remarque osales Esimeses maailmasõjas.Ta päästis mitme kaaslase elu, aga teda muserdas kõige rohkem koolivenna surm.Ta ise sai haavata,peale paranemist lahkus armeest ja loobus kõikidest ordenitest ja aumärkidest. · Peale sõda suundus ta tagasi õpetajate seminari,mõnda aega õpetas küla koolmeistrina,aga ta jättis selle ameti peagi, sest tema väljavaated olid sõjaga muutunud. · Järgnes palju juhutöid,temast sai spordiajakirjanik ja ta abiellus näitlejaga. · 1929a. sai ta tuntuks romaaniga "Läänerindel muutusteta"-paljudele meeldis sõja ilustamata kujutamine.Romaan aga põletati natside tuleriidal ning talt võeti ära saksa kodakontsus.
Soe ja sõbralik kodu arvestas väga laste huvidega. Juba varases lapsepõlves olid neil olemas maalimisvärvid, mis üle saja aasta tagasi polnudki nii tavaline, kui tänapäeval. Poiste suur eeskuju ja mõjutaja oli ka vanaema, kelle juures nad päris tihti elasid. Temalt on pärit nende huvi müstika, muinasmaailma ja rahvatarkuse vastu. Haridusteed alustasid kaksikvennad kihelkonnakoolis ja Rakvere kreiskoolis. 1883 jättis Kr. kooli pooleli ja läks üle seminari. Seminari ajal tutvus kunstitegelastega ja originaalteostega. Peale seminari alustas tööd kooliõpetajana. Eestis sai ta aru, et venestamispoliitika ei soodusta kultuuri arengut kultuuri kustumine, ärkamisaja meeleolude langus. Otsustas Peterburi kasuks, kus sai endale pedagoogi koha. Peterburis tutvus J. Köleriga, kes soovitas tal minna õppima Kunsti Akadeemiasse. Õppis sel 1893-1897 kuni mõistis, et akadeemia on liiga kinni akademismis.
Kristjan Raud Elulugu: Kristjan Raud sündis 22. oktoobril 1865 aastal talupoja perekonnas Viru-Jaagupi kihelkonnas. Tal oli kaksikvend Paulus (kunstnikuna tuntud kui Paul Raud). Kooliaeg algas vendadel 1874 Koervere külakoolis (1a), edasi 1875-78 Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, 1878-81 Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis. Reaalkooli ajal püüdsid vennad ka kunsti õppida. 1883 jättis Kristjan Reaalkooli pooleli ja läks üle seminari. Seminari ajal tutvus kunstitegelastega ja originaalteostega. Peale seminari alustas tööd kooliõpetajana. Eestis sai ta aru, et venestamispoliitika ei soodusta kultuuri arengut kultuuri kustumine, ärkamisaja meeleolude langus. Otsustas Peterburi kasuks, kus sai endale pedagoogi koha. Peterburis tutvus ta J. Köleriga, kes soovitas minna õppima Kunstiakadeemiasse. 1892-1897 õppis ta Peterburi Kunstiakadeemias, kuni mõistis, et akadeemia on liiga kinni akademismis.
Feministlikul ideoloogial on palju eri vorme, kuid vaatamata ühtsetele eesmärkidele ja ühtsele arusaamisele sellest, et naiste rõhumise, diskrimineerimise ja ebaõiglase kohtlemise peapõhjuseks on patriarhaalne ühiskond oma patriarhaalsete mängureeglitega, seisnevad eri feminismivoolude peamised erinevused arusaamades, kuidas ja milliste vahenditega neid eesmärke saavutada.2 1 K. Evelyn Fox Mõtisklusi soost ja teadusest. Tallinn 2001 2 A. Saluraid EMK Teoloogilise Seminari õppejõud Internet http://foorum.usk.ee/index.php?topic=1828.0 4 3. Põhimõttelised probleemid Tänapäeval arvab enamik naisi, et nad on võimelised rohkemaks, kui olema ainult ema ja koduperenaine, pealegi ei lähe kõik naised mehele ja kõik ei saa lapsi. Ja ilmselt ei oskaks me
asetatakse voodile või vannituppa. Pärast seda tõmmatakse pinnad lapi ja puhastusvahendiga üle. Siis pestakse aknad kui vaja ja peeglid aknapesuvahendiga. Kui aknad ja peeglid on puhtad, tõmmatakse põrand tolmuimejaga puhtaks, pestakse põrand ja pannakse vaibad tagasi sisse. Tube koristatakse kohe pärast kliendi lahkumist. Ruumide ja laudade ettevalmistamine Kõik käis vastavalt kliendi vajadustele või sellele palju on kliente tulemas. Alati oli teada kuidas tahetakse nt. Seminari ruumi paigutust(kas laudadega , ilma laudadeta , või kuidas laudade paigutus). Sünnipäevade ajal oli tavaliselt laudade paigutus plaan ja pulmade ajal isegi istekohad koos inimeste nimedega. Kliendi sisse- ja väljaregistreerimine Kliendi saabudes täidetakse registreerimisleht, küsitakse kliendi lisasoovide kohta(lisa voodi, jne ..) ja seejärel juhatatakse klient tuppa. Broneerida saab ka interneti kaudu ja telefoni teel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
