vihm / pisarad käärid / muruniiduk 2. RÜHM Kuidas on need sarnased? ajaleht / raamat laut / hotell saag / kamm 3. RÜHM Kuidas on need sarnased? tuulelohe / purjepaat lennuk / lind jõgi / vihm 4. RÜHM Kuidas on need sarnased? jäätis / lumi sügis / vanadus kotkas / lõvi 5. RÜHM Kuidas on need sarnased? küünal / pliiats draakon / vulkaan uisud / jalgratas 6. RÜHM Kuidas on need sarnased? Jaga klass kuude rühma. Milline rühm leiab põnevamaid seletusi? Lase õpilastel kirjutada need paberile. Palu neil vahetada ülesandeid. piim / vesi vulkaan / ilutulestik kala / seep Nimi ____________________ Kuupäev _____________ SEOSED Mis sulle seostub nende sõnadega? Jätka! Kanaarilind: puur, lemmiklind, ilus, lärmakas Rüütel: ________________________________________ Hiir: __________________________________________ Kana: __________________________________________
REM - (rapid eye movement) ehk kiirete silmaliigutustega uni. magava inimese aju ei lülita ennast välja, vaid töötab vägagi aktiivselt, kohati isegi aktiivsemalt kui ärkvel olles. Tekivad unenäod. Iseloomustavad madal lihastoonus, kiired silmaliigutused, suureneb valgussüntees ajus, stimuleerib ajupiirkondi mis on seotud õppimisega. Milline on unestaadiumite järgnevuse põhimõte? Miks me näeme unenägusid? Kirjelda võimalikke seletusi. Uneajast enamiku (80-85%) hõlmab hõlmab nn vaikne või rahulik uni, mille vältel toimub aju bioelektrilise aktiivsuse, südametalitluse ja hingamise aeglustumine, lihaste lõõgastumine, aju kui terviku ainevahetuse ja verevoolu vähenemine. Rahulikul unel on neli staadiumi. Uinumise järel, pärast u tunniajalist und algab nn kiire ehk paradoksaalne uni, mis kordub keskmiselt 90 min tagant 5-6 korda öö
reaalselt kohale minna ja uurida. See oli toona väga uus idee, et küsida põlisrahva käest midagi. Pidi rohkem uurima, mida see kultuur endast kujutab ja kuidas areneb. Lingvistide relatiivsuse hüpotees e Boas-Sapir-Whorfi hüpotees, mille mõte seisneb selles, et mingi rahva maailmatunnetus ja taju on sõltuvuses nende keeleterminoloogiaga. Difusionism – koolkond, mis oli pärast evutsionilistliku, mis püüdis välja pakkuda suuri seletusi kultuuri arengule kogu maailmas, ühe teooria raames. Idee on see, et kultuurinähtused levivad ühest ühiskonnast teise. Mitte nagu evolutsionismis, et kultuur areneb ühest faasist teise, vaid see, et kultuuride muutumise põhine mehhanism on laenamine teistest ühiskondadest ja selle kaudu ühiskonnad muutuvad ja arenevad. Põhiliselt 3 koolkonda, mis kõik natuke erinevad: 1) Briti e Manchesteri koolkond – Smith, Perry, Rivers. Briti lähenemise idee
majanduslik toimetulek (endal ja perekonnaga seotult) Koolihirm, popitamine, koolitõrge · Koolihirmu kaks taset: · mõõduka hirmu korral käib laps koolis vastumeelselt, kuid on pidevas pinges, õpib alla võimete · raskemal juhul puuduvad lapsed koolist mitte füüsilise haiguse tõttu, näitavad koolimineku eel ärevust. Tunnevad end halvasti, higistavad (vt kolme komponenti) Koolihirmu seletusi · Psühhodünaamiline: Põhjused ema-laps suhetes. Ema on kasvatanud oma lapse sõltuvaks, millest tuleneb hirm emast lahkumise ees. · Õppimisteooriad: Õpitud käitumisviisid, mille tulemusena hakatakse kooliskäimist vältima. Mõlemast: mida lauem laps koolist eemal on, seda raskem on tagasi pöörduda Koolihirm: levinumad perioodid · Kooli algus: ärevus, vanematest lahus · Üleminek algkoolist põhikooli: raskused kohanemisel
rakendatud) ja osatakse kasutada kuritegude eeluurimise ja kohtumenetluse käigus eesmärgiga aidata kaasa tõe tuvastamisele. Seda tuleb arvestada ekspertiisi määramisel ja läbiviimisel, et kõik esimesel pilgul sinna kuuluv, tegelikult ei kuulu. Sealhulgas: 1. Nähtused, mis pole veel kaasaegse psühholoogia arengu tõttu teaduslikult seletamist leidnud (paranähtused, nõidumised, zombid). Kuigi ka mõnesuguses kirjanduses võib sellelaadsete asjade kohta teoreetilisi seletusi ja kontseptsioone leida, ei aktsepteerita neid enamiku spetsialistide poolt ning neid peetakse pigem hüpoteesideks, mis vajavad veel teaduslikku kontrollimist; 2. Spekulatiivsed, vähetunnustatud ja aprobeerimata teaduslikus psühholoogias ja ekspertiisi praktikas teoreetilised seisukohad ja uurimismeetodid, mis pole üldist tunnustust leidnud (näit. psühhoanalüüs, isiksuse programmeerimine). Samas peab lisama, et niisugune vahet
saatust - teaduseväline maailmaseletus. Mütoloogia on kindlate müütide kogum. 2. Missuguste kriteeriumide alusel on võimalik müüte määratleda. Too näiteid! sisu, tüüp, aeg, päritolu 3. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Vana-Kreekas tõlgendati müüte mitmel eri moel. Neid käsitleti kui pettust, riknenud ajalugu, kritiseeriti filosoofiliselt, kuid samas ka kui allegoorilisi seletusi, mis põhinevad loodusnähtustel või vaimsetel väärtustel. Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi läbivad väga erinevad faasid. Osalt võeti antiigist üle müütide allegooriline tõlgendamine (Boccaccio), teisalt pandi müüdid üle ilmalikesse jutustustesse (`'Noorem Edda''). Maadeavastustega lisandus uut materjali, mida hakati antiigiga võrdlema. Romantismiajastul valitses müüdilembus. Herder üritas inimkonna arengut läbi müütide lahti mõtestada 4. Iseloomusta kahte 19
al-Majusi tõestas, et emakakontraktsioonid on sünnituse põhjustajad. Ka Al-Zahrawi tegi obsteetrika valdkonnas mitmeid avastusi. Ta esimesena võttis kasutusele episiotoomia meetodi ja lõi selleks ka vastavad kirurgilised instrumendid. Islami arstide töödes on detailselt kirjeldatud ka keisrilõikeid. Embrüoloogia algeid on juba varastes islami tekstides k.a Koraanis. Ibn al-Nafis kritiseeris mitmeid eelnevaid selle valdkonna seletusi, mis pärinesid Aristoteleselt, Galenilt ja Avicennalt. Nimelt ta uskus, et mehe ja naise seeme segunevad ja tekib segunenud aine, mis on teatud iseloomuga, seejärel jumal annab sellele ainele hinge ja aine muutub embrüoks ning hakkab arenema. Farmaatsia valdkonnas on üks esimesi sellega tegelenud ja selle kohta kirjutanud moslemi arste al-Kindi. Oma selle valdkonna suurimas töös ,,De Gradibus" tõi ta välja matemaatika rakendamise kasulikkust meditsiinis ja eriti farmakoloogias
Religiooni üks tähtsamaid funktsioone on anda inimelule mõte. 81. Funktsionalistlik ja konfliktiteoreetiline käsitlus. Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 20 Sotsioloogia alused Liina Käär Funktsionalistliku käsitluse järgi pakub religioon individuaalset tuge, on sotsialiseerimisagent ning aitab integreeruda ühiskonda. Individuaalne tugi: Religioon pakub lohutust, seletusi ja tähendusi, kui inimene kogeb oma elus raskusi, kriise jms, millega on raske toime tulla (sõda, lähedaste surm, haigus jms) Religioossed tseremooniad pakuvad usklikele identiteeti, kokkukuuluvustunnet teatud grupiga, mis hoolib neist ning ühendab läbi teatud käitumisreeglite Religooon pakub seletusi elu mõtte, surma või sotsiaalse staatuse kohta Religioossed grupid pakuvad hoolekandeteenuseid indiviididele, kes võivad olla
Loeng, jutustus ja seletus. Loeng- õppematerjali süstemaatiline ja range esitus. Annab õpetajale hea kontrolli õpetatava materjali üle on kergelt kombineeritav teiste õppemeetodite ja vormidega. Paljud loengu puudused on kõrvaldatavad, kui see kombineerida teiste õppemeetoditega. Jutustus- vabas vormis ja paindlikul viisil esitatav õppematerjal algklassis .Esitatav materjal seostatakse õpilastele juba teada olevate sündmuste arenguskeemide ja tegevusmallidega. Õpetaja seletusi kasutatakse kas juba käsitletud või uue õppematerjali detailide, tahkude või uute mõistete põhjalikumaks avamiseks. Nõuded loengu ülesehitusele.1.Loengut alustatakse teema ülevaate või ennetavate struktuuridega, mis aitavad häälestuda õppimisele.2.Kirjeldada lühidalt loengu taotlusi ja juhtida õpilaste tähelepanu uutele või olulistele mõistetele. 3.Esitada uus info väikeste ja hästi jälgitavate sammudena, toetudes juba õpilastel olemasolevatele teadmistele sellest teemast
, , Õpilase käsiraamat 1 Lp. õpilane! Käsiraamat on mõeldud Sinule, kui oled keelt juba mõnevõrra õppinud ja teatava sõnavara omandanud. Raamatus on piltlikul kujul, eelkõige tabelites, grammatiline materjal. Grammatikat on püütud esitada süsteemselt, teemade kaupa, andes konkreetse õpitava keelematerjali kohta seletusi Sulle ka emakeeles. Ühelt poolt rõhutakse reeglipärasust ning teiselt poolt tähtsamaid erandeid ja iseärasusi. Käsiraamatus on käsitletud järgmised teemad: 1. Nimisõna (sugu, arvukategooria, käänamine, eesõna ja nimisõna); 2. Omadussõna ( käänamine, omadussõna võrdlusastmed, lühivormid); 3. Määrus (võrdlusastmed, kasutamine); 4. Asesõna ( käänamine); 5. Tegusõna ( pöördkond, ajad, käskiv kõneviis, tegusõnade aspektid,
nimed (loogika, füüsika, psühholoogia, retoorika, eetika). 3. Teadusliku mõtteviisi sünd a. Pythagorase roll matemaatika kujunemisel teaduseks: · Maailmakorraldus ja seaduspärasused põhinevad arvulistel suhetel. · Püüdis sõnastada matemaatikas üldistavaid väiteid e. teoreeme. b. Hippokratese roll meditsiini arengus: · Püüdis leida haiguse ja tervise loomulikke seletusi. · Inimese loomulik seisund on tervis. · Haigus tekib siis, kui loomulikkus on keha või hinge tasakaalutuse tõttu häiritud. · Ravi juures pööras suurt tähelepanu õigele toitumisele. · Arsti eetika lähtub Hippokratese vandest kaitsta alati patsiendi tervist ja elu. c. Ajalookirjutise algus Herodotus kui "ajaloo isa" Hellenismiperiood (338 30 eKr)
.." Rahmaninov ei lakanud Venemaale mõtlemast ka sünnimaast eemal.. . Tema biograafi, täditütre ja naise õe Sofia Satina mälestustest võib lugeda: "Elades Euroopas ja Ameerikas olid tema teenijad, mõnede väikeste eranditega , venelased. Tõtt öelda tuli tal seetõttu taluda üsna piinlikke olukordi. Tööle võetud autojuhid ei osanud juhtida autot, ei teadnud teid. Köögitüdrukud ei osanud süüa keeta.. Vähe oli neid, kes olid võimelised inglise keeles seletusi andma telefonis vastates, tihti juhtus naljakaid aga vahel ka piinlikke arusaamatusi. Rahmaninov kannatas kõike, eelistades venelasi." Ka sõbrad, kellega ta hiljem suhtles, olid Venemaalt emigreerunud, üks neist Fjodor aljapin, Rahmaninovi eakaaslane. aljapini mälestustest võib lugeda: "Rahmaninov oli suurepärane pianist ja samal ajal üks väheseid oivalisi dirigente, keda ma elus kohanud olen. Kui Rahmaninov on dirigendipuldis, võib laulja olla täiesti rahulik
tulenevaid näilisi asukohamuutusi 10. Sensoorset homonuuklust vaadates on näha et mõned keha piirkonnad on sensoorses koores anatoomiliste proportsioonidega võrreldes üle ja mõned alapresenteeritud. Miks see nii on ja kuidas see võis välja kujuneda? 11. On juhtumeid kus inimene ei tunne peale vigastust valu enne kui ta saab teadlikuks sellest vigastamise faktist. Millise seletusi võiks anda? 12. Kirjeldage silma ehitust ja erinevate osade funktsioone. Kuidas toimub valguse muutumine närvisignaaliks reetinal ning kuidas on sellega seotud nägemishäired? Vikerkest paikneb silmamuna soonkesta eesosas. Tema värvus sõltub pigmendi hulgast. Vikerkest neelab valgust ja mida vähem on pigmenti, seda rohkem pääseb valgus läbi, st seda halvemini kohanetakse ereda valgusega.
Seetõttu me näemegi vahel kummalisi unenägusid, vahel ärkame õudusega, mõistmata, mis meiega toimub. Tuleb arvestada, et seotud, loogilised unenäod reaalse sündmustiku ja reaalsete inimestega reeglina ei anna pilti teie sisemisest seisundist. Aga see, mis tundub mõttetu, mida on raske sõnades väljendada - mingid segased situatsioonid, imelikud inimesed, asjad, helid, aistingud, tunded - just see ongi kõige tähtsam. 8.Unenägude seletusi Unenägusid on seletatud väga mitmeti. Iga rahvus seletab seda erimoodi, samas on ka mõned levinumad seletused. Siinkohal tutvustaks unenägude uurija Ann Faraday unenäoteemasid: 1. Kukkumisuned 2. Lendamisuned 3. Alastioleku unenäod 4. Proovilepanekuga seotud unenäod 5. Hammaste kaotamise unenäod 6. Raha ja väärisesemete kaotamise unenäod 7. Raha ja väärisesemete leidmise unenäod 8. Seksiunenäod 8.1 Kukkumisuned
ettepoole, aga tunni lõpuks hakkavad töötama ka need lapsed, kes istusid tagapool, kas võib olla sellepärast, et nendel on igav mitte midagi ei teha, võib olla nad tunnevad, et oma aega raiskavad... 2. Tähelepanu hajumine ülesandelt Juhtub, et pärast viit minutit tublit tööd kipub laste tähelepanu hajuma. Tähelepanu hajumine ülesandelt on õpetaja jaoks suur probleem. Siin on mitu põhjusi: ülesanne pole neile korralikult seletatud, nad ei kuulanud õpetaja seletusi, ülesanne on liiga keeruline, halvasti üles ehitatud või pole huvitav, lapsed on halvasti motiveeritud, töö ei inspireeri piisavalt või segavad välised tingimused nagu liigne palavus jms. Olen märganud, et kui lapsed teavad, kui palju tööd nad peavad täna jõudma teha, mis on tunni sisu ja milline on ülesehitus, siis klass on rohkem keskendunud tööle. Kõigepealt seletan korralikult antud teema, selle vajadus
tegu-, omadus- ja määrsõnu. Kolmeaastane laps on omandanud suure osa kõnehäälikutest. Erandiks võib olla r-häälik, sageli ka s ja k. Kolmeaastase lapse sõnavara kasvab kiiresti. Nüüd tahab ta palju teada saada ja küsimusigi on tal palju. "Kus?" "Millal?" "Miks?" küsimused on orienteeritud seoste selgitamisele. Kolmeaastast last iseloomustavad järgmised oskused (Mänd 2003): hakkab tarvitama grammatilisi vorme, kuulab huviga täiskasvanu juttu ja seletusi, saab aru jutu sisust, täiskasvanu abiga kordab tuttavaid jutukesi, kõnesse ilmuvad mitmesõnalause ja lühem liitlause, kasutab aktiivselt tegu-, omadus- ja määrsõnu, küsib palju, eriti: "Miks?", kasutab ka minevikuvorme, nimetab ja eraldab värve. Järgnev tasand suhtlusprotsessis laps-laps on niisama tähtis kui eelpool kirjeldatud lapse ja täiskasvanu vaheline suhtlemine. Suhtlemise laps laps tasandi eripäraks on suhtluspartnerite võrdsus, mida ei ole lapse ja
*Näitab looduse mitmekesiseid eluvaldusi ja meeleolusid *Esindatud on kõik aastaajad, domineerivad kevad ja suvi Lasteluule pärast II maailmasõda 50.aastate esimesel poolel - kohanemine uute tingimustega, ideoloogiline surve andis tagasilöögi ka lasteluules. Luuletuste ja luulekogude arv vähenes kriitilise piirini 60.aastatel hakkas lasteluule ideoloogiline surve nõrgenema, kogu kunstiline kvaliteet paranes, tasapisi võttis lasteluule lapse oma partneriks, jagab maailma kohta seletusi ja näitab negatiivseid külgi. Laps lasteluule kaudu nägi maailma olemust, sest teemad on teistsugused. Nõukogude eesti lasteluule teemad ja laad *lapse lähikond, argipäev *laps pole enam kodukeskne, pigem kui ühiskondlik olend, riigikodanik, tulevane ametnik *loodus *lõbusad seiklused, värvikad olendid ja olukorrad *abstraktne kujundiline mõtteluule, filosoofilise koega luule, mõeldud lapse aju arendamiseks *isamaa, rahvuslik mälu *sõna- ja kõlamänguline luule *värssjutustus
POLIITILISED IDEOLOOGIAD 1. Inimrühma poolt jagaatud väärtuste, hoiakute, teadmiste, uskumuste ja suhtumiste kogumit nimetatakse: b.) poliitiliseks kultuuriks 2. Ideoloogia võib avalduda erakonna programmis, keeles, tänukõnedes, poliitilises kultuuris. 3. Ideoloogiad istitutsioonilises võtmes avalduvad erakonnaperekondades. 4. Mõte "Pole oluline, mis värvi kass on, peaasi, et ta hiiri püüab" viitab ideoloogia ebaolulisusele. 5. Ideoloogia ülesandeks on anda seletusi sotsiaalsetele fenomenidele, õigustada poliitilisi otsuseid ja lihtsustada orienteerumist poliitilisel maastikul. 6. Ad hoc ideoloogia on omane ideoloogiliselt ebajärjepidevatele erakondadele. 7. Traditsiooniliselt on vasakpoolsust iseloomustanud positiivne sotsiaalpoliitika ja avaliku omandi eelistamine eraomandile. 8. Põhiideoloogiad on sotsialism, konservatism ja liberalism. 9. Tendentsi, et erakond muudav oma ideoloogiat vastavalt ühiskondlike arvamuste ja
Vana-Kreeka teadlased Pythagoras oli vanakreeka filosoof ja matemaatik, pütagoorlaste koolkonna rajaja (Pythagorase teoreem) Pythagoras leiutas esimesena sõna philosophia, et ennast filosoofiks nimetades eristuda muudest asjatundlikest ja auväärsetest inimestest, keda tavatseti tarkadeks (sophoi) kutsuda. Hippokrates oli Vana-Kreeka arst, arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja, püüdis leida haiguse ja tervise loomulikke seletusi Traditsiooniliselt seostatakse temaga Hippokratese vannet, milles on loetletud arsti kutse- eetika peamised nõuded. Hippokrates eristas kehaehituse ja hingelaadi põhitüübid. Herodotos ajaloo ja etnoloogia isa Sokrates oli vanakreeka filosoof Ta elas ja õpetas Ateenas.Sokratese õpetust tuntakse tema kaasaegsete Platoni, Xenophoni, jt vahendusel, ta ise ei kirjutanud midagi. Oma vaated esitas ta avalikes vaidluses või vestluses,
tuleks seda teha, kuid konkreetselt ja lühidalt. Tuua alati välja ka lapse soovitud käitumine. · Tunnete õpetamine- küsida võib lapselt selle kohta, mida inimene tekkinud olukorras võiks tunda või näiteks filmis, miks mõni inimene on kurb, rõõmus või vihane. · Väldi lapse ülesstimuleerimist- tähtsate peresündmuste, väljasõitude ja külas käikude puhul tuleks laps valmistada toimuvaks juba ette eelmisel päeval, andes seletusi saabuvate külaliste, sündmuste ja elumuutuste kohta. · Füüsiline kontakt ja silmside lapsega- selles olukorras tuleks sälitada neutraalsust ja aktsepteerida lapse soove. Kerge puudutus või õlgadest kinnivõtmine, aitab lapsel tähelepanu paremini koondada. Hoida silmsidet tihedamini, andes teate "Tean, et oled siin, arvestan sinuga ja ootan sinult sama", siis edastada sõnum neutraalselt ja lühidalt.
Õendusfilosoofia põhiprobleemid Kalmer Marimaa Inimesekäsitlus tervishoius Tervishoiufilosoofias jäävad mitmed käsitlused inimesest kahe äärmuse vahele: 1) René Descartes'i dualism, mille järgi inimese keha ja vaim (sh teadvus) on kaks erinevat substantsi, ehkki nad on omavahel seotud; 2) reduktsionistlik vaade, mille järgi inimesed on üksnes bioloogilised organismid. Meditsiinipraktika teooriad põhinevad eeldustel selle kohta, kes on inimene. Näitena võiks tuua kaks erinevat lähenemist: 1) biostaatiline teooria – tervis = haiguse puudumine. Inimene on haige, kui tema kehas on haiguskolle. Haiguse tuvastamiseks piisab inimese füüsilisest läbivaatusest ja temalt pole vaja küsida, kas ta on enda arvates haige või terve. Seda seetõttu, et inimene on üksnes bioloogiline organism. Kui kahel inimesel on sarnane bioloogiline seisund (kas siis haigus või mit...
Pragmaatiline mõtlemisviis ei tegele teadmiste süsteemi loomisega, vaid keskendub taktikalistele eesmärkidele ja peab üldiste, sealhulgas looduse seaduspärasustega tegelemist kasutuks. Täppis- ja loodusteadusliku (TTMV ja LTMV) mõtlemisviisi sarnasused ja erinevused. Loodusteaduslik mõtlemisviis (LTMV) on teadusliku mõtlemisviisi liik, mille korral argumentatsiooniks kasutatakse peamiselt eksperimentaalse päritoluga kvalitatiivseid (sõnalisi) kirjeldusi, seletusi ja ennustusi. Teoreetilised konstruktsioonid on vaid feno- menoloogilised. Täppisteaduslik mõtlemisviis (TTMV) on teadusliku mõtlemisviisi liik, mille korral argumentatsiooniks kasutatakse peamiselt matemaatikale ja loogikale tuginevaid (teoreetilisi) kvantitatiivseid (valemi või võrrandina esitatavaid) kirjeldusi, seletusi ja ennustusi. Teoreetilised konstruktsioonid võivad olla aksiomaatilis-deduktiivsed. LTMV kujundamise võtted. Looduse- ja füüsikaseadused.
vahenditega ette ennustada. 105. Mis on religooni funktsioonideks? Religiooni üks tähtsamaid funktsioone on anda inimelule mõte. 106. Funktsionalistlik (sh Durkheimi käsitlus) ja konfliktiteoreetiline käsitlus (sh Max Weber, Karl Marxi nägemus religioonist). Funktsionalistliku käsitluse järgi pakub religioon individuaalset tuge, on sotsialiseerimisagent ning aitab integreeruda ühiskonda. Individuaalne tugi: Religioon pakub lohutust, seletusi ja tähendusi, kui inimene kogeb oma elus raskusi, kriise jms, millega on raske toime tulla (sõda, lähedaste surm, haigus jms) Religioossed tseremooniad pakuvad usklikele identiteeti, kokkukuuluvustunnet teatud grupiga, mis hoolib neist ning ühendab läbi teatud käitumisreeglite Religooon pakub seletusi elu mõtte, surma või sotsiaalse staatuse kohta Religioossed grupid pakuvad hoolekandeteenuseid indiviididele, kes võivad olla ühiskonna tõrjutumad
1. Olude arvestamine 7.2. Õpetamise ajastamine tunnis 7.3. Optimaalne liikumiskiirus 7.4. Vigade märkamine, põhjuste selgitamine, parandamine II MATERJAALNE BAAS 2.1. Välistingimustega arvestamine 2.2. Õppepaigad 2.3. Varustus 2.4. Suuskade libisemine ja pidamine 2.4.1. Lume omadused 2.5. Suusamäärded 2.6. Suusad 2.6.1. Suuskade hooldamine 2.7. Uue suusapaari ettevalmistus III LIIKUMISVIISIDE ÕPETAMISE METOODIKA 3.1. Mõistete seletusi 3.2. Algõpetuse esimesed harjutused 3.2.1. Paigalpöörded 3.2.2. Suusatunnetuse harjutusi paigal 3.2.3. Harjutusi liikumisel 3.3. KLASSIKALISED SÕIDUVIISID 3.3.1. Vahelduvtõukeline 2-sammuline sõiduviis 3.3.2. Paaristõukelised sõiduviisid 3.4. UISUSÕIDUVIISID 3.4.1. Uisuviiside õpetamine 3.5 TÕUSUVIISID 3.6. LASKUMISED 3.6.4. Ebatasasuste ja takistuste ületamine 3.7. PIDURDUSVIISID 3.8. PÖÖRDEVIISID IV SUUSALAAGRI KODUKORD
Berthollet oli silmapaistev ja isemeelne keemik, kes ei käinud kunagi kusagil. Laplace oli aga seltsivam ja külastas vahetevahel Cauchysid. Kord nägi ta ka noort Cauchyd, kes oli kehaliselt nii nõrk, et ei suutnud ringi joosta, vaid istus nagu pattukahetsev munk oma raamatute ja paberite taga näides sellest isegi veel rõõmu tundvat. Laplace märkas varsti poisi fenomenaalset matemaatilist andekust ja soovitas tal jõudu kokku hoida. Paar aastat hiljem kuulas Laplace murelikult Cauchy seletusi lõpmatutest ridadest, sest tal tekkis hirm, et julge nooruki avastused ridade koonduvuse alal põhjustavad viimati tema enese taevamehaanika hiiglaehituse kokkuvarisemise. ,,Maailmasüsteem" pääses tookord ainult karvapealt hävingust: kui Maa peaaegu ringikujuline orbiit olnuks ainult pisut elliptilisem, oleksid lõpmatud read, millele Laplace oma arvutused üles oli ehitanud ohates, harjunud. Õnnekombel oli saatus Laplace'i selle katastroofi eest säästnud. Olles oma ridade
näitab, kuidas ta sellest aru sai. Tagasiside aitab vähendada vääritimõistmist edastada soovitud ja saadud sõnumi vahel. Seega võib öelda, et klienditeenindajal on ainuke viis veenduda selles, kas suhtlusahel toimis ja jõudis eesmärgini tagasiside küsimine ja andmine. Suhtlemisvormid: · suuline suhtlemine - kõige vahetum, kuid info kaod on kõige suuremad, igal edastamisel lähen infost umbes 10% kaduma, samas on võimalik esitada küsimusi ja anda täiendavaid seletusi · kirjalik suhtlemine - kasutatakse kui teadet on vaja säilitada, korduvalt kasutada, edastada kaugemale · piltlik ehk visuaalne suhtlemine on täienduseks suulisele või kirjalikule suhtlemisele 3 Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru Suhtlemistasandid
sajandil kirikusse tagasi jõudis. Gooti ajastu motetis muutus muusika rütmipilt tunduvalt mitmekesisemaks ning 1260. aasta paiku lõi muusikateoreetik Kölni Franco uue notatsioonisüsteemi ( nootide kirjapanemise viis), mis oma põhialustes on tänaseni käibel.. Muusikateooria keskajal Keskajal arutlesid teooriatraktaadid mitte üksnes muusika reeglite, vaid vähemalt samavõrra ka muusika sügavama olemuse üle. Muusikalistele reeglitele ei antud tavaliselt puhtmuusikalisi seletusi. vaid seostati neid kõigi teiste teadustega ning muidugi teoloogiaga. Keskaegne koolisüsteem koosnes kahest õppeainete tsüklist, mis koondasid endasse nn seitse vaba kunsti (Id. K. artes liberales). Esimene tsükkel. triviiun (kolmik), oli suunatud loogilisele mõtlemisele ja arutluskunstile ning tema osad olid grammatika (õpetus keelest). dialektika (õpetus mõtlemisest) ja retoorika (õpetus kõnelemisest). Teine. qnadriviuin (nelik). koosnes loodusteadustest:
Tuleb vaadata üht tüvevarianti, B-tüve. Kui see lõpeb konsonandiga, on tegemist kujuvaheldusliku sõnaga. Käändsõnadel osastava tüvi, nt inimest Pöördsõnadel da-tegevusnime tüvi, nt vaadelda Eesti keele morfofonoloogiast nimetav omastav [LAADIVAHELDUSE TEKE] *silta *siltan *silta *silan *silda *sillan sild silla *jalka *jalkan *jalka *jalgan *jalga *jalan jalg jala Eesti keele morfofonoloogiast Vältevahelduse tekkel palju erinevaid seletusi Nt Veske-Collinderi asepikendusteooria: VV tekkis u 15. saj sise- ja lõpukao tagajärjel Vokaali kao tagajärjel jäi sõna silbi võrra lühemaks Kadunud silbi prosoodiline väärtus anti üle eelmisele pikale silbile, mis muutus seetõttu ülipikaks Asepikendusega pikenenud silbid on praegu III v, pikenemata jäänud silbid II v ja lühikesed silbid I v Martin Ehala, "Eesti keele väldete probleemi üks lahendusi", Keel ja Kirjandus 1999/7, lk 453.
oletustele ja kannab endas piiratud hulka kontseptsioone või ideesid, mida on võimalik testida • Mudel – teooria „pehmem“ ja piiratum vaste TEOORIA – Korrastatus: mõisted, seosed, seletused. Uurimisprobleemid ja metodoloogia Arenguteooria – fookuses muutus ajas Arenguteooriate 3 ülesannet: 1. Kirjeldada muutuseid ühes või mitmes käitumisega seotud valdkonna sees 2. Kirjeldada muutuseid käitumisega seotud valdkondade vahelistes suhetes 3. Pakkuda seletusi kirjeldatud arengulistele muutustele • Milline on inimese olemus? Teadusfilosoofiast: mehhanistlik, organismiline ja kontekstuaalne vaade. • Mis see on, mis areneb? (Isiksus, närvivõrgud, tunnetusprotsessid, käitumine, jne) Arengu uurimine Uurimine algab hüpoteesist – mida uurija tahab teada saada? • Uurimuse eesmärk on mingit huvipakkuvat valdkonda … – analüüsida, – koguda infot ja andmeid teema kohta, – teha
3) võimaluse korral tagama revidendile revisjoni läbiviimiseks kohase tööruumi või töökoha, võtmata selle eest tasu; 4) tutvustama revidendile raamatupidamissüsteemi ja raamatupidamisega seonduvaid infosüsteeme. §78 (1);(2);(3) 38. Millised õigused on revidendil revisjoni ajal? Revidendil on õigus saada revisjoni läbiviimisel maksukohustuslaselt või tema määratud isikult seletusi. Kui maksukohustuslane või tema määratud isik keeldub seletuste andmisest või hoidub revisjonist kõrvale, võib revident küsitleda teisi kohalviibijaid maksukohustuslase töötajaid. Vajaduse korral seletused protokollitakse. Revidendil on õigus läbi viia vaatlusi, kaasata eksperte ja spetsialiste, teha dokumentidest väljavõtteid ja ärakirju ning sooritada muid käesoleva seaduse 6. Peatükis sätestatud toiminguid,
Sinka (abisekretär), mag J. Aul (laekur) ja pr Poska-Grünthal ning A. Oinas (liikmed). (Kirmus.ee PM 22.03.1935) 1935 okt PM annab teada, et peeti seltsi korraldusel 2. rahvusliku kasvatuse korraldusel 2. rahvusliku kasvatuse kongressi referentide ja asjast huvitatud isikute vaheline nõupidamine. PM annab ülevaate ka kongressi kavast. (Kirmus.ee PM 05.10.1935) 1935 nov Juhan Vilms annab PM ajakirjanikele Eesti Eugeenika ja Genealoogia Seltsi Tallinna osakonna nimel seletusi ja selgitas abielunõuandlate tegevuse laiemale ja tõhusamale alusele rajamise plaane. (Kirmus.ee - PM 06.11.1935) 1936 juuli H. Madisooni artikkel ,,Tõutervishoiu teostmine hädavajalik. Eugeenika seltside rahvusvaheline föderatsioonide kongress arutas tõutervishoidlikke küsimusi. Laiad katoliiklaste hulgad steriliseerimise poolt. Vaimselt degenereeruvaid isikuid tuleb hädaohtlikult palju juurde." Postimehes. Madisoon annab ka ülevaate ja jagab muljeid
omavahel. 4. Psühhoteraapiline avaldada usklikele positiivset mõju, anda neile lohutust ja tröösti, eriti kui inimesi tabavad mured ja hädad. 74. Funktsionalistlik ja konfliktiteoreetiline käsitlus. Funktsionalistliku käsitluse järgi pakub religioon individuaalset tuge, on sotsialiseerimisagent ning aitab integreeruda ühiskonda. Individuaalne tugi: Religioon pakub lohutust, seletusi ja tähendusi, kui inimene kogeb oma elus raskusi, kriise jms, millega on raske toime tulla (sõda, lähedaste surm, haigus jms) Religioossed tseremooniad pakuvad usklikele identiteeti, kokkukuuluvustunnet teatud grupiga, mis hoolib neist ning ühendab läbi teatud käitumisreeglite Religooon pakub seletusi elu mõtte, surma või sotsiaalse staatuse kohta
Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISEAUDITI VAJADUSE TEKE................................................................................3 2. TERMINOLOOGIA................................................................................................ 6 3. SISEKONTROLLISÜSTEEMI KOMPONENDID..........................................................8 4. RAHVUSVAHELINE JA EESTI SISEAUDIITORITE ÜHING.......................................11 5. SISEKONTROLLI TERMINITE SELETUSI...............................................................13 6. SISEKONTROLLISTANDARDID............................................................................15 7. SISEAUDIT........................................................................................................ 17 8. SISEAUDITI STANDARDID..................................................................................22 9. AUDITI MEETODID...................................................................................
(MKS § 52 lg 3) Piiratud teovõimega isikule adresseeritud dokument toimetatakse kätte tema seaduslikule esindajale. (MKS § 52 lg 4) 23. Mida tähendab maksukohustuslase kaasaitamiskohustus? Maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. (MKS § 56 lg 1) Maksukohustuslane peab arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta, annab seletusi, esitab deklaratsioone ja muid tõendeid ning säilitab neid seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. Kui seadus sätestab tõendi kohustusliku liigi, saab maksukohustuslane kasutada tõendamisel ainult seda liiki tõendit. (MKS § 56 lg 2) Maksukohustuslane ei või takistada maksuhaldurit menetlustoimingute sooritamisel. (MKS § 56 lg 3) 24. Millistele tingimustele peab vastama maksukohustuslasele raamatupidamisarvetuse ja arvestuse pidamine?
30. Muistend - rahvaluule liik, mille sündmustik on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Muistendid peegeldavad rahva arusaamu loodusnähtustest ja ühiskonnast, nende sisu peeti tõeseks. Muistendi tegelased on elavaks peetud olendid, kellest on jäänud jälgi esemete, maapinnavormide vms kujul (näiteks Kalevipoja säng, Vanapagana kivi). Tuntumad muistendiliigid on tekkemuistendid, mis sisaldavad fantastilisi seletusi maa, inimeste, loomade tekkimise kohta: vägilasmuistendid. mis on seotud Kalevipoja, Suure Tõllu, Vanapaganaga; kohamuistendid, mis jutustavad järvede, rändrahnude, puude tekkimisest; ajaloolised muistendid, mis on seotud ajalooliste sündmuste ja inimestega). On kirjutatud ka kunstmuistendeid (näiteks Friedrich Robert Faehlmanni (1798 -1850) ''Emajõe sünd'', ''Koit ja Hämarik'' jt). 31
kohta, mille järgi on hoiakud kestvad positiivsete või negatiivsete hinnangute süsteemid, emotsionaalsed läbielamused ning sotsiaalsete subjektide suhtes poolt või vastu tegutsemise tehnikad. Satsi (2004) arvates tuleks vahet teha eelarvamusel ja hoiakul. Tema arvates on eelarvamus fikseerunud, ettevalmistatud hoiak. Eelarvamuslik suhtumine kellesegi ei luba tema hindamisel kaaluda alternatiivseid võimalusi ega seletusi, pigem on teise isiku hindamise tulemus ette ennustatav ja otsustatud mõne suvalise tunnuse alusel, mida objekt omab. Kuulmislangusega laps tunneb end tavaklassis erinevana, kuna kannab kuulmisabivahendeid ning tema jaoks võib olla suhtlemine eakaaslastega raskendatud (Reilson, 2005). Mitmed autorid (Reilson, 2005; Tvingstedt, 1993 jt.) arvates on oluline õpetajapoolne positiivne ja toetav suhtumine. Sara Szelazkiewicz (2000) kirjutab oma töös ,,Kuulmislangusega õpilase toetamine",
· nii normaalsed kui arenguhälvetega lapsed vajavad igal oma intellektuaalsel arengu astmel muinasjuttu · miks vajavad - lapse maailmanägemus on kaootiline. Ei tunne teisi eluviise ja võtab maailma sellisena nagu ta näeb · vanemad ei võta lapse hirme ja sisepingeid nii tõsiselt. Muinasjutt pakub lapsele arusaadavaid lahendusi. (heade- halbade leer) · mida ebakindlam on inimene seda rohkem vajaba ta lapsemeelseid prjektsioone ja müütilisi seletusi (nt puul ei murra oksa, puul on valus) · vaid korduval kuulamisel leiab laps muinasjutust iva, mis on vajalik tema elukogemuse jaoks. · Muinasjutu illustaratsioonid suruvad maha lapse fantaasia. Igal lapsel on oma ,,visioon" ja selle taga sõnum (hirm, tragöödia,argus) · Mudilase probleeme lahendab muinasjutt, suure lapse omi psühhiaater. · Kunagi EI TOHI lapsele muinasjutu tähendust seletada. Tähtis on TUNNE! · Lapse alateadvus on tume, täis hirme ja lootusi
tulipunane ohutuli, mis annab märku, et põhikooliõpilaste ohjamine pole enam võimalik, sest nad lihtsalt ei allu. 20 8.3 Suitsetamiseks mõeldud ala ja sellest kinni pidamine Õpilastele, kel vahetundide ajal vaja närve rahustada, on selge, et kooli territooriumil suitsetamine lõpeb kas turvamehe juures seletuskirja kirjutamisega või nooremaealistel lausa politseiautos seletusi andmisega. Samamoodi on teada, et kooli ümbruses on suitsetamine lubatud täiskasvanutel küll vaid. Alaealised peavad endiselt arvestama teadmisega, et nad võivad oma närvirahustamise soovi tõttu politseiautos lõpetada ning see ei saa enam odav lõbu olema. Põllu korpuses on suitsetajatele eraldi lausa majake püsti pandud, kuhu närvirahustajad saavad rahulikult koonduda ja koos suitsu kimuda.
Sotsiaalpsühholoogia Sissejuhatus SP mõiste: ...on selle uurimine, kuidas ini me ste tunded, m õtted, sõnad ja teod on teiste ini meste poolt m õ justatud; käsitleb individuaalse käitumise ole must ja p õhjusi sotsiaalsetes situatsioonides (Allport, 1954) ...on teadus sellest, kuidas ini mesed m õtlevad üksteisest, kuidas nad m õjutavad üksteist ja kuidas nad suhtuvad üksteisesse (Myers 1993) ... on psühholoogia haru, mis uurib ini mese hinge elu ja käitumist seoses teiste ini me stega (Lehtsaar,1998) Põhimõisted: · Isiksus · Grupp · Suhtle mine Sotsiaalpsühholoogia on teaduslik uurimine: · Sotsiaalsest m õtle misest Meie ettekujutus endast ja teistest Mida m e usu me Otsustused, mida tee m e Meie hoiakud · Sotsiaalsest m õjust ...
30. Muistend - rahvaluule liik, mille sündmustik on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Muistendid peegeldavad rahva arusaamu loodusnähtustest ja ühiskonnast, nende sisu peeti tõeseks. Muistendi tegelased on elavaks peetud olendid, kellest on jäänud jälgi esemete, maapinnavormide vms kujul (näiteks Kalevipoja säng, Vanapagana kivi). Tuntumad muistendiliigid on tekkemuistendid, mis sisaldavad fantastilisi seletusi maa, inimeste, loomade tekkimise kohta: vägilasmuistendid. mis on seotud Kalevipoja, Suure Tõllu, Vanapaganaga; kohamuistendid, mis jutustavad järvede, rändrahnude, puude tekkimisest; ajaloolised muistendid, mis on seotud ajalooliste sündmuste ja inimestega). On kirjutatud ka kunstmuistendeid (näiteks Friedrich Robert Faehlmanni (1798 -1850) ''Emajõe sünd'', ''Koit ja Hämarik'' jt). 31
Uurimusest järeldus, et - hirmuga kaasnevad füüsilised vaevused on väga levinud nii lasteaialaste kui ka kooliealiste seas, nooremas eas oli peamiseks vaevuseks kõhuvalu, vanematel õpilastel aga peavalu; - kõige levinumateks hirmudeks väikelaste seas olid hirm pimeduse ees, lahutamine lähedastest ning koera- või kassihirm; - noorukite ning teismeliste suurimateks hirmudeks olid õpitulemused ja välimus; - laste hirmudest ülesaamiseks on vaja vanemate tuge, nende korduvaid seletusi ning lapsega tuleks luua ka füüsiline kontakt. Tööle püstitatud hüpotees leidis kinnitust: lastel esineb palju erinevaid hirme. Kõige enam vajavad lapsed vanemate tuge nooremas eas, mil ei suudeta veel hirmutavatest situatsioonidest aru saada ega nende põhjusi leida. 17 Kasutatud kirjanduse vormistamise näidis KASUTATUD KIRJANDUS Hennoste,T.1997.Eesti keele sotsioperioodid. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Kingisepp, V.-L. 2001
politseinikuks). (2002. Psühholoogia gümnaasiumile, lk. 229-230) 5 Põhjuste omistamine oleneb mitmest asjaolust: kui palju on informatsiooni olukorra kohta, kui hästi inimest tuntakse, kui kaua on aega selle üle mõelda, kui motiveeritud ollakse põhjuseid selgitama. Sündmuste põhjuste üle juureldakse põhjalikumalt, kui tegu on millegi ootamatu, ebatavalise või isiklikult olulisega. Milliseid seletusi teiste käitumisele ja sündmustele antakse, sõltub ka inimese üldisematest hoiakutest, tavateooriatest käitumise ja isiksuseomaduste kohta. Näiteks, kui inimesel on uskumus, et "ainult laisad ja rumalad jäävad kiire majandusarengu oludes töötuks", on tõenäoline, et töötuks jäämine atributeeritakse inimesest tulenevatele, stabiilsetele ja kontrollitavatele teguritele. (2002. Psühholoogia gümnaasiumile, lk. 231) Stereotüübid ja nende roll igapäevaelus
3) töölt kõrvaldamine palga maksmise peatamisega (maksimaalselt 10 päeva) 4) töölt vabastamine TLS §86 järgi. Karistuste määramise tähtajad: 6 kuu jooksul distsiplinaarkuriteo korda panemisest. Kui ülemus teost teada saanud, siis aega asja uurida 1 kuu. 1 aasta, kui tegemist inventuuridega, revisjonidega. Karistuste tähtajad lühikesed, sest vaja distsipliini hoida. Karistuse määramine Menetleda vaja. Selleks on tööandjal õigus võtta seletusi teo toime pannud isikult, teistelt tunnistajatelt. Süüdlane võib keelduda ütlusi andmast. Samuti süüdlase lähedased isikud. Teised töötajad ei tohi keelduda. Kui keeldub, võib tema vastu algatada distsiplinaarmenetluse. Peale ütluste veel õigus koguda dokumentaalseid materjale. Iga distsiplinaarsüüteo eest võib määrata ainult 1 karistuse. Vormistamine ja teatavaks tegemine Koostatakse käskkiri. Üpriski detailselt kirja panna süütegu. Peavad olema käskkirjas:
Päris klassikalisel kujul kasutatakse loenguid üldhariduskoolis võrdlemisi harva. Enamasti moodustab uue materjali esitus vaid osa tunnist ja esitusviiski on paindlikum kui tavaloengul. Jutustus – selle abil esitatakse algklassides uut materjali, see on veelgi vabamas vormis ja paindlikumal viisil kui vanemates klassides. Esitatav materjal seostatakse õpilasele juba teada olevate sündmuste arenguskeemide ja tegevusmallidega. Seletusi – kasutatakse kas juba käsitletud või uue õppematerjali detailide, tahkude või uute mõistete põhjalikumaks avamiseks. 2) Õpilastele saab iseseisva tööna anda ülesandeid diferentseerimaks või isegi individualiseerimaks õppetööd. Iseseisev töö on kasutatav nii uue materjali õppimiseks kui ka kinnistamiseks. Kodutöö all mõeldakse tavaliselt õpilastele õpetajate poolt antud kohustusi, mis tuleb täita väljaspool kooli ja mis on ettevalmistuseks
4. Psühhoteraapiline avaldada usklikele positiivset mõju, anda neile lohutust ja tröösti, eriti kui inimesi tabavad mured ja hädad. 74. Funktsionalistlik ja konfliktiteoreetiline käsitlus. Funktsionalistliku käsitluse järgi pakub religioon individuaalset tuge, on sotsialiseerimisagent ning aitab integreeruda ühiskonda. Individuaalne tugi: Religioon pakub lohutust, seletusi ja tähendusi, kui inimene kogeb oma elus raskusi, kriise jms, millega on raske toime tulla (sõda, lähedaste surm, haigus jms) Religioossed tseremooniad pakuvad usklikele identiteeti, kokkukuuluvustunnet teatud grupiga, mis hoolib neist ning ühendab läbi teatud käitumisreeglite Religooon pakub seletusi elu mõtte, surma või sotsiaalse staatuse kohta
Veelgi raskem juhul, kui inimese käitumine normaalsetest raamidest väljub. Üteldakse: “Ta on arust ära!” Või: “Ta on maniakk.” “Ta on hüsteerik.” “See on päris paranoiline.” Viimased laused on spetsialistide seletused seletamatule käitumisele. Ja pole oma olemuselt paremad esimesest, lihtinimlikust lausest. KLIINILISE PSÜHHOLOOGIA SISUKS ongi teadmised sellest, missuguseid erinevaid ebanormaalsusi on olemas (psühhopatoloogia süstemaatika), missuguseid erinevaid seletusi nendele on olemas (psühhopatoloogia teooriad) ja missuguseid aitamise (sekkumise, ravimise, psühhoteraapia) meetodeid on psühholoogiat tundval isikul võimalik pakkuda. Et ebanormaalsuse psühholoogiaga tutvuda, vajame suurt sallivust ebaselguse vastu, suutlikkust vastu võtta väga ebakindlaid ja tihtipeale vastukäivaid info tükke. Kiireid ja kindlaid vastuseid on vähe. Kliinilise psühholoogia aines on olulisem see, milliseid küsimusi
alamklasside seas, sidudes Euroopa muusika- ja tantsutraditsiooni (habaneera) Lõuna- Ameerika päritolu milonga ja Aafrika rütmidega (candombe). Algul tantsiti tangot mistahes sobiva muusika järgi, hiljem hakati looma spetsiaalseid palasid. Tangomuusikat esitas tüüpiliselt orkester, kuhu kuulus viiul, klaver, kitarr, flööt ja akordion. Tangomuusika üheks väljapaistvamaks heliloojaks peetakse argentiinlast Ástor Piazzollat. Tantsu nimetusele on antud erinevaid seletusi: Hispaanias on eksisteerinud sellenimeline flamenkostiil; Hispaania kolonistid kutsusid tangoks mustanahaliste orjade koosviibimisi ja pidustusi. Tango on iseloomult sensuaalne ja dramaatiline tants; legendi järgi kujutab see prostituudi ja sutenööri suhet. 20. sajandi algul jõudis tango Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse ja sai eriti suurlinnade nooblites ja vabameelsetes ringkondades ülipopulaarseks. Sünnimaal
3. kas käitumine tuleneb inimese püsivatest omadustest (nt võimed) või ebapüsivatest (nt juhus), näiteks hinne 0 eksamil (rumal vs rasked küsimused ja vähe aega õppimiseks. Atributsiooniviga: Teise inimese puhul hinnatakse, et põhjused tulenevad enamasti inimesest, on stabiilsed ja kontrollitavad.Iseenda käitumise põhjusi nähakse enamasti situatsioonis, enda kontrollile vähe alluvad, pigem juhuslikest teguridest tingitud. Atributsiooniveale leitud erinevaid seletusi: 1. Tegutsejal ja vaatlejal erinevad vaatepunktid. Tegutseja jälgib teisi, et leida õigeid reageerimisviise. Vaatleja jälgib tegutsejat. 2. Enda tegutsemiste kohta rohkem kogemusi, teadmisi Grupisisesed protsessid Grupp on kogum kahest või enamast inimesest, kes mõjutavad üksteist vastastikku suhtlemise kaudu. Gruppi võib iseloomustada: suurus, moodustumine/kujunemine (põhjused, kiirus, vabatahtlikkus), homogeensus, kestvus.
n Diskursiivsed praktikad on ideoloogilised niikaua, kui nad sisaldavad tähistusi, mis toetavad võimusuhete säilimist või restruktureerimist. n Ideoloogia võib väljenduda: n eksplitsiitselt, nt. teatud kindlate teemade valiku, majanduslike ja poliitiliste strateegiate otsese väljendumise kaudu, n implitsiitselt teatud võtmesõnade kasutamise kaudu. Ideoloogia ülesanded ® Seletamine Pakub neid samu seletusi, mida poliitikas kasutatakse terviklikumalt. Osad seletused saavad rohkem toetust. ® Hindamine ® Õigustamine ® Orienteerimine ® Programmeerimine ® Mobiliseerimine ® Mõtteline korrastatus Mida annab ideoloogia erakonnale n Selektiivsed vs. kollektiivsed vs. eesmärgilised stiimulid n Poliitika kui ,,võitlus inimeste hingede pärast" n Poliitik kui moraalne ettevõtja
terminit konstruktsiooniline ikoonilisus või diagrammilisus. Ikoon on piltlik; morfoloogilised opositsioonid on seega oma kodeerimisviisi poolest põhiliste semantiliste suhete abstraktsed kujutised. Semantiliselt lihtne kodeeritakse fonoloogiliselt (suhteliselt) lihtsana, semantiliselt komplekssem kodeeritakse ka fonoloogiliselt komplekssemana. Loomulik morfoloogia püüab järelikult anda mingitele morfoloogilise struktuuri teatud omadustele semiootilis-kognitiivseid seletusi. Morfoloogiliste opositsioonide markeerimata liikmetel on teisigi huvitavaid omadusi, mille tõttu neid võib pidada eespool esitatud definitsiooni alusel loomulikeks. Markeerimata ja markeeritud nähtuste erinevused: * markeerimata nähtused esinevad paljudes keeltes; * markeerimata nähtused on konkreetses keeles esinemissageduselt ja morfosüntaktiliselt distributsioonilt levinumad kui markeeritud nähtused;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
