Väärtus “kultuuri ring” : armastus inimeste vastu, ausus ja siirus, lootus ja lojaalsus, usaldus ja usk, tagasihoidlikus, alandlikkus, kaugus; välis kohtlemise väärtused. Muud väärtused:pikamaa armastus, isiklik armastus. Eetika ja moraalifilosoofia Eetika on tänapäeval eelkõige teoreetiline distsipliin, mis uurib inimeste ühiskondlikku koosolu, ühiskonna ja inimese suhet kõige üldisemas mõttes ning püüab anda vastavaid seletusi ja põhjendusi. Lähtuvalt sellest eristatakse tihti eetika moraalifilosoofiast, mis uurib inimese kõlbelist käitumist, eetiliste hoiakute rakendamist pigem subjektiivses mõttes. Sisuliselt on eetika ja moraalifilosoofia siiski tihedalt seotud, kuna eetika mõte on ikkagi selle rakenduses. Oma sisulise ühtepõimituse tõttu ei peeta tihti, nt ajakirjanduses või muus mitte-spetsiifilises kontekstis vajalikuks neid distsipliine eristada . Teoreetiline eetika
Geruusa liikmed valis rahvakoosolek. Ateena asus Ateena maakonnas. Sarnaselt Spartale kujunes ka Ateenas kolm ühiskonnakihti: kodanikud (vabad meessoost täisealised koos oma naiste ja lastega), metoigid (vabad kodanikuõiguseta inimesed) ja orjad. Vana-Kreeka teadlased Pythagoras > matemaatik, maailmakorraldus põhineb arvulistel suhetel (Pythagorase teoreem) Hippokrates > arst, mõtteviis, mis püüdis leida haiguse ja tervise loomulikke seletusi (Hippokratese vanne) Herodotos > ajaloo ja etnoloogia isa (,,Historia") Platon Platon oli Sokratese õpilane. Ta kirjutas oma tööd üles dialoogidena, andis mõtteid edasi Sokratese sõnade järgi. Platoni ideeõpetus seisnes selles, et ideed on muutumatud ja tõelised, meeltega tajutavad asjad on vaid nende ebatäiuslikud koopiad. Inimindiviid koosnes kolmest vastandlikust elemendist: kirg, mõistus ja tahe. Mõistuse kohus on olukorda kontrollida, valitsedes tahte
Puude juurestikutüübid. Epifüüdid ja liaanid. Taimede ja loomade mutualisme. Iseloomulikud taimestiku ja loomastiku esindajad erinevates maailmajagudes. Ookean. Sügavus- ja valgustsoonid maailmameres. Toiduahel ookeanis. Primaarproduktsiooni soodustavad nähtused. Tähtsamad apvellingu piirkonnad maailmameres. Korallriffide ja vetikametsade levik ja iseloomustus. Pelaagiliste tsoonide elustiku iseloomustus. Bentose elustiku iseloomustus. PALEOBIOGEOGRAAFIA Jääperioodide tekke seletusi. Laamtekoonika olemus. Suurimad väljasuremisperioodid maa elustiku ajaloos ning nende põhjendusi. Laatsaruse efekt ja lilliputi fenomen. Arhaikum. Eooni piirid. Elu tekke arvatav aeg. Esmased organismid. Proterosoikum. Eooni piirid. Tähtsamad muutused elustikus (eukarüootide ja mitmerakuliste organismide teke). Ediacara ajastu loomastiku iseloomustus. Paleosoikum. Aegkonna piirid, ajastute nimetused ja piirid, mandrite liikumine. Kambriumi "plahvatus"
füüsika heuristiline (avastuslik) väärtus. Selgitus on enamasti viide põhjuslikule seosele. Vaadeldava nähtuse algpõhjust otsivat käsitlust nimetatakse analüütiliseks (kr.k. analysis liigendamine, osadeks lahutamine) Loodusteaduslik käsitlus (ka: loodusteaduslik mõtlemisviis, LTMV) on indiviidi selline maailmapildi kujundamise viis, mille korral eelistatult kasutatakse kvalitatiivseid (nt. suurem-väiksem, kõrgem-madalam) kirjeldusi, seletusi ja ennustusi. Rakendatakse eelkõige induktiivset meetodit, otsitakse seaduspärasusi, üldistused pole väga ranged. Põhieesmärgiks on tekitada teadvuses loodusnähtuste olemust peegeldavaid kujutluspilte. Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiprobleemiks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailmapilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel
(avastuslik) väärtus. Selgitus on enamasti viide põhjuslikule seosele. Vaadeldava nähtuse algpõhjust otsivat käsitlust nimetatakse analüütiliseks (kr.k. analysis – liigendamine, osadeks lahutamine) Loodusteaduslik käsitlus (ka: loodusteaduslik mõtlemisviis, LTMV) on indiviidi selline maailmapildi kujundamise viis, mille korral eelistatult kasutatakse kvalitatiivseid (nt. suurem-väiksem, kõrgem-madalam) kirjeldusi, seletusi ja ennustusi. Rakendatakse eelkõige induktiivset meetodit, otsitakse seaduspärasusi, üldistused pole väga ranged. Põhieesmärgiks on tekitada teadvuses loodusnähtuste olemust peegeldavaid kujutluspilte. Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiprobleemiks on tunnetada oma suhet maailmaga – omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailmapilti. Selle info
tundub kõige õigem, hoolimata sellest, kuidas neid mõjutada üritatakse. Tõde ei või eksisteerida ilma valeta, mina ei eksisteeri sinuta. Vajalik on vastandamine (sekundaarsed signifikaatorid). H. Reichenbach - "Mina on see, kes ütleb mina." Mina tekin alles siis, kui ütlen mina. Siin on see koht, kus mina ütlen siin. Praegu on see hetk, kus mina ütlen praegu. Kogu asja iva on aga selles, et lause "Mina seisan siin." Ei vaja selliseid seletusi. Seda Luther just tahtiski vältida. See on skolastika. M. Buber ütles aga, et "Mina tekib siis, kui öeldakse sina." On keeli, kus ei ole sõna "mina", kuid pole olemas keeli, milles poleks sõna "sina". Samas saab väita ka, et sind ei ole ilma minuta, sest kui pole mind, kes ütleks sina, ei saa ka olla sind. Üksi olles ei ole sind olemas. Inimest poleks ilma jumalata, kuid ka jumalat poleks ilma inimeseta. Jumalal on vaja, et keegi tema poole pöörduks. Jumal on inimeste jumal,
hakkad selle üle järele mõtlema." · ,,Me oleme ju siin, et isamaad kaitsta. Aga prantslased on ju ka siin, et oma isamaad kaitsta. Kellel siis õigus on?" · Õudust saab taluda senikaua, kui sa olukorrale lihtsalt allud, ent see tapab, kui hakkad selle üle järele mõtlema. 4. Arvamus Minu arvates oli see raamat erakordne. Selles oli kogu aeg põnevust, mõningatel hetkedel kurbust ja rõõmu ning piisaval hulgal ka vestlusi ja seletusi. Ma olen enam kui kindel, et selle raamatu lugemine ei jäta kedagi külmaks. Mul on raske kirja panna oma emotsioone, mis mind antud teose lugemise ajal valdasid ja ma ei hakkagi seda üritama. Küll aga saan ma öelda, et suurepärane oleks ,,Läänerindel muutuseta" kohta liigagi üksluine ja igav öelda. Ma uurisin sünonüümisõnastikku ja leidsin sealt kolm-neli sobilikku sõna, millega saab minu arvates hiilgavalt antud romaani kirjeldada. Oivaline, briljantne, hunnitu ja õevane.
Läänemaal ja Saaremaal on paiguti käinud ringi ka mardihani. Maskeerumine toimus võimalikult lihtsalt: poeti näiteks kahekesi teki või lina alla, mõnikord jäi teine n.-ö ratsanikuna poolest saadik nähtavaks. Kure ja hane juures kasutati valget lina, suurrätti, kuuevarrukast pistetud käsi kujutas linnupead. Muude loomade puhul aitas pahupidi kasukast, soku puhul ka uhkest sarvedega peast, mis tihti oli kepi otsa pistetud. Miks maskeeruti loomadeks? Seletusi on sellelegi tavale palju, alates sellest, et surnute hinged liikusid ringi erinevate loomade ja lindudena, et osa neist kujutas endast kunagisi loodusjõude ja -haldjaid, viljakushaldjaid, ka pimeduse deemonlikke esindajaid.
pinnaseisundite õppimisele ja nad kohtusid peeaegu iga päev, et arutada oma tööd. Kooskõla grupis oli suurepärane ja ideid vahetati vabalt. 1946. aasta talveks oli neil nii piisavalt materjali, et Bardeen esitas ühele füüsikaajakirjale artikli pinnaseisunditest. Brattain alustas aga eksperimenti, mille vaatluste abil saaks pinnaseisundeid veelgi lähemalt uurida. See viis veel rohkemate paberiteni, mis hindasid pinnaseisundi tihedust. Nii oligi neil lõpuks piisavalt seletusi selleks, et teada saada, miks nende esimesed eksperimendid ebaõnnestusid, ning see kiirendas nende tööd märgatavalt. Pearson, kes järgis Shockley nõuandeid, sai lõpuks mingid tõendusmaterjalid võimsuse võimendamisest. 1947. aasta detsember oli Belli laboratooriumis "imede kuu", sest Bardeen ja Brattain lõid punktkontakti transistori, mis teostas võimenduse. Järgmisel kuul asusid Belli laboratooriumi volinikud töötama patenditaotluste kallal.
raamatupidamise ajalooliseks pärandiks on tema poolt avaldatud põhiteos ,,Traktaat kontodest ja kirjenditest", kus ta süstematiseeris seni kasutusel olnud tehingute ülesmärkimise viise. Sellega oli sündinud esimene kahekordse kirjendamise õpperaamat, mis kaotas järk-järgult juhuslikkuse ja erinevuse arvepidajate seas. Pacioli traktaat koosneb 36st peatükist, mis sisaldavad väga põhjalikke ning üksikasjalikke teoreetilisi seletusi ning näiteid praktikas. 11.Raamatupidamise arengusse on oma panuse andnud veel rida kuulsaid mitteraamatupidajaid nagu Gerolamo Cardano, Simon van Stevin, Jacques Savary, Gottfried Wilhelm von Leibnitz, Daniel Defoe, Josiah Wegwood, Andrew Morrison Carnegie. 12.G. Cardano oli matemaatik, filosoof, arst ja astroloog ning tema panus raamatupidamisse seisnes selles, et temalt pärineb idee kasutusele võtta kogumisandmikud. 13
Sissejuhatus füüsikasse 1. Mis on maailm? Maailm on kõik, mis inimest ümbritseb 2. Mis on loodus? Inimest ümbritsev ja inimesest sõltumatult eksisteeriv keskkond 3. Mis on loodusnähtused? Looduses toimuvad muudatused 4. Mis on loodusteadused? Teadusharud, mis annavad loodusnähtustele teaduslikke kirjeldusi ja seletusi ning ennustavad pädevalt uusi loodusnähtusi(Füüsika, Bioloogia, Geograafia, Keemia) 5. Mis on füüsika peamised erinevused teistest loodusteadustest? Füüsika on loodusteadvus, mis uurib looduse põhivormide liikumist ja looduses esinevaid vastastikmõjusid ning Füüsika määratleb ja nihutab edasi inimkonna kui terviku nähtavushorisonte 6. Kes on vaatleja ja mis on tema tunnusteks? Inimene, kes saab ja töötleb infot maailma (looduse) kohta,
Tsiviilkohtumenetluse pooled on hageja ja kostja, kusjuures hageja on isik, kes on esitanud hagi ning kostja on isik, kelle vastu hagi on esitatud (TsMS § 205). Hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlusosaliste õigused sätestab TsMS § 199 ning nendeks on muuhulgas tutvuda toimikuga ja saada sellest ärakirju; teada asja arutava kohtu koosseisu; esitada taandusi ja taotlusi; anda kohtule seletusi ja esitada põhjendusi kõigi asja arutamisel tõusetunud küsimuste kohta jm. Menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt (TsMS § 200 lg 1). Kohus ei luba menetlusosalisel õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat menetlusosalist võib kohus trahvida (TsMS § 200 lg 2). Lisaks menetlusosaliste õigustele on hagejal õigus muuta hagi alust või eset,
Kuidas oma unenägudega töötada? Kõigepealt on vaja õppida neid meelde jätma. Katsuge enne magamajäämist sellele häälestuda: tahan oma unenäo, mis kindlasti tuleb, meelde jätta, kasvõi ainult katkendi sellest või tunde. Hommikul ärgates fikseerige oma öised nägemused kohe, mõne minuti pärast on nad teie mälust juba kadunud. Kui see ei õnnestu, proovige fantaseerida, mida te võisite küll näha? Kui nägite unes midagi erilist või spetsiifilist võib sellele seletusi otsida unenägude seletus raamatutest. Need raamatud ja ennustused pole kindlasti mitte 100% õiged aga nad lisavad elule vürtsikust ja põnevust, kusjuures vahepeal juhtubki nii nagu oli kirjas raamatus. Unenägude meenutamine Paljud inimesed on huvitatud oma unenägude mõistmisest ja kasutamisest, aga ei suuda neid meenutada. Valmisolek on unenäo meenutamise võti. Mõnikord on meil kiusatus arvata, et me ei näinudki und, ometi näeb igaüks meist igal öösel keskmiselt
Probleemiseade ja teadusfilosoofiliste arutluste järel on olulised järgmised toimingud: · Uuritav nähtus tuleb asetada mingisse teoreetilisse suunda · Tuleb määratleda kesksed mõisted · Tuleb püstitada hüpoteesid, kui see on arukas Teadusliku uurimise põhieesmärk on teooria loomine. Teooria · Pakub otsetee kommunikatsioonile · Korrastab ideesid ja võib samas paljastada varjatud oletusi · Loob uusi ideesid · Võib tuua esile probleemi keerukuse · Loob seletusi ja ennustusi · Võib osutada näiliselt erinevate probleemide ühtekuuluvusele 4. Teooria roll uurimuse mõisteaparatuuri jaoks. Mõistete ja teooria loomise taotlused: · Lihtsus ülesehituse lihtsus kui ka kasutamiskõlblikkus · Selgus ühemõttelisus, täpsus, lisab informatiivsust · Üldisus lausete loogiline vorm, lisab informatiivsust · Tõesus lausete sisu kohta, tegelikkuse kohta käiv info Uurija töövahendid on mõisted
Kuidas oma unenägudega töötada? Kõigepealt on vaja õppida neid meelde jätma. Katsuge enne magamajäämist sellele häälestuda: tahan oma unenäo, mis kindlasti tuleb, meelde jätta, kasvõi ainult katkendi sellest või tunde. Hommikul ärgates fikseerige oma öised nägemused kohe, mõne minuti pärast on nad teie mälust juba kadunud. Kui see ei õnnestu, proovige fantaseerida, mida te võisite küll näha? Kui nägite unes midagi erilist või spetsiifilist võib sellele seletusi otsida unenägude seletus raamatutest. Need raamatud ja ennustused pole kindlasti mitte 100% õiged aga nad lisavad elule vürtsikust ja põnevust, kusjuures vahepeal juhtubki nii nagu oli kirjas raamatus. Unenägude meenutamine Paljud inimesed on huvitatud oma unenägude mõistmisest ja kasutamisest, aga ei suuda neid meenutada. Valmisolek on unenäo meenutamise võti. Mõnikord on meil kiusatus arvata, et me ei näinudki und, ometi näeb igaüks meist igal öösel keskmiselt
rohkem tema vastu suruda. Kodus on kõik tavaliselt, välja arvatud see, et Marion peab oma magamis riietega emaisa tuppa minema. Seekord ta ei tassi neid, las Edi magab elutoas diivanil ning mitte koos Elleniga Marioni toas. Õdede vahel käis sõnatu võitlus. Ellen viib ise õde magamisriided teise tuppa. Tagasi tulles on tal imestunud nagu peas. "Marion on armunud, ta on Edisse armunud." Ema ei suuda seda uskuda, tema Marion on ju alles laps. Ta nõuab seletusi isa arvates on see jutt lihtsalt lapsikusest. Ellen ei ole selle poolt, midagi peab olem Edi ja Marioni vahel, et õde nii oma päevikusse kirjutab. Tüdruk arvab, et nüüd astub Edi tema kaitseks välja, seda ei juhtunud. Noormees ütles lihtsalt: "väike nali ehk ainult". Marion jooksis minema, ta tahtis minna kuskile kaugele, väga kaugele. Isa ja Edi hakkasid teda õust, ema ja õde keerasid maja ringi. Marion peitis end põõsastesse.Leidke mind üles mõtleb tüdruk.
KUTSEEETIKA EETIKA - 'kommete ja tavade teadus', sõnast thos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Tänapäeval eelkõige teoreetiline distsipliin, mis uurib inimeste ühiskondlikku koosolu, ühiskonna ja inimese suhet kõige üldisemas mõttes ning püüab anda vastavaid seletusi ja põhjendusi. EETIKAKOODEKS - tavaliselt mingi kutseala kutse-eetika normide või mingis organisatsioonis omaks võetud kõlbeliste ja sotsiaalsete printsiipide kirjapandud kogu. MORAAL kirja pandud väljas poolt ; ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. KÕLBLUS- inimese kui ühiskondliku või kultuurilise subjekti sisemine käsk, kohustav hääl, südametunnistus, sisemine tunne.
ja fauna on hävitatud, mille tõttu ei saa määratleda, millised liigid seal levida võisid. Mis on tähtis, sest erinevaid maastikutüüpe saabki eristada liikide ning pinnamoe järgi. Tõnu Oja ütleb et maastik on see, mis paistab, seesama laotus, mida inimene tajub ja milles ta liigub. Mis on eemal, on loodus, maastik on vaid see osa loodusest, mis paistab – miks mitte vahel asju inimlikult vaadata. See definitsioon meeldib mulle, sest on lihtne ja autor julgustab lihtsamaid seletusi kasutama. Alati ei peagi tõlgendusi keeruliseks ajama nagu teevad seda mõned teised autorid. Ainult sõnad „maastik on vaid see osa loodusest, mis paistab“ tekitab segadust. Kas mõistet „maastik“ tuleks kasutada vaid kõnes ning seda ei peaks kasutama erialase definitsioonina? Ka Tiina Peil on kirjutanud, et „maastiku mõistet on keeruline mingisse üldaksepteeritavasse vormi suruda. Mida laiemalt üks mõiste kasutusele tuleb, seda rohkem on erinevaid arusaamu“ (Peil 2001)
Ajakasutus Referaat-essee Käesoleva referaat-essee eesmärgiks on analüüsida inimeste ajakasutust Statistikaameti andmete põhjal. Vastavasisuline uurimus on läbi viidud kahel korral aastatel 1999-2000 ning 2009-2010.1 Siinses töös püütakse tähelepanu pöörata mõningatele erinevustele ja sarnasustele eri perioodide vahel ning võimaluse korral pakkuda muutustele või nende puudumisele ka seletusi. Uuringuga sai ülevaate nii inimeste ajakasutusest üldiselt kui ka meeste ja naiste ajakasutuse erinevustest. Eesti ei ole selle uuringu läbiviimisel ainulaadne taolist küsitlust on läbi viinud ka paljud teised Euroopa riigid. Üldkogumiks konkreetse uuringu puhul Eesti kontekstis olid Eestis alaliselt elavad 10-aastased ja vanemad isikud, välja arvatud pikka aega ehk üle aasta kindlates institutsioonides (vangla, hooldekodu) viibijad. Alalised elanikud on
uskumustest ning veendumustest. Rääkides oma lugu võõrale inimesele, ei saa olla kindel, et too inimene mõistab seda täpselt samamoodi. Inimesed teevad järeldusi lähtuvalt enda vaatepunktist. „Sotisaalsesse tegelikkusse kuulub see, mis omab tähendust. Tähendused on aga inimeste poolt nende igapäevases sotsiaalse tegevuse käigus loodud ja taasloodud ning eksisteerivad vaid inimtegevuse raames. Inimeste igapäevase sotsiaalse tegevuse all mõeldakse tõlgendusi, määratlusi, seletusi, mida inimesed üksteisega suheldes ümbritsevale maailmale, aktuaalsetele sündmustele, teiste ja iseenda tegevusele, üksteisele ja iseendale omistavad. Tähendused muutuvad inimeste kogemustest, teadmistest, tegevusest ja suhtumisest sõltuvalt ja on mõeldamatud väljaspool keelt“ (Strömpl, J., Selg, M., Linno, M. 2012: 19). „Valikuid, mida jutustaja oma esitluses teeb, mõjutab rida teadlikke ja mitte teadlikke tegureid“ (Strömpl, J., Selg, M., Linno, M. 2012: 8)
päevast uinakut. Soovitatakse, et laps magaks kindlatel kellaaegadel. 1.12 Suremine Surm ei tähenda 4. aastasele lapsele mingit lõplikku seisundit, kuna selles eas laps ei suuda teadlikult mõelda. 5-6.a lapsed muutuvad surmaga kokku puutudes abituteks ja passiivseteks. Ekslik on arvamine, et laps ei suuda surmaga seotut infot vastu võtta, tegelikult ei tohi lapse eest tõde varjata, küll aga tuleks vältida abstraktseid seletusi. Lapsele tuleb anda konkreetset ja otsekohest infot. KOKKUVÕTE Kokkuvõtes võib öelda , et see on väga tähtis period, kuna toimub perioodiss suur areng. Laps õpib olla iseseisvalt. Vanemad õpivad oma lapsi sooritada kõik elamistoimingud, kuna nad rohkem ei saa kontrollida oma lapsi kogu aeg. Väga tähtis jälgida, et laps sooritas kõik elamistoimingud õigesti. Lapsel kujunevad huvid, kalduvused, avalduvad võimed. Areneb loogiline mõtlemine
Lisas Nielander Lisa enda lemmikutesse Tulevik mõjutab oleviku sama palju kui minevik. Märksõnad: tulevik, olevik,minevik Kategooria: Igavik, aeg ja aastaajad Tõlked: puuduvad Hääleta: + (1) -- Lisas Nielander Lisa enda lemmikutesse Kristlik veendumus näha maailma koleda ja halvana on teinud maailma koledaks ja halvaks. Märksõnad: kristlus, koledus,halb, maailm Kategooria: Jumal ja usk Tõlked: puuduvad Hääleta: + (1) -- Lisas Nielander Lisa enda lemmikutesse Müstilisi seletusi peetakse sügavamõttelisteks; tõde on, et nad ei ole isegi pinnapealsed. Märksõnad: müstika, tõde Kategooria: Kategooriata Tõlked: puuduvad Hääleta: + (2) -- Lisas Nielander Lisa enda lemmikutesse Moraal on indiviidi karjainstinkt. Märksõnad: moraal, karjainstinkt Kategooria: Inimloomus Tõlked: puuduvad Hääleta: + (1) -- Lisas Nielander Lisa enda lemmikutesse Paljud inimesed ebaõnnestuvad originaalsete mõtlejatena, kuna nende mälu on lihtsalt liiga hea.
inimese konditsioonile, peamistele tõekspidamistele ja tüüpilisele käitumisele ühiskonnas. Allegooria kirjeldab metafooriliselt meie olukorda inimestena selles maailmas. Selles jutus kasutab Platon mitmeid võtmeelemente kirjeldamaks inimese oleku metafoori. Platoni pilt sisaldab asjakohaseid ideesid ühiskonnast, mis on olulised minu elus. Tema mõtete abil olen avastanud ideaalse vaate kõikidele asjadele lähenemiseks ja mõistmiseks. Vangid, vaadates maailma seletusi koopa seinalt , võttes vastu neid tõena, reaalsusena, on tegelikult inimesed. Iga keskmine inimene selles maailmas on vang, aheldatud põranda külge. Need ahelad, mis hoiavad neid maa küljes, on tõekspidamised. Näiteks riided, inimesel ei pruugi olla väga palju raha, seega ta ei peaks väga suuri summasid raiskama riietele, kuid kartus, et riided ei ole piisavalt moodsad, sunnib teda siiski kulutama neid suuri summasid.
temperamenditüübile. Näiteks peegeldub pedantsus tihti juba ameti valikus, introvertsuse tunnuseks võib aga kõrgharidusega inimesele kujuneda ideede ja arusaamade agar esitamine teistele. Kes või mis on isiksus? Isiksus on individuaalsete omaduste ja tunnuste püsiv kogum. See tähendab, et isiksus on inimene kõigi oma seesmiste omaduste ja väliste tunnustega- inimene kogu oma hiilguses! Isiksuseteooriaid, mis püüavad kõik leida seletusi inimeste erinevustele on psühholoogias väga palju. Esimeseks isiksuseteooriaks võiks lugeda Hippokrates`e teooriat 4 kehamahlast, mida on edasi arendatud mitmete spetsialistide poolt ja mida tänapäevalgi veel tuntakse. Igas inimeses olevat 4 erinevat kehamahla : kollane sapp e. chole, must sapp e. melanos chole, veri e. saingus ning lima e. flegma. Vastavalt nendele on näha milline kehamahl valitseb ning milline on inimese temperament.
Talle meeldib teha praktilisi otsuseid ja lahendada probleeme. Probleemid ja võimalused on pragmaatikule väljakutseteks. Tema filosoofia kõlab ,,Alati on olemas parem võimalus" ning ,,Kui see töötab, siis on see hea". TEOREETIK Teoreetikule meeldib sobitada ja integreerida oma kogemused loogilistesse teooriatesse, näha seoseid ja üldist pilti. Kõik õpitu proovib ta sobitada teooriatesse ja raamidesse. Talle meeldib teha järeldusi ja leida nähtustele loogilisi seletusi. Teoreetiku tugevuseks võib pidada tema analüütilist lähenemist probleemide lahendamisele. Teareetik on perfektsionist, kes ei puhka enne, kui asjad on korralikult valmis ja sobivad ratsionaalsesse skeemi. Ta on elavalt huvitunud põhilähtekohtadest, põhimõtetest, teooriatest, mudelitest ja süsteemsest mõtlemisest. Tema filosoofia hindab kõrgelt ratsionaalsust ja loogikat: ,,Kas sellel on mõtet?", ,,Kuid see sobib konteksti?", ,,Mis on põhilähtekohad?"
Laps kasutab oma mängus "kõike kõigeks". Ta annab lihtsalt ühele esemele teise rolli ning usub seda ise. Imikud õpivad taju kaudu (eristamine). Eelkooliealistel lastel on suured raskused nii täiskasvanute kõne mõistmisel kui enda mõistetavaks tegemisel. Nad sünteesivad oma teadmisi maailmast meeleorganite, keele, olemasolevate teadmiste ehk kahe allika- maailma vaatluste ja täiskasvanute seletuste- vahendusel. Lapsed ei saa võtta täiskasvanute seletusi üle otseselt, teadmisi ei saa "pähe valada", vaid lapsed peavad kuuldud seletusi oma olemasolevate teadmiste ja mõttestruktuuri integreerima. Kõik tegevused, mis aitavad lapsel märgata, mõista, kuulda, vaadelda, võrrelda, rühmitada- see tähendab mõtelda- toetavad vaimsete tegevuse oskuste (seega ka lugemisoskuse) omandamist. 25. Sõna häälikute ja nende järjekorra eristamine. Sõna häälikuid ja nende järjekorda aitab eristada häälimine. 26
Imikute näitest on kerge järeldada, et ilmselt pole ka uni-õpe kuigi efektiivne. Vastasel juhul oleks see 60 aasta jooksul laia kasutust leidnud. Tõsi küll, ka tänapäeval eksisteerib terve rida veebilehti, mis pakuvad unikaalset uneõppimise metoodikat, mille abil saab nii võõrkeele selgeks kui ka kahjulikust harjumusest lahti. Külastanud ühte taolist veebilehte 11, pidin suureks pettumuseks tõdema, et saidi omanikud ei too välja mingeid seletusi oma programmi toimimispõhimõtete kohta. Pealegi ei leidnud ma Internetis erilist vastukaja meetodi tulemuslikkuse kohta. Ilmselt on metoodika unustusse hõlma vajumise põhjuseks eelmise sajandi lõpus tehtud avastused10, mis lükkavad uneõppimise võimalikkuse ümber. Nimelt ei ole sel viisil omandatud teadmised päriselus rakendatavad ja nende hulk on äärmiselt väike. Pealegi tekitab selline õppimine väsimust, kuna uni ei täida siis oma põhifunktsiooni keha ja vaim ei puhka
Sarabande ja Gigue.Neile lisati veel menuett, gavott, polonees jm kui k mittetantsulisi osi. Partita on itaalia keeles süit.G. Bizet, Bach, Händel, Tsaikovski, E. Tubin Programmiline muusika Vastandiks on absoluutne muusika. Kui instrumentaalmuusika peegeldab tegelikkust, maalib silme ete loodud loomi, inmesi, olukordi jne, nimetatakse seda programmiliseks muusikaks. Seda kirjutati palju 19 sajandil. Neile anti pealkirju ja pikemaid seletusi, tutvustades teoseid. M. Mussogorski, Beethoven, F. Liszt Avamäng Enamik oopereid algab ulatusliku avamänguga orkestri esituses, mis annab ülevaate teose sisust. Neid esitatakse ka lavateostest eraldi ning luuakse päris iseseisvaid avamänge, millele ei järgnegi lavateost, kuid mis samuti on seotud kindla sisu ja pealkirjaga. Need on kontseravamängud. Need on komponeeritud sonaadivormis. Sümfooniline poeem See on programmilisele kontsertavamängule lähedane zanr
Sotsioloogia kui iseseisva teaduse kujunemise algust seostatakse Auguste Comte'i (Joonis 1) kes moodustas sõna sotsioloogia ladinakeelsest sõnast socius (ühine, kaaslane, kellegagi koos) ja kreeka sõnast logos (mõiste, käsitlus, millegi uurimine) kirjeldamaks sotsiaalse elu uurimisega tegelevat teadust. Arvestades sellega, et sotsioloogias on võimalik rõhk asetada inimesele või ühiskonnale, eristatakse sotsioloogias mikro- ja makrotasandi seletusi. Makrotasandil analüüsitakse ühiskonna sotsiaalset struktuuri, sotsiaalseid süsteeme ja protsesse väga abstraktsel tasandil, otsides üldisi seaduspärasusi nende kohta. Mikrotasandil keskendutakse üksikisikute käitumise igapäevastele toimingute ning väikeste gruppide kooslusele ja püütakse mõista inimeste tegutsemist. Kolmanda tasandina võiks eristada "mesotasandit", tähelepanu on suunatud inimtegevuste tagajärgetele nagu näiteks perekond, haridus, sport.
OSKAR LUTSU PALAMUSE GÜMNAASIUM Eerika Paumets MARDIPÄEV Referaat Juhendaja: Meeli Kägo Palamuse 2012 SISUKORD SISUKORD 2 1. MIS ON MARDIPÄEV? 3 1.1 Mardipäeva algusest 4 1.2 Mardipäev tänapäeval 5 2. MASKEERIMINE 6 3. KOMBED 7 4. MARDIPERE 8 1 KOKKUVÕTE 9 LISAD 10 1. SISSEJUHATUS Mardipäeva kombestik on eri maades ...
Vana-Kreeka filosoofia koolkondades olid teadus ja filosoofia omavahel tugevasti läbi põimunud ning klassikalised teadusharud kujunesid hellenismiperioodil filosoofia baasil. Enne nimetatud perioodi polnud eri teadusharud veel üksteisest eraldunud. Näiteks oli Platon väga tugev matemaatikas, Aristoteles tegeles aga peaaegu kõigi teadustega. Seega tänapäeva inimkonna teadus sai alguse just Vana-Kreekast, kus erinevad filosoofid lõid oma teooriaid ja seletusi erinevate asjade kohta, mida kasutatakse tänaseni. Näiteks Eukleides ja Pythagoras lõid matemaatilisi valemeid, mida kasutab tänapäeva matemaatika. Üks olulisemaid paralleele Kreeka ja tänapäeva Euroopa kultuuriruumiga on tarkuse armastajate soov panustada hariduse edenemisesse – tagada hariduse ja harituse jätkusuutlikkus. Näiteks on tänaseni kasutusel sokraatiline ehk dialoogil põhinev õpetamise meetod. Haridust väärtustasid ka Platon (Akadeemia) ja Aristoteles (Lykeion).
Halduskohtu volitused: Tühistamine; Kohustamine; Keelamine; Hüvitamine; Heastamine; Tuvastamine. Menetlusosalised: Kaebaja; Vastustaja; - Kolmas isik Menetlusosaliste üldised õigused: tutvuda toimikuga ja saada sellest ärakirju; võtta osa kohtuistungist; teada asja arutava kohtu koosseisu; esitada taandusi ja taotlusi; anda kohtule seletusi ja esitada põhjendusi kõigi asja arutamisel tekkinud küsimuste kohta; esitada tõendeid ning võtta osa nende uurimisest; vaielda vastu teiste menetlusosaliste taotlustele ja põhjendustele; esitada küsimusi teistele menetlusosalistele, tunnistajatele ja ekspertidele; saada dokumendina vormistatud kohtulahendi tõestatud ärakiri. Tõendamine: Tõend on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud menetlusvormis ja mille
a.e.Kr. Põlluharimine + teadmised. Uued viljapuusordid, loomatõud, teraviljad. Uurisid viljakuse põhjusi ja panid oma tähelepanekud kirja. Kirsid, aprikoosid, viinamarjad, oliivid, nisu, rukis, oder. Lambakasvatus vill. Seakasvatus- liha; kanad haned, pardid. 6. saj. üldistati Rooma kohtute senine praktika ühtseks seadustekoguks, mis avaldati Justinianuse tsiviilkoodeksi nime all 533.a. See koosnes 12 raamatust, millele lisandus 50 köidet kommentaare ehk seletusi. Järgmise 2000 a. jooksul on kasutatud peaaegu kõigis riikides neid põhimõtteid. Kõrgeim au, mis võis võidukale väejuhile osaks saada, oli triumfikaäik läbi Rooma. Rooma antiikaja suurim linn 1-1,5 milj. el. Südameks foorum. Turuplats. Foorumil palju uhkeid hooneid, millest suurim Juliuse basiilika (kohtuhoone, kus sõlmiti äritehinguid ja peeti koosolekuid), mitu templit, riiklik arhiiv ja kartseri nime kandev vangla.Foorumi kõrval Kapitooliumi küngas
Hellenistlikus Kreekas tõusis jalameestest faalanksi kõrval ka ratsaväe tähtsus. Idamaade eeskujul hakati kasutama sõjaelevante linnade vallutamiseks oli vaja arendada sõjatehnikat, nt ehitati kiviheitemasinaid, piiramistorne. Täiustusid ka sõjalaevad. Klassikalises Kreekas filosoofia üritas seletada maailma teket ja toimet. Kreeka kultuur on teadaolevalt esimene, kus hakati otsima looduse ja ühiskonna nähtustele mitte jumalikke, vaid mõistupäraseid seletusi. Mitmed õpetlased ei uskunud enam jumalate otsest sekkumist, vaid tõlgendasid jumalikkust kui maailmakorralduse üldist alust. Esimesed filosoofid tegelesid maailma seletamisega ja probleemiga, millest maailm on tehtud. Ka filosoofia elas läbi muutusi. Hellenistlikul perioodil juurdlesid filosoofid selle üle, kuidas võiks inimene saatuse heitlikusest hoolimata jõuda õnne ja hingerahuni. Filosoofia tähelepanu pöördus ühiskondlikelt probleemidelt inimeste isiklikele hingevajadustele
4. Kes oli Janis Cimze ja missugune oli tema roll eesti muusikaloos? Ta oli Saksamaal õppinud lätlane, kes juhatas koolmeistrite seminari. Ta õpetas laulmist, klaveri-oreli-ja viiulimängu, harmooniat jne. 1.Milles seisneb Johann August Hageni ja Andreas Erlemanni muusikaalaste väljaannete tähtsus? J.A. Hagen pani aluse eestikeelsele muusikaterminoloogiale. Tema õpik oli tollal paljudele muusikaharrastajastele ainus abivahend. A. Erlemanni väljaanne sisaldas noodiõpetust, seletusi harmoonia, pillide ja kompositsiooni kohta jne. Võib pidada juba muusikakäsiraamatuks2. Kuidas iseloomustasid saksa päritolu kultuuritegelased kirikulaulu olukorda Eestimaal? Et kirikulaul on moonutatud ja halva tasemega. Koraale lauldakse vigaselt. 3. Iseloomusta maarahva hulgas tekkinud vaimuliku rahvaviisi laulmise traditsiooni. Püüe saksapäraseid koraaliviise suurepärasemaks muuta. Laulda koraalitekste rahvaluulepäraselt. 1. Iseloomusta 19.sajandi eesti linnade muusikaelu
RAHVASTIKUPROBLEEM ID 1.Sissejuhatus 2.Euroopa rahvastiku probleemid ja selle reguleerimismeetodid 3. Rahvastikuprobleemid Eestis 4. Aasia ja Aafrika rahvastikuprobleemid 5.Kokkuvõte ehk mis saab aastaks 2100? 6. Kasutatud allikad Sissejuhatus Maal rahvastikuarv kasvab pidevalt. Tänaseks on see tõusnud tasemele, kus rahvahulk mõjutab otseselt looduskeskkonda, elukeskkonda ning tekitab sotsiaalseid ja poliitilisi probleeme ka neis piirkondades, mis ei ole ülerahvastumisega otseselt seotud. Maailm on jagunenud rahvastikuprobleemide seisukohalt vaadatuna kaheks. Ühes maailmaosas, kus rahvahulk ületab igasuguse kandevõime ja taluvuspiiri, töötatakse välja ja rakendatakse meetodeid, kuidas rahvaarvu kasvu pidurdada. Teises maailmaosas, kus valitsevad arenenud riigid ning rahvastikuarv väheneb, luuakse võimalusi, mis soodustaksid ja julgustaksid naisi rohkem sünnitama. Kui vaadata asja globaalselt tasandilt, siis on rahvastiku v...
probleemile. 4) Sõelumine Valikuline kuulamine. 5) Siltide kleepimine Inimese paika panemine mõttes, et tema on selline, järelikult ma suhtun nii. 6) Unelemine Mitte keskendumine rääkijale, vaid nii muuseas vastamine ta küsimustele. 7) Samastumine ,,Ma tean, mida sa tunned" aga alati ei pruugi teada ka, võib arvata ja küsida, kuid ise ilma küsimata paika panemine ei ole hea tooniga kuulamine. 8) Nõu andmine Ilma probleemi lõpuni kuulamata kohe abi ja seletusi pakkumine, ilma, et probleem oleks kindlaks tehtud. 9) Väitlemine Vastuvaidlemine rääkijale ja tema jutu ,,ümberlükkamine". 10) Oma õiguse tagaajamine Kui kuulates rääkijat üritatakse vaid enda ,,õiget" vastust edasi anda ja ei keskenduta muudele tähelepanu vajavatele aspektidele. 11) Teema vahetamine Teema vahetamine võib tekitada rääkijale mulje, et teda ei kuulata. 6 12) Takka kiitmine
Kokkuvõte ja minu arvamus Raamatu algus oli minu jaoks nii igav, et olin juba peaaegu uut raamatut võtmas, kuid sundisin ennast seda lugema.''Kärbeste Jumal'' ei ole kindlasti selline raamat, millest saab aru lihtsalt silmadega üle ridade minnes ja natuke kaasa mõeldes.Seda raamatut lugedes peab olema tähelepanelik ja kaasa mõtlema, kuna raamatu mõte ja sisu peitub palju sügavamal.Kuna tegemist on romaaniga, siis on selles raamatus seletusi ja kirjeldusi väga palju ning põhjalikult. See oli selle raamatu juures, see mis mulle kõige vähem meeldis.Seal oli natuke liiga palju detaile, mis oleks võinud ka olemata olla. Üldiselt , arvestades raamatu algust pidin ma üllatuma, kui kaasahaarav ja põnev see oli, kuid teisest küljest oli raamat oodatust jõhkram,vastikum ning sügavama sisuga-mis ei ole üldse negatiivne vaid lihtsalt mõtlemapanev.Raamatus oli välja toodud inimese kõige negatiivsemad iseloomujooned, mis ilmnevad
teiste gaaside (metaan, CO) panus on väike. Atmosfäär on äärmiselt hõre, kuna pinnarõhk on vaid paar mikrobaari. Gaasina saab atmosfäär esineda vaid vastasseisus Päikesega, enamuse aja Pluuto pikast aastast on atmosfäär jäätunud. Peale atmosfääri avastamist on Pluuto Päikesest üha enam eemaldunud ning planeedi keskmine temperatuur seetõttu langenud. Mingil põhjusel ei mõjuta temperatuuri langus aga atmosfääri. Üks seletusi on, et Pluuto pinda kattev jää võib olla tumenenud ja püüab seetõttu endisest rohkem päikesevalgust. Asjasse võib selgust tuua NASA kosmoseaparaat New Horizons (Uued horisondid), mis saadeti teele 19. jaanuaril 2006 ning mille suurim lähenemine Pluutole toimub 14. juulil 2015. Uurijad loodavad, et selleks ajaks ei ole Pluuto atmosfäär veel täielikult külmunud. 1978. aastal selgus, et Pluutol on kaaslane, mis tiirleb ainult 19 000 km kaugusel
Kasutatud allikad: Wikipeedia.org Väike Entsüklopeedia Suhtesahver.ee '' Armastuse kunst'' Erich Fromm Sisukord: Sissejuhatus...............................................lk. 1 Mõistete seletusi.........................................lk. 2 Armastus..................................................... lk. 3 Inimeste vaheline armastus.......................lk. 4 Romantiline armastus...............................lk. 5 Armastuse stiilid.........................................lk. 6 Armastuse kolm faasi...............................lk. 7 Bioloogilised ja psüholoogilised käsitlused.....lk. 8 Armastus religioonis.........................................lk. 9 Sõprus.......................
saada ülevaatliku pildi, naudib jälgimist ja kuulamist, väldib oma mõtete avaldamist, õpivad hästi olukorras kus nad peavad analüüsima, raporteid koostama, ainult juhul, kui neil on piisavalt aega, ei meeldi esineda inimeste ees, kiirustamine ja tähtaegade pärast muretsemine ei sobi Teoreetik tahavad näha seoseid, üldist pilti, meeldib teha järeldusi ja nende põhjal leida loogilisi seletusi, tugevuseks on analüütiline lähenemine probleemide lahendamisele, perfetktsionist, kes ei puhka enne kui asjad on korralikult valmis ja sobivad ratsionaalsesse skeemi, huvituvad põhiseisukohtadest, erinevatest põhimõtetest, teooriatest, ratsionaalsed, ,,kas sellel on mõtet?", keerulised olukorrad teadmiste rakendamiseks, tegevus peab olema struktureeritud, ei suuda õppida olukorras kus ei ole paigas põhimõtted
tegemist on väga vana tõlkega ja selle aluseks olnud heebreakeelsed käsikirjad ilmselt erinesid mõnevõrra masoreetide VT tekstist, on selle tõlke autoriteet suur. Nii on näiteks õigeusu kirikus võetud just Septuaginta VT aluseks. Kõrvuti Septuagenintaga tekkisid veel mitmed VT kreeka tõlked. See pani aluse VT levikule Vahemeremaades ja mõjutas oluliselt VT arvamist Piibli koosseisu. Teiste tähtsamate tõlgetena tuleks mainida arameakeelseid laiendavaid seletusi sisaldavaid targumeid, 1. sajandil pKr Lähis-Idas tekkinud süüriakeelset Pesitat ja Hieronymuse poolt aastal 405 pKr lõpetatud ladinakeelset Vulgatat. VT ARHEOLOOGIA Iga Piibliga tegelejat kannustab idee jõuda lähemale kirjapandu algsele mõttele. Selle eeldusteks on võimalikult täpne algtekst ja Piibli kaasaja hea tundmine. Üha uute arheoloogiliste andmete ja käsikirjaleidudega täienev uurimistöö on pikk ja lõputu protsess. Ühelt poolt toimub küll pidev
· Loetelud (lists) võimaldavad teksti struktureerida. · Meediad (media) võimaldavad lisada videoid, animatsioone ja Java elemente. · Navigeerimise vahendid (navigation) võimaldavad lisada lehele navigeerimise vahendeid. Enamasti on need juba seotud mallidega, kuid võib tekkida vajadus neid lisada või kujundada oma mall. · Esile hüppavad aknad (Popup) võimaldavad lisada pikemaid seletusi ja kommentaare. · .Küsimused (questions) võimaldavad lisada lehele valik vastusega küsimusi (Single Choice Question ja Multiple Select Question), järjestamise küsimusi (Ordered Items Question), arvulise lühivastusega küsimusi (Numerical Fill-in- Blank Question), tekstilise lühivastusega küsimusi (Text Fill-in-Blank Question) või vastavusse seadmise küsimusi (Matching Pairs Question).
Hiina traditsioon jaotab kirjanduslikke teoseid nelja kategooriasse Konfutsianistlikud-kaanonilised teosed: Viisik kaanon Wujing - kuuluvad viis teksti; muutuste raamat Yijing, mis põhineb iidsel ennustamiskunstil, koosneb 64 heksagrammist, erinevad kombinatsioonid. Katkendjooned naiselikku energiat - ying. Nende kaudu ennustati tulevikku. Ei ole ilukirjandus, ebamäärases vormis tuleviku ennustamine. Oluline, kuna kasutati siis päris palju, nüüd klassikalise teosena, palju seletusi. Laulude kaanon Shijing. Koosneb ligi 300 rahvalaulust, erinevat tüüpi rahvalaulud, osad töölaulud, rituaalsed, armastuslaulud, kurvad laulud. Mõõdult neljasilbilised read, hiljem arenes sellest klassikalise luule zanr. Konfutsius kogus ja koostas raamatu. Umbes 3000 laulust valis 300. Shujing dokumentide raamat. Valitsejate kõnede kogumik valitsejate auks. Samuti Konfutsiuse koostatud ja toimetatud, tema vaatega kooskõlas. Rõhutas lojaalsust
mõtlema. Kahjuks peab tõdema, et autor on antud teemat käsitlenud väga pealiskaudselt ning kohati isegi kirjutanud teemast mööda. Juba esimesel lugemisel paistavad silma teemast kõrvalekaldumine ning teksti terviklikkuse puudumine. Sissejuhatus on olematu ning ei kutsu lugema. Tekstil puudub sidusus ning sujuvaid üleminekuid teemade-lõikude vahel väga ei leia. Märkamata ei jäänud ka väited ning järeldused, mis ei omanud loogilisi seletusi. Töö puhul võib positiivseks seda pidada, et puuduvad õigekirjavead, esineb küll lausestus probleeeme ja sõnu vales vormis, kuid on olemas kõik kirjavahemärgid ning ei esine kirjavigu sõnades. Meeldisid ka mõned autori poolsed mõtted ja argumendid, millega nõustusin täielikult ning ühtlasi sobisid ka hästi antud teemasse, nagu näiteks: "Pigem pingutada palju nooruspõlves, kui muretseda toimetuleku pärast kogu oma ülejäänud elu
1 JUMAL JA ÜLELOOMULIK Miks üldse see teema? 1. Islam See on kristluse ja judaismiga suguluses olev monoteistlik religioon, mis on hakanud oluliselt mõjutama (sekulaarsete) eurooplaste elu ja mõtlemist. 2. USA USA puutub meisse. Seal on religioon seotud poliitika, hariduse jt elusfääridega tihedamalt kui Euroopas. Märksõnad: evangeelsed sektid, kreatsionism, vabariiklased... Jumal, sõna ja mõiste Kr. k. theos, ld. k. deus Kas “jumal” või “Jumal”? • Antud loengus räägitakse Jumalast (suure algustähega), seda põhjusel, et jutt on monoteistlikes religioonides usutavast ainujumalast. • Polüteistlike religioonide puhul saab rääkida ühest jumalast teiste jumalate seas. Kes või mis on Jumal? Traditsiooniline teism • Jumal on universumi looja, alalhoidja ja aktiivne valitseja. • Igavene isikuline ainujumal. • Judaism, kristlus, islam: inimesel võimalik pälvida surmajärgne igavene elu. Deism, ateism, panteism ...
" Tee end ise õnnelikuks! Millised tingimused peab ühiskond looma selleks, et inimesed saaksid tunda end hästi? Isegi nüüdisaegne demokraatlik ühiskond on sellest kaugel. Seni aga, kuni ühiskond jõuab nii kaugele, et iga inimene tunnetaks õiglust ja ühtsustunnet, saab igaüks meist ise oma mõtlemises heaolutunnet luua. Kui oled otsustanud olla õnnelik, alusta oma mõtteviisi korrastamisega alljärgnevate mõtete toel: - Kas muuta oma harjumuspäraseid seletusi sündmustele? - Tea, et alati leidub mingi lahendus. - Mina ise pean leidma lahenduse, teised saavad mind ainult aidata. - Ma ei võrdle enda elu teiste omaga. Minu elu mõõdupuuks on minu enda elu. - Ainult mina ise olen oma tegevuse õigsuse või ebaõigsuse hindaja - selleks et vastutada oma käitumise eest, pean ma ka ise olema hindaja. - Ma elan ning tegutsen siin ja praegu. Minevikku ei saa muuta ja oleviku probleemid ei lahene tulevikus iseenesest.
Tartu Raatuse Gümnaasium Holger Asmann Slängi kasutamine 17-18 aastaste noorte seas Uurimistöö Juhendajad: Sirje Astel ja Ülle Kask Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................... 2 RESÜMEE .......................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS ................................................................................................. 4 I SLÄNG, SELLE KUJUNEMINE JA KASUTAMINE .................................... 6 1.1 Mis on släng?................................................................................................. 7 1.2 Kus ja kelle poolt slängi kasutakse? ........
ta tugineb spetsiifilistele meetoditele ja teda tehakse süstemaatiliselt. Erinevused kaine mõistuse ja teaduse vahel: · Võhikud kasutavad mõisteid ja teooriaid lõdvalt. · Võhikud selekteerivad sageli teooriaid ja kontrollivad hüpoteese, kuid nende tõlgendus tuleneb nende enda hüpoteesidest. · Võhikud ei vaevu kontrollima oma seletusi vaadeldud nähtustele. · Võhikud usuvad metafüüsilisi seletusi. Kaine mõistus ajajooksul mällu talletatud teadmised. Praktilised ideed, reeglid taotlused. Selle süsteemi omaksvõtmine algas juba lapsepõlves. Teaduslik uurimus ei saa kunagi põhineda uskumusel. N: maailm toetub kilpkonnale. Põhineb teaduslikul uurimistööl ja loogikal. N. Maakra tiirleb ümber päikese. Teadmiste oluline tunnus on tõele vastavus, uskumuse korral ollaks veendunud tõele vastavuses, kuid selles ei olda kindel. 12
ei arvestanud varased põlvnemisel põhinevad tõlgendused kreekakeelse teksti lähtetekste ehk aramea- ja heebreakeelseid allikaid.5 „Inimese Poeg“ kui inimene – humanistlik seletus Edasiarendus põlvnemisteooriast oli, et Jeesus kasutas väljendit, et viidata inimlikkusele kui niisugusele. See on kaudselt seotud juba mainitud vastandusega Inimese Poja ja Jumala Poja vahel, aga sisaldab tegelikult suurt hulka väikeste variatsioonidega seletusi. Uue interpretatsiooni eelduseks oli suur huvi semiidi pärandi vastu peale reformatsiooni. 1 Burkett, D. 2007 The Son of Man Debate: A History and Evaluation 2 Burkett, 2007 lk 8 3 ibid 4 Burkett, 2007 lk 10 5 Burkett, 2007 lk 12 5 Lähtenurga muutumine on seotud semiidi keelse ben adam või bar enasha’ga. Viimased on tõlkes üldisemad, viidates inimese pojale kui inimgrupi liikmele, ega kanna kreeka keeles võimalikku vanema-poja suhet
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
