produktiks. Herbert Blumer (Symbolic Interactionism, 1969): inimesed suhtlevad üksteisega tuginedes jagatud tähendustele; need jagatud tähendused sünnivad sotsiaalsest interaktsioonist, milles keegi tegutseb koos oma kaaslastega. Niisiis on rõhuasetus eeskätt sellel, kuidas inimesed loovad ja kasutavad sotsiaalseid tähendus, mitte sellel kuidas sotsiaalsed v kultuurilised normid inimeste tegevust määravad või milliseid seletusi need normid mingile tegevusele pakuvad. Üksikindiviid on kultuuris seega loov tegutseja ja kultuur ei eksisteeri mingi indiviidideülese, eraldiseisva struktuurina. Üks 20. sajandi tuntumaid mikroteoreetikud kultuuriteoorias on sümboolse interaktsionismi esindaja Erving Goffman (1922-1982) Kanada päritolu sotsioloog, kes peamiselt tegutses USA-s ja kuulub Chicago KK-da. Tegelikult oli ta enam kui sotsioloog. Väga interdistsiplinaarsete huvidega, s.h antropoloogia, psühholoogia, jm
1) sündmuskoha olustiku kirjeldus; 2) laiba isik või tundmatu laiba puhul isikukirjeldus; 3) vaatlusel avastatud dokumendi või muu objekti nimetus ja tunnused; 4) kuriteojälgede kirjeldus; 5) muud vaatlusandmed; 6) uurimistoimingus äravõetud ja asitõendina kasutatava objekti nimetus ja number. NB! Sündmuskoha vaatlusprotokolli ei kanta uurimistoimingus osalenud isiku seletusi ega vaatluse ajal tehtud jälitustoimingute andmeid. Läbivaatus - kui kuriteojälgede või kahtlustatava, süüdistatava, tunnistaja või kannatanu eriliste tunnuste kindlakstegemiseks isiku kehal ei ole vajalik kohtumeditsiiniline ekspertiis, koostab uurija määruse isiku läbivaatuse kohta. Kui isiku läbivaatuse eesmärk on avastada tema kehal kuriteojälgi, osaleb läbivaatusel kohtuarst või tervishoiutöötaja või muu asjatundja. Isiku läbivaatusel selgitatakse:
1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (...
Põhjuseks oli põrandaaluses vastupanuorganisatsioonis osalemine. Vangist tagasi tulles, tuli ta Tartusse ning talle tundus, et kõik luuletavad ja siis hakkas ka luuletajaks. Vangilaagris kirjutas ta ka luuletusi nii eesti kui ka vene keeles. Kui võtta kätte ta koondkogu „Mina Johnny B“, siis see esindab väga kitsa perioodi kompaktset loomingut (1967-1974). 1974ndal aastal ta leidis, et ta ei taha enam olla luuletaja ning polnudki enam. Tema luuletamisest loobumise kohta on ka mitmeid seletusi – tema enda seletust tuleb seal ka arvestada. Talle tundus, et talle ei sobi „päris luuletaja“ amet. Mässava boheemliku arhetüüpi otsides, siis Johnny B sobib sellesse rolli ehk kõige paremini. Luuletaja, kes ei mahu raamidesse – lakub end täis ja peksab kõik segi. 1974ndal aastal luuletamise järgi jätmise üks põhjus võib olla, et ta muudab oma eluviisi – loobub alkoholist. Hiljem töötab ta mässumehele sobivatel ametitel – katlakütjana, aga
Nt. Poiss ja tüdruk läksid lahku - ma ei meeldi kellelegi, olen inetu depressioon. Selleks, et depressiooniga tegeleda, tuleb tegeleda suhtumisega. Inimese uskumused/suhtumised mõjutavad inimese käitumist. Mõned uskumused positiivsed, mõned negatiivsed. Loogilised põhjendused, vastupidise kogemine= dialoog+koduülesanded Õhutada inimest leidma tõendeid oma interpretatsioonidele või vastuolulisi fakte, otsima alternatiivseid seletusi. Sokraatiline dialoog juhtitud vestlus, et inimene leiaks loogilisi ja ebaloogilisi tõendeid oma mõtetele/uskumustele. Kognitiivse restruktueerimise strateegiad Dispuut, dialoog... põhilised need kaks. Näited: Eelhoiatus ja valikuvabadus inimene soostub nõudmisega, mis talle esitatakse, kuna pakutakse välja alternatiivseid võimalusi. Kas tahad saada süsti istudes minu süles või paned pea mu põlvele? Kas tahad viimast korda liusõitu teha koos minuga või üksinda?
Rukkilill: Siis kui soojenevad ilmad, päev on rikas päikesest rukkililled- rukkisilmad sinetavad vilja seest, meelitades käima meid mööda põlluvageteid. Kõik räägivad Joonistanud Asta Vender Vahvaid ja õpetlikke jutukesi lapse ja loomade silmade läbi. Sellest raamatust leidsin palju teemakohaseid jutukesi, mida kindlasti plaanin lastele ette lugeda. I osas“Mina tean“ on palju jutukesi ja seletusi ilmastikust ja sellega seonduvast. Näiteks lapse arvates teeb tuul küll häält, aga oma nägu ta ei näita, sest kindlasti on ta pahandust teinud ja kaardab oma nägu näidata. II osas“Kõik räägivad“ on jutukesed loomadest, lindudest ja köögiviljadest nende endi silmade läbi. Näiteks räägib rähn, et terve nende pere on trummarid. Veel sain teda, et kui mesi maha kukkus saiaga, siis ta solvus. III osas on luuletuses, millest enamusi oli üsna raske lugeda ja riimis püsida
on geenides, kaasa sündinud. Nurture: inimese põhiloomus on omandatud kogemuse käigus, kaasa on sündinud ainult kõige üldisemad omadused. Ratsionalism vs romantism. Milline on inimloomus: ratsionalis: inimene on mõistuspärane egoist. Romantism: inimene on emotsionaalne. Sotsioloogiline kujutlusvõime Charles Wright Mills: sotsioloogiline kujutlusvõime on oskus näha inimeste elu ja probleeme laiemas sotsiaalses kontekstis. Võime tuua välja erinevaid seletusi (võimalikke). Tegevused mõjutavad inimesi vastastikku. Ka tavalised igapäevased asjad võivad tekitada palju küsimusi. II loeng 09.02 (ptk 2) 2 SOTSIOLOOGILISE UURIMISE MEETODID Teaduse eesmärgid sotsioloogias. Kirjeldamine ehk uuritava objekti oluliste omaduste kindlaks tegemine. Teiseks etapiks on seletamine ehk põhjuste väljaselgitamine. Järgmiseks ennusamine
Deduktiivsel arutluskäigul on see tunnus olemas. Ka induktsiooniprintsiip oleks õigustatav, kui induktiivsed arutluskäigud samuti sellele vastaksid. Neil seda omadust pole. Induktiivsed arutluskäigud ei kehti loogiliselt (38). induktsiooniprintsiipi ei saa õigustada pelgalt loogikale toetudes. Seda tõdedes näib, et induktivist on vastavalt omaenda seisukohale kohustatud näitama, kuidas tuletatakse induktsiooniprintsiipi kogemusest. On olnud edukaid ennustusi ja seletusi, mi said võimalikuks induktiivselt tuletatud teaduslike seaduste ja teooriate tõttu – seda vaatlevad nad kui induktsiooniprintsiibi õigustust. David Hume näitas ära, et selline induktsiooni käsitlus on vastuvõetamatu (40). Õigustuslik arutluskäik induktsioonile on see, et kui toimis edukalt esimesel, teisel jne juhtumil, siis toimis see edukalt alati. Aga ei saa kasutada induktsiooni, et õigustada induktsiooni – seda nimetatakse „induktsiooniprobleemiks.“. Nõue, et kõik
• Palu, et abiotsija jutustaks oma (probleemiga seotud) loo (lood). • Loo võib panna kirja või joonistada (kasutusel on mitmeid harjutusi, mille abil saab seda teha, vt Vance Peavy või Timo Spangari kirjutisi või koolitusmaterjale). • Soovita kasutada metafoore, visualiseerimist. Nii aitad nõustataval paremini leida tähen- dusi (ja lahendusi). • Esita kujundite ja metafooride mõtestamist hõlbustavaid küsimusi, ära paku seletusi ise välja. Ühine projektide koostamine • Aita nõustataval visandada tema jaoks võimalikud tulevikud. • Joonistage need skeemi kujul paberile ja täiendage seda vajadusel kordamööda (vt mõttekaart). • Püüdke nende alternatiivide kaalumisel arvesse võtta kõiki olulisi aspekte. • Töötage mõttekaardi alusel välja konkreetne projekt, mille alusel tegutseda. 12 Karjäärinõustamine
suhete tulemuseks. Maailma on seletatud religiooni ja müütide abil, nähes loodusnähtuste taga jumalike jõudude toimet. Nii seletasid maailma ka muistsed kreeklased. Kuid Kreeka kultuur on teadaolevalt esimene, kus sellist ettekujutust vaidlustama hakati ja kus traditsioonilise religioosse ellusuhtumise kõrvale ilmus uus, mõistusele tuginev maailmavaade. See otsis looduse ja ühiskonna nähtusele mitte jumalikke, vaid mõistuspäraseid seletusi. Mitmed õpetlased ei uskunud enam jumalate otsest sekkumist, vaid tõlgendasid jumalikkust kui maailmakorralduse üldist alust. Maailma üldist korraldust puudutavat probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Esimesed filosoofid püüdsid selgitada, millest kõik maailmas on tekkinud ja mis selle kõik liikuma paneb. Arutleti jumalate põlvnemise üle ja peagi püüti seletada
suhtelise kasvukohapüsivuse ja biotoobivahetuse reegel Kui liigi areaalis kliima mingis kindlas suunas muutub, asustab liik sellise kasvukoha (biotoobi), milles kohalikud tegurid (muld, ekspositsioon) kliima muutuse korvavad. W. r-i erijuht on ennetamis- e. Aljohhini reegel. Ökoloogilise püramiidi reegel Seaduspärasus, mille kohaselt iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist. Lühendite seletusi CNPPA Ülemaailmse Looduskaitseliidu Rahvusparkide ja Kaitsealade Komisjon CITES Convention on International Trade in Endangered Species of Wild Fauna and Flora EECONET üle-Euroopaline kompensatsioonialadgustik. EPA Environmental Protection Agency, Keskkonnakaitse agentuur, Ameerika Ühendriikide keskkonnakaitse agentuur, mis omab õigust kontrollida õhu ja vee reostumist pestitsiididega, tahkete heitmetega ja ohtliku
Enesekehtestamise võtted (vähemalt 5) 1. Ole oma seisukohas kindel (kas sa tahad öelda "ei" või "jah". Kui sa ei ole kindel, siis ütle, et vajad mõtlemisaega ja annad küsijale teada, mis ajaks sa oled otsustanud) 2. Palu selgitusi (juhul kui sa ei saanud päris hästi aru, mida sinult sooviti) 3. Ole nii napisõnaline kui võimalik (ehk anna võimalikult selge põhjendus oma keeldumisele ja väldi pikki üksikasjalikke seletusi ja õigustusi. Selliseid vabandusi võivad teised näha kui oma "ei"-st välja vabandamist) 4. Kasuta keeldumiseks sõna "ei" ("Ei"-l on enam võimu ja see on vähem ebaselge kui näiteks "No...ma mõtlen selle peale..") 5. Ole kindel, et sinu kehakeel on sõnumiga kooskõlas. (Nt. "Ei" öeldes raputa pead. Mõned inimesed noogutavad tahtmatult pead ja naeratavad püüdes viisakalt ära öelda või keelduda)
kasvada, vanemat laama tavaliselt ei kasteta, kindlasti pole seda vaja teha, kui taimede alune on multsitud. Rikkalikult õitsevat laama pöetakse kohe pärast õitsemist, et taimed jõuaksid järgmise aasta õite ajaks uued tugevad võrsed kasvatada, kui taim õitseb eelmise aasta võrsetel (Laane, Laane 2005). 4.13. Rhus typhina Äädikapuu 4.13.1. Kirjeldus Joonis 15. Äädikapuu (Bakker) Äädikapuu e harilik sumahh (Rhus Typhina) nimele on erinevaid seletusi. Typhina sarnaneb sõnale typha (hundinui). Viide õiekobara sarnasusele hundinui pruuni osaga. Teine seletus nimele sarnaneb hirvesarvedele, s.t oksad on mõhklikud ja karvased nagu noore hirve sarved. Äädikapuu on pärit Põhja- Ameerika kirde-, ida- ja keskosast. Puu kõrguseks on 2-3 m (Palmstierna, Johanson 2006 ). Väga kiirekasvuline, aastased taimed sageli üle meetri kõrged (Laas 1987). Lehed on suured ja sarnanevad pihlaka lehtedele
Mittedemokraatlikud mudelid on selgemini piiritletavad kui seda on demokraatlik mudel. Rahvusvaheliste suhete teooria – realism Realism on üks kahest suurest rahvusvaheliste suhete teooriast. Realistid leiavad, et nende teooria annab usutavaima pildi maailmas valitsevaist vastasseisudest. Realistide teooriat on kinnitanud peaaegu kogu 20. sajand (Rahvaste Liit ja selle lagunemine, Teine maailmasõda). Realism on olnud populaarne, kuna pakub lihtsaid seletusi mõjuvõimu suurendamiseks ja rahvuse säilitamiseks vaenulikuks keskkonnas. Eriti jõuliselt kerkis realism esile 1920-1930 vastukaaluks liberaalsele idealismile, mis tundus illusoorne. Realistide arvates on inimloomus paheline ja maksmapanev. Riike motiveerivad mitte eetika ja ideaalid vaid sõjaväeline ja majanduslik julgeolek ja võim. Realistide seisukohad: 1) Vabakaubandus on kasulik üksnes suurtele riikidele.
1. Sissejuhatus. Mind – hõlmab kõike, mis puudutab meeli(nii teadvustatud kui teadvustamatud protsessid). Meel: seostub meeltega, ainult taju külg. Vaim: seostub hinge või vaimolendiga. Vaimunähtused. Samuel Guttenplan jagab vaimunähtused kolmeks: kogemused(aistingud, teadvus, valu), hoiakud(uskumused, soovid, mõtlemine), teod(sihilikud, kavatsetud, otsustamine). Erinevad viies aspektis: väline vaadeldavus, ligipääsetavus, väljendatavus, intentsionaalsus, teoreetilisus. Kogemus – täielikult ligipääsetav, mittevaadeldav, väljendamatu, mitteteoreetiline ning pole intentsionaalne. Hoiak – halvasti ligipääsetav, keskmiselt vaadeldav, väljendatav, teoreetiline ning intentsionaalne. Tegutsemine – keskmiselt ligipääsetav, vaadeldav, väljendatav, keskmise teoreetilisusega ning intentsionaalne. Guttenplani skeem. Kaks perspektiivi: I isiku perspektiiv(vahetu teadmine omaenda seisunditest), II isiku perspektiiv(toetub välise käitumise vaatlus...
Kuid ametnik peab kindlasti teavitama isikut sellest, et tema suhtes on menetlus alustatud ning seda, kuhu see menetlus on suunatud. Kui informatsioon on kogutud ja jääb üle vaid otsus teha, siis sellel piiril peab isikul olema võimalus tutvuga kogu informatsiooniga. See esitatav informatsioon peab olema adekvaatne, ei tohi viia eksitusse. Isikut tuleb informeerida võimalusest tutvuda selle informatsiooniga. Antud menetluslikus kontekstis võimaldab informatsioon isikul anda seletusi ja esitada vastuväiteid. Isiku ärakuulamise õigus peab realiseeruma mitmel menetluse etapil isik saab anda ütlusi, esitada vastuväiteid. Vastuväiteid peab isik saama esitada piiril, kus kõik tõendid on kogutud ja on vaja vaid otsustada. Oluline on, et isikule oleks loodud vastav juriidiline võimalus kogutud informatsiooniga tutvuga. Isikut ei saa sundida infoga tutvuma. Millal kuulub haldussund kohaldamisele?
· Argumendist ei piisa ühe unikaalse, kõikvõimsa, kõiketeadva Jumala eksisteerimise tõestamiseks. Argument ei tõesta monoteismi. Võib-olla on mitu väiksemat jumalat, kes üheskoos lõid maailma. · Vrdl: keerukad asjad nagu arvutid, pilvelõhkujad, püramiidid,kosmosesüstikud on tehtud paljude inimeste koostööna. 97. Alternatiivsed seletused otstarbekohasusele Elusolendite hästikohastuvusele ja ihulise ehituse iseärasustele on ka muid seletusi. Charles Darwin osutas (Liikide tekkimine, 1859) looduslikule valikule. Looduslik valik seletab ilma kavandajale viitamata teaduslikult ära eluslooduse näiva otstarbekohasuse (eesmärgipärasuse). · Mõned teistid aga väidavad, et evolutsioon ise on Jumala looming. 98. Kreatsionism USAs konkureerib darvinismiga kreatsionism, see on vaade, mille kangemate versioonide järgi ei ole bioevolutsiooni toimunud. Inimene ja
Kohtumenetluse avalikkuse põhimõtte väljendub on ka kohtulahendite avalikustamises. Suulisuse põhimõte aitab avalikkuse põhimõtet ellu viia. Kui kogu kohtumenetlus oleks kirjalik, ei oleks avalikkusel kohtusaalides midagi teha ning tõendite uurimise protseduuri üle avalikkusel siis sisuliselt kontroll puuduks. Samuti on suulisuse põhimõte seotud tõendite uurimise vahetusega, eriti kui tõendiks on tunnistaja ütlus. Tunnistaja kuulamise asemel tema kirjalikke seletusi lugedes ei ole alati võimalik tunnistaja usaldusväärsust hinnata. Samas ei ole avalikkuse põhimõte absoluutne, sest menetlusseadus võimaldab kohtuasja kirjalikku menetlemist kõigis kohtuastmetes, kuigi esimeses astmes on see võimalus piiratud. Kirjaliku menetluse puhul on piiratud avalikkuse printsiibi toimimine, kuivõrd avalikkusel ei ole isegi võimalust kohtuasjas menetlusest lihtviisil teada saada, veel vähem selle menetlust jälgida
POLIITILISTE TEADMISTE TÜÜBID 1. Kirjeldus Poliitiliste faktide kirjeldamine (mis? küsimused) Näit: USAs on 3 osariiki, Eesti president on Arnold Rüütel. 2. Seletus Selgitamine, miks teatud poliitiline nähtus ilmneb just sellisena nagu ta seda teeb. (miks? küsimused). Täpset seletust anda on tihti üsna raske, kuna põhjuse ja tagajärje vahelised seosed on tihti üsna keerukad. Näit: Eesti-Läti sõjale võib tuua kümneid erinevaid põhjendusi ja seletusi. 3. Ettekirjutus Ettekirjutamine, mis peaks juhtuma poliitikas (mis peaks juhtuma, mis peaks olema). Tegeleb normatiivse poliitilise teadmisega (mis peaks olema, mitte mis on). Näit: Missugune peaks olema valitsuse roll meditsiini toetamises?. Normatiivne poliitiline teadmine põhineb väärtushinnangutel, mis põhinevad suuresti kirjeldavatel ja seletavatel teadmistel. Vastus näites toodud küsimusele sõltub: 1
saanud igapäevaseks. Kriminaalse käitumise uurimisega tegeleb kriminaalpsühholoogia. (Saar, 2007, lk 20) 9 1.9 Kriminaalpsühholoogia Kriminaalpsühholoogia on uurimisvaldkond, mis uurib sügavuti kurjategijate kriminaalset käitumist. Uurimisobjektiks on kriminaalide mõtteviisi, kavatsused, reaktsioonid ning nende teod. Kriminaalpsühholoogia samuti üritab ennetada kriminaalide tulemuslikku käitumist ning püüab leida seletusi sellisele käitumisele. (Wikipedia, 2013) Kriminaalset käitumist ja kurjategijat on uuritud mitme teadusdistsipliini vaatevinklist lähtuvalt. Psühholoogia poolt lähenedes tähendab kriminaalpsühholoogia rakenduspsühholoogia alla kuuluvat valdkonda, s.o ühte osa õiguspsühholoogiast. Mõnikord on seda distsipliini nimetatud ka "kriminaalse kätimise psühholoogiaks" või "kriminoloogiliseks psühholoogiaks"
42 REKLAAM: tsensuur ja eetika ja seadus EETIKA (kreeka ethika, ethos - tava, iseloom) on tänapäeval eelkõige teoreetiline distsipliin, mis uurib inimeste ühiskondlikku koosolu, ühiskonna ja inimese suhet kõige üldisemas mõttes ning püüab anda vastavaid seletusi ja põhjendusi. Eetika kuulub filosoofia valdkonnana aksioloogia ehk väärtusõpetuse alla Eetika standardid kui sotsiaalse süsteemi stabiliseerimiseks kehtivad nö kirjutamata normid (nt. - destabiliseeriv vast. "pateetika") On alati seotud inimesega, on alati seotud eluviisiga, kultuuriga. Mõistete ja nähtuste harmoonilise käsitluse korral kujuneb EETILINE SÜSTEEM kultuuris sisalduv ja leviv ja korduv olemise ja suhtumise "muster" Normatiivsed süsteemid nt.: · Moraal
Inimõiguste üld- deklaratsioon sisaldab nii kodaniku ja poliitilisi õigusi kui majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi õigusi. Et Peaassambleel puudub siduvate aktide väljastamise pädevus, siis ei ole inimõiguste ülddeklaratsioon õiguslikult siduv. Hoolimata sellest ning samuti asjaolust, et inimõigused on dokumendis visandatud eesmärgilistena, peetakse temas kirjeldatud õigusi ikkagi riikidele kohustuslikeks. Üks võimalikke seletusi sellele on, et ta täpsustab ÜRO põhikirjast tulenevat üldist inimõiguste austamise kohustust. Inimõiguste ülddeklaratsioon võeti vastu 48 poolthäälega, kusjuures vastu ei olnud keegi. Erapooletuks jäid 8 riiki: Jugoslaavia, LAV, NSV Liit, Poola, Saudi Araabia, Tsehhoslovakkia, Ukraina ja Valgevene. Nõukogude blokile ei meeldinud see, et inimõigustena polnud nimetatud õigust tööle, tasuta haridusele ja tasuta arstiabile. 1966
pühendunud erinevatele spordialadele? · Millal ja miks inimesed lõpetavad spordiga tegelemise ja mis on selle tagajärjed? · Mis mõjutab sporti ja kuidas spordis osalemine mõjutab inimeste igapäevast elu, isiksust, suhteid, karjääri, mõtlemist ja aktiivsust? 36 Inimesed on püüdnud leida nendele küsimustele seletusi ja spordi sotsioloogid on üritanud ka neid vastuseid anda. Spordi ja spordis osalemise mõistmiseks on inimesed lähtunud vastuste otsimisel mitmetest erinevatest võimalustest, mis sõltuvad nende teoreetilisest ettevalmistusest. Spordisotsioloogid toovad välja spordis kolm olulist protsessi: · Protsessid, mis mõjutavad spordiga tegelemise alustamist ja selle kestvust;
Kuid ametnik peab kindlasti teavitama isikut sellest, et tema suhtes on menetlus alustatud ning seda, kuhu see menetlus on suunatud. Kui informatsioon on kogutud ja jääb üle vaid otsus teha, siis sellel piiril peab isikul olema võimalus tutvuga kogu informatsiooniga. See esitatav informatsioon peab olema adekvaatne, ei tohi viia eksitusse. Isikut tuleb informeerida võimalusest tutvuda selle informatsiooniga. Antud menetluslikus kontekstis võimaldab informatsioon isikul anda seletusi ja esitada vastuväiteid. Isiku ärakuulamise õigus peab realiseeruma mitmel menetluse etapil isik saab anda ütlusi, esitada vastuväiteid. Vastuväiteid peab isik saama esitada piiril, kus kõik tõendid on kogutud ja on vaja vaid otsustada. Oluline on, et isikule oleks loodud vastav juriidiline võimalus kogutud informatsiooniga tutvuga. Isikut ei saa sundida infoga tutvuma. Millal kuulub haldussund kohaldamisele?
kodukoha loodust või loomade ja taimede erinevaid elupaiku, ilmastikunähtusi ja aastaaegade vaheldumist saab kõige paremini õppida tundma looduses viibides. Õppides tegevuse kaudu mõistab laps õpitut paremini, kui lihtsalt kuulates või vaadates. Tehes kasutab laps oma meeli rohkem ning seetõttu tekib rohkem seoseid. „Laps, kes on taimede eest ise hoolitsenud, teab vee mõjust taimedele rohkem kui see laps, kes on kuulanud vaid õpetaja seletusi.“ (Timoštšuk 2005b, 192; Timoštšuk 2009, 8-14). Meeleliste aistingute ning vahetu kogemuse olulisust on rõhutanud ka tuntud hariduse suurkuju Johannes Käis, kes on eesti haridusse toonud töökooli, üldõpetuse, keskustuse ja lõimitud tegevuste põhimõtted ning propageeris ka kooliaedade loomist. (Taro, Järvsoo, Ekstra & Kopso 2001). Õuesõpe on lastele oluline lähtuvalt järgnevast: ökoloogilised suhted (taimede ja loomade
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis ...
DEPRESSIOON 1. Sissejuhatus Depressioon on piinav. See on võimetuks tegev haigus, mis tabab igal aastal miljoneid inimesi, tekitades tohutut ahastust, segades argitoimetusi, perekonnaelu ja tööd, suurendades kehaliste haiguste ohtu ning viies vahel koguni enesetapule. Ometi on depressioon täiesti ravitav haigus, nagu ma käesolevas raamatus selgeks teen. Paraku ei saa enamik depressioonis inimesi mingit ravi ega teagi, et abi on täiesti kättesaadav. Üks depressiooni piinavamaid aspekte on abitus- ja jõuetustunne, mis masenduses inimesi sageli valdab. Võib-olla tunnete end olevat lõksus, võimetu üle saama hirmsast meeleheitest ja lootusetusest. Võimalik, et sõbrad, kes teie pärast muretsevad, üritavad teil tuju tõsta, öeldes: "Küll see üle läheb... Leia kõigest midagi hea...
kaasa ja lahkus. Töötaja pöördus töövaidluskomisjoni ja nõudis tööandjalt töölepingu täitmist, sest töölepingu lõppemiseks polnud seadusest tulenevat alust. Asja arutamisel väitis töötaja, et ta ei ole ülesütlemisavaldust esitanud, kuigi AS-i juhatuse esimees seda korduvalt nõudis. Tööandja selgitas, et töötaja saatis juhtkonnale avalduse töölepingu ülesütlemiseks teise töötajaga. Töötaja eitas seda. Personaliosakonna juhataja andis seletusi ja väitis, et töötaja rebis ülesütlemisavalduse puruks ning võttis tükid kaasa. Otseseid pealtnägijaid rohkem ei olnud, kuid oli kaudne tunnistaja, kes ütles, et nägi laualt paberi võtmist ja konflikti personaliosakonna juhataja ja töötaja vahel. Kuidas vaidlus lahendada? § 95 lg 1: Töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Praegu oli lihtsalt kirjalik, seega polnud kehtivalt üles öeldud. 9
tõendi. MENETLUSOSALISED JA NENDE ESINDAJAD Menetlusosalised. Menetlusosalised on: 1) hagimenetluses pooled ja kolmas isik; 2) hagita menetluses avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud. Seaduses ettenähtud juhul on menetlusosaline ka avalikku huvi kaitsma õigustatud isik või asutus. Menetlusosalise õigused Menetlusosalisel on õigus: 1) tutvuda toimikuga ja saada sellest ärakirju; 2) teada asja arutava kohtu koosseisu; 3) esitada taandusi ja taotlusi; 4) anda kohtule seletusi ja esitada põhjendusi kõigi asja arutamisel tõusetunud küsimuste kohta; 5) esitada tõendeid ning võtta osa tõendite vaatlusest ja uurimisest; 6) vaielda vastu teiste menetlusosaliste taotlustele ja põhjendustele; 7) esitada küsimusi teistele menetlusosalistele, tunnistajatele ning ekspertidele; 8) saada dokumendina vormistatud kohtulahendi tõestatud ärakirju. Menetlusosalise kohustused. Menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt.
tuvastamata helikopterite asukad olid idamaise välimusega. Viltuste silmadega, oliivivärvi nahaga, idamaise välimusega asukad on olnud UFO-toimikute keskmes ja ääremail aastaid. Tähelepanuväärse arvuga kurikuulsatel "Mehed Mustas" (Men in Black - MIB) meestel on sarnane välimus, kuid tihti nähakse neid kui väga kahvatuid ja kõhnu mehi, kes on valguse suhtes tundlikud. "Stigmata" ne5 (sügis-talv 1978) väljaandes kirjeldab Tom Adams üldjoontes kõige välja- paistvamaid oletatavaid seletusi vigastusi tekitavate helikopterite kohta: · Helikopterid ise ongi UFO-d, maskeeritud, et näida maise sõidukina. · Helikopterid pärinevad USA valitsuse sõjaväest ning on otseselt seotud vigasta- miste/sandistamiste protseduuride läbiviimisega. · Helikopterid on valitsuse sõjaväe omand, mis ei ole seotud vigastamise/sandistamise protseduuride läbiviimisega, kuid on seotud nende uurimisega.
sotsioloogiline side. Ehk siis patriarhaat, äri jne jne on tekitanud terve rea kompleksseid põhjusi, miks see nii on, kuid ainult keelt vaadates me nendest teadlikuks ei saa. Jama tekib siis kui me võimaluste tingimusi hakkame käsitlema nagu nad oleksid põhjused - ehk seletada Deneuve ja Hemingway kaudu tänapäeva reklaamimaailma, patriarhaati, naiselikkust jne. Vaatamata sellele, et post-strukturalism annab paremaid seletusi, on siiski mõlemal sama jama - nad käsitlevad tähenduse sotsiaalse organiseeritude kirjeldusi (mis saavutatakse siis, kui eemaldatakse sotsiaalne toimija ja ajalooline taust) kui sotsiaalseid fakte ehk kuidas need faktid teivad. Semiootiline analüüs on põhimõtteliselt samasugune kui massikultuuri osaleja enda oma, sest jätab inimese ilma igasugusest agendistaatusest. Sellisr metafüüsilist väidet ei ole võimalik edasi uurida. Koodi
Madu igal pool võib olla üksi, välimus on petlik. Rebane Prints mõistis, et tema roos ja rebane on olulised, sest ta taltsutas nad, sest ta on nendega vaeva näinud, aega kulutanud. Ja seepärast ta ka vastutab nende eest. Väikese Printsi jaoks oli surm vaid lahkumine kehast, ka lendur mõistis seda. Ent sellegipoolest oli neil kurb üksteisest lahkuda. Põhiidee: suured inimesed mõtlevad ainult arvudele, ei saa kunagi millestki aru ja vajavad alati seletusi. Lapsed on need, kes hoolivad tunnetest ja saavad asjadest õigesti aru. Lapseliku lihtsusega saab palju ära öelda. Tõelisus on alati nähtamatu. "Laps olla on sama raske, kui olla terve elu aus." (Helle Laas). Eesti keeles on kokku pandud kogumik ,,Sõnad kui taevatähed", mis sisaldab katkendeid erinevatest Exupéry teostest. ,,Inimene ei ole midagi muud kui suhetepundar." ,,Igaüks kannab kõikide inimeste patte" inimkond on üks ja vastutab oma tegude eest.
,,Appi" tuli aga teadus. Mõtted, et juudist ei saa isegi ristides ja kultuurikonteksti muutes Euroopa tavainimest, algasid 18. sajandi lõpul (K. Gnattenauer 1791: ,,Juutide mentaliteet ei muutu ka ristides mitte"). Mittejuudi arstide vaen oma konkurentide suhtes kujundas teooriad, mille kohaselt juudid on erinevate patoloogiate kandjad. Seda oli oluline rõhutada, sest toonane arstieetika käskis arstil olla terve. Seletusi juutide kehvale tervislikule seisndile oli erinevaid. Nt rõhutati nende diasporaas elamist, kaugel Palestiina kodumaast. ,,Vales" kliimas elamine pidanuks andma tugeva stressi fooni. Juute käsitleti segarassina, eeldusel, et nad on kindlasti nende rahvastega segunenud, kelle hulgas nad on elanud segarasse, bastard-rasse, aga vaadeldi kui nõrku ja alaväärseid (sama põhjus nt natsidel slaavlasi alaväärtustada needki pidanuksid olema kas türklaste või soome-
Georg Jellinek (1851-1911) o Liigitab üldise riigiõpetuse: 1)riigi sotsiaalõpetus- vaatleb riiki kui ,,ühiskondlikku moodustist", eelneb riigiõigusõpetusele, eesmärgiks on kirjeldamise, analüüsimise ja võrdlemise kaudu välja töötada empiirilised tüübid; 2)riigiõiguse õpetus- normiõpetus, mis on kindlalt lahutatud sõnadest riigi kui sotsiaalse nähtuse olemise kohta. Franz von Liszt (1851- 1919) o Otsis kuritegevuse kausaalseid seletusi. Seejuures nägi ta: 1)süüdlase isiklikke motiive kuriteo toimepanemiseks ja 2)sotsiaalseid elemente (rasked elamistingimused), mis on kuriteo toimepanemiseks hädavajalikud. o Leiab, et domineerivad on sotsiaalsed faktorid o Jõudis järeldusele, et karistuse täideviimine ei ole kättemaks, vaid süüdlase parandamine, tema hirmutamine tulevaste kuritegude eest ja ühiskonna kindlustamine. Saksamaa Eugen Ehrlich (1862-1922)
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Plato...
Varieeruvusest eraldatakse muutumatus, üldisus, põhimõtteline sisu. Inimese tajumine On ebatäpsem, erapoolikum, hinnangulisem, sest pertseptiivsed protsessid on põimunud emotsioonidega, hinnangutega, hoiakutega, suur osa intuitsioonil. Kausaalne atributsioon- teise inimese käitumise põhjuste ja motiivide subjektiivne interpreteerimine tajumisel. Lk 114. Esineb oluline erinevus enda ja teiste käitumise seletamises- kõrvalolijad tajuvad käitumist teistmoodi, püüd ebaõigeid seletusi põhjendada väliste teguritega, kõrvalekalle loogikanormidest. sotsiaalsete objektide tajumisel püüab tajuja interpreteerida saadavat infot oma eesmärkidele, vajadustele neid toetavad suunas, ja vastupidi- teadmiste ja väärtustega vastuolus olevat välditakse. Kesksemad inimesetaju mehhanismid: * identifikatsioon- teise mõistmine, tema käitumise interpreteerimine temaga samastuda püüdmise kaudu *reflektsioon- teise mõistmine tema mõtlemisse sisselamise teel
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turu...
1993 astus omal soovil Riigikogust välja. Kross on maetud Metsakalmistule. Kross on oma tegelaste puhul nii prokurör kui advokaat (süüdistab ja kaitseb). Iseloomulik ajaloolistele romaanidele. Rasked valikud, kompromissid. Ärkamisaega käsitleb kolmes teoses. „Pöördtoolitund“. J.V.Jannseni poja Eugeni monoloog. Õigustab oma isa kokkulepet saksa aadliga (Kuidas Jannsen C.R.Jakobsoni artiklite avaldamisest keeldus). Tagantjärele selgunud, et selle eest maksti. Leidis praktilisi seletusi, muidu oleks tulnud Postimees sulgeda. „Taevakivi“ kujutab Otto W. Masingu ja KR.J. Petersoni kujuteldavat kohtumist. Tegu põlvkondade vahelise konfliktiga, Masing alalhoidlik, Peterson trotslik idealist. „Kolmandad mäed“ Johann Köleri sisemonoloog. Esteetika ja eetika teemal. Maalis Jaani kirikule altarimaali, kasutas modellina eesti külameest. Selgub, et modell on hiljem osutunud sadistlike kalduvustega meheks. Kuidas käituda? Kas maali muuta või
protsessi seletavat printsiipide kogumit. Kuid seda seletust peab toetama empiiriline tõestusmaterjal. Need seletused on enamasti eksperimentaalselt kontrollitud. Teaduslikke teooriaid ei „tõestata“. Teooria kehtib seni kaua, mil mingi uus tõestatud teooria seda ümber ei lükka või kui ei leita mingi parem seletav teooria. Teadus on faktide kogum ja teadlased koguvad fakte ja vaatlusandmeid. Seletused seovad omavahel faktid ja vaatlusandmed. Esialgseid ja tõestamata seletusi nimetatakse hüpoteesideks. Sageli võimaldavad faktid luua erinevaid seletavaid hüpoteese. Kui aga hüpoteesi õigsust kontrollitakse eksperimentaalselt, siis muutub see juba teaduslikuks teooriaks. Kuid „seadus“ ainult kirjeldab mingite parameetrite vahelisi seoseid, mis on enamasti väljendatavad matemaatiliste võrranditega. Teaduslik teooria annab aga seletuse. Seetõttu on „seadus“ madalama staatusega kui „teooria“
· Aktivatsioon mõjutab tähelepanu, seda ahendades ja ümber kujundades ning eluliselt olulistele nähtustele suunates Soorituse teooria probleemid ja väljakutsed · Soorituse teooria seisukohalt on väga oluline mõista seletamata aktivatsiooni (Neiss, 1988). Kui aktivatsiooni põhjused on seletatud, pole sellega enam midagi peale hakata, ent seletamata põhjustel esinev aktivatsioon on probleemide allikaks (Schachter & Singer, 1962) · Inimesed püüavad otsida aktivatsioonile seletusi suvalise hetkel aktiivse motivatsioonilise süsteemi kaudu (näiteks armununa omistame oma aktivatsiooni põhjuse armumisele, hirmununa aga hirmule) · Viimasel ajal on hakatud arvama, et aktivatsioonile on soorituse seisukohast liiga suurt tähelepanu pööratud ja samas õpitud ning tunnetuslikele teguritele ebapiisavalt · Tippsoorituse edu mõjutavad mitmed funktsionaalselt sõltumatud aktivatsioonisüsteemid, millest tuntuimad on püsiaktivatsiooni ja seisundiaktivatsiooni süsteemid
tegevus, milles osalevad erinevad huvirühmad ja institutsioonid, kusjuures nende eesmärgiks on (riigi)võimu omandamine, kasutamine ja säilitamine. Poliitika puudutab niisiis võitlust võimu ja selle reguleerimise nimel ühiskonnas ja riigis. Võim ja valitsemine on niisiis inimlikud põhifenomenid, mida tänaseni püütakse seletada ka religioosselt. Läbi aegade on võimu kohta antud väga erinevaid seletusi, kuid varem või hiljem põrkutakse filosoofilist või sotsioloogilist kirjandust lugedes Max Weberi definitsioonile: ,,Võim tähendab sanssi mingi sotsiaalse sideme sees oma tahet läbi suruda ka vaatamata vastuseisule millele see sanss tegelikult toetubki." Poliitiline filosoofia eeldab kolme asja: 1. Tekib võim. Sumeritest alates juba saab rääkida võimust, kuid seda mõistetakse mütoloogiliselt, religioosselt. 2. Võim eristub (mitte ilmtingimata täiesti eraldub) religioonist
protsessi seletavat printsiipide kogumit. Kuid seda seletust peab toetama empiiriline tõestusmaterjal. Need seletused on enamasti eksperimentaalselt kontrollitud. Teaduslikke teooriaid ei ,,tõestata". Teooria kehtib seni kaua, mil mingi uus tõestatud teooria seda ümber ei lükka või kui ei leita mingi parem seletav teooria. Teadus on faktide kogum ja teadlased koguvad fakte ja vaatlusandmeid. Seletused seovad omavahel faktid ja vaatlusandmed. Esialgseid ja tõestamata seletusi nimetatakse hüpoteesideks. Sageli võimaldavad faktid luua erinevaid seletavaid hüpoteese. Kui aga hüpoteesi õigsust kontrollitakse eksperimentaalselt, siis muutub see juba teaduslikuks teooriaks. Kuid ,,seadus" ainult kirjeldab mingite parameetrite vahelisi seoseid, mis on enamasti väljendatavad matemaatiliste võrranditega. Teaduslik teooria annab aga seletuse. Seetõttu on ,,seadus" madalama staatusega kui ,,teooria"
protsessi seletavat printsiipide kogumit. Kuid seda seletust peab toetama empiiriline tõestusmaterjal. Need seletused on enamasti eksperimentaalselt kontrollitud. Teaduslikke teooriaid ei ,,tõestata". Teooria kehtib seni kaua, mil mingi uus tõestatud teooria seda ümber ei lükka või kui ei leita mingi parem seletav teooria. Teadus on faktide kogum ja teadlased koguvad fakte ja vaatlusandmeid. Seletused seovad omavahel faktid ja vaatlusandmed. Esialgseid ja tõestamata seletusi nimetatakse hüpoteesideks. Sageli võimaldavad faktid luua erinevaid seletavaid hüpoteese. Kui aga hüpoteesi õigsust kontrollitakse eksperimentaalselt, siis muutub see juba teaduslikuks teooriaks. Kuid ,,seadus" ainult kirjeldab mingite parameetrite vahelisi seoseid, mis on enamasti väljendatavad matemaatiliste võrranditega. Teaduslik teooria annab aga seletuse. Seetõttu on ,,seadus" madalama staatusega kui ,,teooria"
lagundava ensüümi puudulikkus. Toiduaine suhtes võib areneda ka sõltuvus, mistõttu vastava aine puudus võib põhjustada võõrutusvaevusi kohvis sisalduv kofeiin, mille võõrutusnähtudeks võivad olla peavalu, ahistus, masendus ja väsimus, nn. kohvi võõrutussündroom. Neil, kes töö juures palju kohvi joovad, võib selline sündroom kujuneda nädalalõppudel, kui kohvi juuakse vähem. Söömishäirete hulka kuuluvale buliimiale (hundiisu) on otsitud seletusi toidu eksorfiinide suhtes kujunenud sõltuvusest. Eksorfiinid on -endorfiini (organismis toodetav morfiiniga sarnaselt mõjuv aine) sarnased ained. Neid tekib ka piima kaseiini või nisu valkaine lagunemisel seedetraktis. Võõrutusvaevused võivad põhjustada pidevat sokolaadi või jäätise söömist. Hiljuti on näidatud, et kala maksa rasvhapped pikendavad raseduse kestust n-3 tüüpi prostaglandiinide toimel. N-3 rasvhapped st
ja sageli peab ta oma arvamuse kujundama üsnagi kauge aja kohta. Seepärast tuleb kohtus objektiivse pärandaja viimaseks tahteks sõna otseses mõttes (??? Maitse asi, Liini õpikus pärimisleping ka pildi saamiseks kasutada tõendamisel ka tunnistajate ütlusi. Sageli ei ole tunnistajad aga olnud viimne tahteavaldus.). Nõukogude õigus tunnistas viimset tahteavaldust vaid testamendi vormis, testamendi tegemise juures ja seepärast ei oska nad anda seletusi testaatori vaimse seisundi kohta just seepärast käsitlebki E. Laasik oma õpikus 28 üksnes testamendijärgset pärimist, eraldi rõhutamata sellel vajalikul ajamomendil. testamendi mõistet defineerides, et tegemist on just pärandaja ühepoolse tahteavaldusega.
nimetatakse sageli ka eelklassitsistlikuks seda eeldusel, et klassikaline, st. teaduslik filosoofiline mõtlemine algab alles Sokratesega. Theophrastose süstemaatilist käsitlust, et varased kosmoloogid olid omavahel õpilaseõpetaja suhetes ja moodustasid filosoofia koolid koolkonnad on peetud anakronismiks. Mileetose koolkond Mileetoses sündis vanim kreeka kosmoloogiakoolkond, mis andis esimesena atsionaalsete meetoditega maailmas toimuvale spekulatiivseid seletusi. Koolkonna moodustavad Thales, Anaximandros ja Anaximenes kõik olid pärit Mileetosest. Vahel loetakse ka Herakleitos Mileetose koolkonnaga seotuks, ent sel juhul laiendatakse Mileetose koolkonna mõistet joonia filosoofiale laiemalt. Käibel on ka termin "joonia natuurfilosoofia", mis on aga eksitav, kui kr. physis tõlgitakse ld. natura'ks ning asetatakse see uusaegse loodusteaduse mõistevõrgustikku.
tundma. Käsk ja keeld on aluseks ka kõlbelisele arengule. Küsimus on vaid selles, kuidas käskida ja keelata nii, et see edendaks lapse arengut ja iseseisvumist. Peeter Põllu arvates tuleb jälgida, et käskude-keeldudega ei mindaks liiale: parem kui keelata on takistada, parem kui käskida on juhtida; kui on tarvis käskida ja keelata, siis olgu käsk ja keeld selline, et seda on võimalik täita ja tingimata on vaja täita; vältida tuleb pikki seletusi, sest nii tekib ohtralt vastuväiteid; kui midagi on kästud-keelatud, siis tuleb olla selle läbiviimises järjekindel; kui on eksitud või kui tingimused on muutunud, siis tuleb käsk-keeld avalikult tagasi võtta; ei tohi ähvardada teiste kasvatajate autoriteetidega, see vähendab käskija-keelaja enda autoriteeti; käsud-keelud ei tohi risti vastupidised olla, s.t korralduste andjad peavad põhimõtetelt sarnased olema. Seletamise käsk
juhendeid ja seadusandlust töötajate materiaalse vastutuse kohta; samuti tutvustama alkirja vastu eelnimetatu muudatusi; 3.1.3. materiaalseid ja rahalisi väärtusi perioodiliselt revideerima ja inventeerima; 3.1.4. tagama töökollektiivile tingimused talle usaldatud materiaalsete ja rahaliste väärtuste hoidmiseks ja arvestuseks; 3.1.5. Tööandjal on õigus kontrollida materiaalsete ja rahaliste väärtuste hoidmise olukorda ja arvestust ning anda vastavaid juhiseid, nõuda seletusi eelnimetatu kohta. 3.5.6. Teostada inventuure ja revideerimisi vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord kvartalis, samuti töökollektiivi liikme töölt lahkumisel, töökollektiivi uue liikme võtmisel. 4. Materiaalne vastutus 4.1. Materiaalsete väärtuste süülise puudujäägi korral või nende riknemisel või rikkumisel kannab töökollektiiv materiaalset vastutust puuduolevate, riknenud või rikutud materiaalsete
valikutega me sõltume ka tingimustest. Tingimuste tundmaõppimine võimaldab kujundada oma elu rohkem selliseks, nagu ise loodame ja soovime. Teaduslik mõtlemine on olnud üpris erinev, selle tõepärasus on alati olenenud üksikute teadusharude omavahelisest kokkuleppest. St igasugused väited on suhtelised, olenevalt nende huvidest ja standarditest, kes neid väiteid on kinnitanud. Paljude sotsiaalsete nähtuste kohta on leitud üksikute juhtumite abil seletusi, niisamuti on tehtud nende abiga teoreetilisi üldistusi. Teaduslikust vaatevinklist võib paista, et sotsiaalne õiglus on kehtestatud üldiste abstraktsete seadustega; tegelikult sotsiaalse maailma mõistmine tuleneb üksikute juhtumite tundmise kaudu. Näide elulugude kirjastamisest: http://www2.kirmus.ee/elulood/valjaanded.htm Kultuurimälu toetuspunktideks saavad mälestusmärgid, kirjalikud tekstid, muuseumid, <= st ametlik mälu. Elulood => mitteametlik.
järjekordi. Napolis või Rios ütleb aga terve mõistus, et bussi peale tuleb jõuda enne teisi. Saksamaal on valgusfoor püha. Itaallaste hoiak valgusfooride suhtes on aga järgmine: “Roheline on roheline, kollane on roheline ja punane on ainult soovitus”. “Terve mõistus” ehk talupojatarkus (inglastel common sense, prantslastel raison, ameeriklastel street wise) on kimbuke loogilisi seletusi ja empiiriliste vaatluste tulemusi, esiisade või mõttekaaslaste eluretsepte ning vanasõnu. Eelkõige apelleeritakse aga loomu- likule ehk loodusseadustega kooskõlas olevale eluvaatele, niinimetatud tervele mõistusele. Samas on sellel mõistel ka pimedam pool. Talupojatarkus on oma olemuselt padukonservatiivne. Kõik võõrapärane lükatakse kõrvale kui arusaamatu või ebaterve. Teistesse kultuuridesse ja rassidesse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
