edasilükkava veto õigus. Kuidas vabariiki valitseti, kelle käes oli võim? Rahvuskonvent -> Jakobiinide diktatuur -> Direktoorium -> Napoleon Miks oli Prantsuse revolutsioon oluline teiste riikide jaoks (2-3)? 1) Valgustusideede ja revolutsiooni levik, andis rahvale julgust arvamust avaldada 2) Tekkisid sõjad jms, Prantsusmaa jt riikide vahel Kuidas mõjutas Prantsuse majanduslik olukord poliitilist kriisi? Kõrgemad seisused olid maksuvabad ja sellest tekkisid ka probleemid, kuna kolmas seisus poleks suutnud neid makse enam ära maksta ja nemad pidid kogu riiki ülal pidama. Allikas 6. Millised olid nende allikate põhjal vaimulike, aadlike ja 3. seisuse tähtsamad probleemid? Kolmas seisus soovis makse vähendada ja inimesi võrdsemaks, aadlikud ei tahtnud oma privileegidest loobuda, vaimulikud üritasid oma positsiooni säilitada, ent olid valmis rahalistest vabastustest ja privileegidest loobuma.
Tavaliselt oli neid 12. Mõnel pool oli neil ka õigus piiskoppi valida. Piiskopkonnad olid jagatud nii linnas kui ka maal kirikukihelkondadeks, mille eest hoolitsesid kogudusepreestrid. Kihelkonna usuelu keskus oli kihelkonnakirik. Seal käidi pühapäeviti jumalateenistusel, abielluti, ristiti lapsi, palvetati surnute eest, kes olid maetud kiriku juurde kalmistule. Kõik vaimulikud moodustasid ühiskonnas eraldi seisuse, mis arvati olevat püham ja asuvat Jumalale lähemal kui muud seisused. Vaimulikelt eeldati täielikku kirikutööle pühendumist: nad pidid elama tsölibaadis. Tsölibaat on vaimulike abielukeeld. Vaimulike väliseks tunnuseks oli tonsuur ehk paljakspöetud lagipea ja eriline riietus. Kiriku õpetus Kirik õpetas, et aegade alguses lõi Jumal inimese oma näo järgi. Ta seadis ta elama ilusasse aeda (paradiisi) ja andis talle võimu kogu loodu üle. Kuid esimene inimene Aadam tegi pattu: ta astus üle Jumala käsust
kabinet).munitsipaal- Volikogu-linnapea.enne oli absoluutne monarhia.Mirabeau oli krahv. Suure revolutsiooni ajendid-LouisXVI1774.a.võimetu. abiellus marie antoinettiga.Kuninganna Luksusejanu.renoveeriti osa Versaille pargist.kaelakeeafäär.Pr.toetas Ameerika iseseisvusõd Vaimne revulutsioon.raha puudus. Feodaalkord on läbi saamas.prantsusmaad tabas mitu Aastat järjest viljaikaldus.XVI,kristlasena vahetas rahandusministreid,lõpuks Neckeri võttis, Kes maksustas kõik seisused. Kuningas kutsus kolme seisuse esindajate kogu- generalstadid Parlamentaarne revulutsioon-SPR eelmänguks sai generaalstaatide kogunemine 5.mail1789 Versaillers,kuningas elas seal.1139 saadikut mahutas.vaimulikud-291,aadlid- 270,kolmas-578 Paremini esindatud 3. Pool-abt Sieyes,krahv-Mirabeau.kuidas lugeda hääli? Sieyes 17.juunil 3. seisusest rahvuskogu(l´assemblee nationale)-esindavad rahvust.parlamentaarne rev. oli Alanud
Imperialismiajastu Imperialismiajastu ( suurriikide ajastu ) iseloomulik vallutuspoliitika, kolooniate hõivamine, püüd maailma valitseda 19. saj. II p XX saj. algus. Imperialismiajastule eelnes tööstuslik revolutsioon, mis oli alguse saanud 1770-80 Inglismaal kalevitööstuses. Järgnenud Suur Prantsuse Revolutsioon kaotas seisused, privileegid, tegi lõpu vanale sotsiaalsele korrale. Algas kapitalistlike suhete areng, mis puudutas eelkõige tööstust. 19. saj. lõppu iseloomustas: kiire tootmise kasvutempo monopolide tekkimine (hiigelettevõtted ja nende ühendused, mis püüdsid endale haarata kogu tootmisharu kapitali väljavedu (eesmägiga saada suuremat kasumit ja leida kapitalile paremaid kasutamisvõimalusi) asumaadesse tööstuslikuks tootmiseks (odav tööjõud
teraga mõõk; kutselised võitlejad) võitlusi ning lavastati merelahinguid ja kiskjate ajujahte. Rooma suurim amfiteater Colosseum mahutas 50 tuhat pealtvaatajat. teatrid – kreeka eeskujude järgi ehitatud poolringikujulise orkestraga katuseta ehitised, mida ümbritsesid tribüünid. Esimese kivist teatri Rooma linna lasi 55 eKr ehitada Pompeius. 24. Rooma perekond Partiarhaalne, Isal on võimutäius. Naisel oli õigust mehega lahku minna. 25. Keisririigi aegsed seisused Keiser Senaatoriseisus Senaatoriseisus Lihtrahvas Orjad 26. Rooma keisrid ja nende teod Keiser ja tema nimi: Kirjeldus: ESIMENE RIIGIJUHT KERS HAKKAS RIIGIVÕIMU KOONDAMA ÜHE INIMESE KÄTTE JULIUS CAESAR võim koondub ühe isiku kätte Kodanikkond laieneb
Põhja-Euroopa muutub luterlikuks. 16 saj tähistavad ususõjad, Saksamaal protestantide ja katoliiklaste vahel ususõjad. (17 saj on juba uuesaeg). 16 saj nim ka varauusajaks. Ptolemaios pani geotsentrilisele maailmavaatele aluse hellenismi perioodi esimesel sajandil KESKAJA ÜHISKOND Feodaaltsivilisatsioonis kujuneb välja seisuslik ühiskond I Oratores- jutlustajad ehk vaimulikud, vaimulike seisus II Bellatores rüütlid, aadlid sõdijate seisus Privilegeeritud seisused olid esimesed kaks. Nad ei pidanud makse maksma III Laboratores töötegijad Selline mudel püsib kuni 18 saj lõpuni. SUUR RAHVASTE RÄNDAMINE Lääne Rooma riigi languse ja feodaaltsivlisatsiooni sünni prelüüdiks on Pax Romana Rooma rahu lagunemine. 4 saj sai alguse suur rahvaste rändamine. Roomas oli kujunenud kaks riiki, ida- ja lääne Rooma keisririik. 4 saj kutsutakse rahvaste rändesajandiks. Suurte rahvaste rändamise põhjusteks olid:
veendumusi järgida ja nad saavad ka poliitikist vabadust. Pmst paneb see aluse usuvabadusele. UUSAEG 17.-19.saj (Selle jagab kaheks perioodiks Suur Prantsuse Revolutsioon) Enne revolutsiooni aega nimetatakse vana korra ajaks. Absolutism Agaarühiskonna domineerimine Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1799) ja Napoleoni sõjad (1799-1815) Uusaeg (peale revolutsiooni) Kaotatakse seisused, industriaalühiskonna kujunemine Konstitutsiooniline monarhia Rahvuslik liikumine- suurim ühiskondlik liikumine 19.saj I poolel. Teisel poolel tõuseb esile tööstusühiskonna poolt sünnitatud töölisliikumine. Vana korra tähtsamad sündmused 17.saj 1618-1648 30 aastane sõda - Tulemuseks Saksamaa killustatus süveneb Rootsi ja Prantsusmaa võimsamad riigid Euroopas
Vabariiklik kord Res bulica- ühiskondlik asi või rahva asi.roomlastel hakkas tähistama vabariiki. Võeti üle erinevatesse keeltesse Magistraat- riigi ametnik kes valiti üheks aastaks,olid kolligioaalsed 2 või mitu tükki korrga, tasu ei makstud enamasti jõukad kodanikud. Konsul-kõrgim magistraat,eelkõige sõjaväe juht sümbolik rimmaga seotud kinni vitza kimp Preetor- ül- õiguse mõistmine , sõjaväe juhtimine, ja vajadusel konsuli asendamine. tSensor-5a ameis,valiti endiste konsulite hulgast ül-kodanike loendamine, elukommete jälgimine senaatorite nimekirjade koostamine,ohukorral võis määrata diktaatori, diktaator- 6 kuuks piiramatu võimuga juht, Rahvatribuun-erandlik amet sest valiti plebeide hulgast.võisid panna veto igale lihtrahvast kahjustavale seadusele. Senat- valitseb riigi nõukogu,koosnes endistes ja tegev magistraatidest.amet oli eluaegne. Max 600 senaatorit oli olemas korraga.pidi kõik seaduse eelnõud heaks kiitma enne kui rahva...
11)Semiidid elasid sumeristest läänepool. Nende keskus oli Mari linn. 12)Hammurapi seadused kirjutas Hammurap. 13)Need kirjutati 18. saj. 14)Hammurapi seaduste tekst koosneb sissejuhatusest, 282 artiklist ja lõppsõnast. Seadused on temaatiliselt rühmitatud, valdavad on kriminaal- ja tsiviilõiguse küsimused. Üldine karistuspõhimõte oli talioon ("silm silma, hammas hamba vastu"), rohkesti oli ette nähtud surmanuhtlust. 15)Hammurapi koodeksi järgi jagunesid seisused nelja põhiklassi ehk varnat: 1) brahmaanid preestrid; 2) ksatriad sõjamehed; 3) vaisad põllumehed, käsitöölised; 4) suudrad- kehvikud ja orjad. Orjad võrdsustati asjadega. 16)naised ei või mehi petta,mehed võivad, perekond patriarhaalne 17)Assüüria maailmariigi lagunemine algas Egiptuses, kes 655. a. paiku saavutas sõltumatuse. Kohe selle järel puhkesid ülestõusud ka Assüüria teistes osades. See protsess tugevnes eriti Assurbanipali surma hetkest peale (627)
jakob juht) Robespierre- Aja jooksul Konstitutsiooni põhialuseks oli Inimese sai Robespierre'ist äärmusliku ja Kodaniku õiguste deklaratsioon, mis jakobiinide rühmituse juht. Ta korraldas sätestas inimeste põhivabadused zirondiinide kukutamise ning tõusis (usu-, sõna-, koosolekute- ja muud 1793. aastal Prantsusmaa tegelikuks vabadused) ning võrdsuse seaduste valitsejaks. Tema iseloomus toimus ees. Lõplikult kadusid seisused ning oluline muudatus, kuna järgnevalt feodaalsüsteem. 30. septembril 1791 otsustas ta revolutsiooni ideele kuulutas Asutav Kogu enese ohverdada kõik, sealhulgas aususe laialisaadetuks ning delegeeris oma ning "ebavajalikud" põhimõtted. Tema õigused edasi Seadusandlikule ja ta kaaslaste nõudmisel hukati 1793. Kogule, mis astus kokku juba järgmisel ja 1794. aastal üle 40 000 inimese, et päeval
ametipostiks. Esimesed sammud: · Põhiülesanne on koondada võim enda kätte. Kohe lüüakse vastumpanu mahasurumiseks erakorraline komitee Tsekaa (NKVD ja KGB eelkäija), mille juhiks saab aadlipäritolu Feliks Dzerezinski. Nad kannavad siniseid mütse. Peamaja on läbi aegade Lubljanka Moskvas, kus hoitakse ka tähtsamaid vange. · Ajakirjandusvabaduse piiramine. · Politsei asendatakse miilitsaga. · Luuakse uued kohtud. · Seisused ja tiitlid kaotatakse. 2 VÄLISPOLIITIKA: · 3. märts sõlmitakse sakslastega separaatrahu Brestis. · Eesmärk on maailmarevolutsiooni levitamine Euroopas. Selleks luuakse 1919. a. Moskvas Kommunistlik Internatsonaal (Komitern), mille eesotsas on Zinovjev. Õpetakse erinevaid kommuniste, kuidas teostatda revolutsiooni. · Venemaa ametlik nimetus VNFSV
autoriksHomeros ainult eeposte redigeerija . 8. Hellenism Ajajärk Kreeka ja idapoolsete Vahemere maade ajaloos Aleksander Suure vallutusretkest kuni Vahemere idaosa langemiseni Rooma võimu alla. Seda iseloomustab eelkõige kreeka keele ning kultuuri levik Idamaades, samas aga ka idamaiste mõjude senisest suurem imbumine Kreeka kultuuri. 9. Rooma ühiskond ja eluolu Rooma ühiskond oli seisuslik. Seisused erinesid üksteisest oma jõukuse ja ühiskondliku positsiooni poolest. Senaatoriseisuse moodustasid Rooma riigi ülikud, senaatoriperekonnad. Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisust. Lihtrahva enamiku moodustasid linnade käsitöölised ja maal elavad põlluharijad. Kui linnad kasvasid, suurenes ka proletaaride ehk varatute linnaelanike hulk. Traditsiooniline Rooma perekond oli patriarhiline
(plebeid). Vabariigi ajajärk Vabariigi ajajärk kestis aastast 510 eKr aastani 30 eKr või aastani 27 eKr. Kuninga asemel sai võimukandjaks kaks valitavat Konsulit. Konsulid juhatasid sõjaväge. Reaalse ohu korral anti võim kuni kuueks kuuks diktaatorile. Vabariigi varasemat ajajärku iseloomustas plebeide ja patriitside vaheline võitlus. Hortensiuse seadus (287 eKr) kaotas patriitsid ja plebeid kui omaette seisused. Kuid Rooma vabariik ei muutunud demokraatlikumaks, tekkis uus aristokraatia nobiliteet, kes hoidis reaalset poliitilist võimu enda käes. Latiini liit; 4. saj keskel eKr ajasid roomlased Lõuna-Latiumist välja sõjaka volskide hõimu ja lõid latiinide hõimudega liidu. Gallide uue invasiooni oht soodustas latiini liidu tugevnemist. Liitlased polnud rahul Rooma ülemvõimuga ja 340. a eKr puhkenud
liituvad ühisel eesmärgil säästa. 12. Ettevõtte bilansi koostamine, kasumiaruanne. Bilanss (tulud, kulud) · Passiva ettevõtte varade katteallikad: koosneb kohustustest ja oma kapitalist. · Aktiva firma vara peale võlgade maksmist. 13. Otsesed ja kaudsed maksud, erinevad maksusüsteemid: · Otsesed maksud - tulumaks, sotsiaalmaks. · Kaudsed maksud aktsiis, käibemaks 14. Lorenzi kõver näitab ebavõrdsust riigis nt: rahva seisused 15. Maslowi vajaduste hierarhia · oluline on esmavajadused nagu toit ja peavari · turvalisus · armastus, kuuluvusvajadus · tunnustus · eneseteostus 16. tööealine elanikkond, tööjõud, tööpuudus, töösuhteid reguleerivad seadused. · Tööealine elanikkond alates 16 aastasest noorukist kuni pensioni eani. · Tööjõud kõik tööd tegevad inimesed, kes jaksavad tööl käia nii füüsiliselt kui vaimselt.
Seejärel võeti vastu (keisrite ja rahva poolt) lugematul hulgal seadusi, millest kujunes seaduste kogum. Tugineti sarnaste juhtumite varasematele lahendustele. Suurt tähelepanu pöörati protsessi korrektsusele. Põhimõte otsus tuleb langetada seaduste, mitte kõhutunde järgi. Keisririigi ajal tekkisid ka esimesed juristid, kelle tulekuga kujunes välja juriidiline terinoloogia. 9. Rooma seisused 156, orjad, perekond 157' Tähtsuse järjestuses, tähtsaimast kõige vähem tähtsamani: 1) Keiser 2) Senaatoriseisus (ülikud, senaatoriperekonnad, rikkad suurmaavaldajad, austatud mehed) 3) Ratsanikuseisus (rikkad, mõjukad roomlased, tegelesid kaubanduse ja finantsasjadega) 4) Vabad mehed 4.1) Väikemaaomanikud e. rentnikud 4.2) Proletaarid (varatud linnaelanikud) 5) Vabakslastud (orjad, kes olid tänu töökusele või omaniku heale südamele vabaks lastud)
Rooma riigi teke ja areng · 753 eKr 21 aprill Rooma linna asutamine legendi järgi, roomlaste ajaarvamise algus · Tegelikult kujunes linn X - VII saj eKr seitsmel künkal · 510 eKr kukutati kuningate võim Roomas, kehtestati vabariik · V sajandil eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk-Itaalias. Algasid sõjad etruskidega · V sajandist eKr algas plebeide võitlus oma õiguste eest. Patriitsid ja plebeid olid Rooma seisused kuningate ja varase vabariigi ajal. Patriitsid olid täieõiguslikud Rooma kodanikud, suursuguste suguvõsade liikmed. Ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid nad rikkad maavaldajad arvukate klientidega. Plebeid ülejäänud kodanikud, enamuse moodustasid vaesed talupojad. Võisid osaleda rahvakoosolekul, kuid riigiametisse ja senatisse ei pääsenud. Täitsid sõjaväekohust ja moodustasid enamuse Rooma armeest
Ürgühiskond - Hankiv Elati kogukondad es Vana-aja Väheste võim e Naturaalmajandus/agraarüh Rikas tsivilisatsioon aristokraatia iskond ülemkiht Feodaaltsivilisatsi Absolutism Naturaalmajandus/agraarüh Seisused oon iskond Uusaeg Konstitutsioonili Tööstusühiskond Klassid ne monarhia XX saj. demokraatia Teenindusühiskond kihiühiskond Nüüdisühiskonna tunnused: Tööstuslik kaubatootmine Rahva osalemine ühiskonna valitsemisel Vabameelsus ja sallivus inimsuhetes ja vaimuelus
Rooma paavstid pidasid ennast Peetruse järeltulijaks ja jumala asemikuks. Tüli Rooma paavsti ja Püha Rooma riigi keisri vahel puhkes õiguse pärast ametisse määrata piiskop. Saksa keiser Heinrich IV palus paavstilt andeks Canossa mägilinnas; väljend”Canossas käima” tähendab andeks paluma Prantsusmaal läks kuningatroon 10. Sajandil kapedingide dünastiale. Prantsusmaal tuli 14.sajandi alguses kokku seisuste esinduskogu -generaalstaadid Keskajal olid peamised seisused vaimulikud, aadlikud, talupojad ja käsi/kaup... Inglismaa vallutas 11. sajandil Normandia hertsog William Vallutaja 1215. aastal vastu võetud „Suur vabaduskiri” kinnitas kuninga alamate õigused. 13. sajandil kutsuti Inglismaal kokku seisuste esinduskogu ehk parlament, see koosnes ülem- ja alamkojast. Ristisõdade-aegses Euroopas kiusati taga Juute Ristisõdade käigus tekkisid vaimulikud rüütliordud mille liikmed andsid munga tõotuse. Eesti alal tegutses 13
Postindustrialism. Subkultuursus, (post)modernismi tähendused Multikultuursus. Virtuaalsed kogukonnad Ühiskondlik Pre-modernne Modernne Postmodernne/ korraldus hilismodernne Ühiskonna väli Riik, Feodalism ja feodaalne Rahvusriik, võimu Globaliseerumine, Pärast II poliitiline killustatus. Seisused: impersonaalsus. Absolutistliku maailmasõda külmasõjaaegne süsteem 1.Monarh, valitsejad korra lõpp, liberalism. polariseerumine. 2.Vaimulikkond, sõdurid Eemaldumine kirikust. Multipolaarne süsteem: uued 3.Kaupmehed Rahvusriik iseseisvad „jõukeskused“ – 4
Usk Apostel rändjutlustaja, tuntumad Peetrus ja Paulus. Märter usu nimel kannatanu, hukatu. Kirik Kõiki kristlasi ühendav organisatsioon. Numeen looduslikes objektides sisalduv hing või vägi Vana-Rooma religioonis. Laar Vana-Rooma maja, perekonna kaitsejumalus, toodi ohverid ja kujusid hoiti aukohal. Geenius perekonna kaitsevaim Vana-Rooma religioonis, edendas soojätkamist ja elujõudu. Pontifeks preester Vana-Roomas. Pontifeks maximus ülempreester Vana-Roomas. Augur preester-ennustaja V-Roomas, eriti lindude lennu tõlgendajad. Sibüll kreeka päritolu ennustajanna. Sibülliraamatud riigi tulevikku käsitlevad papüüruserullid. Piiskop algselt suurema kristliku koguduse ülem, seejärel koguduste ülem linnas või piirkonnas. Evangeelium peale Jeesuse surma kirja pandud jutustus tema elust ja õpetusest. Neli evangeeliumi arvati U-Testamendi koosseisu. Presbüter varakristliku koguduse vanem Peetrus Jeesuse lähikondla...
eeskujuks kogu Euroopale. Tol ajal elas Tallinnas palju võõramaalaseid. Põlis eestlased olid neile teenriteks ja sulasteks. Neisse ei suhtutud hästi, võim kuulus rikastele. Sestap on ka raamatu tegelased eelkõige mujalt pärit, kuigi Tweffelli sulane Ludke ja ka Melchiori enda naine olid eesti soost. Kuna oli keskaeg, siis oli väga oluline sotsiaalne positsioon ning rikkus. Vaestel ja väetitel sõnaõigust ei olnud. Samuti olid allasurutud seisused ka naised, kes pidid kodu eest hoolitsema ning oma meest teenima. Tallinna puhul oli väga oluline ka linna ja ordu läbisaamine, mistõttu oli teoses ka mõrvari kiire tabamine äärmiselt tähtis. Üleüldiselt peeti lugu kommetest ning oldi jumalakartlikud. 6. Minu arvamus teosest Minu arvates oli tegemist äärmiselt huvitava ja pinget pakkuva kriminaalromaaniga. Pinge kruviti üles juba raamatu alguses ning teose
pisteti vo o vahele, et ka alumine riietus va lja paistaks Ka naised kandsid mitmekihilst riietust. Katmata ihu na itamist peeti suureks eksimuseks No opide asemel kinnitati ro ivad po orade, sidumispaelte vo i so lgedega Va ga oluline oli vo o Taskud ilmusid alles keskaja lo pul Hoopis va hem ta helepanu po orati ihupesule, kui seda u ldse kanti. Alussa rk oli pa evane riietusese. Oo sel vo eti sa rk seljast ja magati alasti. Alles 16. sajandil hakati kasutama o osa rke RIIETUS Kõrgemad seisused ja linlased armastasid kanda värvikirevaid rõivaid, eksponeerides nii ka oma rahalisi võimalusi. Värvivalikul arvestati sümboolikat: punane tähendas armurõõmu ja võitlusvalmidust, sinine truudust, kollane õnnelikku armastust, roheline iseseisvust, valge süütust, must kurbust ja vagadust Lihtrahvale jäi sajanditeks võimalus kanda vaid neutraalsetes toonides või maarohtudega värvitud kangastest rõivaid. Kirevamast kangast särgi kant märkis juba paremale järjele jõudmist
Keskne põhimõte: ära tee teistele seda, mida endale ei soovi. 15. Milline usund on olnud kõige pikemat aega Hiina riigiusundiks? Konfutsianism. 16. Millise loodusjõu üle valitseb Jaapani sintoismi peajumalanna Amaterasu? Päikese üle. 17. Kuidas kutsutakse sintoismis jumalaid üldnimetusega? Kami'd. 18. Mis on hinduismi vanimad pühad teksid? Veedad. 19. Millist rahvast peetakse hinduismi rajajaks? Aarjalased. (not sure tho) 20. Mida tähendavad hinduistlikus ühiskonnad seisused ja mida kastid? Kui palju neid mõlemaid on? Kastid on elukutsel põhinevad suletud ühiskonnakihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt. Kaste on tuhandeid ja nad jagunevad nelja seisuse vahel (braahmanid=preestrid, ksatrijad=sõdurid, vaisjad=kaupmehed, käsitöölised, suudrad=maaharijad). Seisustesse sünnitakse vastavalt oma karmale, millele on oma kindlaksmääratud dhramad ehk elureeglid ja kohustused. 21. Kes kuuluvad hinduistlikus ühiskonnas brahmanite seisusesse? Kes ksatrijate seisusesse
ja kihelkonnad. Linnused. Külad (külatüübid) ja elamud. 3. Muinasusund (milles seisnes, iseloomulikud nähtused) ja ristiusu levik Eestis. Muinasusundi seos loodusega. Vanimad teated ristiusu levikust Eestis. Traditsioonid. 4. Muistne vabadusvõitlus. Balti ristisõja põhjused. Muistse vabadusvõitluse käik (3-4 olulisemat lahingut) .Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. 5. Vana-Liivimaa riiklik korraldus ja poliitiline kaart. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. 6. Jüriöö ülestõus, selle põhjused, sündmuste käik ja tagajärjed. Haldujaotus (kaart) enne ja pärast Jüriöö ülestõusu. 7. Keskaja ühiskond Eestis. Läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. Koormised. 8. Keskaegsed linnad Eestis. Linnade valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. 9. Kirik ja kultuur
Uus riik sai nimeks Ameerika Ühendriigid, tegemist oli liitriigiga, mis koosnes osariikidest. Riigivõimu ülesehituse eeskujuks võeti Montesquieu võimude lahususe põhimõte. USA hakkas laienema lääne ja lõuna suunas, maad kas vallutati või osteti. SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON Prantsusmaa oli absolutistlik monarhia ja range seisusliku ühiskonnakorraldusega riik. I seisuse moodustasid vaimulikud, II seisuse aadlikud need olid eesõigustega ehk priviligeeritud seisused (= maksuvabad, suuremate poliitiliste õigustega, juurdepääsuga parematele ametikohtadele). 98% elanikkonnast kuulus III seisusesse, mis oli kirju nii koosseisu kui ka varandusliku olukorra poolest. III seisuse hulgas oli väga jõukaid (suurkaupmehed, pankurid), jõukaid (advokaadid, arstid, ametnikud, suurtalunikud), toimetulevaid (käsitöölised), vaeseid (väiketalunikud, poodnikud) ja viletsaid (juhutöölised). 8
suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse eesotsas kuningaga kuulusid suurfeodaalid: hertsogid, parunid ja krahvid, alamaadlisse kuulusid põhiliselt rüütlid. Varakeskajal tekkis veel lisakiht kuningat teenivatest mittevabadest meestest ministeriaalid mis sulas hiljem alamaadli sekka. Üheks aadliku rahuaegseks ülesandeks oli kohtumõistmine. Aadlikukultuur etendas tähtsat rolli kogu keskaegses kultuuris teised seisused üritasid aadlist eeskuju võtta nii eluviisi kui ka kommete poolest. Linnused Euroopa keskaegse kultuuri silmatorkavaimaks väliseks ilminguks on jäänud aadlilinnused. Nende rajamine sai erilise hoo 9. sajandil. Ent aadlilinnuste ehitamine kais kogu Euroopas selleks ajaks juba pidurdamatu. Ühelt poolt ei suutnud keskvõim tagada kaitset välismailt lähtunud rüüsteretkede vastu, teisalt nõudsid ka aadlike sagedased omavahelised sõjad ehk vaenused elukoha kindlustamist.
Leedu muutus katoliiklikuks 1386 ja koos Poolaga loodi 1385 Poola-Leedu liit. Moskva suurvürstiriik hakkas ühendama Venemaad, 1478 vallutati Novgorod ja 1510 Pihkva. Taheti vallutada ka Kagu-Eestit. Tugevnes ka Skandinaavia, kui 1397 liideti Taani, Rootsi ja Norra Kalmari Uniooniks. 25. Vana-Liivimaa ühiskond keskajal. Rahvaarvu kasv. Rahvaarvu rahvuslik koostis sakslaste ja eestlaste osakaal ühiskonnas. Seisused . Eestis elas 1200 umbes 150 000 inimest, 1550 umbes 250-300 000 inimest. 90% elanikkonnast olid eestlased, enamasti talupojad. Kõrgemast soost eestlased enamasti saksastusid. Sakslased olid enamasti kaupmehed, käsitöölised ja aadlikud. 13. sajandil saabus Eestisse ka palju rootslasi. Lisaks elas siin soomlasi, karjalasi ja venelasi Ühiskond oli tugevalt seisuslik. 26. Maa jagamine pärast vallutust mõisad, feodaalsüsteemi kujunemine.
puhul 4. Pärisorjus - miks tekkis, mida tähendab? (ptk 11) Talupoegade ülesandeks oli aadlike ja vaimulike toitmine. Talupojad olid sunnismaised nad ei tohtinud kodust lahkuda, isandal oli õigus ka talupoegi karistada. Talupoegi kutsuti ka pärisorjadeks. Orjaseisus keskajal aga kadus. Talupoja-isanda suhet nähti vasalliteedisuhtena isand andis talupojale maad, selle eest pidi talupoeg isandat teenima. 5. Keskaegsed seisused - mis olid, mis olid erinevate seisuste ülesanneteks? (ptk 11) Vaimulikud- palvetasid kõigi eest Sõjamehed- kaitsesid kõiki Töötegijad- pidasid kõiki oma tootva tööga ülal 6. Aadliseisus ja rüütlid (ptk 19). Rüütliväe lahingutaktika relvastus (ptk 20) Sõdisid peamiselt ratsa; peamised ründerelvad olid piik ja mõõk; kaitserelvastus koosnes rõngassärgist, kiivrist ja kilbist. 7. Talupojaseisus sunnismaisus, koormised, raharent, naturaalmajandus (ptk 21)
noorem sõber. 15. Milline usund on olnud kõige pikemat aega Hiina riigiusundiks? Konfutsianism. 16. Millise loodusjõu üle valitseb Jaapani sintoismi peajumalanna Amaterasu? Päikese. 17. Kuidas kutsutakse sintoismis jumalaid üldnimetusega? Kami jumalus. 18. Mis on hinduismi vanimad pühad teksid? Hinduism - Veedad (sanskr vda teadmine), aga ka Bhagavadgt (sanskr Jumala laul). 19. Millist rahvast peetakse hinduismi rajajaks? India. 20. Mida tähendavad hinduistlikus ühiskonnad seisused ja mida kastid? Kui palju neid mõlemaid on? 21. Kes kuuluvad hinduistlikus ühiskonnas brahmanite seisusesse? Kes ksatrijate seisusesse? Kes vaisjate seisusesse? Kes suudrade seisusesse? Mis on hinduismis kolm kõrgemat seisust? Brhmana (õpetlased) Ksatriya (sõdurid, valitsejad) Vaisya (spetsialistid-käsitöölised, pankurid, talunikud jne) Sudra (teenrid) 22. Kes asetsevad hinduistlikus ühiskonnas väljaspool seisusi? Puutumatud. 23. Mis on karma
Tema kindlustas perekonnanime jätkumise ja klanni altari teenindamise. Perekonnas valitses range hierarhia. Pere vaieldamatu liider oli isa. Lapsed allusid vastuvaidlematult oma vanematele ja vanavanematele. Tütresse suhtuti kui ajutisse liikmesse. Kõik perekonnas toimuv pidi olema esivanemate kultusega kooskõlas ning ka elukaaslase valik ei sanud jääda noorte endi otsustada, selleks oli asi liiga tõsine. Eelkõige oli küsimus religioosses kohustuses, mitte isiklikus meeldivuses. Seisused Kõige kõrgem seisus oli alati imperaatoril koos oma õukonnaga, ehkki tal vahepeal pikka aega tegelik võim puudus. Imperaatori vanem poeg päris trooni sageli üsna noores eas, kui vananev valitseja astus kõrvale ja pühendus palvetele. Seisustest üks kõrgemaid oli sõdalaste samuraide seisus. Nemad kontrollisid kõiki teisi ja neile kuulus mitmeid privileege, näiteks tohtisid nad kanda kahte mõõka. Samas olid samuraid
väljendamatu. Brahman on kõige algus ja lõpp. Brahmani kõrval on oluline inimese igavene olemus. Atman on identne brahmaniga. Inimese eesmärgiks on tunnetada identsust brahmaniga, milleni jõutakse joogade abil. Sinnani aitavad gurud. Ilmub ideena õpetus karmast (tegude summa). Hinduistliku arusaama järgi vabaneb inimene taaskehastumisest enda tunnetamise läbi. Tekib religioosne põhjendus seisuste õigustamiseks. Igal seisusel on oma käitumiskoodeks e dharma. Seisused on brahma poolt kehtestatud. Seisused: brahmanid (preesterkond, haritlased) -peakohustus on Veedade õpetamine ja ohvriandide toomine sõdalased, radzad - kaitsta riiki välisvaenlaste eest ja tagada sisemine stabiilsus põlluharijad, kaupmehed - materiaalsete hüvede tootmine ja ühiskonna ülalpidamine alamkiht - kolme kõrgema seisuse teenimine
· Suurimaks katseks taastada muistne eestlaste iseseisvus oli Jüriöö ülestõus (1343- 1345). · Keskajal (13-14.saj.) kujunesid Eesti alale linnad (9 tk), mis olid käsitöö ja kaubanduse keskusteks. · Linnades kujunes välja tsunftikorraldus. · Eesti linnad (Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu) osalesid hansakubanduses Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel. · Omavaheliste pingete leevendamiseks ja välissuhete koordineerimiseks pidasid Vana-Liivimaa seisused (Liivi ordu, piiskopid, vasallid ja linnade esindajad) alates 15.sajandi algusest maapäevi. · Valitsevateks ehitus- ja kunstistiilideks olid romaani stiil (kuni 13.sajandi lõpuni) ja gooti stiil (13.sajandi lõpp-16.sajand). · 1520-ndatel aastatel jõudis Eesti alale usupuhastus (e.reformatsioon), mille tulemusena jäi Eesti ala kuni 17.sajandi alguseni usuliselt jagatuks (½ olid katoliiklased ja ½ luterlased). Peep Reimer
5. Küsimus(ed) tegelas(t)ele (Don Luisile) Miks don Juanist on saanud sinu elu nuhtlus? (Don Carlosele) Miks sa tahtsid, et sinu pere ja don Juani vaheline tüli lõppeks rahumeelselt? (Don Juanile) Miks sa otsustasid hakata teesklema korralikku inimest? 6. Teose miljöö Tubakat peeti kasulikuks ning see oli mõeldud haritud inimestele. Levinud oli ristiusk. Maal räägitakse teise murdega kui linnas. Tol ajal olid seisused väga tähtsad. Aadlikkudelt oodati rohkem, kui lihtrahvalt. Eeldati, et aadlik peab kaitsma oma au ning ohverdama rüütliau karmide seaduste pärast iseenda ja oma perekonna. Aadliku seisund oli ebakindel, sest isegi siis, kui aadlik allus auseadustele, ei olnud ta kunagi kaitstud teiste kõlvatuste eest. Aud peeti elust tuhat korda kallimaks. Ka tänulikkus ning kättemaksu soov ei puudunud tollel ajal. Silmakirjatsemine ei olnud häbiasi. Paljud silmakirjateenrid pääsesid tänu
suurvürsti abivägedega rüüstasid teisel sõja-aastal rängalt Liivimaad, põletades ka Viljandi linna. · 1481 - Vene ja Liivimaa vahel sõlmiti 10-aastane rahu · 1492 - Moskva ehitas Narva jõe idakaldale Ivangorodi linnuse. · 14941535 - Liivi ordumeistriks oli Wolter von Plettenberg, keda on peetud üheks võimekamaks sellel kohal. · 1494 - suurvürst sulges Hansa kaubakontori, Liivimaal kardeti sõda Moskvaga. · 1498 - Liivimaa seisused otsustasid hakata valmistuma ennetavaks sõjaks Vene (Pihkva ja Moskva) vastu. · 1500 - sõlmitakse liit Leeduga. · 15011502 - Liivimaa-Moskva sõda. Liivimaalased tegid kaks retke Pihkvamaale, kuid ei suutnud linna vallutada. Venelaste vasturetk 1501/1502 talvel oli taas ohvriterikas. · 1502, 13. september - toimus Smolino lahing, mille liivimaalased võitsid. Seda on peetud otsustavaks pöördeks sõjas, kuid tõenäoliselt oli tegu siiski suhteliselt
Vallutatud alad liideti Prantsusmaaga ja anti välja dekreet rahvastele, kes soovivad hirmuvalitsejat kukutada. 1793.a moodustasid Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Holland sõjalise liidu. 5) Muutused olustikus. Revolutsioonin ajal tehti Prantsusmaal suuri ümberkorraldusi:võeti vastu uus ajaarvamine ja meetermöödustik,kaotati varasemad tiitlid ja kõnetusvormid,loobuti aristokraatlikust rõivamoest,rõhutati ranget moraali ja vooruslikkust,püüti vähedada kiriku mõju.Katati seisused. 6) Revolutsiooni posit ja negat tagajärjed. Negat.-poliitiline terror, poliitiliste vastaste hävitamine, kuritegevuse järsk tõus, enamik inimesi vaesus tänu inflatsioonile, spekulandid rikastusid kuna ostsid odvalt kokku emigrantide vara,uusrikkad olid kultuuritud ja labased Posit.-feodaal süsteemi hävitamine, seisuste kaotamine, eraomandi puutumatus, meetermõõdustiku kasutuselevõtt,rahvustunde kasv, eestlaste ja teiste
Ameerika ühendriikide sünd Põhja-ameerika koloniseerimine: -konkistadoorid, 16.saj euroopa rannikul -mängis rolli emigrantide usuline taust -inglise puritaanid asustasid ühendriikide kirdepoolsemad rannikuosariigid- uus-inglismaa -prantsuse hugenotid- califnornia -NY- asustasid hollandlased, vallutasid inglased -lõplikult kaotasid prantslased oma asumaad 1763.a seitsmeaastase sõja tagajärjel Inglise kolooniate elukorraldus: -18.saj keskpaigaks P-Ameerika idarannikul 13 eripaigalist Inglise kolooniat(esinduskogu ja omavalitsus olemas) -kuningavõimu esindas veteoõigusega kuberner -Põhjapoolsed kolooniad: farmerlik põllumajandus(haris ise põldu, käis jahil, tegi sepatööd jne) -Selle tõttu kujunes ameerikas eriline elulaad( aktiivne ja ettevõtlik) -Lõunapoolsete asumaade aluseks olid puuvilla-ja tubakaistandused ( ei jätkunud kohalikku tööjõudu), veeti sisse orje. Konflikt kuningavõimuga: -18 saj teisel poolel suhted teravnesid -London hakk...
kõnetamiseks. Kõik sõltub täielikult sellest, kuidas inimene ise rollid jaotab või kui palju lähtub enda sisetundest. Selge on see, et ka lähitulevikus ei lähe suurem osa inimesi võhivõõrast familiaarselt sinatama ning austus endast vanemate vastu eeldab teie-vormi kasutamist. Kuid üha rohkem teie asemel sina kasutamine on üks näide kultuurilistest muutustest, mis meie ümber toimuvad. See tähendab, et ametlikkus väheneb. Esineb palju rohkem otsekohesust. Inimeste seisused ei ole enam nii olulised kui vanasti, seepärast ei ole ka nende rõhutamine nii tähtis. Usun, et inimeste vajadus üksteise suhtes viisakust välja näidata ei kao sellepärast veel kuhugi. Kirjandus Keevallik, Leelo 1998. Sinatamisest ja teietamisest koolilaste arvamuste põhjal. Keel ja Kirjandus nr 8, lk 541 553. http://www.postimees.ee/160408/esileht/arvamus/324180_2.php Resümee Forms of speech have extremely interesting and remarkable role in Estonian language society.
Kolmas seisus nõudis hääletamiskorra muutumist, et igal saadikul mitte igal seisusel oleks üks hääl. 3. seisuse esindajad kuulutavad end kogu rahva esindusorganiks – Rahvuskoguks, millega ühines ka osa aadlikke ja vaimulikke.14.juunil rüüstati Bastille kindlus, rajati rahvuskaart – revolutsiooniline sõjavägi.Võeti vastu „Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon“ 16.Millised olid Prantsuse revolutsiooni tagajärjed? 5p Vana korra hävitamine, seisused ja feodaalsed igandid kaotati Valgustusideede levik Kiriku osatähtsuse vähenemine, ilmalikud toimingud Usuvabadus, sõna-, trüki- ja koosolekute vabadus Uus mood, suhtlemisstiil (sina, kodanik) „ Vabadus, võrdsus, vendlus!“; kodanike võrdõiguslikkus Uus ajaarvamine, mõõdud, kaalud (meeter, kilogramm) Kunstimuuseum rahvale (Louvre), rahvusarhiiv, avalikud raamatukogud Ühiskonna politiseerumine, inimesed on poliitiliselt aktiivsed 17
Urbaniseerumine, Kaupu toodetakse suurtes kogustes, kvaliteet, odavus. Iseloomusta parlamentarismi Inglismaal. 3p Charles I katse seisuste esindust murda kukkus läbi ja kuningas jäi ilma peata. Inglise kuningad pidid arvestama parlamendi otsustega kaheparteisüsteem, majoritaarne valimissüsteem, Ülem- ja Alamkoda 4.Võrdle absolutismi ja parlamentarismi. Too näiteid riikide kohta 5p Parlamentarism Absolutism Piiramatu võim Piiratud, seisused. Seadusandlik võim Absoluutne kuulub monarhia- piiramatu esinduskogule kuninga võim Kuninga võim on Mõistab kohut pärilik. tähtsamatel juhtudel 5.Millised olid Ameerika avastamise tagajärjed? 4p Vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult Ameerika koloniseerimine Indiaanlaste massiline hävitamine Neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse 6
„Uus aeg“ I 1.Peeter I reformid Venemaal. Peetri-eelne Venemaa oli Euroopast ära lõigatud. Ka ühiskond oli oluliselt erinev Lääne-Euroopast. Seisused koos kohustustega puudusid. Kõik olid allutatud tsaarivõimule. Nii linna- kui maainimesed ei tohtinud oma elupaikadest mujale kolida. Nad olid sunnismaised. Muutused algasid kui sai võimule Peeter I (1689). Esmalt suundus ta koos oma delegatsiooniga välismaale (Euroopasse). Ta asus koguma liitlasi sõjaks Türgi vastu. Kuid neid ei leitud. Poola pakkus välja, et Venemaast võiks saata liitlane sõjaks Rootsi vastu. 1700 algas Põhjasõda. Samas palgati Venemaale mitmeid asjatundjaid
Kaupmeeskond nõudis, et Taani väinad oleksid neile läbitavad. Rootsi langes ära ka sp , et ta oli alle ssõlminud Venemaaga rahul. Cristoph von Münchaugenon Taanimeelne. Juunis 58 Maapäev tegi hoida otsuse hoida taani poole ja otsustas alustada diplomaatilisi kõnelusi. I jõulise sammu taani suunas astub Herman II , 5 juulil teatab, et tema on otsustanud kutsuda oma kodjuutoriks Taani kuninga Kristjan III poja, hertsog Magnuse. Juulikuus langetavad põhja-Eesti seisused otsused alustavad läbirääkimisi Taaniga. 6 juulil 1558 teatab Tln raad ordumeistrile et nad on otsustanud saata oma saatkonna Taani, et uurida Taani tingimusi ning need ka vastu võtta. Ordu ei suuda reaalselt abi linnale anda ja leiab et parem on vastu võtta võõras abi kui oma jõu puudumise tõttu kannatada. Tln oli põgenenud palju Virumaa jaHarjumaa vasallidest, olid kursis tln rae tegevusega. 23 Juulil võtab
Rooma Hanna Seeder 10 E Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 2008 Sisukord Eluolu Ühiskonna üldilme Seisused Orjad ja vabakslastud Perekond ja kasvatus Kalender Rõivastus ja toit Roomlaste elamud ja Rooma linn Avalikud mängud Kultuur Kreeka mõjud rooma kultuuris Teater Kõnekunsti areng. Cicero Kultuuri õitseng Augustuse ajal Vergilius Ajalookirjutus Rooma kirjandus pärast Augustust Kreeka kultuur Rooma keisririigi ajal Usk Rooma riigis Rooma jumalused Riigi osa religioonis
Roomat on valitsenud kokku seitse kuningat ning (väljaarvatud Romulus) on nad kõik ajaloolised isikud. Kolm viimast kuningat olid etruskid. Rooma eesotsas seisis rahvakoosolekul (=komiits) kinnitatud kuningas. Ta valitses koos senatiga, mille koosseisu kuulusid tähtsamate sugukondade vanemad. Kodanikkond = Populus Romanus 3 triibust 3x10 kuuriat 30x10 genus't (sugukonda) perekond. Pereisal oli piiramatu võim oma kodakondsete üle. Seisused olid patriitsid kodanik, kes kuulus eliitperede hulka ja kes võis astuda riigiametisse ja pääseda senatisse, ja plebeid kodanike seisus, kuhu ei kuulu patriitsid, neil oli õigus osaleda ainult rahvakoosolekul. Ühiskondlikud suhted jagunesid klientideks ja patroonideks. Kliendid olid patroonide (rikas ja mõjukas kaaskodanik) kaitse alla. Rooma linna valitsemine ja ühiskond vabariigi ajal:
Lepingu alusel ühinenute enamus otsustab, allutab teised sunnile. Absolutism Taani 1661 kõigi seisuste esindajad kirjutasid alla „Pärimis- ja ainuvalitsemisaktile“ (kehtestas absolutistliku valitsemiskorra lepinguga). Detailid järgnenud Lex Regias (avalikustati alles 1709). Absolutistliku riigiõpetuse kohaselt oli riigiõigus vürstlik kojaõigus. Seotud dünastiaga. Riigid olid ikka veel eri moodi põhikordadega piirkonnad ja seisused, mis elasid ühe krooni all. Võimu koondamine vürstikotta lubas ületada maavalitsuste mitmekesisust. Pärilik võim läks üle troonijärglusõigusega. Seisused olulised. 28. Valgustuse mõjutused kriminaalõiguse ajaloolises arengus. (18 saj) USA iseseisvusdeklaratsioon (Kongress ratifitseeris 4.07.1776) Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon (Pr. Asutav kogu võttis vastu 26. VIII 1789) Ideede allikad:
1.põhjused ja rahvusvaheline taust-12.saj hakkas jõudude tasakaal Läänemere piirkonnas muutuma. 1140. aastatel hoogustasid saksid ja taanlased sõjategevust Läänemere lõunakaldal elavate paganlike slaavlaste vastu.Ligi neli aastakümmet kestnud lõunakaldas Elbe jõest kuni Odeni suudmeni kristliku Euroopaga. Edasi pöördus nii valitseja kui ka misjonäride tähelepanu Läänemere idakaldale. Tsivilatsioonidevaheline kokkupõrge. Sõja algus-1198.a saabuski umbes 1000-meheline ristisõdijate vägi praeguse Riia alla. Seal toimus lahing ja Berthold hukkus.Miks toimus niisugune pööre?1.Liivimaa ristisõja ja vallutamise taga seisis jõuliselt Hamburgi-Bremeni piiskop.2.Ristisõda toetasid saksa kaupmehed. Saksamaa ja Vestfaali rüütlid olid meelsasti valmis ristisõja kutsele vastama. Neis piirkondades oli ristisõda jutustatud juba aastakümneid. Sooviti oma vendadele ja noorematele poegadele seisukohaseid valdusi hankida.Nii oli saavutatud huvide täielik k...
Rooma ajalugu konspekt nr. 1 Rooma ajalugu Tähtsad aastaarvud Rooma tekkimisest keisririigi tekkimiseni: · 8.-6. sajand eKr etruskide ülemvõim Itaalia kesk- ja põhja osas · 753 eKr Rooma linna legendaarne asutamine · 753-510 eKr Kuningate aeg Roomas · 510-133 eKr Rooma vabariik · 133-30 eKr Vabariigi languse ja kodusõdade ajajärk · 387 eKr gallid Roomas · 328-290 eKr roomlaste sõjad samniitidega · 287 eKr võrdsustati patriitsid ja plebeid · 265 eKr Kogu Itaalia langes Rooma võimu alla · 264-261 eKr I Puunia sõda · 218-201 eKr II Puunia sõda · 149-146 eKr III Puunia sõda · 146 eKr Kreeka langes Rooma võimu alla · 133/123 eKr vendade Gracchuste reformid · 110-90 eKr Mariuse sõjaväereformid · ...
*lisaks ratsavägi ja laevastik · Rooma õigus *riik toimus seaduslikul alusel *seadused määrasid kindlaks riigikorra ja kohtupidamise *kodanikud olid seaduste kaitse all *kodanike ei tohtinud ilma kohtupidamise süüdi mõista ega karistada *kodanikel oli õigus kaevata edasi kõrgemale seadusandjale *kujunes välja õigusteadus: -juriidiline terminoloogia -juristid Rooma ühiskond ja eluolu · Seisused *senatiaristokraatia suurmaaomanikud, riigiametnikud (tunnuseks purpurpunane triip) *ratsanikud tegelesid ka kaubandusega, määrati tegelema rahaasjade või kohtupidamisega *linnade käsitöölised ja vabad talupojad *poletaarid kindla elatiseta Rooma kodanikud *orjad · Perekond ja kasvatus *rangelt mehekeskne *naistel puudusid poliitilised õigused, võis osaleda pidusöökidel või külaskäikudel mehe kõrval
Seadused määrasid kindlaks nii riigikorra kui kohtupidamise. Kõik Rooma kodanikud olid seaduse kaitse all, see tähendab seda, et Rooma oli õigusriik, kodanikke ei tohtinud ilma kohtuotsuseta süüdi mõista ning neil oli edasikaebamise õigus keisrile. Esimesed seadused olid kirja pandud 5.saj eKr ja kandsid nime 12 tahvli seadused. Need põhinesid kohtu pretsentidel- see tähendab võeti arvesse, milline on karistus varasema samalaadse juhtumi puhul. 12. Seisused Roomas. TV 135 Senaatorid- Osalesid riigijuhtimises ja igapäeva elu kujundamisega. Olid suurmaavaldajad. Ratsanikuseisus- Tegelesid sõdimisega, ratsanikena sõjaväes. Enamik tegeles kaubanduse ja finantsasjadega. Hiljem said neist impeeriumi rahaasjadega tegelevad isikud. Neid määrati ka kohtunikeks. Käsitöölised- Tegid käsitööd, müüsid käsitööd ja teenisid nii elatist. Talupojad- Harisid põlde. Pidid riigi jaoks sõjaväkke minema.
Liikumine. Tahetakse narrile vastu minna, aga see jääb tähhtsalt seisma ja ütleb, et kuningas tuleb. Suur, tüse, atleetilise kehaehitusega, kuid vana; pea kui kaalikas, aga seda ei näe, sest ta on kaetud karusnahka mütsiga; astub tätsates jalalt jalale, lähenedes aeglaselt kõrgendile, mis lauaotsas.) Kuningas soovitab neil, kel on liiga palav, võtta kuubed seljast. Narr haarab kohe sõnasabast, et sel juhul kaovad ka nende seisused. Kuningas teatab koosoleku kokkukutsumise põhjuse. See on see, et tal on külm. Ta on kõikidelt tarkadelt abi palunud, ent lahendust pole saanud üheltki. Hüve ülem kuulutab, et tema mure on rahvas ning kuningas ei ole rahvas. Väeülem soovitab tervendavat sõda. Narr arvab aga, et kuningale kuluks ära naine, kes ei tunne meest. Narri sõnavõtud pälvivad tihti negatiivseid vastulauseid. Vahepeal arutatakse süjapidamise plaani ka
2) Mõisted Agraarühiskond ehk põllumajandusühiskond oli valdav ühiskonnatüüp enne 19. sajandit. Inimesed olid valdavalt hankivas sektoris põllumajanduses. Suurettevõtteid ei olnud, sest toodeti pigem endale. Oli väga suured pered, sest taludes oli palju töökäsi vaja. Elati maal. Koos elas mitu põlvkonda, nii ei olnud riigil vaja pakkuda sotsiaalseid tagatisi, seda teeb pere ise. Sotsiaalse stratifikatsiooni vorm on seisused. Tööstusühiskond ehk industriaalühiskond oli 19. sajand kuni 20. sajandi teine pool. See jaotatakse kolme etappi. 19. sajandi algus kuni sajandvahetus tehnika kasutuselevõtu aeg. 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi esimesed kümnendid uued leiutised ja avastused. Pärast II maailmasõda 1945 mikroelektroonika. Inimsed tegelevad töölevas sektoris. Tekkisid suurettevõtted, sest tekkis liinitöö. Toodeti mitte endale, vaid teistele väga suures koguses masstoodanguna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
