Kordamisküsimused Roomast (0)

Teemad kordamiseks. Vana- Rooma .
1. Õpik – kronoloogiline ülevaade, millised märksõnad mingi Rooma perioodi alla käivad.

• Kuningate aeg (753-509 eKr)
  
• Varane vabariik (509-265 eKr)
  
• Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks (264-133 eKr)
  
• Kodusõdade periood ja vabariigi langus (133-30 eKr)
  
• Varane keisririik (30 eKr – 235 pKr)
  
• Segaduste ajajärk keisririigis (235-284)
  
• Rooma uus tugevnemine (284-395)
  
• Suur rahvaste rändamine ja Lääne-Rooma langus (375-476)
  
• Ida-Rooma viimane hiilgeaeg (476-568)
  

2. Vabariigi languse põhjused
Rooma armee kujundati ümber – kodanike vägi asendus palgasõduritega. Tekkisid kodusõjad võimukate väejuhtide vahel. Rooma rahvas polnud rahul senati tööga. Tõusis väepealike võim. Esile tõusid Pompeius (vallutused Väike-Aasias ja Süürias) ja Caesar (vallutused Gallias). Nad sõlmisid liidu riigi ühiseks juhtimiseks . 49 eKr puhkes nende vahel kodusõda . Otsustav lahing peeti Kreekas, Pompeius kaotas, põgenes, kuid tapeti . Caesarist sai Rooma ainuvalitseja. 44 eKr ta tapeti senaatoritest vandenõulaste poolt.
Jällegi tõusis võimule 2 meest – Antonius ja Octavianus (lõpp anus tähendas poega, Octavianus oli Caesari lapsendatud poeg). Nad jagasid omavahel Rooma riigi. Antonius valitses idapoolsete alade üle (ja abiellus Kleopatraga). Octavianus valitses läänepoolsetel aladel. Nende vahel puhkes kodusõda. Antonius kaotas, põgenes Egiptusesse ning tema ja Kleopatra võtsid endalt elu.
30 eKr vallutas Octavianus Egiptuse, ühendas kõik Vahemere maad oma ainuvalitsuse alla.
Rooma keisritest
Octavianus võttis endale aunime Augustus (auväärne). Tema valitsusajal valitses riigis rahu ja majandus õitses. Tema järglased olid aga ülekohtused ja julmad.
I saj pKr vallutati suur osa Suurbritanniast (Hadrianuse vallini; Hadrianus valitses 117-138).
Tuli võimule Traianus (98-117). Rooma impeerium saavutas oma võimsuse haripunkti. Vallutati Daakia ( Rumeenia ) ja Mesopotaamia.
3. Rooma varane ühiskond
Peamiselt talupojad, kes tegelesid põlluharimisega. Vaeseid kodanike nimetati proletaarideks. Tekkis patrooni ja kliendi suhe ( kleint „rentis“ maad ja sai patrooni eestkoste alla, samas pidi ta kandma koormisi ja käima patrooni eest sõjas).
4. Rooma ametnikud
Riiki valitsesid magistraadid (valitavad ametnikud) ja senat (vanemate nõukogu). Toimusid ka rahvakoosolekud.
Magistraadid:

• Konsulid
  
• Preetorid
  
• Tsensorid
  
• Diktaator
  
• Rahvatribuunid
  

• 
  

• 5. Muutused riigis keisririigi ajal
  
• Algul läks kõik vanaviisi edasi. Siis lõpetati rahvakoosolekud. Riigi juhtimine koondus ainuvalitseja kätte, senatile sai vaid nõuandev roll. Magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. Enam ei kuulunud senatisse vaid Rooma nobiliteediperekonna liikmed. Keisrid tõstsid senaatoriteks ka Itaalia linnade ja provintside aristokraate. Kõik kodakondsusega kaasnevad eelised kadusid .
  
• 6. Rooma valitsemispoliitika provintsides, ida –ja lääneprovintside erinevus.
  
• Roomas kehtis põhimõte „jaga ja valitse“ ( divide et impera). Vallutatud alade sõltuvustingimused olid erinevad. Roomlased õhutasid pingeid ja vastuolusid oma alluvate vahel, kuid nad ei seganud end allutatud riikide siseasjadesse, ega muutnud sealset usku, keelt ega kombeid.
  
• 
  
• Idaprovintside linna eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu (Itaaliasse ja lääneprovintsidesse). Seal kõneldi peamiselt kreeka keelt. Ladina keelt kasutati vaid riigivalitsemises ja sõjaväes .
  Idaprovintsides olid väiketalud. Juba enne roomlaste vallutusi oli siin olnud kõrgkultuurid.
  
• Lääneprovintsid olid peamiselt põllumajanduslikud. Seal olid orjatööl põhinevad latifundiumid. Lääneprovintsides olid väiksemad ning nooremad linnad.
  Lääneprovintse mõjutas Rooma kultuur rohkem, kui Idaprovintse.
  
• 7. Rooma armee
  
• Vabariigi algusajal koosnes kodanikest ja liitlastest. Hilise vabariigi ajal kujunes välja palgasõdurite armee. Sõjaväe ülesehitus, relvastus ja taktika püsis siiski endine. Roomlasel oli võimas sõjalaevastik. Nad kasutasid kindluste piiramisel katapulte, müürilõhkujaid ja piiramistorne. Neil oli kõik detailideni välja töötatud. Kui oli tarvis lahingusse minna, saadi sõjalaagris valmis väga kiiresti. Igal mehel oli oma ülesanne.
  Keisririigi ajal kaitsti piire , ei vallutatud. Kujunes välja piirikaitsevöönd ( limes romanus ). Sõjaväkke värvati üha enam provintside elanike. Keisrite ihukaitsjad oli veel kaua vaid itaallased.
  
• Triumfi olemus
  Triumf oli võiduka väepealiku pidulik sissesõit Rooma linna. See oli etruski päritolu. Triumfi pidi määrama senat, linna sisenemiseks oli vaja senati luba. Sellel oli kindel marsruut – Marsi väljak → linna foorum → Kapitooliumi küngas. Kõige ees oli senat ja magistraadid, siis sõjasaak. Nende järel tuli sõjaväe eesotsas neljast valgest hobusest veetud purpurrüüs triumfaator (võidukas väepealik). Peale rongkäiku oli ohvritoomine ja suur pidusöök.
  
• 
  8. Rooma õigus
  
• Kõik Rooma kodanikud olid seaduse kaitse all. Ilma kohtuta ei tohtinud süüdi mõista ega karistada . Oli õigus kohtuotsust apelleerida . Ka keiser ning riigi ülemkohtunik pidid alluma seadustele .
  Rooma seadusandlus sai alguse kaheteistkümne tahvli seadustest. Seejärel võeti vastu (keisrite ja rahva poolt) lugematul hulgal seadusi, millest kujunes seaduste kogum. Tugineti sarnaste juhtumite varasematele lahendustele. Suurt tähelepanu pöörati protsessi korrektsusele. Põhimõte – otsus tuleb langetada seaduste, mitte kõhutunde järgi.
  Keisririigi ajal tekkisid ka esimesed juristid , kelle tulekuga kujunes välja juriidiline terinoloogia.
  
• 9. Rooma seisused 156, orjad , perekond 157’
  
• Tähtsuse järjestuses, tähtsaimast kõige vähem tähtsamani:
  1) Keiser
  2) Senaatoriseisus (ülikud, senaatoriperekonnad, rikkad suurmaavaldajad, austatud mehed)
  3) Ratsanikuseisus (rikkad, mõjukad roomlased, tegelesid kaubanduse ja finantsasjadega)
  4) Vabad mehed
  4.1) Väikemaaomanikud e. rentnikud
  4.2) Proletaarid (varatud linnaelanikud)
  5) Vabakslastud (orjad, kes olid tänu töökusele või omaniku heale südamele vabaks lastud )
  6) Orjad („kõnelev tööriist“)
  
• 10. Rooma tähtsamad ehitised
  

• 1) Forum Romanum
  
• 2) Caesari foorum
  
• 3) Traianuse foorum
  
• 4) Augustuse foorum
  
• 5) Constantinuse basiilika
  
• 6) Venuse ja Roma tempel
  
• 7) Caesari mausoleum
  
• 8) Constantinuse triumfikaar
  
• 9) Colosseum
  
• 10) Claudiuse tempel
  
• 11) Traianuse termid
  
• 12) Constantinuse termid
  
• 13) Kapitoolium
  
• 14) Circus Maximus
  
• 15) Turuplats
  

• 
  
• 11. Rooma jumalad
  
• Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Igal majal olid kaitsevaimud. Tähtsaimad neist olid laarid (esivanemate hinged ). Igal perel oli geenius (maokujuline kaitsevaim).
  Sama olulised olid ka inimesesarnased jumalad, kes olid paljuski ülevõetud kreeklastelt ning etruskidelt.
  Tähtsaimad jumalad:
  

Jupiter (pikse-, taeva-, tormijumal)

Juno (jumalanna)

Minerva (jumalanna)

Saturnus (Jupiteri isa, põllutöödejumal)

Mars (sõjajumal)

Vesta (kodukoldejumal)

12. Ristiusu teke, levik

Ristiusk tekkis Palestiinas, kus elasid juudid , kelle jumalaks oli vaid Jahve. Juudid ootasid endale messiat.
I saj. pKr tegutses Juudamaal Jeesus , kes kuulutas, et kristlus on kõigile mõeldud usk ning et nõrgad ja vaesed on ka jumala silmis austatud. See ei meeldinud aga Pontius Pilaatusele, kes määras Jeesusele karistuseks risti löömise.
313. Aastal kuulutas keiser Constantinus ristiusu Rooma ametlikuks usuks (lootuses, et see päästab riigi hävingust). Tänu sellele levis kristlus üle kogu Rooma.

Mõisteid:

aatrium – eestuba rikaste Rooma elanike majades // avatud siseõu,

amfiteater – lõbustusehitis, kus gladiaatorid võitlesid üksteise ning loomadega ,

apostel - usukuulutaja,

augur – preester-ennustaja,

divide et impera – jaga ja valitse,

diktaator – ülemvõimuga ametnik , kes palgati kuni pooleks aastaks kui riiki ähvardas suur oht,

evangeelium - rõõmusõnum,

foorum - turuplats,

geenius - kodukaitseruum,

gladiaator – elukutseline võitleja ( meelelahutuseks ),

imperaator - võimukandja,

klient – vaesem roomlane, kes oli patrooni kaitse alla,

konsul – 2 tk, kõrgeim magistraat ,

laar - kodukoldejumal,

latifundium – orjadega põllusaaduste „firma“,

leegion – väeosa,

limes Romanum – riigipiiri kaitsesüsteem,

magistraat - riigiametnik,

messias – Kristus, salvitu,

metseen - kultuurisponsor,

nobiliteet – kitsas perekondade ring, kes juhtis riiki,

ortodoksne – usulisest teguviisist kinnipidamine.

Patroon – isand, kes rentis oma maad kliendile

pontifeks Maximus – kõrgeim usuasju korraldav ametnik,

Patriits – rikas Rooma kodanik,

Plebei - vaesem Rooma kodanik,

preetor - õigusemõistja,

rahvatribuun – 10 tk, kaitsesid lihtrahva huve

ratsanikud – ühiskonnakiht, kuhu kuulusid jõukad ja mõjukad roomlased, tegelesid kaubanduse ja finantsasjadega. Sageli said neist rahaasjadega tegelevad riigiametnikud või kohtunikud .

res Publica – „avalik asi“,

senaator – isik, kes kuulus senatisse,

senat – valitsev riiginõukogu,

tsensor – valiti viieks aastaks, korraldasid kodanike loendusi ja senaatorite nimekirja

!!!!! Ütlused, mis andsin tunnis.

Pildi allikas:

http://imgc.allpostersimages.com/images/P-473-488-90/65/6510/1JT6100Z/posters/jacques-grasset-de-saint-sauveur-a-roman-triumph-illustration-from-l-antique-rome-engraved-by-labrousse-published-1796.jpg