1. Miks? Kehtestati makse, Inglismaa tahtis Ameerika maid, kolonistid ei olnud esindatud parlamendis. Kuidas? Britid alahindasid vastukäiku ameeriklaste poolt ning kaotasid lahingu. 04.07.1776 2. Põhjused: Maksusüsteem oli ebavõrdne, kritiseeriti absolutismi, 3. seisus sai hääli vähem kui 1. ja 2. seisus Tagajärjed: Seisused kaovad, terror, võrdsuse suurenemine ühiskonnas 3. Algus - 14.07.1789, Bastille kindluse vallutamine Lõpp - 9.11.1799, Napoleon I korraldas riigipöörde 4. Generalstaadid - vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinuduskogu kesk- ja varauusajal Prantsusmaal Asutav Kogu - kogu, millele liideti aadlid Rahvuskogule ja koostasid põhiseaduseid Seadusandlik Kogu - seadusandlik riigivõimu organ; 1791 Direktoorium - valgekaartlikud valitsused, kes toimisid imperialistlike interventide käsilastena
Mida andis maailmale Suur Prantsuse Revolutsioon Suur Prantsuse Revolutsioon algas 14. Juulil 1789 aastal Bastille' kindlusvangla vallutamisega. Rahavarahutused surusid kuningavõimu maha, mis avas tee reformidele ja murrangutele. 1791. aastal võeti vastu põhiseadus, millega kaotati seisused ja feodaalsüsteem. See sätestas inimese põhivabadused ja võrdsuse seaduse ees. Riigis hakkas kehtima konstitutsiooniline monarhia. Talupojad said endale maad osta ja ei pidanud enam makse maksma. Kirikud läksid riigile. Tänu sellele kaotati pärisorjus ja hakati tunnustama rahva vabadust. Paljud riigid on ka tänapäeval selle eeskujul teinud enda põhiseaduse. Juunis 1793 võtsi Jakobiinid vastu uue konstitutsiooni, kehtestati üldine valimisõigus.
riik jagati ida ja lääne impeeriumiks, Lääne-Rooma keiser kukutati. Lõpp Konstantinoopol vallutati türklaste poolt, Columbus avastas Ameerika, algas Saksa reformatsioon. 3. Kuidas jaguneb keskaeg?Varakeskaeg kujunes feodaalkord, valitses naturaalmaj., algas linnade kujunemine, Kõrgkeskaeg kujunes välja seisuslik korraldus, areneb rahamaj., kaubanduse õitseng. Hiliskeskaeg kapitalistliku maj areng, linnade allakäik. 4. Millised seisused on keskajale iseloomulikud?Vaimulikud, feodaalid, talupojad ja käsitöölised ning kaupmehed. 5. Mika Ida-Rooma riik jäi püsima? Kui kaua püsis?Parem sõjaväe ülesehitus said töö eest palka, aktiivne kaubanduselu, bütsantsi kuldmünt rahvusvaheline valuuta, vabade talupoegade maavaldus säilis. Püsis 395-1453.a 6. Kuidas oli valitsemine reguleeritud Ida-Rooma riigis?Keiser oli kõige tähtsam, temale allus riiginõukogu, neile
sajandi revolutsionäärid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad ja ebapopulaarne kuningavõim ning valgustusajastu ideed põhjustasid riigis üha suuremat rahuolematust. Revolutsiooni tekke põhjused Üks põhjustest oli kindlasti majanduskriis, mis oli tingitud sellest, et eelistatud seisused vaimulikud ja aadlikud ei pidanud maksma makse ning terve maksukoorem oli kolmanda seisuse õlgadel. Riigikassa täitmiseks tõsteti makse pidevalt, kuna toimus palju sõdasid ning kuningas elas priiskavat elu, aga see ei aidanud ning 1787. ja 1788. aastal tabas Prantsusmaad ikaldus. Teine suur ajend revolutsiooni puhkemisele olid kahtlemata Louis XVI ajal läbi viidud ebaõnnestunud majandusreformid.
Eluolu Roomas Rooma seisused o Senati-aristokraatia o Ratsanikuseisus o Vabad talupojad, käsitöölised o Proletaarid o Orjad, vabakslastud 2. Perekond o Rooma perekond familia o Mehekeksus, piiramatu võim o Naised poliitilise õiguseta o 7-aastasena lapsed kooli, kirjaoskus o Rikkamate perede lastel koduõpetajad o Poisid võtsid osa väeteenistusest 3. Rõivastus ja toit o Igapäevane rõivas tuunika o Pidulik pealisrõivas tooga o Toit leib, puder, kala, puu- ja juurvili; rikkamatel lihatoidud o Jook veega lahjendatud vein 4. Rooma linnapilt o Nelinurksed kivimajad aatriumiga o Forum Romanum Rooma foorum o Templid, panteon o Veejuhtmed akveduktid o Termid saunad, kultuurikeskused o Amfiteatrid, hipodroomid o Teatrid 5. Rooma kõnekuns...
puurilind nagu kanaarilind. · Maril oli villand meeste võimust ta tegi kõike risti vastupidi Tõnu tahtmisele. Mõisnik Kremeri probleemid : · Kuidas vältida üksinda vananedes kibestumuse tekkimist leidis endale meeldiva noore naise. · Kuidas saada noor naine endale pakkuda ta mehele raha ja rikkust Ajast ja sotsiaalsetest oludest tulenevad probleemid : · Naiste-ja meestevaheline ebavõrdsus naiste vähesed õigused · Seisused mõisnik võib teha ja võtta mis talle meeldib 4. Milline on teose koht kultuuriloos? Näitab realistlikult tolle aja mõtteviisi, ühiskonnakorraldust. Oluline psühholoogiline teos mõistmaks tolle aja inimest ja veidraid/moraalituid/lõtvu kombeid.
Armastus oli kirjanduse peamine teema. Jutustati kahe truu armastaja seiklustest. Enamasti ei lubanud seisuse ja usuvahed neil abielluda. Vanim romaan on lugu Cornwalli kangelasest Tristanist ja Iiri kuningatütrest Isoldest, kes armujoogi mõjul teineteist armastavad ja lõpuks traagiliselt hukkuvad, sest eelarvamused ja õnnetused ei neil abielluda. Kirjanduslik väljamõeldis (fantaasia) muutus omaette väärtuseks Kõrgemad seisused ja linlased armastasid kanda värvikirevaid rõivaid, eksponeerides nii ka oma rahalisi võimalusi. Värvivalikul arvestati sümboolikat: punane tähendas armurõõmu ja võitlusvalmidust, sinine truudust, kollane õnnelikku armastust, roheline iseseisvust, valge süütust, must kurbust ja vagadust. Ilusaks peeti kullaga tikitud punast kleiti kuldkollase aluskleidi peal, karusnahaga vooderdatud mantel oli sügavsinine. Mitme kleidi üksteise alt nähtavaks
Mõlemad kirjad arenesid välja piltkirjast. Mesopotaamia ja Iisreali olid omad seadused. Mesopotaamias oli Hammurapi seadus ja Iisrealis oli Moosese seadus. Need seadused olid üpriski sarnased. Mõlemas seaduses oli ,,Silm silma,hammas hamba vastu" süsteem, surmanuhtlus varastele, abielurikkujaid ähvardati surmanuhtlusega, naistelt nõuti ranget monogaamsust ning mees võis omada mitut naist korraga. Aga olid ka omad erinevused. Hammurapi seaduses olid õiguslikud seisused: vabad kodanikud, sõltlased ja orjad. Moosese seaduses seisuslikult eristati vaid vabu inimesi ja orje. Hammurapi seaduses abielu sõlmiti peigmehe ja tema tulevase äia vahel lepinguga, mis määras kindlaks tulevaste abielu poolte varalised suhted. Moosese seaduses pidid inimesed teadma 10 käsku. Mina arvan nii, et need kaks riiki on sarnased, kuna nende põllud olid viljakad, maavarad olid peaagu samad, kiri sai alguse piltkirjast ning Hammurapi seadusest arenes välja Moosese seadus.
Põhimõtteliselt jäi ühele 3. seisuse esindajale kätte umbes 35% tema tegelikust palgast. Rikkamad 3. seisuse esindajad hakkasid nõudma aadlike ja vaimulikega võrdseid õigusi. 1787. ja 1788. aastal oli Prantsusmaal ikaldus, aga makse ei alandatud. Et kriisist üle saada, tahtis kuningas sundida ka aadlikud ja vaimulikud makse maksma. Selleks kutsus ta kokku generaalstaadid ehk Seisuste Esinduskogu. Seisuste esinduskogus olid esindatud kõik seisused. Kolmandast seisusest olid seal peamiselt kaupmehed, arstid ja advokaadid. Nad soovisid esinduskogus võrdset hääleõigust 1. ja 2. seisusega. Kui nad seda ei saanud, lahkusid nad ja moodustasid Rahvuskogu. Rahvuskoguga liitus ka aadlikke ja vaimulikke. 27.juunil käskis kuningas kõigil seisustel liituda Rahvuskoguga. Siis kuulutas see ennast Asutavaks Koguks. Asutav Kogu pidi koostama uue põhiseaduse. Samal ajal Pariisis hakkas rahvas looma rahvuskaarti. 14. juunil 1789 vallutati Bastille
Eripärad: liigendamata rannajoon, peamised ühendusteed mööda maismaad, põlluharimiseks sobiv maa. Rahvad: Itaalikud (latiinid, sabiinid, samniidid); Etruskid, arvati et aasia hõimud või Itaalia põliselanikud (p-osa) -> 12 linnriiki, kaubandus, meresõit, käsitöö, põld, metall. Segu Kreekast ja Foiniikiast (tähestik, ehitus, kaubandus), usk surmajärgsusesse; Kreeklased (l-osa, Sitsiilia), linn Sürakuusa. Rooma-21.aprill 753 eKr, tegelt 10-7 saj eKr, Romulus I kunn I etapp- kuningate aeg (7) 753-510. Varane riik-kuningas (senat), kodanikud (sugukonnad, pered). Nimetraditsioon- eesnimi isa või laste arv(Gaius), sugukond (Julius), lisanimi Caesar. Sõjavägi-jõukad ratsanikud, keskmikud erinevate relvadega, vaesed sõjakohustustest vabad (proletaanid). Seisused: senaatorid (aristrokaatia, punane lint, tooga), ratsanikud (kaulevad, patroonid), lihtrahvas (proletaanid), kliendid (vaesed, teenisid patroone), orjad (kõnelevad tööriistad). Valitsemi...
1789 4 mai- kogunesid generaalstaadid. 17 juuni- kolmanda seisuse esindajad kuulutasid end rahvuskoguks, prantsuse rahva esindajaiks. 27 juuni- kuninga käsu liitusid ka teised seisused rahvuskoguga. 9 juuli- rahvuskogu kuulutas end asutavaks koguks, mis pidi riigile andma põhiseaduse. 14 juuli- rahvas vallutas pariisis Bastille vangla. Seda päeva loetakse rev. Alguseks. 4 august- kaotati feodaalkoormised ning lubati talupoegadel maad osta 16 august- vastu võeti ,, inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" oktoober- toimus rahvaretk Versailles'sse, kuningas ja asutav kogu ,,kolisid" Pariisi. Piiskop Talleyrand tegi ettepaneku kirikumaade riigistamiseks
Rooma riigi algus ,Etruskid Etruskid · Elasid itaalis loodeosas · Maakond ,kus elasid ETRUURIA · Puutusid tihedalt kokku foniiklaste ja kreeklaste · Etruskidel kujunes oma tähestik(säilinud on hauaplaadid) · Nad olid head meresõitjad ,metallitöötlejad,põlluharijad ja käsitöölised · Roomlased matkisid nende ehituskunsti(linnad,teed sillad ,veejuhtmed) Etruskide usk · Jumalakartlikud · Pühad tekstid(pikad,rituaalseid eeskirju sätestavad) · Palju jumalaid(üle võetud kreeklastelt) · Osavad jumalike ennete tülgendajad · Uskusid elu pärast surma(hauakambrid seinamaalingutega)matmispaigad- kr.k.nekropolis-surnute linn ,elavate linnade koopiad Rooma linna tekkimine · Asutati legendi järgi 753.a eKr .21.aprillil · See roomlaste ajaarvamise alguseks! · Rooma linn tekkis kesk-Itaalisa Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas · Latiini e.ladina keelest sai hiljem Rooma...
476. Lõpuks loetakse 1492, kolumbus avastab Ameerika. Perioodid varakesk (5-11s)-feodaalse korra kuj,naturaalmaj,lõpul linnade kuj. Kõrgkesk(11-14s lõpp) feodaalne kord,seisuslik korrald,kaubandus,maj areng Hiliskesk(15-16)kapitall maj Frangid kuning Ghlodovenchi tungit galliasse tõrjuti läängootit hisp. Lasid ristida. 751 pippin lühike frangi kuningas.Verduni kokkulep.-Frangi riik kolmeks(lä-ida,lõ) Idast-saksa kuningriik, lä-Pra, Lõ-lagun. Seisused vaimulikud-palvetada kõigi eest, kanda hoolt hingeõnnist eest.Feodaalid-kaitsta riiki vaenlaste eest.Talup-toita riiki. Feodaalolukord Karl Martelli sõjaväereform. Jagati maad(lään) saaja läänimees. Pärisorjus orjad ja talupojad talupoegadeks. Maatükk kaitsjale, jäi rentnikuks, andamite tasumine. Läänimehe sissetulek sõlt talup. Ei võinud maalt lahk. RISTIUSK 313 a. Constantinius Suur legaliseeris ristiusu. Ristiusk levis ka germaanlaste seas.
teiseseisusele. Kuidas olukord lahenes Suur Prantsuse toimus 17891799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionäärid kui ka 20. sajandi totalitaarsed reziimid. Kuidas oleks võinud olukorda teisiti lahendada? Et revolutsiooni ei oleks tekkinud, oleks pidanud sõdadele vähem raha kulutama, Makse oleks pidanud maksma kõik seisused. Kuningapere oleks pidanud kokkuhoidlikumalt elama
Vana-Liivimaa maavaldused Riia peapiiskopkond, Saksa ordu alad, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Taani valdused Vana Liivimaa Hierarhia -- Lundi peapiiskop Tallinna piiskop Rooma paavst Riia Peapiiskop(kõrgeim võimukandja Liivimaal) TRTmaa piiskop saare Lääne piiskop Kuramaa piiskop Kuidas mõjutas seotus paavstiga Vana liivimaa maaisandate omavahelisi suhteid? - Ordu ja piiskopid püüdsid oma huve kaitsta Seisused õiguslikud ja sotsiaalselt piiritletud inimrühmad, mille liikmeskond oli suletud, õigused ja kohustused pärilikud Eramõis feodaali maavaldus koos selle juurde kuuluvate hoonete ja elanikega Lääne valdus maahärralt vasallile teenistuse eest kasutamiseks antud maa-ala Millised olid läänimehe õigused oma valdustes? Õigus koguda kümniseid, makse ja õigus pidada oma valduses kohut Senjööri kohustus kohustus lääni anda Vasalli kohustuse...
Jakobiinid lõid diktatuuri 1793. Aastal kohe peale Marat surma. Jakobiinid kasutasid tema mõrva ära ja kutsusid kokku oma poolehoidjad, et kätte maksta. Iseloomusta revolutsiooni positiivseid ja negatiivseid külgi! Prantsuse revolutsiooni head küljed on monarhia kaotamine, mis tähendas et Prantsusmaal kukutati kuningvõim ja kuningas Louis XVI hukati rahva ees ning loodi vabariik. Feodaalkorra hävimine tähendas, et kaotati ära seisused, mis tõid rahvale rohkem vabadust ja natuke vähem kohustusi. Ameerika eeskujul võttis ka Prantsusmaa vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni," see väljendas inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust, paljud euroopa riigis algul laitsid maha selle aga hiljem võtsid üle. Inimestele andis ka kindlust eraomandi puutumatus, kus seadus nägi ette, et eraomand on puutumatu ja kellelgi pole õigust seda puutuda välja arvatud juhul, kui
.................................................................................................2 1. Rooma Impeerium...........................................................................................................3 1.2 Etruskid:.....................................................................................................................3 2. Riigikorraldus..................................................................................................................4 2.1 Seisused kuningate ajal:.............................................................................................4 2.3 Valitsemiskorraldus vabariigi ajal:............................................................................4 2.4 Riiklik korraldus keisririigi ajal:................................................................................5 3. Provintsid.........................................................................................................................5 4
tagajärjed olid mitmetähenduslikud. Revolutsioon oli murdnud vana feodaalsüsteemi, kaotanud aadli ja vaimuliku eesõigused, kukutanud monarhia ning loonud vabariigi. Seisuliku korra kaotamine vabastas tee kapitalistlike suhete arengule mitte ainult Prantsusmaal, vaid kogu Euroopas. Prantsuse talupojast sai maaomanik. Prantsuse revolutsioon aitas kaasa valgustusideede levikule paljudes riikides. 1789. aastal 17.juunil kuulutas kolmas seisus end Rahvuskoguks, nendega liitusid ka teised seisused ning nad nimetasid end Asutavaks Koguks. 11.augustil vormistati dekreet, millega kaotati feodaalide isiklikud eesõigused ja talupoegade isiklikud kohustused, ka kirikukümnis. 26. augustil 1789 võeti Asutava Kogu poolt vastu ,,Inimese ja kodanikuõiguste deklaratsioon". Selle revolutsiooni programmdokumendiga kuulutati kõik inimesed võrdseteks. Kõigil oli õigus vabadusele, omandile, julgeolekule ja vastupanule rõhumise puhul. Inimese ja kodanikuõigused
Retsensioon A. H. Tammsaare ,,Ma armastasin sakslast" 14. oktoobril külastasin Kuressaare Linnateatrit, kus etendus Anton Hansen Tammsaare samanimelisel romaanil põhinev näidend ,,Ma armastasin sakslast". Lavateos oli kirjutatud noorpaari pidevalt mänglevale armastusele, mille tingisid eri rahvus ja seisused. Näidend lõpeb traagiliselt naise surmaga. Romaani kirjutas ümber näidendiks Rünno Saaremäe, lavastajaks oli Raivo Trass. Saaremäe leiab, et on isegi hea, et Tammsaare ei ole käsitlenud teoses konkreetset ajalist perioodi, tänu millele võib tegevuse paigutada erinevatesse ajahetkedesse 20 30.ndatel aastatel. Hariduse poolest meremees , alustas Saaremäe lavastajatööga alles hiljuti. 2001.aastal valmis tema esimene menukas näidend ,,Jaanituli", mille lavastajaks oli tema vend Üllar Saaremäe. Paljukiidetud lavastaja Trass oli...
Prantsuse revolutsiooni põhjus. Esimene ja teine seisus ei pidanud makse maksma ,aga kolmas pidi maksma enda makse ja 1. ja 2. seisu makse.Kuningakoja priiskav elu ja sõjad nõudsid palju raha,seega tõõsteti makse,lõpuks tekkis ikaldus.Talupojad pidid kandma mitmesuguseid koormisi,tava kodanikud soovisid võrdseid poliitilisi õigusi=vastuolud ühiskonnas. Revolutsiooni käik Bastille vallutamine 1789 . 4 juuli Prantsusmaa ümberkujutamine. Võeti vastu `'Inimene ja kodaniku õiguste deklaratsioon. Võeti vastu esimene põhiseadus ehk kontitutsioon Uus riigivõimuorgan-Seadusandlik kogu Monarhia kukutamine Kuulutati vabariik välja Hukati kuningas Jakobiinid tulid võimule M.Robespierre tuli võimule Kukutati jakobiinide dikatuur Tühistati põhiseadus ning kuulutati välja poliitiline amnestia Dirketooriumi aeg Revolutsiooni lõpp 1799.9 november Revolutsiooni tagajärjed: Murdis vana feodaalsüsteemi,kaotas aadli ja vaimlike eesõigused,kukutanud monarhia...
Rooma riigi algus Etruskid Lea Lips Pärnu Hansagümnaasium Etruskid (hiilgeaeg 7.-6.saj.eKr) · Elasid Itaalia loodeosas · Maakond, kus elasid Etruuria · Puutusid tihedalt kokku foiniiklaste ja kreeklastega · Etruskidel kujunes oma tähestik (säilinud on hauaplaadid) · Nad olid head meresõitjad, metallitöötlejad, põlluharijad ja käsitöölised · Roomlased matkisid nende ehituskunsti (linnad, teed, sillad, veejuhtmed) Etruskide usk · Jumalakartlikud · Pühad tekstid (pikad, rituaalseid eeskirju sätestavad) · Palju jumalaid (üle võetud kreeklastelt) · Osavad jumalike ennete tõlgendajad · Uskusid elu pärast surma (hauakambrid seinamaalingutega) Matmispaigad - kr.k. nekropolis surnute linn,elavate linnade koopiad Etruski hauakambrid Stseen tantsijatega hauakambrist Tarquinii linnas-5 saj.eKr Rooma linna tekkimine · Asutati legendi järgi 753.a eKr. 21. aprillil · See on roomlaste ajaarv...
5) Kuidas väljendus Indias rahvuslik ärkamine? 1885. rajati India rahvuskongress, 1906. Moslemi Liiga, 6) Milline oli Jaapani traditsiooniline usund ja kes oli selle pea? Shinto, Jaapani keiser, ehk kõrgemvaimulik 7) Kes oli Jaapani kuulsaim valitseja 19. sajandi lõpul ja millisesse dünastiasse ta kuulus? keiser Mutsuhito, Meiji dünastiasse. 8) Millised ümberkorraldused tehti Jaapanis 20. sajandi algul? Kaotati seisused ja nende eesõigused, anti õigused lihtrahvale, kehtestati üldine sõjaväekohustus. 9) Millised linnad on olnud Jaapani keisri residentsiks? Tokyo, Kyoto. 10) Mida kujutas endast kastikord? inimesed oli seisuste järgi jagatud kastidesse. 11) Miks puhkesid Hiinas oopiumisõjad? et teha lõpp oopiumi sisseveole Hiinasse. 12) Kes on misjonär? Kes oli Aafrika kuulsaim misjonär? Miks? - Usulevitaja, David
Euroopas tihenesid kaubanduslikud suhted. Euroopa käsitöömeistrid õppisid idamaalastelt seni tundmatuid käsitöö võtteid (paberi valmistamine) Sõjad avardasid eurooplaste maailmapilti. Ristisõdijatel ei õnnestunud Jerusalemma Püha Maad enda valdusesse saada. Hukkus palju ristisõdijaid(6 miljonit) Ida ja Lääne kristlus jäi ikkagi eraldatuks, nende vahel süvenes vaen. KESKAJA ÜHISKONNA SEISUSED Keskaja ühiskonna seisused Vaimulikud Aadlid Talupojad Kõrg-aadlid Alam-aadlid Hertsogid Rüütlid Parunid Krahvid RÜÜTLID Feodaalide alamrühm Elukutselised sõjamehed Jäägitu usaldus, truudus, õiglane, üllas, vapper, eneseohverdamine Heast ja kuulsast perekonnast Rüütlid keskajal:TEGEVUS Rahuajal Sõdade ajal sõdimine Relvastus ründerelvad,
1855. aastal alustas tegevust Euroopa Teaduse Instituut. Euroopa teadussaavutused levisid üha laiemalt. Valgustatud rahu ennistamine 19. sajandil sattus Tokugawade reziim rünnaku alla ning oli sunnitud 1854. aastal Jaapani taas avama. Nõuti sogunaadi likvideerimist ja keisri ülimusliku võimu ennistamist. 1869. aastal seda ka tehti ja Jaapan asus ulatuslike reformide teele. Keiser Mutsuhito valitsemise aastaid nimetatakse valgustatud rahu perioodiks. Toimusid suured muudatused seisused ja seisuslikud privileegid kaotati, inimesed võrdustati seaduse ees, kõik said õiguse valida endale perekonnanime, ametit ja elukohta. Riigi valitsemises hakkasid juhtima lihtsamuraid ja jõukad ettevõtjad. Teostati maa-, haldus- ja sõjaväereform, Edo nimetati ümber Tokyoks. Kultuur Rajati riiklikud ülikoolid Tokyos, hariduspoliitikas rõhutati rahvuslike tavade ja väärtuste suurt tähtsust, samuti ka välismaiste teadmiste omandamist
"Dekameron" Giovanni Boccaccio 1.Karakterid, seisused, tüübistik: 2.Armastus ja abielu Boccaccio käsitluses: 3.Eetika ja moraal: 4.Väärtustatud ja naeuruvääristatud omadused: 5.Laiahaardeline, mitmekülgne ning väga inimlik inimkäsitlus. Mis tõde ja mis õigus? Paneb inimesi mõtlema oma tegude ja hinnangute üle. 6. Renessansikirjanduse üks tähtteoseid, Boccaccio ilmakuulus «Dekameron», mille sajast kelmikast, õpetlikust ning sageli ka siivutust novellist on ka lavastusi tehtud, mis on
1. Millised olid prantsuse revolutsiooni põhjused?- Prantsuse revolutisoon puhkes selle pärast: * ühiskondlik kriis * poliitiline kriis * rahandus kriis * majandus kriis * talupoja rasked koormised 2. nimeta seisused prantsusmaal enne revolutsiooni- 1.seisus, 2.seisus, 3.seisus 3. Kes kuulusid nimetatud seisustesse ja millised olid nende privileegid ja ülesanded? vaimulikud(1.seisus), aadlikud,mantliaadel(2.seisus), ülejäänud rahvas nt: talupojas,töölised jne (3.seisus) 4.miks oli kuningas sunnitud 1789.a kokku kutsuma generaalstaadid? Finantskriis, rahvaolekuolematus 5.Millal ja millise sündmusega algas Prantsuse revolutsioon? 14.07.1789 ja algas Bastille vallutamisega 6
Kordamine. Seisused ja seisuste kogud; rüütlid, aadlikud, talupojad; keskaegne linn ja kaubandus; rüütli-, talurahva- ja linnakultuur 1. Uuendused põllumajanduses kõrgkeskajal. Uuenduste tulemused/tagajärejd. 11. sajandil leidsid põllumajanduses aset mitmed uuendused: a) kasutusele võeti ratasader b) Rongide leiutamine, mille tulemusena sai rakendada härja asemel hobuse. c) Üleminek 3 väljasüsteemile. Suurvili, taluvili, kesa. d) laienes vesiveskite leiutamine, juurde tulid tuuleveskid. Tagajärjed: inimestel oli rohkem süüa. Paranesid inimeste toiduolud, mis muutsid inimesed haigustele vähem vastuvõtlikumaks ja rahvaarv maailmas suurenes. Võeti kasutusele järjest rohkem maid. Paljud inimesed siirdusid linnadesse, mis tõi kaasa linnade kasvu. 2. Rüütliks saamine Kõiki feodaale ühendas kuulumine sõjamehe s...
· Vandaalid rajasid oma riigi põhja-aafrikasse. · Mandri euroopas kujunes feodaalne killustatud ,kuna seal levis ütlus,minu vasall vasall ei ole minu vasall.tänu sellele ei allunud feodaalid kuningale.riik oli toetunud sõjalistele jõududele. · Erinevus bütsantsi keisririigi ja barbarite kuningriigi vahel -bütsantsi keisririigis oli tugev valitseja aga barbarite kuningriigis nõrk. · Karl Martelli valitsusajast kaks sündmust-. Karl Martell lõi araablasi Poitiers' lahingus. See päästis nende riigi ja andis arenguimpulsi. Martelli ajal võeti kasutusele pikem ja raksem mõõk ja sadulajalused, mis võimaldas piigi- või mõõgajõudu mitmekordselt suurendada. · Kuidas tekkis normandis hertsogi riik -viikingid tegid retki erinevatesse paikadesse.prantsusmaale käis oma retki tegemas rollo,kes vallutas suurema osa maast.prantsuse kuningas kinkis ühe osa maast rollole ja seda hakati kutsuma ...
Monarhia-Riigivalitsemisvorm Absoluutne monarh.-kuninga võimuei piiranud ükski dokument ega seisuslik esinduskogu (Prants.Hisp.Austria.Rootsi) Parlamentaarne monarh.-riigivorm,kus kuningas valitseb koos parlamendiga(Poola.Saksa.Inglis.) Puritaan-Inglise kalvinist Hugenot-Prantsuse kalvinist Stuartite restauratsioon-Stuartite dünastia taastamine Kuulus revolutsioon-Veretu riigipööre "Õiguste deklaratsioon"-Määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid Nim.absolutismi tunnusjooni.Kogu võim kuulus kuningale. Peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi Kuidas ja miks kujunes absolutistlikes riikides ametnikkond? Kujunes suures osas väikeaadlike või linnakodanike hulgast (nende truuduses võis kindel olla) Millised muutused toimusid sõjaväekorraldustes? 17.saj-l loodi alalised sõjaväed.Riik varjustas sõjaväe relvastusega ja riietas mundritesse. Miks muutsid absolutistlikud valitsejad sõjaväekorraldust? Riik hoidis kokku sõjalisi kulu...
Kuna olid ette nähtud kindlad tootmis piirid siis kogu tootmine toimus võrdselt. Oli tagatud ka turu stabiilsus. Tsunftiliikmed muretsesid üksteisele toorainet ja üksteise toodangule turgu. Hoolitseti ka õppevõimaluste ja ametialase väljaõppe eest. Õpiaastad olid pikad ja õpilastelt nõuti palju, seetõttu olid ka oskused väga head. Kuna käsitöö nõudis palju vaeva olid kõik tehtud asjad kvaliteetsed, vastupidavad ja ilusad. Tsunftikorralduses olid ettenähtud kindlad seisused ning meistriks tõusta oli üsna raske. Tsunft suutis tagada kõigile seisusekohase äraelamise. Oli ka ühiskassa. Linna seisukohalt oli tähtis, et tsunft kujutas ühtlasi sõjalist organisatsiooni ja ohu korral võis tsunft välja astuda iseseisva lahinguüksusena. Pühade ja tähtpäevade puhul toimusid kokkutulekud kus lõbusasti aega veedeti. See tähendab, et hoolitseti ka tsunftiliikmete meelelahutuse eest. Tsunftid olid kui seltskondlikud organisatsioonid
V. Ametnikkonnas: Üha rohkem ametnikke sai tööd. Tänu ametnikkonnale toimis absoluutne monarhia ka siis kui seaduslik valitseja valitsemisest kõrvale jäi. Sõjaväes: Loodi alaline sõjavägi, seati sisse sõjaväe kohustus, paranes väljaõppe. 3.Nimeta absolutismi tunnused. Kellele toetus absoluutne valitseja? V. Riigijuhil on piiramatu võim. Valitseja annab seadusi välja ainuisikuliselt. Tugev sõjavägi. Tugev majandus. Tugev ametkond. 4.Nimeta absolutismi aja seisused, millised olid nende õigused ja kohustused ? V. Vaimulikud, aadlikud, linnaelanikud ja maaelanikud. 5. Mida kujutab endast merkantilism miks see kujunes? V. Suur export väike import. Välismaa kaupade sissevedu pidid tõkestama kõrged kaitsetollid mis tõstsid sisseveetavate kaupade hinnad väga kõrgeks. 6. Seleta Prantsusmaa näitel lahti Louis XIV ütlus ,,Riik see olen mina". V. Ta arvas et ta oli saanud oma võimu otse jumalalt ja arvas et võis teha mis tahtis. 7
Itaaliale. Ta pidas end otseselt Rooma keisrite järeltulijaks ja nimetas end Lääne-Rooma keisriks. Ta oli sõjaliselt äärmiselt edukas, liidendas Frangi riigiga nii Saksamaa (Elbe jõeni), Põhja- Itaalia kui ka Lõuna-Prantsusmaa ning Madalmaad. Karolingide pärandiks peetakse Karl Suure riigi jagamist kolmeks erinevaks osaks, millest tekkisid hiljem Saksa-Rooma riik, Prantsuse kuningriik ja Itaalia kuningriik. Keskaegsed seisused: Vaimulikud, kelle ülesandeks oli palvetada ja kõigi inimeste hingeõnnistuse eest hoolt kanda; Feodaalid, kelle ülesandeks oli kõigi ühiskonnaliikmete kaitsmine; Talupojad, kelle ülesandeks oli vaimulikke ja feodaale oma tööga üleval pidada ning toita; Linnakodanikud, kes varustasid kõiki käsitöösaadustega ja ülemerekaupadega. Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused olid: a) uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke b) vajadus luua stabiilne võimusüsteem
raharenti). Tulutoovam kaubandus oli sakslaste käes. Räpasemad tööd olid eestlaste teha (näiteks: korstnapühkijad). Paremad tööd oli sakslaste kätes (kullassepad). Ühiskonnas jäi samaks külarahvastik, nendeks eestlased. Maakondades ega kihelkondades polnud samuti muutusi. Majanduslik ebavõrdsus, mis on alati olnud. Valitsesid rikkad inimesed. Makse pidi ikka maksma. Toimusid rahvakoosolekud, kus olid endiselt ka külavanemad. Muutustest: toimus talupoegade kihistumine, tekkisid seisused, malevad kadusid, koormised suurenesid, tekkis linnakodanike seltskond. Linnades jäid samaks turukohad, raadid, linnalised asulad, mis asusid kaubateede ristumiskohtadel. Tekkisid gildid, käsitööliste tsunftid, külad asendusid linnadega (sellel ajal oli 9 linna), suurem osa elanikest olid sakslased. Usuga seoses käidi endiselt hiiepuude juures annetamas, ohverdamas. Esivanemad uskusid endiselt loodusesse ning hingedesse. Samaks jäid muistsed pühapaigad, animistlik
Teine neist oli seisuste vaheline ebavõrdus. I ja II seisusel olid ainult õigused ning neil puudusid täielikult kohustused riigi ees. Samas asus III seisuse peal suur maksukoorem ning neil puudus ka sõnaõigus riigi asjades. Revolutsioonil oli palju nii positiivseid kui ka negatiivseid tulemusi. Positiivsetest tulemustest tooks välja need: tekkis vabariik ning kuninga absoluutne monarhia kaotati. Inimesi siiani ebavõrdustanud seisused kaotati, mis andis inimestele rohkem vabadust, talupojad said maaomanikeks. Samuti võttis Prantsusmaa vastu ,,Inimese kodaniku õiguse deklaratsiooni", mis väjendas inimeste võrdõiguslikkust. Inimesed hakkasid tunnustama oma rahvust. Negatiivseteks tahajärgedeks võib nimetada selle, et hakkas pihta massiline vägivallatsemine (Jakobiinide terror) ning hävitati massiliselt neid, kes polnud mingi teatud poliitika poolt. Kahjuks on Prantsuse revolutsioon ka olnud eeskujuks paljudele 20
16. Millega tegeles Maapäev? Arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisi, määrati maksud, astuti samme talurahva pagemise vastu jne. 17. Milliselt riigilt lähtus 15. sajandil ja 16. sajandi 1. poolel põhioht Vana - Liivimaale? Venemaalt 18. Missugune sündmus põhjustas oluliselt suuri muudatusi Vana - Liivimaa poliitilisel kaardil? Jüriöö ülestõus 19. Millised seisused osalesid Maapäeval? 1) Riia piiskop ja ülejäänud vaimulikud 2) Ordumeister koos orduametnikega 3) Vasallkondade esindajad, nende sea juhtivalt Harju-Viru omad 4) Riia, Tallinna ja Tartu esindajad. 20. Millised linnaõigused kehtisid Eesti ala linnades? Lüübeki linnaõigused ja Riia õigused (saadud omakorda Hamburgist) 21. Kes esindas maahärrat linnas? linnafoogt 22. Mis on skraa? On põhikiri 23. Mis on missa? Pidulik jumalateenistus 24
· Kuninga võim oli seadus, millele kõik pidid kuuletuma · Saadeti laiali seisusteorganid. 2.Mis on absolutism? · Absolutislikus riigis kuulus kogu võim ühele isikule 3.Miks kujunes absolutismiajastu ametnikkond peamiselt madalama päritoluga inimestest? · Sest neid sai usaldada ja nad olid truud. 4.Millised 3 seisust kujunesid välja absolutismi ajastu ühiskonnas? Too näiteid selle kohta, et seisused ei olnud võrdsed. · I seisus vaimulikkond · II seisus aadel · III seisus - kaupmehed, pankurid, advokaadid, arstid, ametnikud, käsitöölised, poodnikud, päevatöölised, teenijad, talupojad, maatöölised. · Näited : ................................................................................................ ...........................................................................................................
Suur Prantsuse Revolutsioon 1789. aasta 14. juulil algas Bastille´ vallutamisega Suur Prantsuse revolutsioon, kestes kuni 1799 aastani .Revolutsiooni peamisteks põhjusteks olid rahulolematus valitseva korra- absolutismiga, kriis majanduses, mis oli tingitud vananenud majanduspoliitikast ning toretsevast õukonnaelust, ja valgustusideede laialdasest levikust. Muutused, mis selle käigus toimusid on Prantsusmaa ajalukku sügava jälje jätnud mõjutades kogu Euroopat ja ka ülejäänud maailma. Üllad mõtted inimeste võrdsusest, vendlusest, vabadusest ja õiglusest levisid üle maailma ja tõukas rahvaid rahvuslikule ärkamisele. Tänu Revolutsioonile sai ka III seisu maaomanikuks ja aadlikud ja vaimulikud pidid hakkama maksma makse. Revolutsioon aitas kaasa valgusutsideede levimisele. Võeti kasutusele mitmeid asju mis kehtivad tänaseni ning talupojad ei pidanud enam tegema tööd aadliku jaoks. Revolutsiooni ajal oli terve Eur...
Prantsuse revolutsioon 14. juuni 1789-Revolutsiooni algus 1789. aastal tehti järgmiseid ümberkorraldusi:Rahvuskogu ehk Asutab kogu, Bastille vallutamine, seisused tühistati, kirikumaade riigistamine. ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" peamised põhimõtted olid kõigi inimeste võrdõiguslikkus ja vabadus. I põhiseadusega kehtestati Prantsusmaal piiratud monarhia. Seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule kogule, täidesaatev võim jäi kuningale. Seadusandliku Kogu kaks äärmust olid jakobiinid ja piiratud monarhia pooldajad. 1792.aasta augustis puhkes Pariisis väljaastumine. 22
raharenti). Tulutoovam kaubandus oli sakslaste käes. Räpasemad tööd olid eestlaste teha (näiteks: korstnapühkijad). Paremad tööd oli sakslaste kätes (kullassepad). Ühiskonnas jäi samaks külarahvastik, nendeks eestlased. Maakondades ega kihelkondades polnud samuti muutusi. Majanduslik ebavõrdsus, mis on alati olnud. Valitsesid rikkad inimesed. Makse pidi ikka maksma. Toimusid rahvakoosolekud, kus olid endiselt ka külavanemad. Muutustest: toimus talupoegade kihistumine, tekkisid seisused, malevad kadusid, koormised suurenesid, tekkis linnakodanike seltskond. Linnades jäid samaks turukohad, raadid, linnalised asulad, mis asusid kaubateede ristumiskohtadel. Tekkisid gildid, käsitööliste tsunftid, külad asendusid linnadega (sellel ajal oli 9 linna), suurem osa elanikest olid sakslased. Usuga seoses käidi endiselt hiiepuude juures annetamas, ohverdamas. Esivanemad uskusid endiselt loodusesse ning hingedesse. Samaks jäid muistsed pühapaigad, animistlik
rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavõim ning valgusajastu ideed põhjustasid riigis üha suuremat rahuolematust. Prantsuse revolutsioonil olid nii häid kui ka halbu külgi. Prantsuse revolutsiooni head küljed on monarhia kaotamine, mis tähendas et Prantsusmaal kukutati kuningvõim ja kuningas Louis XVI hukati rahva ees ning loodi vabariik. Feodaalkorra hävimine tähendas, et kaotati ära seisused, mis tõid rahvale rohkem vabadust ja natuke vähem kohustusi. Ameerika eeskujul võttis ka Prantsusmaa vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni," see väljendas inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust, paljud euroopa riigis algul laitsid maha selle aga hiljem võtsid üle. Inimestele andis ka kindlust eraomandi puutumatus, kus seadus nägi ette, et eraomand on puutumatu ja kellelgi pole õigust
kirikulõhe (raskol) nikoni usupuhastus jagati kaheks Prikaasid-ametkonnad Maakogu- seisuslik esindus Millega läksid Venemaa ajalukku: Boris Godunov-tappis dimitri, et saada võimule Vale-Dmitri-väitis end olevat kadunud dimitri, tegelikult oli poolakas Mihhail Romanov-pani aluse romanovite dünastiale Nikon-usupuhastus Kuidas muutsid Peeter I reformid Venemaal: a) valitsemiskorraldust-võttis keisri nime b) seisuste süsteemi Lõi teenisusastmete tabeli, kus kõik seisused jagunesid 14 astmeks. c) halduskorraldust , 8 kubermangu, 10 kohturingkonda d) sõjaväekorraldust- streletside armeealaline sõjavägi, laevastiku ehitus. Kuidas muutsid Peeter I reformid Venemaal: a) elulaadi-euroopalik elulaad, peterburi rajamine, riietuse muutumine euroopalikuks. b) maksukorraldust- Pea rahasüsteem-kõik maksavad c) kirikukorraldust - Riik muutus ilmalikumaks, patriarhi koht eemaldati, loodi Püha Sinal, mis oli ilmalik kolleegium
aastast. Ehkki otsiti veel ka teisi teid, pidi kuningas 1788. aastal tunnistama, et teist teed ei ole ning kuulutas välja, et generaalstaadid tulevad kokku 1789. aasta mais. Maikuus kogunenud generaalstaatidel oli seisuste vahel algusest peale suuri lahkhelisid ning kolmas seisus otsustas selleks, et vältida reformide läbikukkumist ning murda vana kord, end ainsaks rahva esinduseks kuulutada. See otsus sündis peale seda, kui kuningas ja teised seisused olid üpris selgelt mõista andnud, et mingeid suuri muudatusi ei tohiks tulla ning põhiline oleks ikkagi vaid maksude kinnitamine. Seetõttu otsustas kolmas seisus end 17. juunil kuulutada Rahvuskoguks ning kutsuda teisi seisuseid enesega ühinema. Puhkes võitlus senise korra säilitamist taotleva vanameelse aadelkonna osa ja uuendusmeelsete jõudude vahel. Et rahva sümpaatia oli täielikult reformaatorite poolel, enamik saadikuist toetas uuendusi ning kuningas ei tahtnud
abiellumine, viimne võidmine, armulaud, ordinatsioon (preestriks pühitsemine) mida võis läbi viia ainult preester ning mis pidid usklikutele edasi andma Jumala armu. Vaimulike vagadust rõhutati riietusega. Pea aeti paljaks (tonsuur), selle kaudu omandati pühitsemisvõim (ordinatsioon). Vaimulike juurdekasv ja kasvatus Kristluse järgi pidid kõik inimesed maapeal olema võrdsed, aga seda nad polnud. Seoses feodaalkorraga kujunesid seisused veel eriti välja. Seisused olid seoses ka vaimulikega. Kuna vaimulikud ei tohtinud abielluda ei saanud nad ka lapsi. Seega selleks, et vaimulike seisus ei väheneks said feodaalide poegadest kõrgemad vaimulikud ja talupoegade poegadest madalamad vaimulikud. Nad õppisid selleks pedagoogide käe all. Keskaegse hariduse eesmärk oli täiesti teine võrreldes antiiksega. See tähendas eelkõige õpetada hirmu tundma. Keskajal pidasid pedagoogid hädavajalikuks organiseerida õppimise esimene etapp väga suures
1219-1220 a saabusid taanlased tallinna alla ja alistasid eestlased,toimus võiduristimine,rootslased vallutasid lihula kuid eestlased vallutasid selle tagasi. Eestlaste kaotuse põhjused sakslastel parem relvastus,rüütlid elukutselised sõjamehed,puudus korralik koostöö maakondade vahel,vallutajaid toetasid kaupmehed,katoliku kirik ja ordu. 7. Vana-Liivimaa riigid: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. Seisused. Maapäev. Vana- Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. Jüriöö ülestõus, selle põhjused ja tagajärjed. Õpik lk. 90-119 Liivimaa jagunes mitmeks väikseks riigiks P-Eesti Taani võimu all,Saksa ordu Liivimaa valdused,Tartu piiskopkond,Saare-Lääne piiskopkond. Seisused Rüütelvennad(vormiriietus valge mantel musta ristiga),poolvennad (käsitöölised-pagarid,sepad jm),preestervennad(toimetasid vajalikke kiriklikke kombetalitusi).Maapäev-otsus asuda Eesti
Samas pidid kõik aadlikud olema kohustuslikus korras sõjaväes ning Peetri ajal oli see kohustus eluaegne. 2. Agressiivne välispoliitika 3. Aktiivne koloniaalpoliitika 4. Panslavism II LOENG // 21.10.08 SEISUSLIK VENEMAA Ühiskond jaguneb erinevateks ühiskonna gruppideks, mida nimetatakse seisusteks või klassideks. Kallsid on omased industriaalühiskonnale ja seisused sellele eelnevale ajale. Seisust võivad iseloomustada järgmised tunnused: · igal seisusel on erilised õigused ja sotsiaalsed funktsioonid, mis on juriidiliselt fikseeritud seadustes. · seisuslikud õigused antakse edasi pärandi korras ehk need omandatakse sündides. · seisuste esindajad on ühinenud seisuslikesse organisatsioonidesse või korporatsioonidesse. · seisustele on tavaliselt omane spetsiifiline mentaliteet ja ühiskondlik teadvus.
kuningas oma valdused müüa,harjulased alustasid 1343. relvastatud mässu,põletasid mõisaid ja kirikuid, tapsid kõik kättesattunud sakslased ja valisid seejärel endi hulgast 4 kuningat.Ordumeister kellega peeti läbirääkimisis , käsitles kuningaid kui kurjategijaid,puhkesrelvakokkupõrge ja eestlased tapeti.domeen-maaisand,tulud milest maaisand kattis riigivalitsemise kulud ja isiklikud väljaminekud..Lään-vasallidele kuuluv maa-ala.Talupoja seisused:1)adrikud e. Adratalupojad 2)üksjalad 3)vabatalupojad 4)maavabad 5) vabadikud 6)sulased,teenijad 7)trääl e.ori. Kalmari unioon-koondundu Taani,Rootsi, Norra kuninganna Margarete juhtimisel.Krevo unioon 1385a.-lõunas võttis Leedu vastu ristiusu ja liitus Poolaga.14 alevikku:Helme,Kastre e . Kavastu, Keila, Kirumpää, Koluvere,Kuressaare,Laiuse,Lihula,Otepää,Pirita,Põltsamaa,Valga,Vastseliina ja Viru-Nigala.
Keskaeg 476-1492 Termin tuli kasutusele 18. sajandil Itaalia uushumanistide poolt. Euroopa keskaja algus: 476, Lääne-Rooma lagunemine. Euroopa keskaja lõpp: 1492, Kolumbus avastas Ameerika. Eesti keskaja algus: 1227, muistne vabadussõja lõpp. Eesti keskaja lõpp: 1583, Liivi sõja lõpp. Keskaja jagunemine: Varakeskaeg 5-11 Kõrgkeskaeg 11-14 Hiliskeskaeg 15 lõpp Mõisted: 7 vabat kunsti on keskajal välja kujunenud hariduskompleks, mille juured on juba antiikriigis. Aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika, grammatika, retoorika, dialektika. Dualism võitlus hea ja halva vahel. Skolastika keskaegne filosoofia, mille eesmärgiks oli hästi jumalaid tundmaõppida. Nad uurisid piiblit ning Vana-Kreeka raamatuid. Nad tõestasid piiblit, võrreldes allikaid. Skolastikud olid põhiliselt mungad. Kuulsaim skolastik on Aquino Thomas. Pärispatt ehk algpatt on inimese kaasasündinud rikutus või patusus. Rüütel rüütliseisus kujunes 10.-11.saj...
Suurbritannia sõda mõjuvõim kasvas. (1756 1763) Prantsusmaa revolutsioon Revolutsiooni põhjused: 1) Majanduskriis Prantsusmaal Riigikassa oli vahenditest tühi, kuna raha oli kulutatud. 2) Kolmas seisus Prantsusmaal ei olnud rahul poliitiliste õiguste puudumisega ning I ja II seisuse dominieerimisega. 3) Prantsuse valimisvorm oli vanamoodne absoluutne monarhia. Kritiseeriti valgustusajastut. Prantsusmaa seisused enne revolutsiooni Vaimulikud I seisus. Aadlikud, mantliaadel II seisus. käsitöömeistrid, sellid töölised, teenijad. Suurkodanlus ja kõrgharitlased III seisus. talupojad, väiksekaupmehed, intelligentsi madalamad kihid III seisus. · Kuningas kutsus kokku 1789a. generaalstaadid maksude kehtestamiseks. 1789. juulisündmus 1) Munitsipaliteedid 2) Pariisi Kommuun 3) Agraarseadusandlus 4) Isiklikud eesõigused 5) Kirikumaade võõrandamine
Parem ei olnud olukord ka Nõukogude liidus, kus tavalise inimese elul ei olnud mingit väärtust. Leningradi blokaad oli praeguse Peterburi piiramine Saksa sõjaväe poolt, mis sai alguse 1941 ja lõppes alles 1944. Kuna evakueerimine oli halvasti korraldatud, jäi enamik linnarahvast linna ja Nõukogude liit varustas neid ainult Laadoga järve kaudu. See, mida neile transporditi ei olnud kaugeltki piisav, ja üle miljoni inimese suri näljahätta. Samas, on teada, et linna jäänud kõrgemast seisused perekonnad said paremat sööki kui need, kes olid tavalised lihttöölised. On kindlaks tehtud, et 1942. aastal anti paar nädalat söögipoolist ainult sõjaväelastele. Teised pidid söönuks saama rottidest, koduloomades ja isegi kaasinimestest. Ebainimlikku kohtlemist leidub ka neis riikides, mida kutsutakse niiöelda ,,headeks" riikides. Näiteks kõige demokraatlikum riik maailmas otsustas sõja lõpetada Hiroshima ja Nagasaki tuumapommitamisega. Ka see otsus ei saanud tulla ei kuskilt
Konsulaat- Prantsusmaa valitsus 1799-1804 • 9. novembril 1799 Napoleoni väed hõivavad Seadusndliku Korpuse hoone • Saadikud otsustavad sõjaväe survel saata direktoorium laiali • Täidesaatevvõim läheb kolmele konsulile • Esimene konsul on Napoleon • 1802- Napoleon kuulutatakse eluaegseks konsuliks • 1804- Napoleon kroonitakse keisriks • Revolutsiooni lõpp Prantsuse revolutsiooni tähtsus, tagajärjed. • Vana korra hävitamine, seisused ja feodaalsed igandid kaotati • Valgustusideede levik • Kiriku osatähtsuse vähenemine, ilmalikud toimingud • Usuvabadus, sõna-, trüki- ja koosolekute vabadus • Uus mood, suhtlemisstiil (sina, kodanik) • „ Vabadus, võrdsus, vendlus!“; kodanike võrdõiguslikkus • Uus ajaarvamine, mõõdud, kaalud (meeter, kilogramm) • Kunstimuuseum rahvale (Louvre), rahvusarhiiv, avalikud raamatukogud • Ühiskonna politiseerumine, inimesed on poliitiliselt aktiivsed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
