Rooma ajalugu (1)

Rooma ajalugu konspekt nr. 1
Rooma ajalugu
Tähtsad aastaarvud Rooma tekkimisest keisririigi tekkimiseni:

• 8.-6. sajand eKr – etruskide ülemvõim Itaalia kesk- ja põhja osas
  
• 753 eKr – Rooma linna legendaarne asutamine
  
• 753-510 eKr – Kuningate aeg Roomas
  
• 510-133 eKr – Rooma vabariik
  
• 133-30 eKr – Vabariigi languse ja kodusõdade ajajärk
  

• 387 eKr – gallid Roomas
  
• 328-290 eKr – roomlaste sõjad samniitidega
  
• 287 eKr – võrdsustati patriitsid ja plebeid
  
• 265 eKr – Kogu Itaalia langes Rooma võimu alla
  
• 264-261 eKr – I Puunia sõda
  
• 218-201 eKr – II Puunia sõda
  
• 149-146 eKr – III Puunia sõda
  
• 146 eKr – Kreeka langes Rooma võimu alla
  
• 133/123 eKr – vendade Gracchuste reformid
  
• 110-90 eKr – Mariuse sõjaväereformid
  
• 89 eKr – Rooma kodakondsus kõigile itaallastele
  
• 74-71 eKr – Spartacuse ülestõus
  
• 60 eKr – triumviraat ( Caesar , Pompeius , Crassus)
  
• 58-51 eKr – Caesar vallutab Gallia
  
• 45-44 eKr – Caesari diktatuur, Caesari surm
  
• 31-30 eKr – kodusõda Antoniuse ja Octavianuse vahel. Octavianus saab riigi ainuvalitsejaks
  

Algul Itaalias palju rahvaid, olulisemad olid etruskid , latiinid, samniidid ning kreeklased (linnad Tarentum ja Sürakuusa).
Etruskid
Tundmatut päritolu (arvatavasti Lähis-Idast). Võtsid üle kreeka kirja ja kohandasid endale (meie loeme, aga aru ei saa). Meresõitjad, kreeklaste ja foiniiklaste konkurendid. 12 suuremat linnriiki ja hulk pisikesi, mis moodustasid lõdvalt seotud liidu. Seinamaalingud hauakambrites kujutavad kreeklaste omale sarnanevat ühiskonna ja elukorraldust. Palju jumalaid, usk hauatagusesse (heasse) ellu, professionaalne ennustuskunst . Edendasid linnaelu ja kaubandust Itaalias. Algul Rooma kuningad etruskid, hiljem langesid ise Rooma võimu alla.
Rooma tekkimine
Rooma Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas tasasel soisel alal u 25 km merest. Rajate seitsmele künkale (tähtsamad Palatium (asusid valitsejate paleed) ja Kapitoolium (asus linnus)). Küngastevaheline soo kuivendati -> turg ( foorum ). Romuluse ja Remuse legend. Roomat olevat alguses valitsenud 7 kuningat, laienes tasapisi Tiberi suudmeni, kuhu rajati Ostia sadam. 510 eKr – ülestõus viimase etruskist kuninga Tarquinu Superbuse vastu, tekkis vabariik.
Rooma ühiskond
Algul rahvakoosolekul kinnitatud kuningas, valitses koos senatiga. Kodanikkond jagunes sugukondadeks ja perekondadeks ( genus ja familia). Klient – vaene kodanik, kes andis ennast rikka kaaskodaniku patrooni kaitse alla, sai temalt kasutamiseks maad ja pidi talle koormisi kandma ning sõjaretkedel käima. Kõige vaesemad õigustest/kohustustest ilma, nende ainus varandus lapsed (proles -> nimetus proletaarid). Inimeses hinnati vaprust ning kohuse täitmist (vrd. Sparta ).
Rooma vabariik
Riiki nimetasid ise ühiskondlik/avalik asi – Res Publica . Riigi eesotsas senat (amet eluaegne, valiti patriitside, hiljem nobiliteedi hulgast u. 100-600 inimest, kes varem olnud magistraadi ametis). Magistraadid – Rooma ametnikud, kollegiaalsed, rahvakoosolekul 1 aastaks korraga. Tähtsamad nendest olid konsulid (2 tk, sõjaväe juhatajad), preetorid (2 tk, kohtumõistjad), tsensorid (kodanike loendus, senaatorite nimekirjad, kõlbluse järelvalve), diktaator (ajutine ainuvalitseja ohu korral. amet 6 kuuks), rahvatribuunid – plebeide esindajad, võisid panna otsustele veto. Rahvakoosolekutel teatud elamispiirkonnal või sõjaväeosal 1 hääl, ainult jah või ei hääletus.
Patriitsid ja Plebeid
Patriitsid – põlistest suguvõsadest pärinevad inimesed Rooma vabariigis, kes olid tavaliselt ka jõukad suurmaaomanikud. Vabariigi alguses tohtisid ainsatena kanda riigiameteid ning olla preestrid ja juristid. (vrd. Kreeka aristokraatia)
Plebeid – Rooma kodanike enamus, kes ei kuulunud patriitside hulka. Tohtisid hääletada rahvakoosolekul.
Pidevad vastuolud, tasapisi plebeidele rohkem õigusi ( rahvatribuun , 450 eKr – 12 tahvli seadused) 287 eKr seisused võrdsustati (Rooma rahvas – populus Romanus)
Tähtsamad sündmused
387 eKr Gallid rüüstavad Rooma, saavad suure lunaraha. „Häda võidetuile“ („vae victis “) ja „Haned päästsid Rooma“. Seejärel sõjad samniitide ja Kreeka linnriikidega – Rooma sõjaväe ümberkorraldused (loodi raskejalavägi, ratsavägi, leegion ) tagavad edu, allutati kogu Itaalia (a.-ks 265 eKr). Kartaago (lad. Punia) Aafrika põhjarannikul tänapäeva Tuneesias. 3 sõda. I – meresõda Sitsiilia ja Sardiinia ja Korsika pärast. Roomlased loovad mereväe, sõdivad maasõda merel ja võidavad. II – Hannibali sõjaretk Itaaliasse, Cannae lahingus võitis roomlasi. Roomlased Aafrikasse -> Hannibal järgi, et Kartaagot kaitsta – sai Catolt hävtavalt lüüa ja kaotas kõik valdused. III – Rooma piiras Kartaago ümber ja hävitas täielikult. Samal ajal vallutati idas Kreeka ja Makedoonia ning 133 eKr päriti Pergamoni kuningriik (testamendiga).
Võõrastes maades
„ Divide et impera“ (lad. jaga ja valitse) põhimõte – iga vastasega eraldi diplomaatia . Põhiline oli, et maksaks makse, muu jääti tähelepanuta. Rajati kolooniaid – Rooma kodanikega asustatud sõjalised tugipunktid vallutatud aladel. Osa linnu munitsiipiumid – säilitasid omavalitsuse, rahvale Rooma kodakondsus. Liitlased – pidid toetama sõjaväega, mitte maksma makse (enamik Itaalia linnadest). Itaaliast väljaspool vallutatud alad – provintsid , mille eesotsas asehaldur.
Vallutuste tagajärjed
Kasvas kaubandus. Roomast Vahemeremaade keskus. talupoegade laostumine -> linnad täituvad proletaaridest, orjanduse areng -> latifundiumid. Vennad Tiberius ja Gaius Gracchus proovisid vaestele maad anda, kuid hukutati.
Rooma perekond
Roomas oli tegemist patriarhaalse suurperega (familia). Perekonnapeaks oli isa, kellel oli teiste pereliikmete üle piiramatu võim (võis ka soovi korral tappa, kuid see oli taunitud ). Selline olukord kestis isa surmani, mille järel tema pojad iseseisvusid ning neist said omakorda perekonnapead ( pater ). Naistel puudusid küll poliitilised õigused, kuid neid austati märksa rohkem kui kreeklaste abikaasasid. Roomas oli abielu, abielutruudus (ka mehe poolne) märksa enam hinnas kui Kreekas. Naine osales mehe kõrval avalikus elus (visiidid, külaliste vastuvõtmine) ning tegeles ka majapidamise korraldamisega. Abielu sõlmiti tavaliselt 20-40 aastates mehe ning vaevalt murdeeast väljunud neiu vahel ning abielulepinguga läks neiu oma isa eestkoste alt oma mehe (või selle isa või vanaisa) eestkoste alla.
Rooma sõjavägi
Rooma sõjaväe põhiüksuseks oli leegion (5000 meest, hilisemal ajal 4500 ja impeeriumi lõpus 7000 meest). Leegion jagunes maniipuliteks ning tsentuuriateks (1 tsentuuria = 100 meest), hilisemal ajal kohortideks ning tsentuuriateks. Enamus ajast oli Roomal 25 leegionit tegevteenistuses.
753 eKr – 100 eKr
Moodustati kodanikest ja talupoegadest
Sobis lähemate maa-alade vallutamiseks, kasutamine kaugemate maa-alade vallutamisel viis talupoegade vaesumiseni
u.100 eKr – 300 pKr
Moodustati palgasõdureist (peamiselt linnade proletaarid), kes said osa saagist ning pikaajalise teenistuse järel riigilt tüki maad, mida harida
Efektiivne sõjavägi vallutustegevuseks – saagiahnus pani paremini sõdima
u. 300 – 476 pKr
Suurem osa sõjaväest moodustasid välismaalastest palgasõdurid, peamiselt germaanlased
Viitas Rooma riigi nõrgenemisele ning tsivilisatsiooni allakäigule.
Rooma eluolu
riided:
tuunika – sama, mis kreeklaste kitoon
tooga – sama, mis kreeklaste himation
vaeste tavaline eine koosnes leivast ja jahupudrust
rikaste menüüs olid tavalised erinevad lihatoidud. Rikas sõi tavaliselt 3 korda päevas ning toidukord algas munaga ning lõppes puuviljadega, keskseks oli lihapraad. lad. ab ovo – ’alates munast’ st. algusest peale
joogiks oli veega lahjendatud vein.
Naiste puhul oli keisririigi ajal tavaks uhkete soengute tegemine. Levisid parukad, mida vahetati mõnikord mitu korda päevas.
termid – Rooma saunad , kuid sisuliselt oli tegemist spaadega, tervisekeskustega, kus olid paljud saunaruumid, basseinid, massažiruumid ning kus pakuti ka erootilisi teenuseid, samuti oli termides raamatukagud ning seal peeti tihti ka kõnesid.
Rooma suurim hipodroom oli Circus Maximus (’suur ring’) ja suurim amfiteater Colosseum
Orjandus
Levis Lääne-Roomas, idaprovintsides tunduvalt vähem. Ehkki leiti, et vaba inimene teeb paremini tööd, siis on orja ikkagi odavam üleval pidada. Orje kasutati kõikides elu valdkondades alates õpetajatest (võrreldav tänapäeva lapsehoidja , õpetaja, ülikooli õppejõuga) kuni gladiaatoriteni (võitlesid omavahel, surm üpris kindel). Omanik võis orjaga teha, mida tahtis – vabaks laskmisest tapmiseni. Vabaks laskmine ei olnud harv juhus, seda võis teha tasu eest, kuid ka heast südamest.
Jumalad
Roomlased võtsid üle kreeklaste jumalate panteoni, andes neile oma nimed. Kui kreeklastel olid kõige tähtsamad ja armastatumad jumalad Zeus , Athena , Appollon ja Demeter , siis Roomlased hindasid Jupiteri kõrval hoopis Marsi, Vestat ja Saturnust.
Kreeka nimetus
Rooma nimetus
Zeus
Jupiter
Hera
Juno
Athena
Minerva
Demeter
Ceres
Aphrodite
Venus
Hestia (kodukoldejumalanna)
Vesta
Poseidon
Neptunus
Ares
Mars
Hephaistos
Vulcanus
Kreeka nimetus
Rooma nimetus
Appollon
Appollo
Artemis
Diana
Dionysos
Bacchus
Hermes
Mercurius
Hades
Pluton
Kronos (Zeusi isa, kelle Zeus võimult tõukas)
Saturnus
Janus – Rooma väheseid algupäraseid jumalaid. Kahe vastassuunas vaatava näoga. uste, piiride, alguse ja lõpu jumal, sõjajumal. Tema järgi sai nime Jaanuari kuu
geenius – maokujuline vaim, kes kaitses abielu ja edendas soojätkamist
laarid – esivanemate hinged, kellel oli majas oma nurk, kus seisid nende kujud ja kus neile ohverdati
nuumen – est ’hing’ või ’vägi’. Viide iidsele animistlikule (loodust hingestavale) usundile, milles usuti , et igal asjal, taimel, putukal, loomal jne on oma hing. Igal kivil või puul (jne) oli oma nuumen
Ligikaudu 30 a pKr hakkas levima kristlus . Alguses levis kristlus eelkõige linnakehvistu hulgas, kuna neile meeldisid kristluse ideed võrdsusest ning paradiisist peale surma. Kõrgklassi seas levisid sellel ajal Lähis-Idast pärinevad müstilised kultused Magna Mater (’suur ema’), milles austati Kybelet ja Adonist (sama mis Ištar ja Tammuz või Isis ja Osiris), samuti sõjameeste jumala Mitra (vana Babüloonia peajumal Mithra) kultus. Alates Augustusest hakati jumalaks kuulutama ka surnud keisreid.
Kristlaste range monoteism (ainujumalakummardamine) kutsus esile vaenu nende vastu ning see tõi kaasa repressioone (vägivallategusid) kristlaste vastu (kividega surnuks loopimisest avalikel mängudel metsloomade ette heitmiseni). umbes 2.-4. sajandil omandas kristlus tänapäevani käibel oleva dogmaatika (pärispatt, taevas ja põrgu, puhastustuli , võimalus pääseda uskudes Kristusse ja käies kirikus jne)
Rooma riigi lõpp:
395 lagunes kaheks – Ida-Rooma keisririik ja Lääne-Rooma keisririik
Lääne-Rooma (lääneprovintsid)
valdkond
Ida-Rooma (idaprovintsid)
Juba alguses väiksem kui idas ning vähenes aina (taudid, väike sündivus)
Rahvastik
Tihe ning tänu oma suurusele taastus kiiresti ka pärast taude
Seoses riigi allakäiguga hakkas kiratsema. levinud vaid Vahemerekaubandus, sisemaal tunduvalt väiksem
Kaubandus
Asus Aasia ja Euroopa vahel, seega arenenud vahenduskaubandus, tänu väga vanale tsivilisatsiooni traditsioonile tihedad kaubateed ka sisemaal
Valdavalt roomlaste loodud ning seega roomapärased ja korrapärase põhiplaaniga. Kõrgkihil iseloomulik elada maal mõisates, seega linnades valdavalt käsitöölised ja vaesed. Suured linnad vaid Vahemere ääres. Iseloomulik suurte piirikindluste kujunemine linnadeks (nt tänapäeva Viin , Köln)
Linnad
Suured, vanad ning orientaalsed ( idamaised ) või kreekapärased. Rikkad ja hästi kindlustatud. Kõrgkiht elas linnas.
Ladina keel
Keel
Kreeka keel
Valdavalt orjatööl põhinevad latifundiumid (suurmajapidamised), mis olid alguses monokultuursed (elatusid ühe põllukultuuri kasvatamisest), hiljem tehti seal kõike, mida seal eluks vaja oli.
Hilise keisririigi ajal peamisteks maaharijateks koloonid (suurmaaomanike sõltlased, kes ei tohtinud maalt lahkuda)
Maaharimine
Peamiselt vabad väiketalupojad
Aina rohkem hakkas koosnema germaani palgasõduritest (barbariseerus)
Sõjavägi
Koosnes nii kodu- kui välismaistest palgasõduritest.
476 – germaani palgasõdurite pealik, keisri ihukaitseväe ülem Odoaker tappis viimase roomlasest Lääne-Rooma riigi keisri ning kuulutas ennast Lääne-Rooma keisriks, seda ei tunnustanud keegi ning peagi tapeti ka tema ise.
KÕIGE TÄHTSAM VANA-ROOMA RIIGI KOHTA
Vana-Rooma riigi piirides valitses aastasadu rahu ja turvalisus ning kõrge elatustase, milleni Lääne-Euroopas jõuti uuesti alles 1850ndatel aastatel, Eestis jõuti võrreldava olukorrani u. 1910 -1925. Seega jäi Rooma riik meelde tuhandeaastase rahuriigina, kus oli hea elada ning see oli olukord, mille poole keskaegne Euroopa püüdles kogu keskaja jooksul.
5