Nad olid väga head meresõitjad, metallitööd, ehituskunst, ennustuskunst olid nende peamised tegevusalad. Nad ennustasid ohverdatud loomade siseelundite järgi, linnude lennu järgi. Nende päritolu ei ole teada. Nad olid Itaalia võimsaim rahvas 7-6 saj. eKr. Nende hiilgeaeg langeb 6 saj lõpus, kuna etruski valitseja aeti roomast minema. Rooma linn: Tekkis Kesk- Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Kapitoolium- küngas, kuhu rajati kindlusehitis, Kreeka akropol. Ostia sadam- Rooma sadamalinn Ostia, seal oli palju odavaid puust, kivist tehtud üürimajad vaesemate majutamiseks. Foorum- turuplats 2.Rooma linna Tekkimine: Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus.753 ekr, aga seda ei saa mingil juhul võtta tõena, sest hilisemad Rooma ajaloolased dateerisid selle, see on ka roomlaste ajaarvamise algus. Roomat olevat valitsenud(753-509eKr) 7 kuningat ning peale viimase kukutamist rajati vabariik, sellel ajal kujunes välja varase Rooma ühiskonna põhijooned
Lacium-maakond Itaalia keskosas, kus hakkas VIII saj eKr esile kerkima Rooma linn. Etruskid Itaalia loodeosas Etruurias elanud rahvas, kelle hiilgeaeg oli VII-VI saj eKr. Nad kujundasid oma tähestiku kreeka alfabeedi põhjal ning nende kultuuri mõjutasid nii kreeklased kui foiniiklased. Etruskid olid väga head meresõitjad, neil oli kõrgeltarenenud metallitöötlemine ning ehituskunst. Etruskid said kuulsaks ka jumalike ennete tõlgendamise kunstiga ning nad pöörasid suurt tähelepanu elule pärast surma. Rooma linna teke: Tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe
1. Jumalad: Jupiter-Zeus, Mars-Ares, Juno-Hera, Poseidon-Neptunus, Hades-Pluto, Ceres-Demeter, Prosepina-Persephone, Minerva- Athena, Apollo-Apollon, Diana-Artemis, Mercurius-Hermes, Venus- Aphrodite, Bacchus-Dionysos, Saturnus-Kronos, Vesta-Hestia. 2. Isikud: Peetrus ja Paulus- Kristluse levitajad, Peetrus oli esimene Rooma piiskop. Titus Livius- tuntuim ajaloolane Vergilius- kirjanik ``Aeneis`` Cicero- rooma üks silmapaistvamaid riigimehi, kõnemees Octavianus ehk Augustus- keiser Romulus- pärimuse järgi rooma linna rajaja. Romulus ja Remus Nero- keiser, julm Traianus- keiser, suurim ulatus Roomal Caesar ja Pompeius, Antonius, Lepidus, Crassus. Diocletianus- sisekorra ja piiride taastamine,, sõjaväe tugevdamine, senat kaotab tähtsuse, kristlaste tagakiusamine. Constatinus 306-337, pooldas ristiusku, 313 legaliseeriti ristiusk. 3. Mõisted: Puunia sõda- sõjad Rooma ja Kartaago vahel, 3 sõda
pidid nad aina rohkem piire kaitsma ja nii tekkis piirikaitsevöönd limes Romanus (ld k "Rooma piir"). Peamine väeüksus oli leegion (5000 in) raskerelvastusega jalaväelased. Malelaua üksused. Riiklik korraldus keisririigi ajal Loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumisest, riigi juhtimine koondus keisri kätte. Senat oli valitseja nõuandja ja magistraadid viisid otsuseid ellu. Senatisse tõusid Itaalia aristokraatia esindajad. Munitsiipiumi staatus linnades: elanikud said Rooma kodakondsuse, kuid linn säilitas kohaliku omavalitsuse Majanduse arengu ja romaniseerumise ulatuse poolest jagunesid provintsid kahte suurde rühma: Idaprovintsid (Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus) jõukad alad juba enne roomlasi, eksportisid käsitöötooteid, luksuskaupu. Kreeka keel. Lääneprovintsid (Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia) tsivilisatsioon oli alles tekkimas. Algusest peale roomalikud. Põllumajanduslik üldilme. Rooma õigus
Itaalia geograafilised olud ja rahvastik: Itaalia on vähem mägine kui Kreeka.Rannajoon pole nii palju liigendatud kui Kreekas.Kesk-ja lõunaosa asustasid itaalikud. Kesk-Itaalias elasid latiinid Etruskid-käisid läbi foiniiklastega ja kreeklastega. Olid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, ehitusmeistrid ja metallitöötlejad.. Rajasid linnu,ehitasid teid. Uskusid paljusid jumalaid, tähtsal kohal usk surmajärgsesse ellu. Ennustuskunst. Rooma linna tekkimine: Rooma asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul, kus tollal oli Latiumi maakond. Arheoloogilise materjali järgi oli moodustunud ühtne asula, mida võib juba pidada linnaks.Küngastevahelisse orgu rajati turuplats-foorum-järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Pärimuse järgi oli Rooma linna rajaja Romulus. Roomlased kinnitasid ,et linn on rajatud 21 aprill 753 eKr. Rooma varane ühiskond: Eesotsas rahvakoosolekul kinnitatud kuningas. Valitses koos senatiga.
Eripärad: liigendamata rannajoon, peamised ühendusteed mööda maismaad, põlluharimiseks sobiv maa. Rahvad: Itaalikud (latiinid, sabiinid, samniidid); Etruskid, arvati et aasia hõimud või Itaalia põliselanikud (p-osa) -> 12 linnriiki, kaubandus, meresõit, käsitöö, põld, metall. Segu Kreekast ja Foiniikiast (tähestik, ehitus, kaubandus), usk surmajärgsusesse; Kreeklased (l-osa, Sitsiilia), linn Sürakuusa. Rooma-21.aprill 753 eKr, tegelt 10-7 saj eKr, Romulus I kunn I etapp- kuningate aeg (7) 753-510. Varane riik-kuningas (senat), kodanikud (sugukonnad, pered). Nimetraditsioon- eesnimi isa või laste arv(Gaius), sugukond (Julius), lisanimi Caesar. Sõjavägi-jõukad ratsanikud, keskmikud erinevate relvadega, vaesed sõjakohustustest vabad (proletaanid). Seisused: senaatorid (aristrokaatia, punane lint, tooga), ratsanikud (kaulevad, patroonid), lihtrahvas (proletaanid), kliendid (vaesed, teenisid patroone), orjad (kõnelevad tööriistad). Valitsemine: vallutatud aladest vä
KUNINGATE AEG (8. Saj. 510 eKr) VABARIIGI PERIOOD (510 eKr 30 eKr) KEISRIRIIGI AEG (30 eKr 476 pKr) ETRUSKID asusid Appeniinidel enne itaalikuid, nende keele ja päritolu kohta ei teata palju, nad olid valitsev rahvas I at. Nad olid head meresõitjad ja piraadid. Nende käsitöö oli kõrgelt arenenud. KUNINGATE ajal oli esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat. Viimased 3 kuningat olid etruskid ja nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510 eKr kukutati viimane kuningas. Kehtestati vabariik. PATRIITSID olid rikkad, PLEBEID olid tavakad. Nende vahel oli pidev pinge, kelle vahel oli kliendi ja patrooni suhe. PATROON oli rikas, kes andis tüki maast vaesemale, ta kaitses KLIENTI, aga viimane pidi talle ustav olema. PROLETAARID olid vaene rahvas, kes olid ilma maata. RAHVATRIBUUNID olid spetsiaalsed ametnikud, kes võisid keelustada senati ja riigiametnike iga otsuse, mis kahjusat plebeide huve. 12
Vana-Rooma. Vana-Kreekaks nimetatakse tsivilisatsiooni, mis tekkis umbes 2000 a eKr Balkani poolsaarel ja Kreeta saarel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Vana-Rooma riik tekkis 753 a eKr Rooma linnas ja levis peagi üle kogu Itaalia. KREEKA Sarnasused ROOMA Kõrged mäed-liiklus Paiknevad Vahemeres, Üks mäestik- Apenniini, mäed kreeka sees takistatud, liiklus mäed, mäestikud, madalamad,ei takista liiklust,liiklus maismaati, meritsi, Vahemere idaosa, sadamad, sõjad, saarte vahemere lääneosa,saari vähem: saari rohkem,Ateena olemasolu, kreeklased Korsika,Sardiinia, Sitsiilia. 1)Tiberi jõgi-selle
Kõik kommentaarid