Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 35 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-04-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
luuavarrevabrik
Õppematerjali autor
Keskaegsed rõivad Referaat 2007 Rõivastus Keskaegne linnapilt oli ääretult kirju. Rõivad olenesid seisusest, elukutsest, traditsioonidest ja muidugi ka moest. Samas muutus mood väga aeglaselt, nii et tütrel sobis kanda ema rõivaid, ilma et peaks muretsema moest mahajäämise pärast. Feodaalidele tegi meelehärmi linnakodanike (eriti naiste) uhkeldav riietus, mis varjutas aadlimeeste ja nende naiste , tütarde riietust. Feodaalide nõudel anti mitmel pool linnades välja eeskirju, millega keelati kodanikel teatud riidesortide ja tegumoodide kasutamine ning mis määrasid kindlaks lubatud moed ja rõivaste hulga. Sageli oli eeskirjadega määratud, millised kangad ja tegumoed olid seisustele kohased ning üheks raskeimaks karistuseks süüteo korral peeti keeldu kanda oma seisusele vastavaid rõivaid. Eriti suureks eksimuseks peeti katmata ihu näitamist, kuna kirik oli kuulutanud inimkeha patuseks. Aadlikud ja linlased armastas
Keskaja riietus Referaat 10.klass Juhendaja 20.03.2013 1. Mood. Keskaegne mood muutus väga aeglaselt. Riided olid hinnalised ja neid pärandati põlvest põlve. Tütar võis kanda ema riideid ilma, et teda vanamoodsaks oleks peetud. Moeajaloolaste arvates kujunes rahvuslik moestiil välja just keskajal, mil hakati oma maitse järgi suunama tähelepanu sellistele üksikasjadele nagu riiete värv, kangas ja aksessuaarid. Kuni 14. sajandini oli nii meeste kui naiste riietuses märgata silmnähtavaid sarnasusi. Eelmisele perioodile iseloomulik lendlev ja vaba joon asendus raskelt alla langevate voltidega. Voogavaid rüüsid kandvad inimesed eelistasid talviti mitmekihilist rõivastust. Ka isegi kuumal suvepäeval ei nähtud keskaegsel tänaval kedagi päikese eest hoolega varjul hoitavat piimvalget nahka eksponeerimas. Pealisriietuseks oli kõikidel pikk keep, Alusriietusena kandsid nii aadlikud, vaimulikud, talupojad kui käsit
13.sajandi alguses muutus rõiva mood. Kleidid olid läbilõigatava pihaga, mis rõhutasid piha joont. Meeste särgid olid lühemad ja varukad kitsamad. Jalad kaeti sääristega mis olid pikad ja puusadeni ulatuvad. Need õmmeldi kahest riidetükist kokku ja kinnitati vööle. 14. sajandil muutusid kleidid alt laiemaks ja meeste rõivad veelgi kitsamaks. Hakati kandama liibuvaid pükse ning lühikeste hõlmadega kuubesid. Sajandi lõpus muutus trendikaks kanda väga pikkade käistega rüüd. Meeste kuued muutusid veelgi lühemaks ning mehed hakkasid kandama sukkpükse. Väga tavaliseks muutus ka see, et jõukamad prouad kandsid korraga mitut kleiti. Alumised kleidid olid pikkade ja kitsaste varukatega ning pealmiseid kledid lühemate varrukatega või hoopis ilma varukateta. Neid kaunistati karusnahaga. Külmemal ajal oli pealisrõivaks keep. Need old kas üle pea aetavad või eest lahti käivad keebid. Keepe sai mitmet moodi kinnita
GOOTIKA 12 - 16. sajand ISELOOMUSTUS Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessansieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. Sajandil. Levis Itaalias, Inglismaal, Prantsusmaal, Saksamaal ja esimese suurema stiilina ka Eestisse. Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: varagootikat (u 11401200) kõrggootikat (u 12001350) hilisgootikat (u 13501525). RIIETUS Ilmuvad esimesed raudrüüd. Raudrüü on ka see, mille põhjal pärast arendatakse välja varuka lõige. Siiani on varukas endiselt neljakandiline tükk riiet 13 sajandi kleit ja vammus e. tuunika lõigatakse taljest läbi ja lõigatakse ka varukas otsast. Samas käeaugu ja õlakaare konstruktsioon tuleb hi
Kreekaski. Aastail 700575 eKr on Kreeka kitooni juurde kandsid naised sarlakpunast keepi. Üks hauakambrimaaling kujutab naist pikas õhukeses tuunikas, mille peal on teine, dekoratiivsete kantidega kaeluses, allääres ja küünarnukkideni ulatuvate varrukate suudes. Naised kandsid rätikuid ümber keha nagu mehed himatione või siis peas, nurgad üle õlgade heidetud. Meeste riietus: 7.sajandil eKr sai meete põhiriietuseks lühike seelik ja Tkujuline tuunika. Sajand hiljem oli selleks pahkluudeni ulatuv kreeka tüüpi tuunika, mida kaunistasid geomeetrilised kujundid. Mõlema soo poolt kantav lacerna oli lühike kitsas villane keep; mõnikord kandsid mehed selle asemel erksavärvilisi salle. Kõrgel ametikohal olevad mehed kandsid kandilist rätikut või lühikest ruudulist mantlit. 6.sajandi keskpaigas eKr andis keep teed lühikesele poolringikujulisele tebennale, mis mähiti parema kaenla alt läbi üle vasaku õla
Kreekaski. Aastail 700575 eKr on Kreeka kitooni juurde kandsid naised sarlakpunast keepi. Üks hauakambrimaaling kujutab naist pikas õhukeses tuunikas, mille peal on teine, dekoratiivsete kantidega kaeluses, allääres ja küünarnukkideni ulatuvate varrukate suudes. Naised kandsid rätikuid ümber keha nagu mehed himatione või siis peas, nurgad üle õlgade heidetud. Meeste riietus: 7.sajandil eKr sai meete põhiriietuseks lühike seelik ja Tkujuline tuunika. Sajand hiljem oli selleks pahkluudeni ulatuv kreeka tüüpi tuunika, mida kaunistasid geomeetrilised kujundid. Mõlema soo poolt kantav lacerna oli lühike kitsas villane keep; mõnikord kandsid mehed selle asemel erksavärvilisi salle. Kõrgel ametikohal olevad mehed kandsid kandilist rätikut või lühikest ruudulist mantlit. 6.sajandi keskpaigas eKr andis keep teed lühikesele poolringikujulisele tebennale, mis mähiti parema kaenla alt läbi üle vasaku õla
Seelik puusadelt liibuv ja alt laienev, hiljem ka klosslõikeline. 90-ndatel astusid meedikud välja korseti kandmise vastu ja pakkusid välja uue, reformistliku rõivastuse stiili. See aga ei levinud, kuna ei olnud ilus. 16 Kokkuvõte Mida tulevikule lähemale rõivamoed hakkavad liikuma, tekib neis väga palju muutusi. Iga sajand saab tähtsamaks moeks jälle mingi erakordne stiil. 19. Sajand muutusid seelikud kitsamast laiemaks ja siis jälle kitsamaks. 19. Sajand on väga muutliku rõiva moega. 17 Kasutatud kirjand Mait Kõiv, Ain Mäesalu, Krista Piirimäe, Märt Tänava "Inimene, ühiskond, kultuur" Umbreto Eco " Ilu ajalugu" Giovanni Caselli "Elu läbi sajandite" Browyn Cosgrave "Rõivas & mood arengulugu" http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/romantism.htm http://www.kirss.net/index
Barokkajastu Ajalooline ülevaade Barokk oli kunstistiil, mis valitses Euroopas umbes 1600-1750 a. Sõna "barocco" oli algselt juveliirikunsti termin, mis portugali keeles tähendab korrapäratut poolümmargust pärlit. Sõna "barokk" hakati kunstistiili üldnimetusena kasutama alates 19. saj. Barokkstiil tekkis ja arenes Itaalias, Hispaanias ja Flandrias, rõivamoe dikteerijaks sai Prantsusmaa. Barokile on iseloomulikud rahutus, tundepaisutus, teatraalne efektsus. Peamise kunstiliigina arenes arhitektuur, kujundati suurejoonelisi paleeansambleid: Versailles Prantsusmaal, Petrodvorets Venemaal, Belvedere Austrias. Eelistati tugevaid värvusi, värvilist kivi ja kullatud pronksi. Hooneid kaunistati rikkalikult ornamentide, reljeefide, kujude ja sageli väänlevate sammastega. Moodustusid eredad valguse ja varju kontrastid. Eesti barokkehitised on rangemas nn."põhjamaade barokkstiilis". Tuntuim barokkehitis Eestis on Kadrioru loss. Kujutavas kunstis o
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid