Vana Rooma (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Vana- Rooma
Rooma riigi teke ja areng

753 eKr 21 aprill – Rooma linna asutamine legendi järgi, roomlaste ajaarvamise algus
Tegelikult kujunes linn X - VII saj eKr seitsmel künkal
510 eKr kukutati kuningate võim Roomas, kehtestati vabariik
V sajandil eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk-Itaalias. Algasid sõjad etruskidega
V sajandist eKr algas plebeide võitlus oma õiguste eest. Patriitsid ja plebeid olid Rooma seisused kuningate ja varase vabariigi ajal. Patriitsid olid täieõiguslikud Rooma kodanikud, suursuguste suguvõsade liikmed. Ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid nad rikkad maavaldajad arvukate klientidega. Plebeid – ülejäänud kodanikud, enamuse moodustasid vaesed talupojad. Võisid osaleda rahvakoosolekul, kuid riigiametisse ja senatisse ei pääsenud. Täitsid sõjaväekohust ja moodustasid enamuse Rooma armeest. III sajandil eKr said plebeid patriitsidega võrdsed õigused. Nüüdsest moodustus Rooma aristokraatia nii patriitsidest kui ka jõukatest plebeidest.
265 eKr – kogu Itaalia Rooma võimu all
Puunia sõjad Kartaago ja Rooma vahel III –II saj eKr – Kartaago valdused läksid Roomale
146 eKr liitsid roomlased Makedoonia ja Kreeka
133 eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi roomlastele – roomlaste esimene valdus Aasias
133-30 eKr – kodusõdade periood ja vabariigi langus
49 eKr tõusis Caesar Rooma riigi ainuvalitsejaks – senat nimetas ta eluaegseks diktaatoriks, rahvatribuuniks ja ülempreestriks. Taastas Roomas korra, vähendas kodanike makse ja võlgu. Laskis riigi kaardistada. Viis läbi kalendrireformi – kehtestati Juliuse kalender, mindi üle päikeseaastale 365 päevaga ja iga nelja aasta järel liigaasta
44 eKr Caesar tapeti vandenõulaste poolt senati istungil . Võimule tõusid kaks Caesari pooldajat Antonius – valitses riigi idapoolseid alasid ja Octavianus – valitses riigi läänepoolseid alasid. Kodusõda Antoniuse ja Octavianuse vahel. Antonius sai lüüa
30 eKr vallutas Octavianus Egiptuse – seda sündmust loetakse Rooma vabariigi lõpuks; Octavianus võttis endale aunimetuse Augustus
Vabariigi languse põhjused

Talupoegade laostumine , laostunud talupojad läksid Rooma ja neist said proletaarid
Vabadel talupoegadel põhineva sõjaväe lõpp – palgaarmee , Proletaare hakati värbama palgasõduriteks
Riik oli kasvanud nii suureks, et kõik kodanikud ei saanud osaleda rahvakoosolekul
Rahvakoosolek hakkas üha enam koosnema proletaaridest, kellel olid küll kodanikuõigused, kes polnud aga võimelised täitma kodanikukohust.

30 eKr -14 pKr – Augustuse valitsusaeg. Pikk rahuperiood ja koos sellega majanduslik õitseng. Ta oskas lepitada ainuvalitsusega nii lihtrahva kui ka enamiku ülikkonnast
Traianuse valitsusajal (98-117) saavutas Rooma impeerium oma suurima ulatuse: vallutati Daakia (tänapäeva Rumeenia ) ja Mesopotaamia. Kogu sellel territooriumil valitses alates Augustusest kuni Marcus Aureliuseni stabiilsus, mille tagas nn Rooma rahu. Rooma rahu reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, tagades, et ääremaad ei muutuks ohtlikuks riigi traditsioonilisele elukorraldusele
II sajandi lõpus ja III sajandi algul hakkas olukord riigis halvenema: riigipiire ründasid välisvaenlased ja maad kurnasid aeg-ajalt kodusõjad – segaduste ajajärk
Rooma uus tugevnemine III sajandi lõpul IV sajandil
313 legaliseeris Constantinus Suur ristiusu ( Milano edikt – täielik usuvabadus ja kristluse võrdõiguslikkus), rajas uue pealinna Konstantinoopoli
Ristiusu legaliseerimise tagajärjed

Kõik järgnevad keisrid v.a üks olid kristlased
Kristlaste arv kasvas tormiliselt
Kristlaste hulka tuli järjest rohkem ka ühiskonna ülemkihti kuulunud haritud inimesi
Kristluse levik ei põhjustanud vana paganliku kultuuri hülgamist, vaid kristlikud õpetlased võtsid selle järk-järgult üle
Kreeka-Rooma kultuurist sai kristliku hariduse alus ning kirikust Kreeka ja Rooma kultuuripärandi peamine säilitaja
Kristlus muutus prestiižikaks ja pakkus karjääri tegemiseks soodsamaid võimalu, seetõttu vahetasid paljud usku oma kasu silmas pidades
IV sajandi lõpul sai kristlusest riigiusk. Riigiusuks kuulutamise tagajärjed

Kõik paganlikud kultused keelustatakse, koos sellega algas ka paganausuliste ehk mittekirstlaste riiklik tagakiusamine
Keelati muistsed usupidustused, teiste seas ka olümpiamängud
Suleti vanade jumalate templid või muudeti need ristiusu kirikuteks
Kirik muutus kiiresti üheks tähtsamaks institutsiooniks riigis
Kirikute ehitamisel võeti eeskujuks Rooma kohtu- ja koosolekuhoone – basiilika
Kirik hakkas järk-järgult üle võtma riigi funktsioone – kandis hoolt vaeste ja haigete eest, korraldas kooliharidust
Piiskoppidest said kõrgemad kohtumõistjad oma diötseesis.

395 jagunes riik lõplikult kaheks teineteisest sõltumatuks osaks: Lääne-Roomaks ja Ida-Roomaks
375 tungisid hunnid Aasiast Euroopasse, germaanlased liikusid Rooma keisririigi aladele . Lääne-Rooma keisrid kaotasid järk-järgult oma võimu provintside üle. 476 kukutas germaani väepealik Odoaker Lääne-Rooma keisri võimult – Lääne-Rooma keisririigi ja vanaaja lõpp

Rooma ühiskond ja eluolu.
Perekond - patriarhaalne

Eesotsas pereisa , kes omab kõikehõlmavat, piiramatut ja jagamatut võimu abikaasa, laste, orjade, kariloomade, vallas-ja kinnisvara üle
Koduse korra tagab pereisa autoriteedi abil, mis tugineb tema arukusele, elutarkusele ja õiglusele
Noorem põlvkond kasvatatakse üles vanemate eeskuju järgides
Naise tähtsaimaks vooruseks loeti truudust abikaasale
Naisel oli võimalik abielu lahutada ja teatud juhtudel ka iseseisvat, ühestki mehest sõltumatut elu elada
Peremees ja perenaine võtsid koos vastu külalisi ja tegid ühiseid vastuvisiite

Kasvatus ja haridus

Laste kasvatamine oli Roomas perekonna ülesanne
Üldiselt oli kasvatusel praktiline ja poiste puhul ka sõjaline suunitlus
Vaimsele haridusele hakati aja jooksul rohkem tähelepanu pöörama eeskätt Kreeka kultuuri mõjul
Enamik roomlasi saatis oma pojad ja vahel ka tütred kooli kirjatarkust omandama
Rikkamad võtsid koduõpetaja, kelleks võis olla kreeka päritolu haritud ori või vabakslastu
Suursugustel peredel oli üsna tavaline saata noormehed Kreekasse mõne tuntud õpetlase juurde kõnekunsti õppima ja ennast täiendama.
Kõige sellega kaasnes sõjaline ettevalmistus. Juba varases nooruses osaleti mõne vanema pereliikme või sugulase kõrval ohvitserina väeteenistuses. Kõnekunsti õppinu oli kohtus kaitsja või süüdistaja. Nii said aristokraatlikud noored aegsasti avalikkuse ees tuntuks

Rooma õigus

Rooma riik toimis seaduslikul alusel
Kõik kodanikud olid seaduse kaitse all. Neid ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista ega karistada
Kõigil kodanikel oli õigus kaevata edasi kõrgemale seadusandjale – vabariigis rahvakoosolekule, keisririigis aga keisrile
Ka keiser kui kõrgem seadusandja ja ülemkohtunik pidi alluma seadustele ja andma neid välja mitte isiklikest, vaid riiklikest huvidest lähtuvalt. Enamik keisreid püüdis nii ka talitada
Rooma seadusandlus sai alguse kaheteistkümne tahvli seadustest
Seaduste loomisel tuginesid roomlased enamasti varasema sarnase juhtumi puhul langetatud otsusele, st arvestasid pretsedenti.
Õigust tuli mõista mitte kohtuniku sisetunde järgi, vaid rangelt seadust silmas pidades
Seadused vältisid üldjuhul liialt karme karistusi
Kerkisid esile silmapaistvad seadusetundjad – juristid; kujunes õigusteaduslik terminoloogia . Sai alguse õigusteadus
Rooma seadustest lähtuti kesk- ja uusajal ning paljud neis sõnastatud põhimõtted kehtivad tänaseni.

Ehituskunst

Vastupidiselt kreeka ehituskunstile, milles on keskne jumalatele rajatav tempel, tekivad rooma ehituskunsti monumentaalsed tüübid praktilistest vajadustest lähtudes
Mördi kasutuselevõtt sideainena
Tellised
Kaar-ja võlvkonstruktsioonid
Olulisimate rajatiste hulka kuuluvad inseneriehitised (veevärk ja akveduktid [ veejuhtmed ; keisririigi ajal ehitati akvedukte sillataolistele kaaristutele toetuvate kaetud veerennidena, millest on tänaseni paljud säilinud]), rooma dekoratiivse fassaadiga korruselamud, paleed, keisrite foorumid , võidu- ehk triumfikaared (võidukaar on harilikult ühe või kolme läbikäiguga väravaehitis, mis püstitati keisri või väejuhi auks), termid
Basiilikast, mis oli mõeldud kauplemiseks ja õigusemõistmiseks, sai hilisantiigis jumalateenistuse paik kristlikele kogudustele
Pikihoonete kõrval eksisteerib vanaitaalia ehitisi meenutav kupliga tsentraalehitis – Panteon, kristliku tsentraalehitise - Hagia Sophia kiriku Konstantinoopolis – eelkäija

Avalikud mängud

Gladiaatorite (elukutselised mõõgavõitlejad) võitlused. Vabariigi ajal korraldasid roomlased võitlusi usulistel tähtpäevadel, keisririigi ajal jäi usuline külg kõrvale ja gladiaatorite võitlustest said suurejoonelised vaatemängud nii ülemkihi kui ka rahvamassi lõbustamiseks. Rooma võimu laienedes, levis see komme ka väljapoole Itaaliat . Kõikjal rajati ringikujulisi või ovaalseid areene – amfiteatreid, tuntuim Colosseum Roomas. Sissepääs oli küll tasuta, kuid erinevad tasandid olid määratud erinevatele rahvakihtidele. Kõige ülemine tasand oli eraldatud naissoost pealtvaatajatele.
Hobukaarikute võidusõidud hipodroomil . Kuulsaim hipodroom Circus Maximus . Võistles neli võistkonda, mida eristas kaarikujuhtide rõivaste värv. Nagu gladiaatorid, nii olid kaarikujuhidki enamasti orjad

Termid

Kõige suuremad antiikaja vabaaja veetmise kohad.
Põhiruumideks kõikides termides oli rõivistu, külmavee kümbla, leige ruum ja kuum pesuruum
Luksuslikes termides mängisid sageli muusikud. Siin olid ka kehaliste harjutuste jaoks mõeldud ruumid, raamatukogud, loengusaalid ja kunstiteosed
Eratermide sissepääsutasu oli madal ega käinud mitte kellelegi üle jõu. Madala tasu tingis võistlus avalike kümblusasutustega, mis algas 19. aastal eKr, kui Marsi väljal avati Agrippa termid, mis olid tasuta. Aja jooksul ehitati keisritermid kõigisse linnajagudesse. Kasutada võisid neid kõik, kaasa arvatud orjad, võõramaalased, lapsed
Termid jäid kuni keisririigi lõpuni roomlaste eelistatud suhtlemis- ja kohtumispaigaks

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 23 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-12-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

23 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

GoodBurry Õppematerjali autor

rooma termid kirik plebeid rahvakoosolek senat kodanikud patriitsid kristlus haridus octavianus roomlased caesar orjad

Sarnased õppematerjalid

doc

Vana-Rooma Kronoloogiline ülevaade

ROOMA Kronoloogiline ülevaade · II aastatuhandel eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. · 1000 aastat eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal. · VIII-V sajandil eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruski linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. · Kuningate aeg Roomas 753 509 aastat eKr Kokku valitses üksteise järel seitse kuningat. Viimase kolme kuninga ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510. aastal eKr Rooma kuningavõim kukutati, kehtestati vabariik. · Varane vabariik 509 265 aastat eKr Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seas kõrgeimad olid kaks konsulit. V sajandil eKr algasid sõjad etruskidega. Rooma laiendas järk-järgult oma võimu Itaalias. 265

Ajalugu

doc

Vana-Rooma referaat 10. klass

............................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Kronoloogia............................................................................................................................. 3 Rooma linna algus.................................................................................................................. 4 Rooma linna teke................................................................................................................. 5 Kuningate aeg Roomas....................................................................................................... 5 Varane vabariik....................................................................................................................... 5 Varane ühiskond......................................................................................

Ajalugu

doc

Rooma riik

Oli väga liigendatud. Igasugused saared, poolsaared, lahed jne. Seal oli hästi palju kodusõdasid, sest oli hästi palju linnriike. Kõik linnad olid pmst mere ääres. (Peamised Ateena ja Sparta) Rooma oli Apenniini ps. Joonia aadria ja Türreeni meri olid ka vana-rooma osad. Põlluharimiseks oli seal soodsam ala, kuigi ka väga liigendatud. Kuna riigid olid sisemaal, siis soodsam võimalus ühtse riigi tekkeks, sest linnad olid lähestiku ka. Peamine Rooma. kunst ja kultuur Kreekas oli kujutatav kunst peamine, vaasimaalid ja skulptuurid. Kõnekunst oli oluline ja filosoofia. Kunsti eesmärgiks olid kaunid ja atleetikud inimkehad. Roomas oli realistlik ja dekoratiivne kunst. Seal olid freskod. eluolu Kreekas olid metoigid, kodanikud ja orjad. Naistel polnud mingeid õiguseid. Lastest võisid kooli minna vaid poisid. Roomas olid plebeid, patriitsid ja orjad. Plebeid ja patriitsid

Ajalugu

doc

Vana-Rooma riik

Ajaloo KT kordamine ptk 20-29 1.Rooma ajaloo perioodide lühiiseloomustus: 1)Kuningate aeg 753-509 eKr *Pärimuse järgi valitses Roomas esimese kuningana Romulus , *Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat (viimsed 3 olid etruskid), *Nende 3 viimase ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks ,*510 eKr Rooma kuningavõim kukutati, *Viimane kuningas oli sunnitud ülestõusu tagajärjel maapakku minema, *Kehtestati vabariik 2)Varane vabariik 509-265 eKr - *5.saj. eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk- Itaalias, *Algasid sõjad etruskidega, *390.a tabas Roomat suur tagasilöök kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said lüüa ja pidid sissetungijatele suure lunaraha maksma, *Kaotustest hoolimata taastasid roomlased oma võimu ja lakkamatute sõdadega vallutasid Itaalia lõplikult aastaks 265 eKr 3)Tõus suurvõimuks 264-133 eKr - *Itaalia vallutamise järel sattus Rooma konflikti tugeva Kartaago

Ajalugu

doc

Vana-Rooma konspekt kontrolltööks

diötsees, dogmaatika, ortodoksne usutunnistus, hereesiad, ariaanlus, kolmainsus, seitse vaba kunsti, pärispatt, corpus juris civilis. 3) Õpilane oskab võrrelda patriitside-plebeide staatust ühiskonnas (päritolu, ligipääs erinevatele riigiametitele, peamised tegevusalad, omavaheline võimuvõitlus ja selle tulemused). 4) Õpilane oskab seletada ja tuua näiteid patrooni-kliendi suhetest. 5) Õpilane oskab anda ülevaate Rooma vabariiklikust korraldusest ning lühidalt selgitada ka võimusuhteid. 6) Õpilane oskab nimetada piirkondi, mis kuulusid Rooma riigi koosseisu keiser Traianuse valitsemisajal. 7) Millised probleemid kaasnesid üleminekuga kodanike armeelt elukutselisele armeele? 8) Kuidas koondas keiser enda kätte kogu võimutäiuse? Tooge näiteid. 9)Milline oli Rooma poliitika vallutatud alade suhtes Itaalias ja väljaspool Itaaliat? Võrdlus. 10) Õpilane oskab võrrelda Rooma Ida- ja Lääneprovintse.

Ajalugu

doc

Vana-Rooma 10. klass täielik kokkuvõte

Vana-Rooma 2000 eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. 1000 eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal 800-500 eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruskite linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. Kuningate aeg Roomas Langeb kokku etrusikite hiigelajaga Itaalia. 753-509 eKr Pärimuse järi oli Rooma esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat. Rooma valdused ulatusid Tiberi suudmeni, kus oli Ostia sadam. Viimased 3 kuningat olid etrusikid. Sel ajal muutus rooma linnaks.

Ajalugu

docx

Vana-Rooma

1 II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk eKr 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik eKr kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule.

Eesti ajalugu

docx

VANA-ROOMA ülevaade

1 II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 – 509  Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk eKr  6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 – 265  Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik eKr kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus.  4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia.  265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule.

Vanaaeg

Rohkem sarnaseid