Prantsuse revolutsioon (0)

PRANTSUSE REVOLUTSIOON
Mis on Prantsuse revolutsioon?
Aastatel 1789-1799 toimunud pöördelised sündmused, vana korraldus asendati uuega.
Revolutsioon lükkas käima „vana korra“ lagunemise ja oli varauusaja lõpuks ning uusasja alguseks.
Revolutsioon sünnitas revolutsionäärid st. keegi ei kutsunud üles riiki pöörama või monarhiat kukutama.
Revolutsiooni põhjused:

• Ülevaatlikult on need ühiskondlik kriis, poliitiline kriis, kuningavõimu kriis ja majanduskriis.
  
• POLIITILISE kriisi põhjustas kõigi kolme seisuse väga erinevad poliitilised eesmärgid. Esimesed kaks seisust tahtsid seisust säilitada, kolmas soovis võrdsust. Selleks, et reforme läbi viia vajas kuningas kõiki seisuste toetust, kutsus kokku generaalstaadid ehk seisuste esinduskogu. Mõttetu, sest nad ei suutnud kokku leppida, kas hääletus seisuste kaupa või ühiselt.
  
• KUNINGAVÕIMU kriis põhjustas eelnevaid probleeme, kuid ka need omakorda tekitasid kuningavõimu kriisi. Kriisi mõjutasid peamiselt valgustusideed , mis kritiseerisid kiriku autoriteeti ja kuninga võima põhjendamist jumaliku tahtega. Kriisi süvendas Louis XVI, kellel puudusid riigijuhtimiseks sobilikud oskused.
  
• MAJANDUSKRIIS oli kõige otsesem revolutsiooni käimalükkaja. Prantsusmaal olid suured võlad ning ülejäänud kriisid süvendasid majanduslike probleemide mõju, mistõttu neid lahendada ei suudetud.
  
• ÜHISKONDLIK kriis, seisnes selles, et valitsesid mitmed vastuolud, mis tulid seisuslikust korraldusest, poliitilisest süsteemist kui ka majanduslikust ebavõrdsusest. Kolmas seisus pidid ülal pidama esimest ja teist seisust. Ka jõuakamad ei saanud riigivalitsemises ega ühiskonnaelus kaasa rääkida. Majanduslik ebavõrdsus oli ka seisuste sees.
  

KV – rahva seas igasugused kuulujutud nt Marie Antoinette'i armukestest.
Revolutsiooni algus:

• 1789. aastal oli näljahäda, mis tõstis leiva hinda.
  
• Kolmas seisus lootis generaalstaatidele, et nad olukorda parandaksid. Nad ei suutnud, sest oli vastasseis priviligeeritud ja kolmanda seisuse vahel.
  

GENERAALSTAADID
ˇˇ
III seisus lahkub ja moodustab koos vaimulikega
RAHVUSKOGU
ˇˇ
Aadlikud liituvad
ASUTAV KOGU
Rahvuskogu kuulutas end kogu rahva esindajaks ja väitis, et nende käes on suverääne võim. Asutava kogu eesmärgiks sai vastu võtte Prantsusmaa põhiseadus. Usuti , et Asutava Kogu loomisega ongi vana kord kukkunud ja revolutsioon läbi. Küll aga pööras revolutsiooni vägivaldseks umbusaldus III seisuse ning kuninga ja II seisuse vahel.
14. juuli 1789. loetakse Prantsuse Revolutsiooni alguseks, siis vallutati Bastille ' kindlus . Sellest said alguse vägivaldsed sündmused kogu Prantsusmaal. 1789. suve lõpul võttis Asutav Kogu vastu „Inimese ja Kodaniku Õiguste Deklaratsiooni“. See pani alguse tänapäevasele arusaamisele inimõigustest.
IJKÕD tingis mitmete reformide läbiviimise vajadust, olulisemad olid:

• aadliseisuse kaotamine – likvideeriti seisuslik ühiskond
  
• haldusreform – kaotas vanad ajaloolised provintsid oma eriõigustega, samuti ühtlustati riigiasutuste süsteem
  
• kirikureform – vaimulikud vaid koguduste valitud, kiriku maad müüdi oksjonitel maha, vaimulikele määrati kindel palk
  
• majandusreformid – õiglane maksukoorem vastavalt oma jõukusele, vaba turg ja vaba kaubandus
  

Revolutsiooni käik:
Bastille'i vallutamisega toimus murrang, sest sai selgeks, et kuningas ei suuda relvade jõul revolutsiooni tagasi hoida. Rahvas keeldus makse maksmast, rünnati aadlike losse ning pandi põlema arhiive.
Prantsusmaast pidi saama põhiseaduslik monarhia , kuid kuningas üritas põgeneda enne põhiseaduse vastuvõtmist. 21. septmeber 1792. kuulutati välja vabariik. Vabariigi Rahvuskonvent otsustas, et kuningas tuleb hukata ja ta suri 21. jaanuaril 1793 giljotiinil.
Rahvuskonvent moodustati 1792. a septembris, peale mida toimus peagi lõhenemine žirodiinide ja jakobiinide vahel. 1793. läks ülekaal radikaalsetele jakobiinidele, kelle juhiks oli Robespierre .
Jakobiinide valitsusaeg oli verine . Kui vaenuväed Pariisile lähenesid, mõistsid nad surma 1200 vangi, et nood ei saaks vasturevolutsiooniga ühineda. Hukati palju inimesi, sest ükskõik kes võis kahtluse alla sattuda. Ulatuslik terror . Robespierre ise tapeti koos oma 115 toetajaga 1794. aastal.
Napoleoni võimuletulek:
Pärast Robespierre hukkamist moodustati 1795. aastal viiest liikmest koosnev Direktoorium . Vaja oli taastada kord, kuid säilitada võrdsus ja vabadus. See ülesanne läks Napoleon Bonaparte 'ile. Hakati pidama vallutussõdu. 1799. aastal korraldas mees riigipöörde ja kuulutas end esimeseks konsuliks. Nii lõppes revolutsioon ja pöörduti ainuvalitsuse juurde.
Revolutsiooni tagajärjed:

• Lõhkus varasemalt kehtinud feodaalkorra (seisuste ja privileegide kaotamine)
  
• Kuninavõim asendus vabariigiga (rahva võimalused poliitikas kaasa rääkida suurenesid; Napoleoni dikatatuur)
  
• Revolutsioon ühendas rahvast, rahvustude tugevnemine ( teisalt suur terror ja hukkamine )
  
• Revolutsiooniliste ideede levik (Euroopa kuningakodadele hirm rev. Levimise ees; rahva kõrgeim võim riigivalitsemise üle)
  
• IJKÕ deklaratsioon (inimesed võrdseks)
  

Kuupäevad:
Bastille' vallutamine – 14. juuli 1789
Kuninga hukkamine - 21. jaanuar 1793
Jakobiinide diktatuur - 1793 - 1795
Napoleoni riigipööre – 1799. aastal
Mõisted:
Generaalstaadid – vaimulike, aadlike, linnakodanike esinduskogu kesk ja varauusaegsel Prantsusmaal.
Suverään – sõltumatu kõrgeim võimukandja riigis
Deklaratsioon – pidulik avaldus
Veto – riigipea õigus peatada parlamendis vastu võetud seaduse jõustumine
Emigrant – Pagulane , majanduslikel, poliitilistel, usulistel põhjustel väljamaale läinud isik
Radikaal – Põhjalikke abinõude rakendamist taotlev käremeelne isik poliitikas
Diktatuur – Üksikisiku või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas
Terror – Vägivald poliitilises võitluses, viib sageli inimeste füüsilise hävitamiseni, hirmuvalitsus
Notaablite assamblee – kõrgaadlike koondav seisuslik esinduskogu
KORDAMISKÜSIMUSED:
Mis sai paika IJKÕ deklaratsiooniga?
Osa Asutava Kogu aadlitest loobus feodaalsetest õigustest, kaotati teotöö ja teised talupoegade isiklikud kohustused aadlike suhtes. Pärast seda tulid haldusreformid jms.
Milline oli Asutava Kogu põhiseaduse kavand?
Prantsusmaast pidi saama põhiseaduslik monarhia, kus kuninga võim on piiratud. Seadusandlik võim läheks ühekojalisele Seadusandlikule kogule, kuningas saaks nimetada ministreid ja tal oleks edasilükkava veto õigus.
Kuidas vabariiki valitseti, kelle käes oli võim?
Rahvuskonvent -> Jakobiinide diktatuur -> Direktoorium -> Napoleon
Miks oli Prantsuse revolutsioon oluline teiste riikide jaoks (2-3)?

Valgustusideede ja revolutsiooni levik, andis rahvale julgust arvamust avaldada

Tekkisid sõjad jms, Prantsusmaa jt riikide vahel
Kuidas mõjutas Prantsuse majanduslik olukord poliitilist kriisi?
Kõrgemad seisused olid maksuvabad ja sellest tekkisid ka probleemid, kuna kolmas seisus poleks suutnud neid makse enam ära maksta ja nemad pidid kogu riiki ülal pidama.
Allikas 6. Millised olid nende allikate põhjal vaimulike, aadlike ja 3. seisuse tähtsamad probleemid?
Kolmas seisus soovis makse vähendada ja inimesi võrdsemaks, aadlikud ei tahtnud oma privileegidest loobuda, vaimulikud üritasid oma positsiooni säilitada, ent olid valmis rahalistest vabastustest ja privileegidest loobuma.
Millistes küsimustes olid aadlikud ja vaimulikud valmis järeleandmisi tegema?
Maksuküsimustes, mõnes kulukas õiguses.
Millised soovid oleksid kaasa toonud kuningavõimu piiramise?
Et ilma generaalstaatite kokkukutsumisega ei kehtestataks ühtegi maksu; osade maksude tühistamine.
Selgita Louis XVI ja Marie Antoinette'i rolli revoltusiooni puhkemises.
Nad ei saanud järglasi kohe, Louis oli otsustusvõimetu ja tal puudusid head omadused riigijuhtimises, Marie Antoinette'i kahtlustati armukeste omamises ja süüdistati vaenlaste salasepitsuste toetamises .
Miks ei suutnud generaalstaadid neile pandud ootusi täita, mis seda süvendas?
Vastasseis priviligeeritud ja kolmanda seisuse vahel, ei suudetud hääletamises kokku leppida.
Miks peetakse Bastille'i vallutamist revoltusiooni alguseks?
Siis läks rahvas oma nõudmisi füüsiliselt esitama, kuninga kaardiväelased liitusid . Sellest sai alguse murrang, mil sai selgeks, et kuningas ei saa relvade jõul revolutsiooni tagasi pöörata.
Allikas lk 115. Kuidas saab üldiselt iseloomustada parem- ja vasakpoolsete parteide vaateid?
Parempoolsed toetasid vana korda ja stabiilsust, vasakpoolsed toetasid uuendusi.
Kirjelda parem- ja vasakpoolsete parteide vaadete muutumist Prantsuse revolutsiooni käigus.
Žirodiinid toetasid esialgu monarhia likvideerimist ja kodanikuvabadusi austava vabariigi loomist, ent hiljem moodustasid nad parempoolse tiiva, pooldades stabiilsust.
Miks öeldakse, et „revolutsioon sööb oma lapsed“?
Paljud revolutsiooni pooldajaid said surma, nt hukati ka Robespierre.
Millised olid olulised revolutsiooni keerises läbi viidud muutused või reformid?
Kirikureform, aadliseisuse kaotamine, privileegide kaotamine, võrdsus,
Milline oli revolutsiooni tulemus?
Napoleonist sai konsul .