A. H Tammsaare - Kuningal on külm (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Anton Hansen Tammsaare

ANTON HANSEN TAMMSAARE 1878 1940 Sündis Albu vallas Põhja Tammsaare talus. Haridus: · Sääsküla vallakool · Väike Maarja kihelkonnakool (lõpetas 18. aastaselt) · Hugo Treffneri erakool Tartus andis viiulitunde; tegi koolis lihtsamaid töid; esimesed jutustused ajakirjanduses · Tartu Ülikoolis õigusteadus Töö: · ,,Teataja" toimetus · ,,Vaatleja" toimetus · ,,Sõnumete" toimetus · vabakirjanik (1920..) Oli üliõpilasseltsi ,,Ühendus" liige.

Kirjandus

4

pdf

Hamlet sisukokkuvõte

haavata, Gertrude sureb, Laertes paljastab Hamletile vandenõu ja nad lepivad ära, Laertes sureb, Hamlet jõuab enne oma surma tappa Claudiuse ja nimetada oma pärijaks Fortinbras', kes saabub ja käsib Hamleti keha auavaldustega ära kanda.! ! Tegevus toimub renessanssi ajastul Taani kuningalossis ning selle ümbruses. Autor kirjeldab tegevuspaiku üsna napisõnaliselt, tihti on mainitud vaid toimumise koht (nt tuba kuningalossis vms). ! ! 1. Vaatlus.! Tunnimehed on valves, väljas on külm ning on öö. Järsku ilmub Taanimaa endise kuninga vaim. Valvurid on üllatunud ning otsustavad sellest prints Hamletile rääkida. ! Toimub vestlus riiginõukogusaalis praeguse Taani kuninga Claudiuse, kuninganna Gertrudise, Poloniuse (nõunik/kantsler) ning Poloniuse poja Laertese vahel. Laertes palub luba lahkuda Prantsusmaale. Kuningas annab loa. Saabub Hamlet, kõik peale Hamleti lahkuvad pasunahääle saatel

Kirjandus

6

docx

A. H. Tammsaare - Juudit

Juudit O SALIS ED : JUUDIT, noor naine Petuuliast. SUSANNA, tema ümmardaja. OSIAS, Petuulia peavanem. KABRIS, Petuulia vanem. SIIMEON. RABI. OLOVERNES, Assuri väejuhataja. PAGOAS, tema telgiülem. AKIOR, Ammoni pealik. NIMETU. NAINE. NAINE LAPSEGA. KÄSKJALG. Rahvas, rahvaste vanemad ja vürstid, pealikud, sõdurid, pidulised, hääled I, II, III ja IV väravavaht. Esimene vaatus (Eestuba Juuditi juures. Pahemat kätt välisuks, paremat kätt uks siseruumi, kust tuleb Juudit. Kohe pärast seda Susanna välisuksest.) Juudit ja Susanna räägivad Assuri pealikust, Olovernesest, kes nende riiki piirab. Räägivad, et peaaegu terve Petuulia on kaotamas oma usku Jehoovasse ning on vaid aja küsimus, kui rahvas tõstab mässu ning otsib abi Olovernese palge ees. Linnas valitseb nälg. Kaevud on vaenlaste käes ning kui neid ei vabastata sureb linn vaid paari päevaga nälja ning janu kätte. Juudit

Teatriõpetus

2

docx

Hamlet

Tegevus toimub renessanssi ajastul Taani kuningalossis ning selle ümbruses. Autor kirjeldab tegevuspaiku üsna napisõnaliselt, tihti on mainitud vaid toimumise koht (nt tuba kuningalossis vms). 1. Vaatlus. Tunnimehed on valves, väljas on külm ning on öö. Järsku ilmub Taanimaa endise kuninga vaim. Valvurid on üllatunud ning otsustavad sellest prints Hamletile rääkida. Toimub vestlus riiginõukogusaalis praeguse Taani kuninga Claudiuse, kuninganna Gertrudise, Poloniuse (nõunik/kantsler) ning Poloniuse poja Laertese vahel. Laertes palub luba lahkuda Prantsusmaale. Kuningas annab loa. Saabub Hamlet, kõik peale Hamleti lahkuvad pasunahääle saatel. Ilmub Horatio (Hamleti sõber) ning räägib

Kirjandus

3

doc

Edgar Allan Poe novellid

Pirita Majandusgümnaasium Edgar Allan Poe novellid Retsentsioon Tallinn 2008  Berenike Räägib Egeusist. Üsna rikkast mehest, kes kasvab üles aina rohkem oma mõtlemishaigust põdedes oma isa lossis. Ta kasvas üles koos oma onutütre Berenikega, kellega nad olid täielikud vastandid. Berenike oli elurõõmus, ergas ja tulvil elamislusti, samal ajal kui Egeus oma haiguse tõttu elas ainult endas. Egeus ei märganud Berenikes midagi erilist enne kui naine hakkas põdema langetõbe. Egeus leidis temas midagi erilist, haiglast ja ühtlasi midagi mille üle tundide kaupa mõelda. Ühel talvisel pärastlõunal istus Egeus taas raamatukogus ja mõtiskles. Tema juurde sattus Berenike. Ta oli kahvatu ja longu vajunud. Aga midagi oli temas uut. Esimest korda märkas Egeus ta hambaid. Berenike hambad olid mehe silmis laitmatud. Egeuse haiguse tõttu muutusid need hambad ta kinnisideeks. Ta mõtles nen

Kirjandus

8

rtf

Shakespeare "Hamlet" - sisututvustus

Kuningas peab Laertesega salanõu, et Hamletit vägiteole õhutada. Sel moel võiks Hamlet Laertese käe läbi surma leida, ilma et ema teaks kahtlustada muud kui halba õnne. Kuningas õhutab Laertest Hamletiga mõõgavõitlusele, väites, et Hamlet on seda ise igatsenud, et näidataoma paremust Laertese ees.Lepitakse kokku, et Laertes ja Hamlet viiakse mõõgavõitluseks kokku kihlveo peale. Laertes valib nürimata mõõga, mille ots on mürgitatud. Nii surmab kergegi kriim Hamleti. Kuningal on veel varuks teinegi plaan, kui esimene ei peaks õnnestuma. Kui Hamlet juua küsib, on tema jaoks valmis mürgitatud jook. Kuninganna tuleb nuttes ja toob teate Ophelia uppumisest. Kuningas teeskleb kuninganna ees, et on suure vaevaga Laertese viha Hamleti vastu jahutanud ja avaldab kartust, et see võib taas hoogu saada. Viies vaatus I stseen: Kalmistu. Opheliale kaevatakse hauda. Hauakaevajad arutlevad, kas Opheliat ikka tohiks

Kirjandus

62

rtf

Hamlet, Terve Raamat

ROSENCRANTZ: Ah? GUILDENSTERN: Guildenstern! ROSENCRANTZ: Ah? Rosencrantz ja Guildenstern lahkuvad. Tuleb Polonius. POLONIUS: Mu kuningas, me saadik Norramaalt on rõõmsas tujus saabund tagasi. KUNINGAS: Sa ikka isaks olnd häil uudiseil. POLONIUS: Eks ole! Kinnitan, mu käskija et nii mu hing kui kohus pühendet on Jumalal ja lahkel kuningal. Ja tundub mul - vi nupp mul kavalust ei võta enam kinni iga naks nii nagu varemalt - et käes mul on see pärispõhjus, miks on Hamlet hull. KUNINGAS: Oo, räägi sellest, sellest ihkan kuulda. POLONIUS: Te võtke enne ette meie saadik, las minu uudis siiski jääb desserdiks. Polonius lahkub.

Kirjandus

6

docx

Moliere - Naiste kool

NAISTE KOOL Komöödia viies vaatuses TEGELASED: ARNOLPHE, teise nimega de la Souche. AGNÉS, naiivne tütarlaps, Arnolphe´i kasvandik. HORACE, Agnési armsam. ALAIN, talupoiss, Arnolphe´i teener. GEORGETTE, talutüdruk, Arnolphe´i teenija. CHRYSALDE, Arnolphe´i sõber. ENRIQUE, Chrysalde´i õemees. ORONTE, Horace´i isa, Arnolphe´i hea sõber. NOTAR. Tegevus toimub Pariisis, väljakul Arnolphe´i maja ees. ESIMENE VAATUS ESIMENE STSEEN Arnolphe teatab, et ta kavatseb abielluda. Chrysalde näeb selles aga suurt hädaohtu, probleeme ning sekeldusi. Arnolphe räägib, kuidas ta ühe väikse tütarlapse enda kasvatada võttis, oma kasvandikuks tegi, et üks päev ta endale naiseks võtta. On hoidnud teda muust maailmast eraldatuna, et ta oleks piisavalt rumal, alandlik jne. , et seda hardamalt peab ta oma mehest lugu. Seejärel kurdab ta, et talle ei meeldi oma enda nimi. Arnolphe mõis kõlab liiga maotult nagu sarvekandjate patroon. Seetõttu laskis vahetada oma nime la Souc

Kirjandus

Kommentaarid (0)