A. H Tammsaare - Kuningal on külm (0)

Kuningal on külm
Mäng kolmes vaatuses , neljas pildis .
O S A L I S E D :
KUNINGAS
NARR , Joosep
NOORTEENER, Mathias
TEENER
TOANEITSI
VÄEÜLEM
KIRJAÜLEM
SISEÜLEM
VÄLISÜLEM
VARAÜLEM
PÕLLUÜLEM
KARJAÜLEM
HÜVEÜLEM
ÜLEMPREESTER
KARLO
ANGELA
ISA
EMA
PEALIK , VALVURID, SÕDURID
A e g: olevik
K o h t: olematu maa Euroopa taladel
Esimene vaatus
(Ruumikas neljanurgeline tuba. Keskel suur laud paari tooliga. Teised toolid paremal seina ääres. Laua tagaotsas kõrgend, kus torkab silma midagi aujärje või mahuka tugitooli taolist.
Toa kolmest uksest kaks on tagaseinas: üks lauast pahemalt – kuningale , teine peagu paremas nurgas – teenritele. Kolmas uks, kust tulevad ülemad, asub paremas seinas.
Eesriide kerkides laual põleb küünal ja noorteener Mathias tõstab toole laua äärde. Kostab vali koputus paremalt tagaseina ukselt, aga noorteener ei võta seda kuuldavakski. Alles kui uks hakkab mürtsuma, läheb ta aeglasel saamul avama.)
NARR ( astub sisse, kummaski käes haruldane küünlajalg süütamata küünaldega; valgete juustega, kahvatu, kõhn ja kortsunud nägu; räägib vanainimeselikult pisut sosinal ja tödinal, siiski arusaadavalt; samm käbe, kuid kangete liikmete tõttu lohisev.)
Ta on pahane, et miks noorteener talle ust ei avanud. Nad patravad pikalt. Noormees tahab akent avada, kuna sees on hirmus palav, ent narr ei luba tal seda mitte mingi hinna eest teha. Ruumi siseneb hüveülem, seejärel kirja-, väe-, välis, põllu-, sise- ja karjaülem ning nad kõik on häiritud tapvast kuumusest. Vastust tahetakse nõuda narri käest.
( Avaneb uks tagaseinas pahemal; sisse astuvad kaks kirvemeest ja jäävad kummalgi pool ust seisma. Kõik pöörduvad sinna, oodates kuningat, aga sisse astub narr, süles vaip ja padjad. Liikumine. Tahetakse narrile vastu minna, aga see jääb tähhtsalt seisma ja ütleb, et kuningas tuleb. Suur, tüse, atleetilise kehaehitusega, kuid vana; pea kui kaalikas , aga seda ei näe, sest ta on kaetud karusnahka mütsiga; astub tätsates jalalt jalale , lähenedes aeglaselt kõrgendile, mis lauaotsas.)
Kuningas soovitab neil, kel on liiga palav, võtta kuubed seljast. Narr haarab kohe sõnasabast, et sel juhul kaovad ka nende seisused . Kuningas teatab koosoleku kokkukutsumise põhjuse. See on see, et tal on külm. Ta on kõikidelt tarkadelt abi palunud , ent lahendust pole saanud üheltki. Hüve ülem kuulutab, et tema mure on rahvas ning kuningas ei ole rahvas. Väeülem soovitab tervendavat sõda. Narr arvab aga, et kuningale kuluks ära naine, kes ei tunne meest. Narri sõnavõtud pälvivad tihti negatiivseid vastulauseid. Vahepeal arutatakse süjapidamise plaani ka üsna asjalikult, ent kuningale meeldib naisevõtmis idee rohkem. Nüüd on küsimus see, et kus siuke naine leida. Propagandat ei soovita, kuna see ajab rahva marru, kuna senimaani on propagandaga ainult makse tõstetud. Politseid ning sõjaväge ka liikuma ei taheta panna. Kuningas on oma koraldused siseülemale, narrile ning ülempreestrile kättejaganud.
(Tõuseb aujärjelt, kuninga eeskujul tõusevad ka teised ja kummarduvad. Kuningas lahkub narri saatel. Kirvemehed kaovad. Kõik hakkavad lahkuma .)
Noorteener on jälginud kogu showd läbi lukuaugu . Narr ilmub tagasi ning mehed jäävad omavahel lobisema. Narr oli käinud kaardimoora juures ning saanud ennustuse, et kuningas saab oma probleemist lahti kas vaid ss kui ta raudnõgestega kolmel neljapäeva õhtul kuuvalgel end vihtlemas käib või ss kui ta endale meheküpse naise leiab, kes mehest ei tea. Noorteener teatab suure rõõmuga, et ta teab ühte sellist naist. Narr teeb noormehega diili, et see üritus jääb nende vahele, ta saab kuningalt pitseri ning mehed ja toob ise isiklikult selle naise kuningale ning vastutasuks annab narr oma koha noorteenerile. Tuleb toatüdruk.
(Narr lahkub, toatüdruk tahab temale järgneda.)
Noorteener palub tüdrukult suudlust. Naine on sellele vastu, kuna kardab , et kui annab poisile näpu, võtab tema terve käe. Mees meelitab naist, lubades, et temast saab peagi kojanarr, mille peale langeb neiu andumusega mehe käte vahele. Mees viib naise oma plaaniga kurssi. Naisele ei meeldi see plaan, kuna jutu all oleva naisega on noorteenril endalgi sahkerdamist olnud, kuid mees lubab, et armastab nüüd vaid teda (Klaarat). Naine on ekstaasis.
(Suudleb meest ja põgeneb uksest. Eesriie .)
Teine vaatus
(Õhtul mägedes. Kaljuseina varjul on onn, mille taga mäed tõusevad hari- harjalt kuni lumiste kõrgusteni, kus helendab alles päikene. Kostab karjapasun , koerte haukumine , kellade helin .
Onni ees harkjalgade vahel pada tulel, mida kohendab Angela, istudes kolmejalgsel järil ja kergitades vahetevahel kaant, et pajas midagi segada ja maitsta . Onnist pahemal keegi hakkab mägedes laulma igatsevat armulaulu. Angela kargab järilt, puulusikas käes. Vähe aega vahtinud, pöördub uuesti tule juurde, kohendab tuld , istub järile. Tüdruk jääb nõnda istuma ka siis, kui Karlo ilmub pahemalt kaljule, kus lõpetab oma laulu. Vaikus.)
Karlo hüüab Angelat ning palub luba alla tulemiseks, mille tüdruk silmapilk tagasi lükkab. Poiss veenab neiut natuke aega. Ausõna peale, lubab Angela Karlol alla tulla, ent vaid selleks, et näha, kas poiss oma sõna ka peab. Karlo uurib, et miks ta ei ta temale naiseks tulla. Neiu heietab kellestki Mathiasest (noorteenerist). Mathias oli kord Angelale öelnud, et ta tuleb tagasi kas surnult või ss on kui kuningas. Karlo teeb veel ühe lähenemiskatse, ent tüdruk ei taha üldse, et tema vanemad teda üksinda koos teise mehega näeksid.
(Ilmuvad, isa ees, ema järel, kes haokubu all kõveras.)
Ema heidab Isale ette, et kohe peale seda, kui oli end mehele andnud, on mees kõik kohustused naise kaela visanud. Isa ja Carlo lähevad koos loomi taredesse kokku ajama . Samal ajal peavad Ema ja tütar tõsist jutuajamist. Ema räägib, milliseks kujuneb tema tulevik, kui ta Karloga lapse saab. Angela räägib, et Karlol oli sündinud kodus kahe peaga vasikas . Ema palub, et laps Karlo ära võtaks. Ema seletab, et hetkel otsitakse maalt naist, kes ei tunne meest ning, et ta viiakse kuningale söödaks, kui ta kiirelt Karloga asja joonde ei aja. Seda kuuldes hakkab Angela täiega oma ema vastu rage´ma ning teatab, et ei kavatsega end Karlole mitte mingi hinna eest kätte anda, vaid tema ootab Mathiast. Nii Isale kui ka Emale ei meeldi Mathias. Arvatakse, et ta on kelm , varas ning valetab ka veel peale kauba.
(Isa ja Karlo naasevad.)
(Näitelavale kargab mitu meest paremalt, kõigil pikad, mustad mantlid ümber ja laiad , mustad kaabud peas, nii et nägusid pole peagu nähagi. Mathias tõmbab kaabu peast ja silma torkab hiilgav kiiver; heidab mantli õlgadelt ja alt ilmub tore munder mõõga, pikkade saabaste ja kõrisevate kannustega. Angela langeb Mathiasele kaela, imetlevas ekstaasis.)
Mathias viib rahva kuninga probleemiga kurssi ning kohtleb Angelat juba nagu kuningannat. Angela on otsemaid meestega kaasa minema, aga rahvas (Isa, Ema ja Karlo) teeb veel viimase katse peletada sissetungijad eemale nii, et tüdruk koju jäeks. Saavad lüüa. Mathias tahab Karlot kaasa viia ning vanemad kinni siduda, ent Angela veenab nad sellest välja. Angela saab endale jalga Karlo püksid ning lollaka tüdruku kombel jätab ta oma eelmise eluga hüvasti ning läheb. Karlo, Isa ja Ema vabastavad end köidikutest. Karlo tormab kähku minema, kavatsusega Angelale linna järele tormata.
(Eesriie.)
Kolmas vaatus
Esimene pilt
(Tuba kuningakojas. Pehme mööbel, vaibad, pildid seintel , lilled vaasides. Uksed nagu esimeses vaatuses.)
Angela ning Kuningas omavahel. Tüdruk näeb aknast , kuidas rahvas hordides kuskile jookseb . Kuninga ning Angela vahel on juba isegi väike säde tekkimas. Võib-olla meeldibki Kuningale lihtsalt, et keegi tema süles istub.
(Koputus uksele.)
Teener teatab, et linna on ilmunud mees, kes laulab mägilaule ja näitab kahe peaga vasikat. Angela saab otsekohe aru, et kes see on ning hüppab nagu segane Kuningal süles. Sisse tuleb Narr. Angela läheb ka tema sülle hüppama,loomulikult Kuninga loal. Peagi on terve linn, kaasaarvatud kõik kuninga lähikondlased, teenrid jne, kõik imevasikat vaatama läinud. Kuningas tunneb, nagu ta lükatakse peagu troonilt. Angela arvab, et see on Mathias, ent Mathias on Narr sõnul praegu üldse vanglas . Angela mängib Kuningaga, kes kipub magama jäävat.
(Poeb kuninga rinnale ja suleb silmas. Eesriie.)
Teine pilt
(Esimese vaatuse ruum sama sisustusega, ainult et kõrgend ühes kuningajärjega ei seisa laua otsas, vaid selle pahemal küljel keskpaigas. Teener seab toole laua äärde. Paremast tagaseina uksest tuleb Narr, et korraldust üle vaadata ja siin-seal midagi kohendada.)
Narr räägib teenrile, et vahepeal peab kuningas rahva pärast vasikaga võidu jooksma , kuna mis kuningas on siisugune, kes ei suuda isegi vasikale ära teha.
(lahkub paremast tagaseina uksest. Natuke aega seisab tuba tühi, siis astuvad sisse kirjaülem ja ülempreester.)
Härrased on rahul, et lõpuks on kuningal naine majas , seda oli kohe toa temperatuurist aru saada. Rahvast tuleb juurde. Vasikas on imet teinud, nõutakse uut kuningat.
(Kuningas ja Angela tulevad käsikäes. Angela istub kuningale sülle.)
Kuningas ootab ettekannet. Angela palub, et too laseks Karlo ning Mathiase nende ette tuua, et mehed saaksid ise oma tegude eest vastust anda. Angela käib välja ka idee, vasikas maha lüüa, mille peale kõik püsti kargavad, et mitte tappa, kuna see tähendaks revolutsiooni.
(Narr tuleb tagaseina uksest pahemalt, tema järel raudus Karlo ja Mathias valvurite saatel.)
Angela, teatab, et see on Karlo, tema peigmees , kes hästi laulda oskab. Arvatakse, et temast võiks saada kuningakojas laulja. Mehed pole veel ühtegi sõna nende vahistamisest saati kellegagi vahetanud. Angela saab Karlo rääkima, kes tunnistab üles, et Mathias oli kavatsenud tõsta kuninga vastu mässu.Ta on teinud kõvasti valetamistööd ning teda soovitatakse propagandajuhiks. Mathias jätkab valetamist.
(Üldine ärevus, tõustakse mürinal toolidelt, räägitakse, veheldakse kätega, narr kiljub kõveras naerda.)
Angela laseb Karlol kogu tõe ära rääkida, mille peale Mathias veel rohkem valetab, kuid mitte keegi ei usu teda. Kuningas annab käsu Mathias vanglasse viia.
(Annab valvureile märku, need viivad Mathiase ära.)
Karlo vaidleb kuningaga, et too Angela talle tagasi annaks. Angela puhkeb nutma , kui mees ennast ära ähvardab tappa ning räägib, et ta on kogemata tema imevasikast prae teinud ning kõik on selle ära söönud, kaasaarvatud Karlo ise kui ka Kuningas. Narri tahetakse võlla tõmmata, kuna tema vastutab kuninganna tegude eest. Vasika surm kavatsetakse maha vaikida, ent Karlo ainsana teatab, et ta räägib sellest kõigile, kui kuningas talle Angelat ei anna. Karlole antakse hoopis võllas ning ta jääb sellega ka ise nõusse. Tema ainus soov on veel saada oma püksid tüdruku käest tagasi, mida ta ka saab. Narr palub, et tüdruk kiirelt tagasi tuleks, kuna muidu hakkab kuningal jälle külm. Jookseb ss kuninga jalge ette ning nuuksub, et ta on jätnud oma narri maha. Kuningas silitab narri pead öeldes: Me kaks vana narri!“
(Kõik on püsti tõusnud. Eesriie.)