16 Vadimov & Trivas (1971:96) 28 kõigi nähes laetud püstolist tulistada. Ise tulistas ta vastu savimüüri, kuhu ilmus aeglaselt laiali valguv ,,vereplekk". ,,Meibusi asulas teatas Robert-Houdin, et võib ühe kanamunaga sada inimest toita. Vaatajatele näidati suurt munakorvi. Mustkunstnik lõi munad üksteise järel katki sütele asetatud kastrulisse. Siis segas ta sisu oma ,,nõiakepiga", võttis potist tohutu suure muna ja hakkas seda kandikult inimestele jagama. Imestunud alzeerlased võtsid munatükke, maitsesid neid ettevaatlikult ja veendusid, et sajast munast sai tõepoolest ühe suure muna. Igal etendusel esitas illusionist ka fakiiritrikke. Ta pistis käe ,,sulatinasse" (elavhõbedasse), pesi sellega käsi ja isegi loputas suud. Ka neelas ta tuld ja puhus välja tulesambaid, jõi ,,keeva" vett
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Plato...
läks. Algul ei andnud ka Hispaania kuningapaar, Kastiilia Isabel ja Aragoni Fernando oma nõusolekut. Valitsejaid hirmutasid auahne Kolumbuse nõudmised: ta tahtis oma teenete eest saada Maailmamere admiraliks, sellega koos ka järeltulevatele põlvedele pärandatavat aadlitiitlit. Lisaks sellele soovis Kolumbus, et ta kuulutataks kõigi avastatud alade asekuningaks ja kuberneriks ning, et talle määrataks 10% kogu tulust, mis uutelt aladelt saadakse. Vahest segas kunigapaari ka asjaolu, et reconquista ("tagasivallutus") polnud veel lõppenud ja Granada kui viimane islamiriik langes alles 1492. Kolumbus taotles juba Prantsusmaa ja Inglismaa kuninga toetust, kuid 17. aprillil 1492 kinnitasid kuningas Fernando ja kuninganna Isabel Kolumbusega sõlmitava lepingu projekti. Lepingu kohaselt sai Kolumbus uhked tiitlid, sissetulekud ning kompromissi, et kuningakoja poolt finantseeritakse 2 ja Kolumbuse rahadega 1 karavell. 3. augustil 1492.
mõisarendiks ja perelauale. Nüüd koristab vilja kombain lõikab, peksab ja tuulab üheaegselt. Puhas vili läheb kuivatisse, ilma, et talle kätt külge pannakse. Põllult saadakse kümme ja enam seemet. Vanasti hõõruti terad käsikivil jahuks või pani mölder veski tuule või vee jõul jahvatama. Nüüd käivad terad püülimisvaltside vahelt läbi. Jahu on pehme ja puhas. Sõelad võtavad välja viimase kui klii ja kestaolluse. Vanasti, kui pereema seadis leivategu, segas ta sõklaid taignasse toidujätkuks. Päris puhtast jahust ei tehtud leiba isegi suurteks pühadeks. Rahvajutu järgi olnud leib kehvadel aegadel nii aganane, et tema ligidal pole tohtinud tulerauda raiuda, sest säde oleks leiva põlema pannud. 6 Nüüd nuriseme sageli, et igapäevane leib pole küllalt hea, kahtleme ja küsime, on ta ikka puhtast rukkijahust?
järjestikkuse stiimuli vahel, kus vahe on ainult vaevalt tajutav, on võrdne. Selle tulemusena sai ta luua skaala nende stiimulite mõõtmiseks. Tema järgi on absoluutne lävi punkt, kus stiimulit on võimalik esimesena tajuda ning eristuslävi on punkt kohe absoluutse tajuläve kohal, kus stiimuli muutust on võimalik tajuda. Peatselt hakkasid muud teadlased seda ideed testima ning veenduti, et see on tõene ainult teatud tingimuste all. Tema mõõtmisi segas ebajärjekindel nähtamatu sensoorse vea mõju. Seetõttu hakkas Fechner mõõtma sensoorse süsteemi eksimise suurust, et leida inimese, kui mõõtmisseadme, täpsus. Seda täpsust mõõtes sai järeldada, kas inimese sensoorse süsteemi ebatäpsus on konstantne kogu aja vältel. Selle idee testimiseks tegi ta eksperimente kahe objekti raskuste mõõtmisega ning vaadates, kuidas inimesed keskmisel otsustavad, millise objekti kaal on raskem. Ta
kõrgeimaks võimuks Eestis. Nüüdsest peale otsustavad eestlased ise oma maa saatuse kui iseseisev rahvas. Kuigi otsus oli tehtud, ei saanud Maapäev kohe tegutsema hakata, sest tegelik võim oli bolevike käes. Nende juht Viktor Kingissepp tahtis lavastada "rahvakohtu", mis saadaks "reaktsionäärid" laiali. Kontroll lossi ees läks aga Kingissepa enese käest ära, enamlased hakkasid rahvasaadikuid peksma ja mahalaskmisele vedama ning vatti sai ka Kingissepp ise, kui end vahele segas. Nii Maapäev kui ka Maavalitsus suruti Vene sõdurite abiga põranda alla, aga selle lõkmed käisid ilma suurema vahelesegamisteta koos ja tegid plaane edaspidiseks tegevuseks. Eesti Vabariigi väljakuulutamine. 21. veebruaril 1918 maabusid Haapsalus Saksamaa väeosad, kelle kavas oli terve Eestimaa vallutada ja Venemaale edasi tungida. Maapäeva vanematekogu tegi otsuse enne sakslaste saabumist iseseisvaks vabariigiks kuulutada.
enda ehitatud instrumenti eeternarkoosi andmiseks James Simpson kasutas 1847. a sünnitusvalude leevendamiseks kloroformi (kloroform oli sünteesitud1831). Simpson eelistas kloroformi eetrile, sest see ärritas vähem silmi ja polnud nii tuleohtlik Braun segas lokaalanesteetikumi adrenaliiniga ja sai alus veretustamise kasutamisele lokaalanesteesias Corning 1895. a võttis kasutusele spinaalanesteesia 3) Antiseptika/aseptika Ignaz Semmelweis jagab empiiriliselt ära (enne Pasteuri katsetusi), et arstid kannavad ise oma kätega haigustekitajaid ja seetõttu on vaja haiglas ,,hoida puhtust"
1 jard = 91,4cm = 3jalga Pinnaühikud 1 tiin = 1,09 ha 6 1 tündrimaa 0,5 ha 1 aaker = 4047 m2 o,4 ha Ruumiühikud 1 vaat = 491 l = 40 pange 1 pang = 12,3 l = 10 toopi 1 toop = 1,23 l = 4 kortlit 1 gallon = 4,55 l = 8 pinti 1 pint = 0,57 l 1 unts = 29,6 cm3 Massiühikud 1 puud = 16,4 kg = 40 naela 1 nael = 409 g = 96 solotnikut 1 unts = 28,4 g Selline ühikute mitmekülgsus segas riikidevahelist koostööd ning kaubavahetust. Suure Prantsuse revolutsiooni ajal (1789 – 1799) loobuti kõigest kuninglikust ja ka vanadest ühikutest. 1791.a. otsustati defineerida uued pikkuse ja massi ühikud. Nimetused valiti nii, et nad poleks seotud mingite rahvuslike joontega. Ühikud olid kõik kümnekordsed. Senini see nii ei olnud. Kordsust hakati tähistama vastavate eesliidetega: kilo-, detsi- jne. Määrati kindlaks ka põhiühikute etalonid. Etalon on seade mõõtühiku
Surnuaia juures olid nad üksteisele väga lähedal, poiss olekski tahtnud nii jääda. Natukese ajapärast viskas Milli talle aga lund näkku ja jooksis minema. Need olid viimased päevad mis nad koos said olla. Milli läks emaga tagasi linna. Nad rääkisid juttu, Indrek vaatas ta imelistesse sinistesse silmadesse ja tundis kuidas tal seest valusalt südant miski torgib. Poiss oli armunud Millisse. Viimasel päeval lasi tüdruk poisil oma juukseid katsuda, sest eelmisel segas ema neid, nad ei saanud eriti palju rääkida kui tüdruk juba koju sõitma hakkas. Paari päeva pärast sai Indrek tüdrukult roosidega kaardi, millel oli Milli juuste lõhn küljes. Tal tuli see tuttav ette- lõpuks tuli meelde et sama lõhn oli olnud ka ema kirstul, mis aidas oli. Sellega seose tuli tal meelde kurbi mälestusi ja nüüd sai ta aru Joosepi ja Liisi loost, isa ja Liisi riiust, Liisi ja Mareti arusaamatutest kõnelustest ja imelikest näoilmetest
sajandi 60ndateni, kuid 1740. aastal käskis admiral Vernon rummi veega (vahekorras 1 : 4) lahjendama hakata. Tänu sellele sai admiral üldlevinud sõimunime Old Grog (grogram kanga järgi, millest tol ajal laevastiku tarbeks rõivaid tehti) ega võitnud iial meremeeste poolehoidu, kes veega lahjendatud rummi samuti grog'iks ümber ristisid. Ajalooliste rummikangelaste hulka kuulub terve armaada musta lipu all seilanud mereröövleid: näiteks arvatakse, et just hirmuäratav Francis Drake segas kokku maailma esimese Mojito. Stiilsele ning auväärsele Jamaika rummile Captain Morgan, mida toodetakse aastast 1680, andis aga nime kurikuulus Inglise päritolu piraat ning sama saare hilisem kuberner Henry Morgan (16351688). Valmistamine Rummi tooraineks olev suhkruroog võib kasvada 68 m kõrguseks ning saavutab koristusküpsuse alles siis, kui pool taimest on kuivanud. Suurte valtside abil pressitakse
"Boh!!!" ehmatas mind Stiiv-Maikel naerdes. Ta oli mulle vingerpussi mänginud! "Miks sa nii tegid?" küsisin läbi nutu solvunult. "Ma tahtsin sind ergutada, sest sa olid nii masendunud!" ütles ta naerdes. "Aga me peame midagi ette võtma!" ütlesin talle mornilt. "Jah!" vastas ta sama mornilt. "Aga mida?" küsisin ta käest. Me vaikisime natuke aega. Noh umbes kümme minutit. "Ma tean!" hõikasin rõõmsalt. "Mis nad mulle ikka teha saavad? Ma ütlen midagi hästi kurja ja nad..." Mu mees segas vahele: "... Sa ei tohi midagi nii kohmetut teha! See oleks juba sarimõrvari tegu!" ütles ta ehmunult. "Aga mida siis?" küsisin nördinult. "Me peame midagi tegema, sest nii see asi jääda ei saa!" ütles Stiiv-Maikel. Kostus uksevõtmete kolin ja ukse kriiks. Lapsed tulid koolist. Oli kuulda ka jutuvadinat. "Tere! Kas keegi kodus ka on?" küsis Helen. "Jah, on küll!" ütlesin närviliselt. "Lapsed peavad mängust välja jääma!" sosistasin Stiiv-Maikelile. "Kuidas teil koolis läks
Teised kujutasid väikeametnikku kui alandatud ja solvatud kuju. Ts kirjutab sellised tekstid, kus ta hakkab avalikult ironiseerima väikeametnike üle. Üks tuntuimaid tekste ongi ,,Ametniku surm" tegevus toimub teatris. Peategelane istub teises reas ja jälgib Offenbachi operetti. Ametnik on Tservjakov (tservjak ussike, vihmauss). Gogoli Sineli peategelase nimi oli Basmatskin (saabas). Ussike asub veel allpool saabast. Mees naudib etendust. Ta aevastas ja mõtles, et äkki ta segas kedagi. Ta segas kindrali. Ta märkab, et need piisad asuvad kindrali kiilaspeal. Tservjakov hakkab vabandama. Kindral ütleb, et kõik on korras. Tservjakov ei rahuldu. Ta vabandab uuesti. Kodus soovitab naine kindrali juurde uuesti vabandama minna. Tservjakov lähebki. Ta vabandab veel mitu korda ja need vabadused muutuvad järjest pikemaks. Lõpuks kindral vihastas ta peale. Tservjakov läks koju... ja suri. (Tsehhovi ,,surm"-sõna viitab irooniale)
‘ Tartu Ulikool ‘ Etnoloogia Uldkursus Konspekt tundmatu tudengi laualt Tartu 1999 Sissejuhatus Lugu Konspekti koostamisel on arvestatud põhistruktuuri osas Ajaloo esimesel kursusel loe- tava sissejuhatava teema ”Etnoloogia üldkursus” kavaga. Antud on etnoloogia üldine sissejuhatus ja teaduse erinevad nimetused Euroopas ning Ameerikas. Räägitakse pea- mistest teoreetilistest ja metodoloogilistest suundumustest. Konspekti põhiosa keskendub erinevatele ainevaldadele, millega etnoloogid tegele- vad. Lõpuks antakse lühiülevaade maailma kultuuridest, käsitledes näidetena tänapäeva eelindustriaalsetest kultuuridest põhjalikumalt Vanuatu (Melaneesia) ja Mehhiko ”in- diaanlaste” kultuure. Õigused ja kohustused Te võite seda teksti vabalt trükkida ja muuta. Te võite seda levitada, kui sõber vajab — või levitamata jätta. See on iga inemise vaba voli ja südametunnistus. Keegi ei vast...
Linda. Seda juhtus pealt nägema taevane taat Uku, kes üritas Lindat päästa. Päästmise asemel ta aga langetas tuuletarga teadvuseta maha ja muutis Linda kiviks. Kui pojad koju tagasi jõudsid, märkasid nad, et ema on kadunud. Pojad hakkasid ema otsima, kuid ei midagi. Kaks venda heitsid magama, noorim läks isa hauale, kus ta tõttas mereranda. Varast ei näinud ta kusagil ja hakkas siis Soome poole ujuma. Keskööl ujus ta ühe saareni, et magada, kuid noore neiu laul segas. See oli saarepiiga. Kalevipoeg laulis piigale vastu ning neiu tuli asja uurima. Koosoleku ajal nad armusid. Unest ärkas ka saaretaat, kes tahtis külalise kohta rohkem teada. Teadmiste peale neiu ehmatas ja kukkus merre ja suri. Kalevipoeg ujus edasi Soome poole. Soome jõudes istus Kalevipoeg kivile puhkama ja jäi magama. Ärgates ruttas ta tuuletarga talu juurde. Talus võitles ta tuuletarga sõdalastega ning võitis. Tuuslar palus Kalevipoja käest armu ja jutustas Lindast
Selline unustamine leiab aset eelkõige lühimälus. Teine põhjus on interferents ehk vastastikune häirumine (tuleneb ladina keelest, kus inter+ferîre tähendab 'surnuks lööma'). Näiteks kui te õpite pool tundi ajalugu ja seejärel pool tundi geograafiat, ning kui siis kontrollida, kui hästi õpitud materjal on meeles, võib selguda, et ajaloos õpitu on halvemini meeles. Üks põhjus võib sel juhul olla asjaolu, et geograafia hilisem õppimine segas ajaloo materjali sama head mälus püsimist. Teisel viisil toimub interferents nii, et kui ajaloos ja geograafias õpitu oli lähedane, näiteks puudutas üht ja sama maailma piirkonda, siis ei pruugi te hiljem mäletada, milliseid fakte käsitleti ajaloo- ja milliseid geograafiaõpikus (kahju pole sel juhul küll suur, sest tähtis on ju omandatud teadmine ise, mitte raamat kust selle kohta loeti muidugi juhul, kui ka teie teadmisi hindav õpetaja nii arvab)
Lugulaul, mis on väga eristatav teistest eepostest, sest sellel on tugev isamaa ülistuse teema. Ei ole dramaatilisi momente. Pole problemaatilisi tegelasi. Halvad on pärismaalased, kes sõdivad nende vastu, aga portugaallasi näidatakse alati heas valguses. Teos kulgeb küllaltki üheplaaniliselt. Kuid kollektiivne kangelasvaim on, mis annab ideaalsust eeposesse. Ülesehitus, kirjeldab peamiselt merereisi. Alonso de Ercilla. Hispaanlane.(vahelt jäi puudu, Epp segas msn'is :D) Eeposte katsetajad. Pierre de Rousard. Tegi katse kirjutada prantsuse rahvuseepost, millest pidi saama fransiaad. Inglismaal algab 16.sajandi teisel poolel kirjandulik tõus kui alustas tegevust Shakespeare. Aga enne teda oli E. Spencer, u kümmekond aastat Shakespeareist vanem. "Haldjate kuninganna". Kuninganna saadab teele 12 rüütlit, võitlema 12 pahega. Moraalne taust. Spencer leiutas ise uue stroofivormi Spenceri stroof. (Paul E Rummo katkend)
näopoole. Zannid: tulenes itaalia Giovannist. Temas ei olnud karikatuurseid toone, publik tundis suurt sümpaatiat ja elas kaasa. Kaval, laveerimisoskus, intriigioskus. Alati võidutses. Võis välja tuua enda ja noored armastajad täbaratest olukordadest. Tavaliselt töötasid paaris vastandlik kuid kontrastne paar. Esimene kaval, lõbus, teravmeelne; teine juhmakas, kohmakas, koperdas jalus. Esimese zanni ülesanne intriigi luua, teine segas seda kogu aeg. Improvisatsiooniline ja akrobaatiline, dünaamiline roll. Tavaliselt teener, vahel ka keegi muu, sel juhul ikkagi ühiskonna alumisel astmel, madalat päritolu. Võis kanda ka Zanni nime, enamasti aga teine nimi (Arlekiino, Trufaltiino, Pedroliino pr. Pierrot teise zanni kohta). Madalalt seotud vöö särgi peal, pikalt voogavad püksid, ka valged hõlst. Tavaliselt sulega laiaäärne kübar. Mask oli poolmask, kunagi ei kandnud habet. Vöö vahel ka
kammiti kuklasse ja seoti musta paelaga kinni. Ühteaegu moeloojatega said tuntuks ka soengumeistrid, kelle tegevus ametlikult seadustati. Parukate tegemiseks pruugiti inimjuuste kõrval ka kitsekarvu, hobusejõhvi ning taimekiudu. Õukonna meelissoenguks oli tohutu kõrge parukas, millesse oli sobitatud liblikaid, linde, kupiidosid, puuoksakesi ja aedvilju. 46 Soengute ülemäärane kõrgus segas tõllaga sõitmist ja sundis naisi istumise asemel põrandal põlvitama. Lisaks siginesid soengutesse täid ning naised kasutasid pea sügamiseks kratsimispulki. Kõik see oli põhjuseks, miks peagi ebardlikud soengud läksid peagi most välja. Revolutsiooniga kaasas käinud kõige loomuliku soosimine ei viinud puuderdatud soenguid üksnes moest, vaid pani need koguni põlu alla. Demokraatlikud jõud tulid
kammiti kuklasse ja seoti musta paelaga kinni. Ühteaegu moeloojatega said tuntuks ka soengumeistrid, kelle tegevus ametlikult seadustati. Parukate tegemiseks pruugiti inimjuuste kõrval ka kitsekarvu, hobusejõhvi ning taimekiudu. Õukonna meelissoenguks oli tohutu kõrge parukas, millesse oli sobitatud liblikaid, linde, kupiidosid, puuoksakesi ja aedvilju. 46 Soengute ülemäärane kõrgus segas tõllaga sõitmist ja sundis naisi istumise asemel põrandal põlvitama. Lisaks siginesid soengutesse täid ning naised kasutasid pea sügamiseks kratsimispulki. Kõik see oli põhjuseks, miks peagi ebardlikud soengud läksid peagi most välja. Revolutsiooniga kaasas käinud kõige loomuliku soosimine ei viinud puuderdatud soenguid üksnes moest, vaid pani need koguni põlu alla. Demokraatlikud jõud tulid
Natukese 21 ajapärast viskas Milli talle aga lund näkku ja jooksis minema. Need olid viimased päevad mis nad koos said olla. Milli läks emaga tagasi linna. Nad rääkisid juttu, Indrek vaatas ta imelistesse sinistesse silmadesse ja tundis kuidas tal seest valusalt südant miski torgib. Poiss oli armunud Millisse. Viimasel päeval lasi tüdruk poisil oma juukseid katsuda, sest eelmisel segas ema neid, nad ei saanud eriti palju rääkida kui tüdruk juba koju sõitma hakkas. Paari päeva pärast sai Indrek tüdrukult roosidega kaardi, millel oli Milli juuste lõhn küljes. Tal tuli see tuttav ette- lõpuks tuli meelde et sama lõhn oli olnud ka ema kirstul, mis aidas oli. Sellega seose tuli tal meelde kurbi mälestusi ja nüüd sai ta aru Joosepi ja Liisi loost, isa ja Liisi riiust, Liisi ja Mareti arusaamatutest kõnelustest ja imelikest näoilmetest. Koolis ei osanud ta
Kultuur Luteri kiriku kindlustamine! + Konsistoorium- kõrgeim kiriklik nõukogu + Kindralsuperintendent- piirkonna kiriklik juht + Vöörmünder- kiriku abitöölised, et lähendad talurahvast kirikuga. Johann Fischer + Nõiaprotsessid, + Pühajõe mäss 1642 mõisnik lõi veski Pühajäe äärde, järgmine aasta oli viljaikaldus seega rahvas uskus, et mõisnik segas Pühajõe rahu ning korraldati mäss veski mahalammutamiseks. 1694.aastal viimane nõiaprotsess, mis lõppes surmaga, poomissurmaga, Mõdrik. Kirjasõna + vaidlus, kas kasutada põhja- või lõuna-eesti keelt. Usulise sisuga raamatuid ilmus mõlemas variandis + 1637.aastal Heinrich Stahli grammatika tuntuim sakslane, kes üritan eesti keelt uuendada ja ühtset grammatikat luua.
Surnuaia juures olid nad üksteisele väga lähedal, poiss olekski tahtnud nii jääda. Natukese ajapärast viskas Milli talle aga lund näkku ja jooksis minema. Need olid viimased päevad mis nad koos said olla. Milli läks emaga tagasi linna. Nad rääkisid juttu, Indrek vaatas ta imelistesse sinistesse silmadesse ja tundis kuidas tal seest valusalt südant miski torgib. Poiss oli armunud Millisse. Viimasel päeval lasi tüdruk poisil oma juukseid katsuda, sest eelmisel segas ema neid, nad ei saanud eriti palju rääkida kui tüdruk juba koju sõitma hakkas. Paari päeva pärast sai Indrek tüdrukult roosidega kaardi, millel oli Milli juuste lõhn küljes. Tal tuli see tuttav ette- lõpuks tuli meelde et sama lõhn oli olnud ka ema kirstul, mis aidas oli. Sellega seose tuli tal meelde kurbi mälestusi ja nüüd sai ta aru Joosepi ja Liisi loost, isa ja Liisi riiust, Liisi ja Mareti arusaamatutest kõnelustest ja imelikest näoilmetest. Koolis ei osanud ta esimestel
Võiks öelda, et Mozart komponeeris oopereid nagu hea lavastaja, kes paneb karakterid laval elama ja hoiab alal pinevat arengutempot, pidades ühtlasi silmas tihedat seost lavategevuse ja muusika vahel. Mozarti peetakse psühholoogilise muusikateatri rajajaks. Talle jäid kitsaks olemasolevad ooperizanrite raamid (opera buffa ehk dramma giocoso s.o otsetõlkes ,,mänglev draama", üks itaalia koomilise ooperi nimetusi, opera seria, Singspiel e laulumäng). Ta segas neid omavahel, tuues ühele zanrile tüüpilisi tegelasi teise zanrisse, eriti just tõsiseid tegelasi koomilisse ooperisse, sest viimane oli paindlikum. Näit: Singspiel ,,Haaremirööv", kus naispeategelane Konstanze on oma partii tõsiduse, ulatuse ja virtuooslikkuse poolest nagu opera seriast. Opera buffa ,,Figaro pulm": Krahv ja Krahvinna on pigem opera seria tegelased, teenijad Figaro ja Susanna opera buffastt, ent neil on ka lüürilisi momente ja tõsidust.
Liivimaa alad läksid Vene impeeriumi koosseisu. Peeter I lõi kolleegiumid, võttis eeskuju vaenlase ehk Rootsi eeskuju, et läbi viia reforme. Oluline roll oli Heinrich Claus von Fick'il. 4) Võimukorraldus Eesti alal pärast 1710. aastat: Konglomeraatriik- Riigid või poliitilised ühendused, mis hõlmavad erinevaid regioone, keskvõimu tuumiku ala vahel. Rootsi ajal olid alad absolutistliku kuninga võimu all, kes pidevalt segas end sisse Balti asjadesse. Vene tsaari ajal oli olukord sarnane. Vene tsaar oli piiramatu võimu kandja (isevalitseja). Vene tsaarid ei sekkunud Balti asjadesse, nad tegelesid Vene sisekubarmangu valitsemisega. Balti erikord, der (baltsiche) Landesstaat - Balti provintside, rüütelkonna ja linnade omavalitsussüsteem. Vene tsaari mõju Balti provintsidele oli tagasihoidlik kuni 1840. aastani. Balti saksa seisuste privileegid, kohalikud põlisrahvad (läbiaegade madalaim seisus)
ägedat võitlust peeti, kritiseeris eesrindlik haritlaskond imporditud "italomaaniat" väga teravalt. Vene muusikuid vihastas keiserlike teatrite üleolev suhtumine poolvägisi, halvasti ja minimaalsete kulutustega lavastatud vene oopereisse, häirisid autorite mõtteid moonutavad kärped. Sellal kui kodumaiste ooperite puhul iga väljamaksmisele kuuluvat rubla korduvalt sõrmede vahel veeretati, toodi itaalia omad uskumatu toreduse ja pillavusega lavale. Realistlike vene ooperite eest seisjaid segas itaallaste ülepaisutatud romantilisus, meloodia paigutine sabloonsus, orkestri osatähtsuse alavääristamine ja muu igavalt tavapärane. Ehkki nimetatud regressi eitamine on ajalooliselt mõistetav, jäeti poleemika ja kritiseerimise tuhinas itaalia ooperi head küljed hoopis märkamata. Verdi teostes leiduvaid itaaliapäraseid puudusi arvustades hinnati tema loomingut ebaõiglaselt ning vaidlused pro et contra kaldusid äärmusse.
mina-des. Neuroos: reaalse mina asendamine idealiseeritud minaga. V IDEALISEERITUD MINA KAITSMISE VIISID: Idealiseeritud kujutlusele mittevastava ignoreerimine. Reaalmina surutakse alateadvusse. Käitutakse nii nagu ollakse ideaalminana. Kahekordne standard, olude erinevuse argument. Mina võin, teine ei või. Iseloomustab nartsisstliku elukäsitluse häiret. „Ma eksisin, kuna teine segas. Teine eksib samas olukorras, siis on loll.“ Ratsionaliseerimine, läbikukkumiste ebaadekvaatne vabandamine. Range enesekontroll. Ambivalentses olukorras suvalise lahenduse valimine. Otsustamisest kõrvalehoidmine, alati on õigus. Küünilisus, teiste väärtuste mõttetuks tunnistamine. Normaalne isiksus – paindlikkus. Neurootiline isiksus – fiksatsioon. VI EKSTERNALISEERIMINE:
(1958 broadbent) TP keskse mahu teooriad: - Kahneman – TP kasutab küll sama ressurssi kuid selle maht muutub (on keerulisemate ülesannete jaoks suurem) Teooria test – ülesannete koos tegemine - Tähtede ja numbrite juhuslik genereerimine - Prototüüpide õppimine - Käeline ülesanne: kruvimine - Tooniülesanne: eesmärkheli avastamine Ülesanded segasid üksteist ja juhuslik genereerimine segas ja häirus kõige rohkem, tooniülesanne kõige vähem. TOETAB KESKSE MAHU TEOORIAT - Sarnane segab sarnast TP jagamine MMN katsetes Eeldus – MMN tekib eeltähelepanuliselt ja pigem häirub stiimulitele TP pööramisel. - Samas : tähelepanu muudab erp signaale al 20-50ms Traditsioon: lugemine, ignoreeritav auditiivne sisend. Lekkimine? Pigem kasutada TP hõivamiseks sama modaalsust (eriti nägemises) Olulised mutlitaskingu mõjutajad: - Sarnasus - Harjutamine
1236 Saule lahingus purustati Mõõgavendade ordu. Selle riismed ja kõik ülejäänud ordud liideti Teutooni orduga. Sellest saadeti eestisse Liiviordu, mis oli sisuliselt Teutooni ordu üks väiksem osa. 1238 Stensby leping - Virumaa ja Harjumaa anti Taanile, Järvamaa Ordule. Koos alustati võitlust Venemaa vastu. 1240 Neeva lahing - Rootslaste ja venelaste vaheline lahing Neeva jõel, mille võitsid venelased Aleksander Nevski juhtimisel. 1240-1480 Mongli-Tatari ike venemaal. See segas venemaa demokratiseerumist. 1241 Taani hindamis raamat- raamatus olid üles loetud kõik Taaniriigi varad, sealhulgas ka paljud Põhja- eesti külad ja mõisad. 1242 Jäälahing - Peipsijärvel ordu ja venelaste vahel. Viimased võitsid. See oli ordule hoiatuseks, et ta venemaale ei hakkaks trügima. 5 Esimene kivilinnus ehitati Otepääle. Lõuna eestis ehitati hooneid tellistest.
Maaharimisriistad- Põlluharimiseks kasutati peamiselt kahte tüüpi atra: konks- ja harkatra. Konksader - Vanem ja kohalikku tüüpi tööriist, mõeldud härjapaariga töötamiseks. Põhiosa oli pikk kuuse juurpuust adevars, mille külge oli kinnitatud kiilukujulines vannas. Harkader - Eeliseks oli kahekaruline künnipuu, mis koos 13. sajandil kasutusele võetud adralusikaga võimaldas teha tõhusamat pöördkündi. Harkader võrreldes konksadraga kobestas ja segas mulda paremini. Keskaja jooksul muutus harkader üldiseks üle kogu Eestimaa. Lääne-Eestis kivisel pinnal kasutati vannasatra - Kerge konksadra tüüp, mida oli võimalik vaheldumisi kas vasaku või parema käega kasutada, kasutamiseks sobis nii hobustega kui ka härgadega. Äke - Tööriist, millega peale maakündmist tehti mullakobestust ja viidi seeme külvi järel mulda (kuuselatv- ja karu- ehk oksäket). Viljalõikus käis sirbiga, mingil määral kasutati ka vikatit
Mats Traadi ,,Harala elulood" -- ühe rahva portree ja saatus Uurimistöö Sissejuhatus Mats Traadi kirjutatud ,,Harala elulood" sisaldavad 168 epitaafi. Iga tegelase lugu on teisest erinev, samuti ka aeg, milles tegelased elavad. ,,Harala elulood" toovad lugeja nõukogude ajast aastasse 2001, mil ,,Harala elulood" täiendatuna ilmus. Uurimistöö koostaja valis selle teema osalt varasemate kokkupuudete pärast teatriklassis õppides, kui eksamietendusel esitati mõningaid epitaafe ,,Harala elulugudest". Antud teema andis palju võimalusi oma fantaasia rakendamiseks ja see oli samuti üks valiku põhjusi. Põhilise osa uurimusest hõlmavad tegelaste nn. ankeedid, kus on analüüsitud igaühe teatavaid omadusi ja fakte tema kohta. Samuti sisaldab see uurimus ajaloolise tausta analüüsi, mis näitab, milline oli tolleaegne elu. Lähemalt on uuritud meeste ja naiste osakaalu, surmapõhjusi (kõik...
äratundmatuseni. 40-ndate aastate lõpul hakkas Dubuffet maalima väga pastoosselt ning lõustad ja figuurid on pigem värvimassi sisse kraabitud kui maalitud. Hiljem hakkas ta värvile lisama kõikvõimalikku kunstivõõrast materjali liiva, puulehti, metallipuru, liblikatiibu jne. Mõned teosed valmisid põrandal nõnda, et värvi ja lisaainete hulka oli segatud kustutamata lupja, mis reageeris peale valatud veega ja pani kogu massi kobrutama ja podisema. Dubuffet ise segas seda putru, kuni see tardus urbseks, laavataoliseks, rahutufaktuuriliseks reljeefiks. Dubuffet vahetas mitu korda oma maalistiili. Ta järgis innukalt üht liini, arendas selle äärmuseni, aga kui tundis selle olevat ammendunud, tegi mõnikord eneseparoodiaid ja asus siis uue ning ootamatu probleemi ja materjalide kallale. 1949. aastal oragniseeris Dubuffet näituse pealkirjaga ,,Brutaalne kunst", kuhu koondas
Dumas nihutas lubatavuse piiri kuid sellega muutus piir veel teravamaks. Dumas kirjutas elu lõpul, et lavalisi tinglikkusi tuleb austada, et tema jõudis nende kujutamises viimase võimaliku piirini. Naturalistid ei kavatsenudki seal pidama jääda, piire tuli ignoreerida ja edasi minna. Naturalistid lõhkusid neid piire, ignoreerisid neid. Teater peab mingis mõttes asuma uurija rolli. Teater peab olema analüütiline keskus. Naturalistide arvates segas seda protsessi romantism (kõik see, millel pole pistmist reaalsusega). Dumas ,,Vallaspoeg" sai teatrisündmuseks mitte elusündmuseks, elus ei puudutanud kedagi. Reaalsuse mõjutamiseks jäi sellel jõudu väheseks. Dumas räägib: romantilised lavategelased on liiga üheplaanilised; elus on inimesed vastuolulised, ambivalentsed. St lavakunsti uuendamiseks oli vaja loobuda vanast tegelaskujude loomise meetodist tuli loobuda tüübisüsteemist. Teatri jaoks tähendanuks see
vaimude peletamiseks. Eriti püüti kindlustada väravaid. Väravaid valvasid tiibadega lõvid - greifid. Vana-Babüloonia. Babülon oli fantastiliselt suur ja kirev linn (linna ümbritsesid kaks 25-30 meetri kõrgust kaitsemüüri, 8 peavärava kaudu viisid tänavad templite juurde), kus valitses tõeline paabeli segadus. Piiblilegendi kohaselt olevat Paabelis (st Babülonis) püütud ehitada taevani ulatuvat torni. Seda ettevõtmist takistanud juutide jumal Jahve, kes segas ära ehitajate keeled, nii et tekkis enneolematult suur segadus. Assüüria kunst. VIII VII saj. Assüüria kunst on Euroopas laialdaselt tuntud peamiselt seetõttu, et tolle aja mälestised on hästi säilinud. Oma toreduselt jättis assüüria kunst varju kõik vanemad Ees-Aasia kunstielu avaldused. Assüüria oli vana Babüloonia pärija ning omandas sealse vaimse kultuuri. Ega asjata võtnud Babüloonia vallutaja endale sealse riigi rajaja Sargoni nime
Jooahase (kutsudes ta Egitpusesse, kust ta iialgi ei naasnud) ja pani kuningaks Joosija teise poja Joojakimi. Jooiakini asemel pandi troonile ta poeg trooninimega Sidkija (valitsusaastad 596-586), kes jäi viimaseks kuningaks, kes oli üsna nõrk valitseja, ametlikult Paabeli vasallina valitsev. Koos teiste väikeste vasallriikidega plaanis Sidkija ülestõusu Paabeli vastu, millele Paabel vahele segas. Mõni aasta hiljem puhkes taas vastupanuliikumine Egiptuse toetusel, mispeale 589. aastal Paabeli väed tulid Jeruusalemma alla, mille ees olid Juuda väed võimetud. Egiptuse abi hilines, kuid selle saabudes tõrjusid Paabeli väed selle tagasi ja jätkasid Jeruusalemma piiramist. Poolteist aastat pidas Jeruusalemm vastu. 589. aastal, juuli/augusti 9. päeval Jeruusalemm langes. Jeruusalemma tempel põletati maha,
«Mis pagana asi teda seal huvitab?» mõtles Gringoire ja vaatas ka lakke. «See on võimatu, et ta tähelepanu köidaks see kääbuse lõust seal üleval päiskivis. Kurat võtku, ma võin sellega julgesti võrdluse välja kannatada!» Ta hüüatas: «Preili!» Tüdruk ei näinud teda kuulvat. Ta kordas kõvemini: «Preili Esmeralda!» Asjata vaev! Noore tütarlapse mõtted liikusid mujal ja Gringoire'i häälel polnud võimu neid eemale peletada. Õnneks segas end kits vahele. Ta hakkas oma emandat tasakesi käisest sikutama. «Mis sa tahad, Djali?» küsis mustlastüdruk äkki, nagu unest ärgates. «Ta on näljane,» ütles Gringoire, kellel hea meel oli, et saab vestlust alata. Esmeralda murdis leiba ja Djali hakkas ta peopesast ilusasti sööma. Kuid Gringoire ei andnud talle enam aega mõtteisse vajuda, vaid võttis südame rindu ja esitas delikaatse küsimuse: «Teie ei taha siis mind oma meheks?»
» «Tüki lagritsat ja õngekonksu.» «Näita.» Tom näitas. Asjad olid rahuldavad ja vahetasid omanikku. Siis kauples Tom paari valge kuuli eest veel kolm punast piletit ja mõne pisiasja eest paar sinist. Ta varitses ka teisi poisse, kui need tulid, ja jätkas kümme või viisteist minutit iga värvi piletite ostmist. Siis astus ta kirikusse puhaste ja kärarikaste poiste ja tüdrukute salgaga, sammus oma istekohale ja alustas tüli esimese ettejuhtuva poisiga. Õpetaja, tõsine vanem mees, segas end vahele; kui ta siis selja keeras, tutistas Tom järgmises pingis istuvat poissi, oli aga oma raamatusse süvenenud, kui poiss ümber pöördus. Siis torkas ta teist poissi nõelaga, et kuulda, kuidas see «ai!» ütleb, ja sai jälle õpetajalt noomida. Kogu Tomi klass oli justkui ühe vitsaga löödud: rahutu, kärarikas ja tülikas. Kui neil tuli vastata, siis ei teadnud keegi oma salme hästi ja kogu aeg pidid teised ette ütlema
40-ndate aastate lõpul hakkas Dubuffet maalima väga pastoosselt ning lõustad ja figuurid on pigem värvimassi sisse kraabitud kui maalitud. Hiljem hakkas ta värvile lisama kõikvõimalikku kunstivõõrast materjali liiva, puulehti, metallipuru, liblikatiibu jne. Mõned teosed valmisid põrandal nõnda, et värvi ja lisaainete hulka oli segatud kustutamata lupja, mis reageeris peale valatud veega ja pani kogu massi kobrutama ja podisema. Dubuffet ise segas seda putru, kuni see tardus urbseks, laavataoliseks, rahutufaktuuriliseks reljeefiks. Dubuffet vahetas mitu korda oma maalistiili. Ta järgis innukalt üht liini, arendas selle äärmuseni, aga kui tundis selle olevat ammendunud, tegi mõnikord eneseparoodiaid ja asus siis uue ning ootamatu probleemi ja materjalide kallale. 1949. aastal oragniseeris Dubuffet näituse pealkirjaga ,,Brutaalne kunst", kuhu koondas laste,
Tema faalanks koosnes talupoegadest, mitte palgasõduritest. Ta hakkas kasutama ka neid koos ratsaväega, mis oli millegipärast ka uuendus, kuna kreeklased polnud ise selle peale tulnud. Pilt on vähe mööda, kuna esireal ei olnud nii pikki odasid. Tagumisi odasid hoiti kahe käega, seega vähendati ka kilpi, see kinnitus pigem õla külge. Philippos oli hea poliitik, ta kaalutles alati ette. Kui ta Kreeka linnriikide asjadesse end segas, siis nii, et ta alati kaitses kedagi, enda seisukohalt õigluse eest. Ta oli haritud mees. Taolid probleemid alkoholiga. Tal oli palju naisi, kuna kõik liidud sõlmiti abieluga. Tema teine naine oli kõige olulisem, nimi oli Olympios, tal sündis Alexandros, keda kasvatati kui troonipärijat Põhivaenlane oli Ateena. Mereliit oli äsja lagunenud. Nad üritasid rahu hoida. Pigem kasutada raha sisemisteks eesmärkideks kui sõjalisteks, seega Makedoonia esiletõus oli silmas pinnuks
ilmutanud oma teadmisi Maatriksist palju kiiremini ja seda optimaalsetes tingimustes. A: Kas nad mõtlesid ümber. Kas nad ei tahtnud last? D: Ei, nad eostasid mu. Ma isegi algatasin keha muutmise protsessi. Kuid ema mõtles ümber ja katkestas raseduse. A: Kuid kui sa olid eriline olemuselt, ja sind aidati, miks te talle ei öelnud? D: Me rääkisime. Kuid ta arvas, et on liiga noor. Talle saadeti nägemus, kogemused, kuid hirm segas tal mõistmast. Tegelikult on hirm ja viha ainukesed maised tunded, mis blokeerivad ligipääsu teadmistele ja evolutsioonile. A: Ja sa ei saanud oodata järgmist sündi? 22 D: Ei, sest Maatriksisse ei saa jääda liiga kauaks. Kui ma oleksin veel veidi viivita- nud, oleksin pidanud end kas lahustama või sündima inuakina. Nii juhtuski, et võtsin Davidi keha. A: Maatriksis on sinu käsutuses ainult teatav hulk aega?
leviedastusega kanal, kus ühe kanali peal on palju võrgusõlmi (rohkem, kui kaks). Kui on tegemist kahe võrgusõlmega, siis tüüpiliselt on nende vahel pooldupleks või täisdupleks nii, et üks oma saatmisega teise saatmist ei sega. Leviedastusega kanal oli algselt Etherneti kanal. Ethernet algselt ehitati üles siini tehnoloogia peale ja võrgusõlmed olid siini peal. Kui üks siini peal saatis, siis see tähendas seda, et kui keegi teine vahele segas, siis ta rikkus selle saatmise ära ja saatmisest midagi välja ei tulnud. See tähendas, et mõlemad pidid vait jääma ja kokku leppima, kes saadab. Ühisedastus keskkonna peal andmevahetus on sarnane nagu inimeste vahelises kommunikatsioonis. Kui on tegemist koosolekuga ning üks hakkab rääkima ja teine tahab ka midagi öelda ja hakkab esimesest üle rääkima, siis hoopis kolmas tõuseb püsti ja tahab ka midagi
maagilisi eesmärke. 1666. aastal toimusid Prantsusmaal seoses Francois Mansart' (trapetsoidi arhitekt, kelle plaani järgi hakati ehitama kummitustemaja Versailles' lossi) surmaga üsnagi huvitavad sündmused. Viimane võluv Saatana preestrinna Jeanne-Marie Bouvier (Madam Guyon) varjutas riiakat ja tundetut ärinaist Catherine Deshayes'd, keda tunti ka LaVoisin'i nime all. Ta oli kosmeetik, kes rabeles abortide tegemisega ja segas tapvaid mürke leedidele, kes soovisid vabaneda oma soovimatutest abikaasadest või armukestest, kuid sai Musta Missa süngest olemusest muinasjutulise idee. Võib kindlalt väita, et 1666. aastal toimus esimene kommertslik must missa! St. Denis regiooni lõunaosas, mida nüüd tuntakse LaGarenne'i nime all, ostis LaVoisin kõrgete müüridega maja ja sisustas selle dispanserite, vangikongide, laborite ja ... kabeliga. Varsti sai
alati, ikka küsima. Kui ei ole härra Maurust ennast, siis on Herr Ollino või Koovi, siis on lõpuks Kopfschneider, see lätlane, küsige temalt. Sest eestlane võib ometi lätlaselt küsida. Soo, aga nüüd minge," viipas direktor käega loiult. Niisugune lõpp mõjus Indrekusse sügavamalt kui kogu see asi. Ta peaaegu ei uskunudki, et midagi oli olnud. Kõik tundus silma- ja kõrvapettena, peaaegu viirastusena, nagu see ähmane elukas seal puude vahel pimedikus. Seda muljet segas direktori hääl, mis hüüdis: ,,Herr Tigapuu, Herr Tigapuu! Öelge Liblele ja teistele sääl, et kui nad ei kuula, siis tuleb härra Maurus silmapilk!" ,,Küllap ma nendega juba hakkama saan," vastas Tigapuu iseteadvalt, lisas aga Indrekule tasakesi juurde: ,,Lollus! Sa ei tunne veel meie vana. Temale peab ikka midagi muud kodaratesse pilduma, siis ei saa ta kunagi õige asjani. Ehk kui saabki lõpuks, siis on juba väsind ja tüdind ning lööb käega. Nõnda on vanaga
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend..............................
kuid alles teises järjekorras. Neil poliitilise kaose väljapääsuvõimaluste alusel loodigi kaks uut poliitilist parteid, millest üks baseerus rohkem rahvuslikul, teine sotsiaalsel momendil. Mõlemad uued parteilised moodustised äratasid suurt huvi ja olid õpetlikud tuleviku jaoks. Vahetult peale 1866. a. sõda, mis lõppes Austria jaoks ränga lüüasaamisega, oli Habsburgide koja kandvaks ideeks sõjaline revans. Koostööd Prantsusmaaga segas ainult lugu Maxi ebaõnnestunud ekspeditsioonist Mehhikosse. Vastutus selle ekspeditsiooni eest pandi peamiselt Napoleon III-le eriti rahulolematud oldi aga seetõttu, et prantslased jätsid ekspeditsiooni saatuse hooleks. Siiski olid Habsburgid tol ajal otseselt äraootaval seisukohal. Kui 1870.-1871. a. sõda poleks muutunud Preisimaa täielikuks võidukäiguks, oleks Viini õukond arvatavasti püüdnud sekkuda verisesse mängu ja Sadovaja eest kätte maksta
Varem rahutult kiindunud lapsed aga olid ettevaatlikumalt tõenäoliselt sõltuvamad õpetajatest, koguni nii, et võõrastesse kui seda nende vajadus kontakti, tunnustuse ja tähelepanu teeksid teised lapsed. järele segas võimet luua suhteid teiste lastega või See polegi nii õppimist, kuidas käituda eakohaselt. paradoksaalne, kui esialgu tundub. Andes lapsele piisavalt aega harjuda võõra inimesega, 130 mängib laps temaga ema seltskonnas peatselt vabalt, võttes seda nagu ükskõik millist uut kogemust. Kuid sama laps võib muutuda
aastast, kuid selle osakaal saatekavas oli J. Haavisto andmeil vaid 2% (Haavisto 2000: 142). Hinnangu andmisel tuleb arvestada ka mitme muusikavälise faktoriga: - kuulatavate jaamade valik sõltus suurel määral nende kuuldavusest, s.t võimsusest, mis Londoni saatjal oli kindlasti oluliselt suurem kui nt Lahti või Tallinna saatjal; sellest tulenevalt segasid tugevamad jaamad ka sageli nõrgemaid, sh Tallinna saatjat. Nagu meenutab V. Ojakäär, segas üks Saksa saatja pidevalt Tallinna sagedust ja ei lasknud laupäeva- ja pühapäevaõhtutel korralikult Strobeli ja Pori orkestreid kuulata (Ojakäär 2000: 462). Olukord paranes alles 1937. aastal pärast Türi uue masti valmimist; - valik sõltus kindlasti ka saadete sagedusest – Inglise jaamadest tuli tantsumuusika ülekan- deid iga päev, väiksematest jaamadest (Rootsi, Soome, Tallinn) aga vaid nädala- lõpupäevadel (Ojakäär 2000: 465); - oluliseks faktoriks, eriti 1920
«Tooge kas minu või kuninga ihuarst! Tooge parim arst, põrgu päralt! või muidu mu vapper Athos sureb.» Härra de TrevilleM hüüdmise peale tormasid kõik kabinetti, 38 hakkasid haavatu ümber sagima, ja musketäride kapten ei mõelnudki enam kellegi eest ust sulgeda. Kogu see segadus oleks aga olnud asjatu, kui nõutud arst poleks olnud samas majas. Ta tungis rahvahulgast läbi ja astus teadvuse kaotanud Athose juurde. Kuna kogu see kära ja tunglemine arsti ainult segas, nõudis ta kõigepealt musketäri kõrvaltuppa kandmist. Härra de Treville avas otsekohe ühe ukse ja näitas teed Porthosele ja Aramisele, kes kandsid oma sõpra kätel. Selle grupi järel kõndis arst, ja arsti järel sulgus uks. Nüüd muutus härra Treville'i kabinet, tavaliselt nii püha koht, ootetoa osakonnaks. Kõik vadistasid, seletasid, karjusid kõva häälega, vandudes ning kirudes ja kuradile saates kardinali ning tema kaardiväelasi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
