38. Paabeli torn ,,Kogu maailmas aga oli üks keel ja ühesugused sõnad ... Ja nad ütlesid: ,,Tulge, ehitagem enestele linn ja torn, mille tipp oleks taevas ..." Ja Jehoova ütles: ,,Vaata, rahvas on üks ja neil kõigil on üks keel, ja see on alles nende tegude algus. Nüüd ei ole meil võimatu ükski asi, mida nad kavatsevad teha! Mingem nüüd alla ja segagem seal nende keel, et nad üksteise keelt ei mõistaks ..." Seepärast pandi sellele nimeks Paabel, sest seal Jehoova segas ära ... kelle ja sealt pillutas Jehoova nad üle kogu maailma. See legend torni rajamisest Sinearimaal (Babüloonias) sisaldab mälesusi hiiglaslike astmeliste püramiidide (nn. tsikuraatide) ehitusajast 1000 või rohkem a. e.Kr. Babüloonias kui paljurahvuselises impeeriumis valitses tõepoolest tohutu keeleline ,,segadus". Piiblis sümboliseerib torn inimsoo uhket iseteadlikkust, mille piiramiseks Jumal rahvad segi pillutas. 39
tasemelt arvestatava kunstilise tasemeni. Esimesed tähtsamad teosed: "Elektronische Studie I ja II". Teine teos oli esimene elektrooniline teos maailmas, mis sai noodistatud ja partituurina kirja pandud. Praegu tuntuimaid elektroonilisi oopusi on "Gesang der Jünglinge" (noorukite laul). Miksis kokku poisi hääle mitmekordse salvestise. "Kontakte" kasutab kõike, mida tolle aja elektronmuusika lubas kasutada. Hiljem hakkas segamaa akustilist ja elektronmuusika. Kammermuusika Ta segas aleatoorilist ja serialistlikku muusikat. Näiteks teos "Zeitmasse". Muusikud mängivad küll serialistlikult organiseeritud partiid, kuid mängivad eri taktimõõtudes ja tempodes. Teos "Zyklus" on materjal grupeeritud plokkidesse ja mängija ise valib, mis järjekorras ta mängib. Kahes kammerteoses peavad osalejad ka näitelma klarneti teoses arlekiini kostüümis, teoses "Sirius" tulnukatena. Orkestrimuusika Tähelepanuväärseim teos "Gruppen" kolmele orkestrile (ja kolm dirigenti)
ehitamiseks on 3 aastat liiga vähe, mistõttu tema ehitus võis alata juba Mausolose eluajal või lõppeda mõnevõrra hiljem. Selle püstitamise põhjuseks oli suur armastus. Mausoleumi laskis Halikarnassosesse (tänapäeval Bodrum Türgis) ehitada Kaaria valitsejanna Artemisia II oma 353 eKr surnud abikaasa Mausolose mälestuseks. Artemisia käskis põletada tema keha ja korraldada hiilgavad matused. Piineldes kurbuses, käskis ta mehe luud pulbriks jahvatada, segas siis vee ja lõhnaainetega ja jõi siis ära. Artemisia väljendas oma armastust ka teisiti. Ääretu püüdlikkuse ja heldusega viis ta lõpuni mehe mälestuse jäädvustamiseks mõeldud hauamonumendi ehitamise. See oli nii kaunis, et seda loeti üheks seitsmest maailmaimest. Ta pühendas hauamonumendi Mausolose hingele ja käskis temast luua kiidulaule. Mausoleum oli mõeldud valitseja hauakambriks, aga ka templiks, kus talle pärast surma pidi austusavaldusi osutatama
Vana-Egiptus Egiptuse ajalugu: vana riik, keskmine riik, uus riik Meditsiin oma aja kohta kõrgel tasemel. Keskmisest ja uuest riigist säilinud meditsiini papüürused. Kõige vanemad papüürused pärinevad V dünastiast kuningas Neferirkare hauasambalt. Vanimast 10st papüürusest kogum ,,Kahuni papüürused." Kirjeldab empiirilisi ravimeetodeid ja ravi soovitused on reaalsed (ei põhine religioonil ega müstikal). ,,Kahuni papüürustel" kaks osa sünnitusabi ja veterinaaria. Hilisematel religioon ja müstika haiguse põhjustab deemon ja jumala tahe. Vanast riigist ,,Ebersi papüürus" See on raamat ravimite valmistamisest kõigi kehaosade ravimiseks. 900 retsepti. Printsiip pealaest jalatallani ja lihtsatest vigastustest raskemani. Egiptuse ravi uurimine, diagnoosimine, ravi. Arstil ja kirurgil suur vahe. Meditsiinile tuli kasuks religioon, mis uskus, et inimese elu jätkub pärast surma. Surnukehi kon...
ootasid. Jutustaja isa oli Osula vesiveski mölder.[15.] 17 Kokkuvõte Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida hiiekohti, mis paiknevad Urvaste kihelkonnas. Selles kihelkonnas ei ole neid eriti palju, aga mõned siiski on. Päris vaesed me selles osas ei ole. Uurimistöö oli väga huvitav, sain palju informatsiooni hiite kohta ja kõigest sellega seonduvast. Palju informatsiooni jäi saamata, sest ilmastik segas väga palju. Inimesed kellega ma rääkimas käisin ei osanud pühadepaikade kohta midagi öelda kuna ei mäletata neid enam. Kellegil pole olnud huvi ka nende vastu, et neid varem uurida. Oleksin tahtnud iga paiga juures ise ära käia, aga ei olnud võimalust. Kindlasti tahan ma veel rohkem teada hiitega seonduvast, sest ma olen teadlik, et pühadepaikade kohta on uut informatsiooni. Selle informatsiooniga pole jõudnud ma veel tutvuda, aga seda teen ma kunagi kindlasti.
Rebane Renart võitleb juhmi hundi Ysengriniga(suurefeodaalid). Tegelased on ka lõvi (kuningas), oinas (vaimulikud), väiksemad loomad (lihtrahvas) jne. Mõnikord satub aga rebane ise pilkealuseks ja teised loomad kavaldavad teda üle. FRANCOIS VILLON: Prantsuse luuletaja Oma aja piire ületav individuaalsus, moodsa prantsuse luule eelkäija Madalat päritolu, kuid pääses Pariisi ülikooli Kuulus boheemlaskonda, suhtles kriminaalse „allmaailmaga”. Segas enda kuritegudesse, sattus vangi. Pääses hukkamiest napilt. „Värsid” 1456 koosneb 40 oktaavist(8-värsiline stroof). Villon kujutab end surmaminejana, kes oma testamendis jätab päranduse nii sõpradele kui ka vaenlastele „Suur testament”, seal oli palju Villoni ballaade (3oktaavi, kogu luuletuses 3 riimi) Surmateema- Villoni ajal oli sda ja katk Pilkab maise elu kaduvust, kirjeldab üksikasjalikult mäda ja roisku.
Me usume aint sõjasse." Himmelstoss naaseb majoriga, otsides Tjadeni. Paul ütleb Tjadenile, et ta peab nende juurde ilmuma, ent ta otsib uue kohta, kuhu peituda. Istung..Poisid selgitavad, miks Tjaden teda vihkab. Tjaden saab karistuseks 3 päeva laagrivanglas ja Kroppile ühe. Teised võivad neid külastada ja nad mängivad enamuse ajast öösel kaarte. Peale mängu läksid Kat ja Paul hanesid jahtima..Koer segas neid..Lõpuks saavad ikka kätte ja lähevad neid grillima.. Paul molteb, kui palju tal Katiga ühist on sõja tõttu ja unistab taevast...Allesjäänud hane mässivad ajalehte ja viivad vnagi, Kroppile ja Tjadenile. Need kaks söövad õnnelikult ja teised lähevad magama. 6.ptk Lähevad 2 päeva tavalisest varem eesliinile. Näevad uhiuusi kirste, mis on ju nende jaoks. On selge, et inglased valmistuvad millegi suure jaoks, neile tuuakse varustust juurde. Rusutud meeleolu
Prerafaeliidid William Morris ja Ed. Brune-Jones asendasid interjööris tahvelmaali monumentaalse ja dekoratiivse seina- ja laemaaliga, tihti ornamentikaga. Maalikunstis jäljendati loodust, kuid see allutati dekoratiivsele tervikule. Figuure ja muud kujutati tasapinnaliselt, veidi välja venitatult ja raamiti joontega. Silmapiir on sageli pildilt välja tõstetud. Värvid arvestavad interjööri, mitte tegelikkust. Kasutati palju taimemotiive. Austrias: Gustav Klimt segas värvidesse kulda ja hõbedat, laenas bütsantsi motiive ja stiliseeris naise keha kumerusi oma poeetilistel ja sümbolistlikel maalidel. Üks juugendstiili haru on süntetism, kus puhtad värvipinnad on ilma ruumilise kujutuseta ümbritsetud tumedate kontuuridega .Tarbekunsti tulid juugendlikud vaibad, mööbel, keraamika, ehtekunst. Postimpressionism Postimpressionistid on kunstnike seltskond, kes kokkupuutest impressionismiga valis oma hilisema arengusuuna
Mõned alkeemikud pidasid aga kõige perspektiivsemaks kulla valmistamise lähteaineteks elavhõbedat ja pliid, sest nende tihedus on suhteliselt suur ja võrreldav kulla tihedusega. Hamburgi kaupmees ja alkeemik Henning Brand müstilistel põhjustel aga eeldas, et tarkade kivi peab olema seotud inimorganismiga. 1669. aastal hakkas ta uurimist alustama uriinist. Brand kogus tünnitäie uriini, aurutas seda siirupi konsistensini ning sai pruunika vedeliku, mille nimetas uriiniõliks. Viimase segas ta liiva ja söega ning kuumutas siis tugevasti õhu juurdepääsuta. Äraarvamatu oli alkeemiku rõõm, kui ta avastas anumas omalaadse, nõrgalt küüslaugulõhnalise vahataolise aine, mis pimedas helendab. Brand arvas algul, et tal ongi õnnestunud saada üks maailma algelementidest, nimelt elementaarse tule. Ainel olid ebatavalised omadused, sest kui Brand puudutas ainet käega, siis hakkasid ta sõrmed helenduma. Koostanud: Janno Puks
ootama kuude kaupa läbivaatamist (ja seal juures tihti kaduma läksid). Peale läbivaatamist saadeti nad, kui vigu leiti, Tartu tagasi parandamiseks, siit jälle Peeterburi ja nii ad infinitum. Neis kauakestvates toimingutes oli tihti süüdi ka asjaolu, et Tartus töötavad arkitektid olid suuremalt jaolt kõik täitsa tähtsuseta ja koguni viletsad. Jacobi igatahes võis vahest ehk olla tubli arkitekt (tehnilises suhtes), teda segas aga väga kohalikkude olude mittetundmine, kõige pealt aga see, et ta ei osanud vene keelt; ta pidi aga tarvitama eelarveteks venekeelseid hinnakirju, mille tõttu tema tehtud eelarved olid alati vigu täis. Hoopis segaseks muutus olukord, kui Jacobi juba aasta pärast (1837) Peeterburi oli sunnitud minema; siin asutati nimelt komisjon, kes pidi kontrollima Jacobi katseid tarvitada raua elektromagneedilisi omadusi masinate liikumapanemiseks ja Jacobi pidi loomulikult olema ise seal juures
Ta valis ka valguserezii ja muusika. Kujunduselemente polnud tavaliselt palju, kuid neid mis olid, kasutas ta viimaseni ära. Lasi neil mängu käigus oma otstarvet ja tähendust muuta. Lavastuse ,,Vend Antigoe, ema Oidipus" peamiseks kujunduselemendiks olid pikad puupingid, mida kasut mitmet moodi. Talle olid omased ka paljustiilsus, viitelisus ja mitmemõttelisus. Lavastuse ,,keha" pani ta suurelt jaolt kokku eri päritolu ja mõnikord omavahel sobimatutest elementidest. Ta segas julgelt stiile. Rezii oli rahutu, ta ei püsinud pikalt ühe koha peal, harrastas järske pöördeid. Talle meeldis vahetada fookust, kasutada iroonilisis nihestusi. Tema tegelane/inimene oli ,,minade" kimp või jõujoonte ristumispunkt. Lavastuse ,,Meister ja Margarita" Woland sisaldas endas deemonlikkust ja morni suurust, veidruste ja kujumuutustega. Postmodernist tähendas talle vohavat mälu, unustamatust, pidevat laenamist arhiivides ja mittekultuurilise sfäärist
Võib kinni jääda pisiasjadesse. Täiskasvanutasand hakkab arenema kooliminekueas. Kõigis inimestes on kõik tasandid, oleneb olukorrast/inimesest, millises proportsioonis mingi tasand avaldub. Probleemid suhtlemises tekivad, kui ei suhelda samalt tasandilt. Saab lahendada konfliktide analüüsi ja video ja analüüsi abil. 14. Perls, gestaltteraapia põhilised mõisted ja meetodid Inimese arendamise õpetus. Perls on autoriks. Segas erinevatest teraapiatest kokku psühhoteraapia, psühhodraama, Reichi teooriaanalüüs, eksistentsialistlik psühholoogia jne. Valdavalt tehakse grupiteraapiat. Figuur on fookus, see, kes keskpunktis on, erinevad vajadused, mis isiksuses tekivad. Kui see vajadus rahuldatakse, tekib gestalt. Siis saab see vajadus minna foonile, mis on taust ja tekib uus vajadus. Lõpetamata gestalt osasid saab ise lahendada, aga osasid ei saa. Et neid lahendada, kasutab kujuteldavat vestlust
Otsekohe rauges tuul ja vaibusid lained, taevas selgines ja sellal kui norralaste laev kaugusesse kadus, kandsid rahulikult hällivad lained Tristani paadi rannaliivale. Ta ronis kaljule ning nägi mägist ja metsast tühja maad. Ta meel läks kurvaks, kui ta meenutas Gorvenali, oma isa Rohalti ja Loonnois’ maid, ent äkki rõõmustas ta südant jahimeeste kisa ja kära. Nähtavale ilmus kena hirv. Seejärel ka jahimehed, kes asusid teda kinni nabima ning siis ka tükeldama. Tristan segas vahele ja õpetas, kuidas oleks õige selle loomaga käituda. Jahimeeste kuningaks oli Marci. Kui Tristanilt küsiti, kust on ta päris ja kes on ta isa. Siis ta ütles ainult poolttõtt. Ta rääkis, et oli põgenenud oma kaupmehest isa juurest, et vaatata ka mujal maailmas ringi. Ning seejärel tegi ettepaneku jääda nende sekka ja õpetada neile teisigi ajujahi üksikasju. Nad läksid Marci juurde, peatusid uhke lossi ees
3 Võrreldes teiste Balti kubermangude talurahvaseadustega, olid Eesti talupojad kõige rahulolematumad. Seetõttu andis Aleksander I käsu välja töötada uus seadus, mis ühtlustaks Eesti talupoegade olukorda Liivimaa omadega. 1811. aastal töötas rüütelkond välja Eestimaa talurahvaseaduse. Uue talurahvaseaduse eelnõu läbivaatamiseks asutati 1812. aastal Tallinnas segakomisjon, mis koosnes neljast keisri poolt nimetatud ja viiest aadli poolt valitud liikmest. 4 Seaduse kava rakendamist segas Napoleoni sõjakuulutamine Venemaale 1812. aastal, mille tõttu paljud riigisisesed küsimused lükkusid tahaplaanile. Kui maapäev seaduseelnõu heaks kiitis, 3 H. Kruus. Eesti ajalugu kõige uuemal ajal. Tartu: Loodus 1927, lk 59. 4 H. Kruus. Eesti ajalugu kõige uuemal ajal. Tartu: Loodus 1927, lk 60. 5 vaadati see veelkord läbi riiginõukogus ja kodifikatsioonikomisjonis
Hällilaulude näiteid leiab LISA 2 all, leheküljel 23. Hällilauludel oli täita mitu ülesannet. Esiteks, pidi laul lapse magama uinutama, järelikult oli oluline osa meloodial. Viisid olid lihtsad ja monotoonsed. Teiseks oli lauljal seoses lauluga alati edasi anda mingi sõnum, näiteks hea lapse kiitmine ja uneks ettevalmistamine, jonni eemale peletamine, une kutsumine. Laulu sõnum võis olla ka rõõmust lapse üle, keda uinutatakse ja samas ka mure, sest laps segas töö tegemist, pani lapse ema tööjärje korraks kinni, aga heameel lapsest oli harilikult suurem, kui mure. Sõnum võis endas sisaldada ka soovi, et laps kiiresti kasvaks või kui laps oli sündinud soovimatuna ehk vallaslapsena, siis laulis ema talle murelaulu ja arvata võib, et laps jäi vähemalt osaliselt helluseta. Vahel lauldi lapsele üsna naljakaid laule, sest nii oli lauljal huvitavam. Laps, kes oli väike ei mõistnud sõnu, aga suurematel lastel, kes kõrvalt
ajalugu, bioloogia ja kunstiõpetus. Mede oli väga hoolas ja kui ta koju läks, siis ta jutustas alati, mis oli koolis toimunud. Viiendas peatükis sain teada, et kord kui Mende ema ja ta tädi Nhe raffiapalmi koort lõikama läksid, kadus Nhe ära. Kutsuti Mende isa ja kõik onud Nhe'd otsima ning kui lõpuks leiti, siis ta oli paistes ja krampides, teda oli hammustanud madu. Nhe viidi küll ruttu külla tagasi, aga ei õnnestunud teda päästa. Mende isa segas kokku salvi ja pani seda hammustusele peale, aga Nhe oli juba väga paistes ning hakkas veritsema kõikjalt ja suri ära. Siis oli leinatseremoonia. Matustel ei tohtinud naised osaleda. Külas palusid kõik Allahit, et Nhe paradiisi vastu võetaks. Kuuendas peatükis lähevad kõik nuubia hõimud maadlusvõistlustele. Iga kord oli võistlused erineva hõimu poolt peetud. Tüdrukud löödi üles, pandi kaela ehteid, mis pärast võitjatele
Teated paberivalmistamise tekkimise kohta ei ole küllaldaselt kindlad. Tavaliselt omistatakse paberi leiutamine hiina ülikule Tsai Lunile (m. j. 105. a.). Need paberivalmistamise tehnoloogilised alused on säilinud kuni käesoleva ajani. Tsai Lun valmistas paberit mooruspuu koorest ja teistest kohalikkudest taimedest. Ta eraldas koorest kõvad, puitunud osad ja peenendas koore kiulise osa, mähi, vee juurdelisamisel kivist uhmris. Saadud ,,paberimassi" segas ta ,,ammutus-tõrres" suure hulga veega hästi läbi ja ammutas siis puitraamile pingutatud peene siidist sõela abil tõrrest teatud hulga pabermassi. Peale suurema osa vee ära nõrgumist moodustus sõelale paberi poogen. Poogen paigutati sõelalt vildile, suruti pressiga üleliigne vesi välja ja kuivatati õhu käes. Valminud paberit siluti aluslaual silujatega ja lõigati siis määratud formaadi järgi.
Üks printsi alamatest, rüütel von Schmerzburg, arvas et Johannes viib printsi valele teele, et tema elu eesmärgiks on pühendada jõud vaimuliku riigi teenimiseks- peaaegu sama ülesanne mis on paavstil, kes koondab kogu kristiliku maailma ühe ilmaliku valitseja alla. Ühel päeval kutsuti aga prints karnevalipidustustele, kuhu pidi minema ka kaunis Agnes. Johannes mõtles hea plaani välja. Kuna prints ja tema saatjaskond tahtsid minna sauna , siis kindlasti peale seda on nad janused. Nii segas Johannes kokku joogi, mis pidi tõstma tahet vastassoo vastu. Nii juhtuski, prints saunast tulles jõi seda, kuid oli piiluma tulnud ka Agnes, kes samuti tahtis jooki maitsta. Tantupeol juhtuski nii, et Anges ja prints said kokku , tantsisid pikalt ja ilmselgelt olid üksteisest lummatud. Johannes oli rahul, kuid nüüd pidi ootama jääma vaid järeltulijaid. Johannes jäi peol kõrvaltoas tukkuma, kui järsku üks
Üks positiivne juhtum ka. Oktoobris käis meediast läbi uudis, kus avastati, et käitumishäirega laste hulgas leidub ka üliandekaid lapsi. Sageli on neid väga raske ära tunda. Sel lapsel olid väga teadlikud ja huvitatud vanemad. Nende uurimisel ja koostöös psühholoogiga jõuti kiiresti positiivsele lahendusele. Nimelt oli 9-aastane poiss Mikk väga tubli ja õppis hästi. Ta käis väga paljudes huvialaringides, aga juhtus ka, et tunni keskel tõusis püsti, esitas küsimusi ja segas teisi. Psühhiaatriga koostöös avastati, et tegemist on keskmisest andekama lapsega, kellel lihtsalt hakkas tunnis igav. Koolile tõestati Miku andekust, tehti teste ja õpetaja tegeles temaga eraldi, võttes kolme kuuga läbi terve 3klassi materjali ning poisil oli võimalus minna edasi 4klassi. Miku käitumine ei tekitanud enam probleeme. Antud juhtum oli õnneliku lahendusega, sest anded avastati varases koolieas. (Vinküla,K. 2014). 19
1.4 Hälbekäitumine Hälbekäitumiseks võib lugeda isa Charlesi suhtumist oma lastesse. Ärimees ignoreeris sageli oma lapsi, ei soovinud nendega aega veeta ja teda ei huvitanud, mida lapsed rääkisid. Kohati tundus nagu poleks mehe jaoks tütart Caroline olemaski. Seda väidet 8 ilustab stseen filmist, mil Caroline rääkis oma kunstialastest saavutustest. Tüdruk tahtis, et isa tema üle uhke oleks, kuid viimane segas tütre jutule külmalt vahele lausega: "Ulatage mulle soola". Sellisele käitumisele ei reageerinud keegi hästi, eriti vihaselt reageeris sellele Tyler. Sarnane situatsioon leidis aset siis, kui Charles oli lubanud tütre kunstinäitusele minna, kuid viimasel hetkel osutus töö tema jaoks siiski tähtsamaks. Caroline oli oma isast pildi joonistanud ning kui isa kohale ei ilmunud, oli tütar haavunud. Ülikaitsev vend Tyler
Selles mitmekülgses loomingus on kõige tähtsamal kohal ooperid, eriti aga "Nõidkütt", mis kujunes saksa muinasjutulis-romantilise ooperi põhjapanevaks teoseks. "Nõidküti" ainestik ja tekkelugu. Ooper põhineb vanale saksa legendile "mustast kütist", milles Weberit võlus rahva elu ja fantastika põimumine, küttide olustik ja looduse poeesia. See ainestik köitis Weberit pikemat aega, kuid ooperi loomisele asus ta alles 1817.a. ja ka segas töö Dresdeni ooperiteatris "Nõidküti" kiiret valmimist. Weber lõpetas ooperi 1820.a. ja 18.juunil 1821.a. tuli see Berliinis lavale. "Nõidküti" erakordne menu esilavastusest peale on seletatav patriootiliste tunnete tõusuga sel ajal. Berliinis võidutses tollal preisi aristokraatia poolt sinna kutsutud itaalia päritoluga prantsuse helilooja Spontini, kelle kärarikkad ja ülespuhutud ooperid püüdsid kuulajaid
prisma. Ta oli äärmiselt ajatundlik. Tema teatrimõistmist mõjutasid Antonin Artaud, kaudsemalt Bertolt Brecht, samuti oli ta kodus sajandilõpu avangardses teatrimõttes. Ta rõhutas lavakunsti sõltumatust kirjandusest ning väärtustas vastupidi psühholoogilise teatri esteetikale teatri kunstlikkust, mängulisust ja kehalisust. Tsensuuri varisedes alustas ta absurdidraama lavastamist. Kunstilises mõttes torkab silma paljustiililisus. Ta sulatas või segas ühes lavastuses kokku väga erinevaid stiili- ja zanrielemente, tundetoone ja mänguvõtmeid, taotlematagi terviklikku üldmuljet. Undi teatritekstid on intertekstuaalsed. 20.Mati Undi teatrimõistmise ja rezii peajooned, lähemalt üks lavastus. Tema teatrimõistmist mõjutasid Antonin Artaud, kaudsemalt Bertolt Brecht, samuti oli ta kodus sajandilõpu avangardses teatrimõttes. Ta rõhutas lavakunsti sõltumatust kirjandusest ning väärtustas
Ja edasi?, küsis kohtunik. Mees rääkis, et ta ei teinudki midagi, et teda võeti siin vastu ja ta lasi ennast vooluga kaasa vedada. Kohtunik küsis, mis sundis teda siia majja sisse astuma ja mees vastas, et hirm. Härra X hüppas rõõmsalt püsti hüüdes: ma teadsin et ta on arg! Argus peaks surmapattude hulka kuuluma, ütles härra X. On inimesi, kes kardavad elu, mitte surma, mees on väejooksik, nii lihtne see asi ongi, ütles härra X. Kohtunik segas sõjaväe jutule vahele ja küsis, miks ta lihtsalt ei jäänud koju. Kohtunik otsustas, et mees tuleb saata sinna tagasi, kust ta on tulnud. Mees ütles, et ta ei saanud leppida olukorraga ja et ta on kommunismi vastu. Härra Y küsis, kas tal on isiklikud põhjused selle vastu, aga mees vaikis. Järsku ütles mees, et ta peab ka ometi elama, aga kohtunik ütles, et see on just see, mida ta ei pea. Mees küsis, kas ta ei saaks ajapikendust, aga kohtunik ütles, et ta juba sai ajapikenduse 27
päikesesüsteemist välja, Linnuteele. Lõpuks ka Linnutee paistab ainult kuskilt kaugelt. Keskuse interjöör sooviti kavandada nii, et saabujatele saaks kohe mingeid veidrusi luua. Esimesena teha optilised efektid, väänata lihtsate graafiliste vahenditega ruumid veidi kõveraks. Näiteks garaazist tulev koridor pidi kerge pöörde sisse võtma ja tekitama tunde nagu ruum liiguks pidevalt. Maja on postide peale ehitatud, mis segas sisearhitekte ja tükeldas asjaolu, aga see pöörata enda kasuks ja pandi postid raafiliste võtetega tantsu lööma. Kuid kahjuks projekt jäi väiksemaks ja tuli nii mõnedki ideed kõrvale jätta. Väga keeruliseks ei saanud minna , kuna eelarvelised piirid olid raangelt ees. Polnud ka eesmärki väga suuri eksperimente teha. Mõned väikesed sisekujunduse ahhaa-efektid ikkagi on: muutuvate täppidega kontorivaheline sein, tekstiilist ventilatsioonitorud kohvikus, erinevate pindadega
Surnuid maeti vanadesse kalmetesse, loobuti ristimisest ja kiriklikust abielulaulatusest. Soovida oli ka pastorite haridus ja kõlbus. 17. sajandi alguses olnud sõda trööstis ristiusu levikut veelgi, aga juba Rootsi võimu kehtestamisega seati sisse organisatoorne kord. Tegusamaks piiskopiks Eestimaal oli Joachim Jhering. Tema seadis Luteri kiriku kindlale alusele. 5 Liivimaal segas luteri kirikut Poola ülemvõim. Rootsi aja saabudes, aga seati Liivimaal samuti sisse luterlik kirikuvalitsus-konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas oli kindralsuperintendent, kelle mõjuvõim oli võrdne piiskopiga. Hiljem toodi Liivimaa kirikuvalitsus üle Tartusse ning kindralsuperintendendi kohti täitsid enamasti ülikooli professorid. Nimekaim Liivimaa kindralsuperintendendiks sai Johann Fischer. Ta tegeles koolihariduse edendamise, rahvakirjanduse väljaandmise ja Liivimaa kiriku
Mõned alkeemikud pidasid aga kõige perspektiivsemaks kulla valmistamise lähteaineteks elavhõbedat ja pliid, sest nende tihedus on suhteliselt suur ja võrreldav kulla tihedusega. Alkeemik Henning Brand aga müstilistel põhjustel eeldas, et tarkade kivi peab olema seotud inimorganismiga. 1669. aastal hakkas ta uurimist alustama uriinist. Brand kogus tünnitäie uriini, aurutas seda siirupi konsistensini ning sai pruunika vedeliku, mille nimetas uriiniõliks. Viimase segas ta liivaga ja kuumutas siis tugevasti õhu juurdepääsuta. Äraarvamatu oli alkeemiku rõõm, kui ta avastas retordis omalaadse, nõrgalt küüslaugulõhnalise vahataolise aine, mis pimedas helendab. Brand arvas algul, et tal ongi õnnestunud saada üks maailma algelementidest, nimelt elementaarne tuli. Ta nimetas selle aine külmaks valguseks, mida tänapäeval tuntakse fosfori nime all. Niisiis alkeemikute ponnistused tarkade
Kui Mausolos suri, käskis Artemisia, ise nuttes ja käsi murdes, põletada tema keha ja korraldada hiilgavad matused. Piineldes kurbuses, käskis ta mehe luud pulbriks jahvatada, segas siis vee ja lõhnaainetega ning jõi ära, kuna tahtis olla oma mehe elav mälestussammas. Ääretu püüdlikuse ja heldusega viis ta lõpule mehe mälestuse jäädvustamiseks mõeldud hauamonumendi ehitamise. See oli nii kaunis, et seda loeti üheks seitsmest maailmaimest
räägib Universum. Kõigepealt oli ta huvitatud olnud esperantost, siis usunditest ja lõpuks alkeemiast. Isa jäetud varandusest oli ta Tarkade Kivi otsides suurema osa ära kulutanud ning nüüd otsis ta sõbralt kuulnud erakordsete võimetega araablast, kellelt lootis ta abi ja vastuseid saada. Inglane ja Santiago leidsid mõneks ajaks ühise keele, rääkides märkidest, Ühisest Keelest , Uurimist ja Tummimist. Nende vestlusele segas vahele Karavanijuht, pika habeme ja mustade silmadega mees, kes ütles, et tema käes on nende elu ja surm, sest kõrb on tujukas nagu naine ning vahel ajal ta mehed hulluks. Karavan koosnes väga paljudest inimestest ning 10 kõik pidid lubama olla sõnakuulelikud, sest kõrbes tähendab sõnakuulmatus surma.Kui karavan liikuma hakkas, ei rääkinud enam Inglane ja poiss mõnda aega
Kuidas iseloomustaksite nende autorite komöödiaid? Nimetage autoreid, kes on Plautuse teostest inspiratsiooni saanud. Milles seisneb Terentiuse tähtsus eesti teatriloos? Plautus (pärast 250 - 184 eKr) ning Terentius (195/4 v 185/4 - 159 eKr) toetusid oma komöödiates (fabula palliata ehk mantlikomöödiates) peamiselt Menandrose ja tema kaasaegsete teostele. Plautuse komöödiate tegevus toimus Kreekas, peategelaseks tavaliselt kaval ori, kes abistab oma peremeest. Plautus segas erinevate autorite komöödiate tegevusliine kokku. Tema näidendites oli monoloogilist, dialoogilist laulu (operetlikud etendused). Plautuse komöödiatest on inspiratsiooni saanud Shakespeare ja Moliere. Terentius erinevalt Plautusest üritas säilitada originaalide süzeed. Terentius orienteerus rooma eliidi maitsele. Tema teostes taandus muusika osatähtsus, laule peaaegu ei ole. Esikohale kerkis karakterid ning komöödiad lähemad oma laadilt humoorikale olmedraamale
Kahjuks on Artemisia armastusele pühendatud poeetide teosed hävinud ja meieni on jõudnud ainult Pliniuse ja Gelliuse kasinad read: "Räägitakse, et Artemisia asmastus oma mehe Mausolose vastu oli suurem kogu armastusluule loomingust ja tugevam kõigist inimlikest kirgedest. Kui Mausolos suri, käskis Artemisia, ise nuttes ja käsi murdes, põletada tema keha ja korraldada hiilgavad matused. Piineldes kurbuses, käskis ta mehe luud pulbriks jahvatada, segas siis vee ja lõhnaainetega ning jõi ära. ("Sest ta tahtis saada Mausolose elavaks mälestussambaks," lisab Valerius Maximus.). Artemisia väljendas oma armastust ka teisiti. Ääretu püüdlikuse ja heldusega viis ta lõpule mehe mälestuse jäädvustamiseks mõeldud hauamonumendi ehitamise. See oli nii kaunis, et seda loeti üheks seitsmest maailmaimest. Ta pühendas hauamonumendi Mausolose hingele ja käskis temast luua kiidulaule
Mingit teemat ei mõeldud välja, vaid maaliti just seda olemasolevat hetkemuljet valguse ja õhu kujutamise kaudu. Nii tulid maalikunsti ka täiesti uued vaated, mida ei olnud enne kujutatud: suurlinna rahvarohked tänavad, tantsuplatsid ja kohvikuelu, suitsevad vedurid, veevaated ning erinevatel kellaaegadel maalitud samad motiivid. Tuntuks said impressionistid alles 19.saj.lõpus, 20.saj.alguses. Edouard Manet, Manet segas endiselt värve paletil , kasutas varjudes musta ja eelistas tasapinnalist maalimislaadi ning selgeid piirjooni. Tema peateemaks olid inimesed. Claude Monet, Et püüda jäädvustada kiiresti muutuvat valgust, töötas Monet sageli mitme töö kallal üheaegselt: kui valgus muutus, jättis ta töö pooleli ja võttis ette teise maali. Nii valmisid pildiseeriad, kus maalitud objekt ei olnud oluline, hoopis selle ümber erineval kellaajal tajutud värvidemäng
Ta saatis Agam unenäo, mis rünnaku puhul tagaks kr võidu. Agam jt läksidki lahingusse, Ach ei teatatud ning ta magas oma telgis. Lahingu käigus jäid vastamisi Paris ja Menelaos. Menelaosel õnnestus Paris jalust rabada, kuid Aphrodite päästis Parise ja kandis Troojasse. Kuigi tr vihkasid Parist, ei aidanud keegi raevus Menelaosel Parist otsida. Agamemnon teatas, et tr on kaotanud ning peavad Helena välja andma. See oli õiglane, ja tr oleks nii teinudki, aga Athena segas Hera õhutusel vahele. Hera tahtis, et sõda lõpeks siis, kui Tr oleks varemeis. Athena mõjutas troojalasi ning too lasi Menelaose pihta noole, kes sai kergelt haavata. Muidugi puhkes lahing taas. Kr vapramad võitlejad peale Ach, keda lahingus polnud, olid Aias ja Diomedes. Aenase, Aphrodite poeg, oleks peaaegu kr käe läbi surnud, aga Aphro proovis teda päästa, saades ise samas haavata ning põgenes Olümposele. Apollon päästis Aenase, kus Artemis ta terveks ravis.
tr aitama. Ta saatis Agam unenäo, mis rünnaku puhul tagaks kr võidu. Agam jt läksidki lahingusse, Ach ei teatatud ning ta magas oma telgis. Lahingu käigus jäid vastamisi Paris ja Menelaos. Menelaosel õnnestus Paris jalust rabada, kuid Aphrodite päästis Parise ja kandis Troojasse. Kuigi tr vihkasid Parist, ei aidanud keegi raevus Menelaosel Parist otsida. Agamemnon teatas, et tr on kaotanud ning peavad Helena välja andma. See oli õiglane, ja tr oleks nii teinudki, aga Athena segas Hera õhutusel vahele. Hera tahtis, et sõda lõpeks siis, kui Tr oleks varemeis. Athena mõjutas troojalasi ning too lasi Menelaose pihta noole, kes sai kergelt haavata. Muidugi puhkes lahing taas. Kr vapramad võitlejad peale Ach, keda lahingus polnud, olid Aias ja Diomedes. Aenase, Aphrodite poeg, oleks peaaegu kr käe läbi surnud, aga Aphro proovis teda päästa, saades ise samas haavata ning põgenes Olümposele. Apollon päästis Aenase, kus Artemis ta terveks ravis.
nii et õpetaja aru ei saanud ja ta nimetas õpetajat hulluks. Järgmisel päeval saatis direktor Indreku selle õpetaja juurde koos ümbrikuga. Seal ümbrikus oli õpetaja viimane palk. Selle kätte saades hakkas õpetaja Indrekuga rääkima kodumaast, keelest ja armastusest. See viimane pani Indrekut mõtlema. Nimelt õpetaja ütles,et hoia selle nime meeles mida armastad, ja Indrek mõtles mida ta siis armastab. Ta mõtted viisid Ramildale ja tassi kõrvadele. XIV Indreku mõtet segas uksekell, mille avades tuli sisse üks nendest inimestest kellest härra Maurus oli hoiatanud. Nimelt Mäeberg, kes tuli härra Mauruselt raha küsima. Mäeberg oli ühe silmaga, mis tegi Indrekule talle valetamise raskeks ja Indrek hakkas temaga juttu rääkima. Kuna Indreku seltskond pakkus Mäebergile meelelahutust, siis kutsus ta Indreku endapoole, mida Indrek ka tegigi. Seal kohtus Indrek majapidajannaga Liisiga, kes aitas Mäebergil maja korras pidada
TEOSE ANALÜÜS A. KIVIRÄHK „ REHEPAPP“ 1. „RP“ tegelaskond: nimi, kes oli, välimus, iseloomujooned. Too välja erinevad inimtüübid. Lisa tekstinäiteid. Millistele tänapäevastele inimtüüpidele Kiviräha inimtüübid vastavad? Too näiteid igapäevasest elust. Rehepapp – Ta oli vanema poolne meesterahvas, kes elas koos oma vana krati Joosepiga, tal oli habe „ Rehepapp silitas habet ja mudis piibuvart.“ (lk. 41). Rehepapp oli väga abivalmis, näiteks kui aitas päästa külarahvast katku käest ja tuntud arst, näiteks „Rehepappi tunti kui head arstijat, kellel iga tõve tarbeks õige malakas on käepärast, ning Kaarel lootis, et temagi halltõbe taltsutada õnnestub.“ (lk.48) Samuti oli ta väga kaval mees, näiteks jutuajamine Muna Otiga „Räägi, et oled lesk ja vaenelaps, et su maja on maha põlenud ja lapsed surnud .. “ „Mul lapsi polnudki.“ „Mis siis, ega Moosel ei mäleta!“, tänu sellele sai Muna Ott tööd. Oma k...
Nõustamispsühholoogia K. Uriko Eksam ei ole pähe õppimise peale, vaid asjadest aru saamise peale. I loeng. 31.01.17 Eneseteadvustamine on nõustajatöös marginaalne punkt. Tihti inimesed ei muuda ennast, kuna puudub motivatsioon. Ta küll teab, mida ta peab tegema, aga motivatsiooni ei ole. Võimalik, et aitab kui inimene ütleb endale või teisele välja, et on vaja muutust. Rääkima panemine mõjutab aju. Surmadest tuleb rääkida. Kui tuntakse, et on liiga hilja. Uriko kasutab mäemetafoori. Esmalt tuleb inimesed mäe juurde saada. Aeg on subjektiivne käsitlus ja seda saab muuta. Tihti öeldakse, et lihtsalt ei viitsi. Energiat on vähe või seda jaotatakse valesti. Mõtlemiseks: kas nõustamine võiks olla sama vana kui inimkond? Algselt oli teadmiste ja oskuste edasi andmine. Ellujäämine on alati olnud oluline, kuid seda on üha enam hakatud seostama psühhol...
Samal ajal, kui Achilleus jäi oma telki, puhkes võimsaim lahing senipeetuist. Priamos ja teised jälgisid võitlust Trooja müüridelt. Nende juurde ilmus Helena, keda ülikuid ometigi sõjas süüdistada ei saanud. Helena tutvustas neile Kreeka sõjamehi. Varsti kõigi üllatuseks lahing lakkas ning leeride vahele ilmusid Menelaos ja Paris, kes omavahel võitlesid. Menelaosel oleks peaaegu õnnestunud Paris tappa, kuid jumalanna Aphrodite segas siinkohal vahele ja päästis printsi. Nüüd pöördus Agamemnon mõlema sõjaväe poole ja kuulutas, et Menelaos on võitnud ning troojalased peavad Helena välja andma. Troojalased oleksid sellega nõustunud, kui Athena poleks Hera õhutusel vahele seganud. Hera oli otsustanud, et sõda ei tohi lõppeda enne, kui Trooja on varemeis. Lahing puhkes taas valla. Õudus, Hirm ja Riid olid kohal, et õhutada mehi üksteist nottima. Kreeklaste poolel olid suuremateks eestvedajateks Aias ja Diomedes
teatriloos? Mõlemad toetusid oma komöödiates kreekaainelistele komöödiatele. Platuse komöödiad: SHAKESPEARE Plautus võttis üle süzee üldise käigu, muutis ka tegelaskujusid. Andis neile fantaasiaküllasemad nimed. Komöödiate tegevus toimus kreekas, kuna roomas ei oleks saanud seda kuidagi ette kujutada, et ori petab peremeest või on temast targem, aga kreekas või niisuguseid nähtusi ette kujutada. Kreeka oli roomlaste jaoks oma pahelisuse poolest tuntud. Plautus segas erinevate autorite komöödiaid kokku, mõni tegevusliin võis olla muust komöödiast kui põhiliin, et saaks rohkem nalja. Valdavalt põhinevad tema komöödiad perekonnaliinil. Ta näitas rooma publikule ateena rikaste elanike jõudeelu. Lisaks tegelaste vahetmisele võib tuua ka muid motiive: pettused, äratundmised, möödarääkimised, situatsioonikoomika, sõnamäng. Peategelaseks on peaaegu alati nutikas ori, kes päästab probleemidest oma isanda, peremehe
püüdis kõike ette ja taha ära teha. Hirmus palju oli keelde ja käske. See tekitas protesti - lõpuks õppis ta normaalselt, oli piisavalt arukas, tal jagus huvialasid, aga kogu aeg ei oldud temaga rahul, teda ei usaldatud. Nii kõik läkski. Narkootikume hakkas tarvitama siis, kui Venemaalt vangist tagasi tuli. Ehkki ta õige varsti abiellus ja perre sündis tütar ei osanud ta enesega nagu midagi peale hakata. Edasi õppimiseks oli ta enesele ise tee kinni pannud. Samuti segas eluga kohanemist kõik see, mida alaealisena Venemaa vangilaagrites kogenud oli. Häbi oli ka õhtukooli minna. Naine, respondendi sõnul üsna eluvõõras, oli pidevalt rahulolematu. Siis tulidki mängu narkootikumid. Praktiliselt on ta neid tarvitanud juba 7 aastat. Katsetatud on kõiki siinmail liikunud meelemürke, pidama jäi heroiinil. Heroiinile kulus päevas ligi 800 krooni. Et selleks raha saada, tuli loomulikult naasta kuritegelikule teele - vargused, röövimised
Halikarnassose mausoleum (vaata lisa 1 pilt 5) oli Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument ja selle püstitamise põhjuseks oli suur armastus. Artemisia (Mausolose õde ) armastus oma mehe Mausolose vastu olevat olnud suurem kogu armastusluule loomingust ja tugevam kõigist inimlikest kirgedest. Kui Mausolos suri, käskis Artemisia, ise nuttes ja käsi murdes, põletada tema keha ja korraldada hiilgavad matused. Piineldes kurbuses, käskis ta mehe luud pulbriks jahvatada, segas siis vee ja lõhnaainetega ja 10 jõi siis ära (sest ta tahtis saada Mausolose elavaks mälestussambaks ). Artemisia väljendas oma armastust ka teisiti. Ääretu püüdlikkuse ja heldusega viis ta lõpuni mehe mälestuse jäädvustamiseks mõeldud hauamonumendi ehitamise. Ta pühendas hauamonumendi Mausolose hingele ja käskis temast luua kiidulaule. Mausoleum oli mõeldud valitseja hauakambriks, aga ka templiks, kus talle pärast surma pidi
Nad tahtsid omale nime, et nad mööda maailma laiali ei hajuks. Nad põletasid telliseid ja kasutasid maapinda sideaineks. Jumal nägi seda ja mõtles, et inimestel on kõigil üks keel ja see seob neid. Neile ei ole mitte miski võimatu. Ta otsustas, et segab nende keele ja paneb nad mööda maailma laiali elama, et nad liiga tugevateks ei saanud. Seda linna ei saanud inimesed kunagi valmis. Nad panid sellele nimeks Paabel, sest seal segas Jumal ära nende keele ja pillutas mööda maailma laiali. 3. pilet Joosepi lugu Joosep oli oma isa lemmik poeg. Kord nägi ta unenägu, et üksteist viljavihku kummardavad ja üks seisab keskel ja siis, et üksteist tähte, päike ja kuu kummardasid tema ees. Teised vennad olid tema peale kadedad. Nad tahtsid teda tappa, kuid Ruuben kaitses teda. Nad müüsid ta ismaeliitidele orjaks. Nad võtsid ta särgi ja tegid verega kokku. Jaakobil oli sellest väga kahju, ta leinas väga kaua
Kalmistule oli kamandatud ka kooliõpetajaid, kelle eesmärgiks oli ilmselt õpilasi koju tagasi hirmutada15. Hoolimata igasugustest hoiatustest, murdis rahvas kalmistut piiravast ahelikust läbi. Selle vallandas Mia-Ly Saar, kes õhutas rahvast mitte ''võmme'' pelgama. Ta arreteeriti ja pandi arestiautosse. Kalmistul pidas kokkuleppeliselt Ain Saare asemel kõne Epp Sõna. Peeti ka ühe- minutiline leinaseisak, millele vahele segas rajoonikomitee esimene sekretär Aare Männiste. Rahva seast tuli talle vastuseks: ''Mis sa mögised, minut pole veel läbi''16 Seepeale vallandus torm. Toodi esile sotsiaalsest ja majanduslikust allakäigust tingitud probleeme (põhiliselt olmeprobleeme), nõuti tooteid, mida polnud kaubandusest eriti saada, ent mille hankimine Kommunistliku Partei esindajatel väga keerukas ei tundunud. Lõpuks esitas keegi rahva seast nõudmise: ''Ain Saar vabaks
õppematerjaliks, mugandatud, lihtsustusi, asendas jumalate nimed rooma jumalatega. 33. Millist ainest kasutasid oma komöödiates Plautus ja Terentius? Kuidas iseloomustaksite nende autorite komöödiaid? Nimetage autoreid, kes on Plautuse teostest inspiratsiooni saanud. Milles seisneb Terentiuse tähtsus eesti teatriloos? Kirjutasid kreeka-ainelist e nn ,,mantlikomöödiat" e palliat. Plautus: eeskujuks uusatika komöödia loojad. Segas mitu näidendit kokku. Tegevus toimub kreeka linnas ja tegelased kannavad kreeka nimesid, kuid miljöösse on segatud palju rooma olustikulisi seiku. Palju monoloogilist ja dialoogilist laulu komöödia operetlik etendus, milles kõne vaheldub aariaga, kasutas ohtrasti kõlamänge, alliteratsiooni ja assonantsi ning samatüveliste sõnade kordamist. Valdavalt perekondlikud motiivid. ,,Potikomöödia". Moliere on saanud temalt
ju blues. Peale Ameerika kodusõda hakkasid mustad liikuma maalt linnadesse, et leida tööd. Orjus oli kaotatud, nüüd oli vaja leiba teenima hakata ja ise endaga läbi saada. Mamie Smith lindistas 1920 aastal plaadile esimese teadaoleva Bluesi, milleks sai ,,Crazy Blues". Seda lugu saavutas suur edu ja peale seda hakkasid sellised artistid nagu Bessie Smith ja Louis Armstrong bluesi lavale tooma. Mr. Armstrong segas seda jazz`iga ja saigi midagi uut. Blind lemon Jefferson hakkas peale seda ka maailmale pakkuma uut sorti muusikat milleks sai Delta/Country Blues ning inspireeris sellega ka kõikki teisi kitarriste. Ühtlasi sai temast ka kuulsaim pile blues'I kitarrist. See uus muusika jõudis ka peale Missisippi ka Kansasesse, kus selle eestvedajaks sai Count Basie. Tema oli selle aja suurimaid bigbandi arendajaid. Peale Kansase jõudis blues ka New York'I, kus bluesi kuningannakas tituleeritud
See, kes korralikult sööb Lal-laa, lal-laa, lal-lal-lal-lal-lal-laa. see ka mängib ja teeb tööd. Lal-laa, lal-laa, lal-lal-lal-lal-lal-laa. ,,Hiiretips'' Ernst Enno Hiiretips läks putru keetma hakkas putru segama. tipa-tapa tibule. Maitses suu ja segas saba, Sidus saba põlleks ette, küll on puder täna hää! pani paja tulele. Hiiretipsu kõht on tühi, Võttis kulbiks käpaküüne, järgi midagi ei jää. hakkas putru maitsema. Tral-lal-lal-lal... Sabaots läks sõlmest lahti, 39
Kroisos, veendunud seejärel oma võidus, läks üle jõe, siiski aga kaotas. Kui Kroisos süüdistas oraaklit valeennustuses, siis vastasid Delfi preestrid talle, et süüdi pole mitte oraakel, vaid ta ise: Kroisos hävitas tegelikult ju riigi, ainult mitte Pärsia, vaid oma enda riigi. Oraaklite poolt antud nõuannete ja ennustuste eest toodi templile andameid. Delfi tempel muutus aegade jooksul määratute rikkuste omanikuks. Seetõttu omandas Delfi suure mõju kogu Kreekas: laenutas raha, segas end riikide siseasjadesse, aitas ühte või teist maad sõja ajal. Kasutatud kirjandus - Menelos ja Iannis Stephanidesed Iidsete aegade lood I Eesti raamat Tln 1991 [3.2:9;10] - Menelos ja Iannis Stephanidesed Iidsete aegade lood II Eesti raamat Tln 1991 - Eduard Petiska Vanakreeka muistendid ja pärimused Eesti raamat Tln 1983 - Stelio Martelli Homerose Ilias Koolibri Tln 1997 - Stelio Martelli Homerose Odüsseia Koolibri Tln 1997
kellele Jumal andis kohustuse päästa looma- ja linnuliigid. Noa elas 950 aastaseks 12. missugune oli Noa leping jumalaga? Enam ei hävita Jumal kõike liha uputuse veega ja veeuputus ei tule enam maad rikkuma. 13. kui kaua sadas vihma? 40 päeva 14. kui kaua võimutses vesi maa peal? 150 päeva 15. kuhu Noa laev välja jõudis? Ararati mägede kohale 16. mis oli Noa ja Jumala lepingu märgiks? Vikerkaar pilvedes 17. miks Jumal segas ära inimeste keele? Sest ta ei tahtnud, et inimesed saaksid üheskoos ehitada torni, mis ulatub taevani 18. kes pääsesid Soodomast ja Gomorrast? Lott, tema naine ja ta kaks tütart 19. miks Lotti naine muutus soolasambaks? Sest Jehoova polnud lubanud neil põgenedes taha vaadata, kuid naine ikkagi vaatas. 20. Miks Joosepi vennad teda vihkasid? Sest nende isa armastas teda rohkem ning kui
ja silmapaistvamaid heliloojaid kõigi Balti riikide rahvaste muusikas." Mõni aasta hiljem kirjutatakse Riias esitatud koorilauludest, et meisterliku faktuuri ja rahvusliku koloriidi kõrval peegeldub neis "ülim muusikaline maitse, omapärane komponeerimisviis ja tehniline täius". Veel hiljem leiame ligikaudu samalaadseid märkusi soome, rootsi ja teistegi maade muusikaajakirjades. Kolmekümnendate aastate teisel poolel läksid majanduslikud olud raskemaks ja see segas ka kultuuri. Sel ajal kirjutas Saar peamiselt kergemini lauldavaid koorilaule. Tema loominguline intensiivsus nõrgenes. 1939. aastal valmisid ainult mõned koorilaulud. Ta ehitas Hüpassaares ikka veel karjalauta. Ühele usutlejale kinnitas Saar ka nüüd, et ta ei soovi asuda elama linna, sest ilma lisateenistuseta ei saavat linnas elada. "Mis ma linnas peale hakkan? Korteri üüri teeniksin ju kuidagi tasa, aga millest ma ennast ja peret toidan?" sõnas ta.
Öeldi, et ta ei tunne ju reaalselt seda, mida ta kirjutab. Siit liigume edasi sinna, kus tõesti autorid hakkavadki kirjutama seda, mida ainult tuntakse ja kogetakse. Kui keegi on kuskil külas üles kasvanud, siis ta ainult sellest kirjutabki. Tekib kaks liini prantsuse realismis: 1. Honore de Balzac ja 2. Freceric Stendhal. Stendhal kasvas välja ajakirjanikust, ütles et tal probleeme süzee loomisega. Ta oli kunsti- ja muusikakriitik. Segas end poliitikasse, oli kogu aeg armunud. 28ndal tuleb kirjandusse ebaõnnestunud romaaniga ,,Pildikesi Pariisi elust..." 1830 tuleb romaaniga ,,Punane ja must", mis tõi talle ka kuulsuse. S ja B kirjavahetust tuleb välja nende erinevus, kes mida kirjanduses oluliseks pidas. Stendhal on autor, kellel on tugevam seos sellega, milliseks kirjandus kujunes hiljem, 19. saj lõpp. B jääb realistlikusse kirjanduspilti. Kirjavahetuses vaidlevad omavahel. B teeb etteheiteid S'le,
pansionis elavatel õpilastel tema mälestamisele minna - Indreku jaoks oli sündmuse vaatepilt nii kurb, et pisarad kippusid silma, kuid ta ei julgenud nutta, sest häbenes teisi kaasõpilasi ja Ramildat - Indrek mõtiskleb selle üle, et kõik, mis on ilmas suur ja ilus on surnud või keelatud - Indrek vestleb hiljem Ramildaga, neiu uurib, kas Indrek ka nuttis ja räägib poisile, kuidas ta tahtis nutta, kuid mingi mõte või mälestus segas teda seoses Köleriga ja siis läks nutt üle, Indrek rääkis omakorda Ramildale oma mõtetest - Ramilda avaldab Indrekule oma saladuse, et Maurus ja tädi tahavad teda Saksamaale saata, aga tema ise minna ei soovi - uuris Indrekult ka, kas nende murtud tassikõrvad on veel Indrekul alles, kiitis Indreku valet, tädi saabudes muutis oma suhtlemisviisi käsutavaks, et mitte pragada saada - Ramilda arutab, kas Köler läheb põrgu või taevasse, tema arvates ikka taevasse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
