esialgu suurenevad – seega on ettevõttel fikseeritud kapitali koguse juures töötajaid vähe ning iga täiendava töötaja palkamine suurendab oluliselt toodangut. Paraku alates kolmandast töötajast on iga järgmise töötaja piirtoodang väiksem ning muutub koguni negatiivseks alates kaheksandast töötajast (liiga tööjõumahukas keskkond võib vähendada tootlikkust ehk üksteisele „jäädakse jalgu“). Nimetatud nähtust nimetatakse kahaneva piirtootlikkuse seaduseks. 10) Lühiperioodi kogukulu jagunemine püsi- ja muutuvkuludeks. Ettevõtte kogukulu (TC – total cost) lühiperioodil jaguneb püsikuluks ja muutuvkuluks. TC = FC + VC Püsikulu (FC – fixed cost) on kulu, mille suurus ei muutu, kui ettevõte muudab lühiperioodil oma tootmismahtu. Püsikulud esinevad isegi juhul, kui ettevõte midagi ei tooda. Muutuvkulu (VC – variable cost) on kulu, mille suurus sõltub ettevõtte tootmismahust (näiteks tööjõukulud või toormaterjali soetamine). NB
1. Clausiuse järgi: Soojus ei saa minna külmemalt kehalt soojemale, ilma et välisjõud seejuures tööd teeks. Soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale. 2. Thomsoni järgi: Ei ole võimalik luua perioodiliselt töötavat soojusmasinat, mille tööga ei kaasneks muutusi ümbritsevates kehades. Selline masin (II liiki perpetuum mobile) on võimatu (Ostwald). TD II printsiipi nimetatakse ka entroopia kasvu seaduseks. Teda võib sõnastada ka nii: välisjõudude puudumisel võib mistahes süsteemi entroopia ainult kasvada (piirjuhul - olla konstantne). Entroopia S on termodünaamilise süsteemi olekufunktsioon, mis kirjeldab energia pöördumatut hajumist soojusnähtustel. Entroopia nulltase on meelevaldne, oluline on vaid muutus. Entroopia diferentsiaalne muutus avaldub kujul dS = dQ / T . Entroopia ühikuks on J/K. Entroopia on süsteemi korrastamatuse (korralageduse) mõõt. Kuna dQ = T dS, siis
I- - kilpnäärmehormoonides, joodi puudust nim. struumaks 2. Monohübriidne ristamine. Mendeli I ja II seadus Monohübriidne ristamine - ristamine, mille korral uuritakse ühe geenipaari poolt määratud ühe tunnusepaari pärandumist Mendeli I seadus - homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. Nimetatakse ka ühetaolisuse seaduseks Mendeli II seadus - homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide(1:2:1) ja fenotüüpide(3:1) lahknemine seaduspärastes suhetes. Nimetatakse ka lahkmenisseaduseks. 3. Ülesanne vererühmade kohta Nr 4 1. Süsivesikud organismis. Süsivesikute jaotus ja ülesanded organismis · Sahhariidid ehk süsivesikud (17,6 kJ/g)
piiravad inimõigused. 6 Konstitutsioon e põhiseadus hõlmab vaid riigi ülesehituse põhimõtteid ning kodanike põhikohustusi ja -õigusi. Üksikud argielu normid on aga kirjas eraldi seadustes. Toome näite: et vallandada inimest töölt, peab tööandja lähtuma seadusest, mida kutsutakse töölepingu seaduseks, millel on palju paragrahve, lõikeid ja punkte. Sellise seaduse võtab häälteenamusega vastu parlament. Meie president (mujal ülemkoda) kinnitab selle juhul, kui see seadus ei ole vastuolus põhiseaduse e konstitutsiooniga. Ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses (PGS) on palju paragrahve, lõikeid ja punkte. Siin on kirjas, millal peab laps kooli minema, millise vanuseni peab ta koolis õppima, kui pikk on tema koolipäev klassiti jm kooli argielu puudutavaid norme
∂T = ∂3RT ∂T =3 R≈25,12 J mol⋅K . Seda seost nimetatakse ka Dulong-Petit' seaduseks – tegemist on katselise seadusega. Nagu täpsemad katsed näitavad, ei ole kristalli moolsoojus päris konstantne, vaid sõltub temperatuurist (eriti madalamatel temperatuuridel), seda sõltuvust kirjeldab joonisel .. toodud graafik. 3.6. Vedelikud. Pindpinevusjõud. Kapilaarsus Röntgeniuuringud kinnitavad, et vedelikes eksisteerib nn lähiskord – lähimad molekulid paiknevad üksteise suhtes enam-vähem korrapäraselt, kui kaugemate molekulide suhtes korrapära puudub,
Keemia ja füüsika üleminekueksam 1) AATOMI EHITUSE PLANETAARNE MUDEL · Kõik ained koosnevad molekulidest ning need omakorda aatomitest. · Planetaarse mudelile rajas aluse E. Rutherford aastal 1909. · Mudeli järgi koosneb aatom tuumast, milles asuvad positiivse laenguga prootonid ja ilma laenguta neutronid. Tuuma ümber on elektronkate, mis koosneb elektronkihtidest, kus asuvad elektronid, millel on negatiivne laeng. Aatomil puudub summaarne laeng, sest prootonite ja elektronide arv on võrdne. · Elektronid tiirlevad ümber tuuma kindla raadiusega ringikujulisel orbiidil. Seespoolsed elektornkihid on kõige madalama energiaga, tuumast kaugemad on suurema energiaga. Elektronkihid täituvad energia kasvu järjekorras: esmalt kõige väiksema energiaga kihid, siis suurema energiaga. · Igasse elektronkihti mahub kindel arv elek...
Siit J. Kirs Loenguid ja harjutusi dünaamikast 5 järeldas Galilei, et kui võtta teise kaldpinna kaldenurga = 0 , siis kuulike liigub tasapinnal mööda sirget peatumata edasi, kuigi talle jõudu ei mõju. Järelikult pole liikumise alalhoidmiseks sugugi vaja, et kehale mõjuks mingi jõud. Galilei katse tulemused olid Newtonile teada, kes nende põhjal formuleeriski eelpool toodud seaduse. Seda nimetatakse Newtoni esimeseks seaduseks ehk inertsiseaduseks. Ja see ongi dünaamika esimeseks aksioomiks. Newtoni I seadus annab kriteeriumi selle üle otsustamiseks, kas masspunktile on rakendatud jõud või ei ole. Kui masspunkt liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt või on paigal, siis talle pole jõudu rakendatud (või rakendatud jõudude geomeetriline summa on null). Kui masspunkt liigub kõverjooneliselt, või mitteühtlaselt sirgjooneliselt, siis talle peab mõjuma mingi jõud. Kuidas aga jõud kvantitatiivselt
elastsusjõuks. Elastsusjõud on alati deformatsioonile vastassuunaline ja tema tagajärjel püüab leha säilitada oma esialgset kuju. Erinevad elastsusjõu liigid: 1. Tõmbe ja survedeformatsioon 2. Väändedeformatsioon 3. Nihkedeformatsioon 4. Paindedeformatsioon Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline deformatsiooni suurusega. Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõudu arvutada valemiga: Fe = -k l Seda valemit nimetatakse ka Hooke'i seaduseks. Jäikus sõltub keha materjalist ja kujust. Newtoni III seadus Newtoni III seaduse ehk vastastikmõju seadus jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtustelt võrdsed ja vastassuunalised. F1=-F2 Kehtib nii seisvatele kui liikuvatele kehade jaoks. Need mõjuvad jõud on sama liiki, kuid ei tasakaalusta teineteist mõjuvad eri kehadele.
Oleku funktsioonideks minetatakse selliseid suurusi, mis ei sõltu termodünaamilise protsessi iseloomust, vaid on määratud ainult termodünaamilise süsteemi olekuga. Protsessi funktsioonideks nimetatakse suurusi, mis sõltuvad termodünaamilise protsessi käigust, see tähendab nad sõltuvad sellestkuidas termodünaamiline keha läheb algolekust lõppolekusse. Mehhaaniline töö Termodünaamika esimene seadus. Energi jäävuse seadus. Termodünaamika esimeseks seaduseks on energia jäävuse ja muundumise seadus. Mingisse kehasse kantud energia võib muunduda sise- või välisenergiaks. Soojus võib teatud tingimustes muutuda tööks ja vastupidi Elementaarne suurenemine Q; dT; dV; dL; dU Q=dU+dL [J]; q=du+dl q- soojushulk du- siseenergia muutus, muutub tehtud töö arvel dl- mehhaaniline töö Entalpia (soojussisaldus) Entalpia on olekuparameeter, mis sõltub ainult gaasi oleku parameetrist (p;v;t)
Füüsikaliselt käsitletult esitatakse teda mõistusliku tulena, mis läbib kõike olevat. Nähtuste mitmekesisuse kujunemine toimub stoikute järgi selliselt, et maailma logos`est valguvad välja “logos`e seemned”, logoi spermatikoi (lad. k. rationes seminales), mis määravad iga üksiku asja loomuse. Läbistades kogu maailma on logos kõikehõlmava maailmakeha loomuseks, tema ennastsünnitavaks immanentseks jõuks ja looduslikuks seaduseks, mis juhib maailma arengut. Kõiges, mida me ümberringi näeme, on teatud osa üldisest valitsevast logos`est, ja igas üksikus nähtuses on tema logos`e seeme selle üksiku nähtuse struktuur, tema printsiip. Elusatel kehadel on selleks printsiibiks nende hing. Inimesel mõistuslik hing, hinge juhtiv jagu – to hegemonikon, mis on osa maailma valitsevast mõistuslikuks jõust. Antud asjaolu oli eelduseks, et inimene oleks võimeline maailmatervikut mõistuslikult tunnetama.
Ma ei saa eitada, oh sõber, et sinagi sisaldud Nähtumuslikkuse määratu varju kirjus ja maalitud hõlmas ka sina, kelle kõrval kõik muu on vari. Sa ei ole Olend nii, nagu on Tõde, on Õiglus sa ei ole minu hing, vaid selle pilt ja kujutis. Sa tulid mu juurde alles hiljuti, ja juba haarad sa oma kübara ja kuue järele. Kas pole lugu nii, et hing kasvatab sõpru, nagu puu kasvatab lehti, ja peagi lükkab uue lehe pungumine vana eest lahti?3 Looduse seaduseks on igavene vaheldumine. Iga elektriline olek kutsub esile enda vastandi. Hing ümbritseb end sõpradega, et võiks jõuda sügavama enesetundmise või üksilduseni; ja ta hoidub mõnda aega üksindusse, et võiks ülendada oma suhtlust või seltskondlikkust. See meetod reedab end läbi kogu me isiklike suhete ajaloo. Loomulik tung kiindumusele äratab meis lootuse ühineda oma kaaslastega, ja naasev eraldumistung hõikab meid sellelt klaperjahilt tagasi
Seetõttu leidub küllaltki suur hulk tehniliselt efektiivseid tootmissisendite geomeetrilisi kombinatsioone. Neid väljendatakse isokvandiga e. samakogusejoonega.) Juhul kui tootmiseks kasutatakse n tükki erinevaid sisendeid, siis tootmisfunktsioon oleks: Q = f (X1, X2, ..., Xn), kus Q - toodangu kogus; X1, X2, ..., Xn sisendressursid Kahaneva piirtootluse seadust defineeritakse: Piirprodukti vähenemine (alates teatud punktist) on nii üleüldine, et seda loetakse seaduseks Kahaneva mastaabiefektiga on tegemist: Kui toodangu maht suureneb vähem kui sisendite maht Kapitali kasutamise kasvust tulenevat kogutoodangu juurdekasvu nimetatakse: Kapitali piirtoodanguks Kas vastus kasumit mittetaotlevate ettevõtete (MTÜ-de) tegutsemine sõltub omandivormist, s.t. sellest, kas kasumit mitte taotlev ettevõte kuulub riigile või on eraorganisatsioon? Sisulist erinevust MTÜ-de tegevuses ,mis oleks tingitud omandivormist ei ole
ÄRIEETIKA Loengukonspekt SISUKORD 1. EETIKA MÕISTE, OLEMUS JA ARENG...........................................................3 1.1 Mõisted ja eetika filosoofid...................................................................................3 1.2 Eetika kategooriad.................................................................................................3 1.3 Eetika põhiprintsiibid............................................................................................4 Teleoloogilised printsiibid........................................................................................4 Egoism......................................................................................................................4 Utilitarism.................................................................................................................5 Deontoloogilised printsiibid...............................................
Rauaaeg Kiviaeg Aeg Joonis 1.1. Muutuste ajastud. Allikas: (Boulton et al 2001: 73). Ühe võimaliku vastuse sellisele otsustuste ja rikkuse koondumisele on andnud Itaalia majandusteadlane Vilfreda Pareto (1848-1923) juba rohkem kui sada aastat tagasi. Tema avastust on siiani nimetatud mitmeti -- Pareto printsiibiks, Pareto seaduseks, 80:20 reegliks, vähima pingutuse põhimõtteks ja tasakaalutuse põhimõtteks. Pareto avastas kaks seika: Esiteks, teatava inimkogumi (% rahvastikust) ja tulude ning ümberjaotatava rikkuse määra vahel valitseb kindlasuunaline matemaatiline suhe. Ehk lihtsamalt öeldes: kui 20 protsendile rahvastikust kuulus 80 protsenti rikkusest, siis võis usaldusväärselt prognoosida, et näiteks 10 protsendile kuulub 65 protsenti ja 5 protsendile 50 protsenti sellest rikkusest
Kanti eetika - moraalireeglite põhjendamine. Universaalne moraalireegel peab kehtima kõigi võimalike mõistusolendite kohta. Moraali aluseks ei tohi olla moraaliväline väärtus (nt õnn v hea elu). Moraal ei pea meid tegema õnnelikuks, vaid õnne vääriliseks. Elu on empiiriline nähtus, moraali ei saa seostada hea eluga. Kategooriline imperatiiv (universaalne moraalireegel): 1.) Tegutse vaid sellise maksiimi alusel, mida võid ühtlasi tahta saavat üldiseks seaduseks (mitte teha midagi vägivaldset, valetada jne). 2.) Talita nõnda, et sa inimkonnasse nii oma isiku kui ka ükskõik millise teise isiku näol suhtuksid alati kui eesmärki ja mitte kunagi kui ainuüksi vahendisse (austus). Selle järgi on moraalne vaid teadlik kategoorilise imperatiivi jälgimine (nt kui inimene jookseb mõrvari eest peitu ja sa näed seda, siis ei tohi mõrvarile valetada, et sa ei näinud).
takistus ei tohi temperatuuri kõikumisel muutuda. Söel ja elektrolüütidel on takistuse temperatuuritegur negatiivne. 11 1.7 Ohmi seadus Vool juhtmes on võrdeline pingega juhtme otstel. Võrdeteguriks on juhtivus I =GU Sellele järeldusele tuli saksa füüsik Georg Simon Ohm (17871854) oma katsete tulemusena, kui ta 1826. aastal uuris elektrijuhtivust. Seda seaduspärasust nimetatakse tänapäeval Ohmi (loe: oomi) seaduseks ja sõnastatakse enamasti nii: Voolutugevus ahela osas on võrdeline sellele ahelaosale rakendatud pingega ja pöördvõrdeline ahelaosa takistusega. U I= R I voolutugevus amprites (A) U pinge voltides (V) R takistus oomides () Muutumatu takistuse korral pinget suurendades suureneb vool võrdeliselt pingega. Seda illustreerib joonis, kus sirgel, mis vastab 4 takistusele on tähistatud rida punkte: kui pinge on
D. Taimede klonaalse leviku kiirust. Mulla happesus mõjutab mitmete elementide liikuvust ja seega otseselt taimede mineraalset toitumist. B on õige. 49. Konstantse saagi seadus on: A. Stabiilse ökosüsteemi hetetrotroofide bioproduktsiooni seaduse erijuhtum; B. Isehõrenemise seaduse erijuhtum; C. Malthuse seaduse erijuhtum; D. Gause reegli erijuhtum. Isehõrenemise seadus muundub konstantse saagi seaduseks kui taimede mass on proportsionaalne diameetri ruuduga (mitte kuubiga). Seega on õige B. 50. Õhulämmastiku fikseerija võib olla: A. Loom? B. Nematood? C. Tsüanobakter? D. Seen? E. Lehtlalind? Ainult prokarüoodid on võimelised õhulämmastikku assimileerima. Seega on õige C kuna see on loetelus ainus eeltuumne. 51. Milline järgnevatest on sünonüümipaar?’ A. Metapopulatsioon – kooslus B. genet – kloon C
Säärases vormis üle kantud energia on tuntud soojusena, protsess ise aga on soojusülekanne ehk soojusvahetus. Sellist Soojusena ülekantavat energia kogust nimetatakse soojushulgaks Q, mille põhimõõtühik on džaul (J), 1 kg termodünaamilise keha kohta antuna q = Q/M, J/kg. Ümbruskeskkonnast termodünaamilisse süsteemi kandunud soojushulk loetakse positiivseks, süsteemist ümbruskeskkonda siirdunud – negatiivseks. 8. Termodünaamika esimene seadus. Termodünaamika esimeseks seaduseks on energia jäävuse ja muundamise seadus. Olgu meil gaas: mahuga – V, massiga – M, rõhuga – P, temperatuuriga – T. Juhime gaasile juurde mingisuguse elementaarse soojushulga dQ siis temperatuur tõused dT võrra, suureneb maht dV ja suureneb siseenergia dU. Paisumisel on gaas võimeline tegema tööd dL. dQ = dU + dL või keha massiühiku kohta dq = du + dl. Lõplike vahede kaudu avaldub seadus kuju ∆q = ∆u + l . Materiaalselt suletud
Paraku leidis Morgan äädikakärbeste hulgast ka mõned halli kehaga lühitiivalised ning mustakehealised pikkade tiibadega järglased. See viis teda mõttele kromosoomide võimalikkust katkemisest. Hilisemad uuringud tõestasid tema arvamuse õigsust. Nähtust hakati nimetama kromosoomide ristsiire ehk krossingover. Kuigi mitte igas meioosis ei toimu vaadeldavate geenide vahel ristsiiret, rikub see ometi nende aheldatust. Aheldunud geenide pärandumise seaduspärasust nim. ka Morgani seaduseks. Morgani seadus: Ühes kromosoomis asuvad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele reeglina koos e aheldunult. Nende geenide koos pärandumise sagedus on seda suurem, mida väiksem on geenide vahemaa kromosoomis. 1. Mida kaugemal on geenid üksteisest, seda suurem on tõenäosus, et nad võivad sattuda crossing ower käigus erinevatesse kromosoomidesse ja päranduda eraldi. 2
kallimalt maha, kui ta need ostnud oli. Poliitika ja võim Selles filmis oli tegemist traditsioonilise võimuga ehk ka traditsioonilise domineerimisega ehk võimu kandja ei ole selles filmis ülemus, vaid mängib personaalse isanda rolli ning tema alluvus koosneb peamiselt isiklikest teenritest, mitte ametnikest. Philippe oli rikas ning võimukas mees nii enda majas olevatele töötajatele kui ka oma uuele hooldajale, Drissile. St rikas võimutses vaesemate üle. Tema käsk oli seaduseks. 23 Samas saab väita ka seda, et teistpidi mõeldes oli võim ka Philippe’i alluvuses töötavatel isikutel, sest kui neid ei oleks ning nende võimuses poleks midagi teha, ei saaks ka Philippe elada. Philippe ei saanud end ise liigutada, ehk tema elus puudus iseseisev söömine, väljaskäimine või tualetis käimine. Samuti esines filmis autoriteetsust Philippe puhul. Ta oli see sama rikas, autoriteetne
Paraku leidis Morgan äädikakärbeste hulgast ka mõned halli kehaga lühitiivalised ning mustakehealised pikkade tiibadega järglased. See viis teda mõttele kromosoomide võimalikkust katkemisest. Hilisemad uuringud tõestasid tema arvamuse õigsust. Nähtust hakati nimetama kromosoomide ristsiire ehk krossingover. Kuigi mitte igas meioosis ei toimu vaadeldavate geenide vahel ristsiiret, rikub see ometi nende aheldatust. Aheldunud geenide pärandumise seaduspärasust nim. ka Morgani seaduseks. Morgani seadus: Ühes kromosoomis asuvad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele reeglina koos e aheldunult. Nende geenide koos pärandumise sagedus on seda suurem, mida väiksem on geenide vahemaa kromosoomis. 1. Mida kaugemal on geenid üksteisest, seda suurem on tõenäosus, et nad võivad sattuda crossing ower käigus erinevatesse kromosoomidesse ja päranduda eraldi. 2
elastsusjõuks. Elastsusjõud on alati deformatsioonile vastassuunaline ja tema tagajärjel püüab leha säilitada oma esialgset kuju. Erinevad elastsusjõu liigid: 1. Tõmbe – ja survedeformatsioon 2. Väändedeformatsioon 3. Nihkedeformatsioon 4. Paindedeformatsioon Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline deformatsiooni suurusega. Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõudu arvutada valemiga: Fe k l Seda valemit nimetatakse ka Hooke’i seaduseks. Jäikus sõltub keha materjalist ja kujust. Newtoni III seadus Newtoni III seaduse ehk vastastikmõju seadus – jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtustelt võrdsed ja vastassuunalised. F1=-F2 Kehtib nii seisvatele kui liikuvatele kehade jaoks. Need mõjuvad jõud on sama liiki, kuid ei tasakaalusta teineteist mõjuvad eri kehadele. Keha impulss
allutatud kooperatiivsete ühismajandite vahendusel. Vastupanu hakkas avaldama talurahva jõukam kiht Kasvav maksukoorem, vilja rekvireerimised ning põllumajandusliku inventari sundmüügid kurnasid jõuka talupoja majanduslikult kiiresti välja Algas sundkollektiviseerimisprotsess Talupojad hakkasid linnadesse põgenema, kõik masinad konfiskeeriti. 1932. 7 aug- andis stalin välja sots. Omandi kaitse seaduse, mida rahvasuus kutsuti viie viljapea seaduseks 1932- kehtestati NSV liidus passisüsteem. Kolhoos- riiklik majand Sovhoos- Suur nälg RIIK JA ÜHISKOND 1920-DNATEL AASTATEL. Administratiiv-bürokraatlik käsusüsteem Tekkis juurde rohkelt komiteesid Terror, hirm, desinformatsioon, riigiasjade salastatus, harimatus Kogu ühiskonna poliitilise struktuuri teljeks oli Stalini isik 1934- massiterror
elastsusjõuks. Elastsusjõud on alati deformatsioonile vastassuunaline ja tema tagajärjel püüab leha säilitada oma esialgset kuju. Erinevad elastsusjõu liigid: 1. Tõmbe ja survedeformatsioon 2. Väändedeformatsioon 3. Nihkedeformatsioon 4. Paindedeformatsioon Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline deformatsiooni suurusega. Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõudu arvutada valemiga: Fe k l Seda valemit nimetatakse ka Hooke'i seaduseks. Jäikus sõltub keha materjalist ja kujust. Newtoni III seadus Newtoni III seaduse ehk vastastikmõju seadus jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtustelt võrdsed ja vastassuunalised. F1=-F2 Kehtib nii seisvatele kui liikuvatele kehade jaoks. Need mõjuvad jõud on sama liiki, kuid ei tasakaalusta teineteist mõjuvad eri kehadele. Keha impulss
takistus ei tohi temperatuuri kõikumisel muutuda. Söel ja elektrolüütidel on takistuse temperatuuritegur negatiivne. 11 1.7 Ohmi seadus Vool juhtmes on võrdeline pingega juhtme otstel. Võrdeteguriks on juhtivus I =GU Sellele järeldusele tuli saksa füüsik Georg Simon Ohm (17871854) oma katsete tulemusena, kui ta 1826. aastal uuris elektrijuhtivust. Seda seaduspärasust nimetatakse tänapäeval Ohmi (loe: oomi) seaduseks ja sõnastatakse enamasti nii: Voolutugevus ahela osas on võrdeline sellele ahelaosale rakendatud pingega ja pöördvõrdeline ahelaosa takistusega. U I= R I voolutugevus amprites (A) U pinge voltides (V) R takistus oomides () Muutumatu takistuse korral pinget suurendades suureneb vool võrdeliselt pingega. Seda illustreerib joonis, kus sirgel, mis vastab 4 takistusele on tähistatud rida punkte: kui pinge on
● Too näide kus füüsika teadmisi omades oskad ennustada või tunnetada mingit nähtust ette. ● Too näide füüsika rakendustest tulenevate ohtude kohta. 2 tund: Printsiibid füüsikas. Võrdlus matemaatikaga. Osa ja tervik. Printsiipide all mõeldakse looduse kohta kehtivaid kõige üldisemaid tõdemusi, mille kehtivust tõestab neist tulenevate järelduste absoluutne vastavus eksperimedniga. Printsiipi võib nimetada ka seaduseks, mille tõestamine kõige üldisemal kujul pole võimalik, sest meie ettekujutus maailmast jääb alati ebatäiuslikuks. Meie maailmapilt on pidevas arengus ja täieneb uute andmetega uurimustööde käigus. Teatud printsiibid ilmnevad vaid teatud valdkondades. Näiteks tavalistel kiirustel sobivad meile klassikalise füüsika ehk Newtoni seadused, kus liikumine on suhteline ja aeg absoluutne suurus. Väga suurtel (valgusele lähedastel kiirustel) muutub aga aeg suhteliseks ja valguse kiirus
takistus ei tohi temperatuuri kõikumisel muutuda. Söel ja elektrolüütidel on takistuse temperatuuritegur negatiivne. 11 1.7 Ohmi seadus Vool juhtmes on võrdeline pingega juhtme otstel. Võrdeteguriks on juhtivus I =GU Sellele järeldusele tuli saksa füüsik Georg Simon Ohm (17871854) oma katsete tulemusena, kui ta 1826. aastal uuris elektrijuhtivust. Seda seaduspärasust nimetatakse tänapäeval Ohmi (loe: oomi) seaduseks ja sõnastatakse enamasti nii: Voolutugevus ahela osas on võrdeline sellele ahelaosale rakendatud pingega ja pöördvõrdeline ahelaosa takistusega. U I= R I voolutugevus amprites (A) U pinge voltides (V) R takistus oomides () Muutumatu takistuse korral pinget suurendades suureneb vool võrdeliselt pingega. Seda illustreerib joonis, kus sirgel, mis vastab 4 takistusele on tähistatud rida punkte: kui pinge on
16.3. Konstitutsioonilised seadused ehk 51 hääle seadused Põhiseaduse § 104 lg 2 loetletud seadusi saab vastu võtta, muuta ja kehtetuks tunnistada ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega, so vähemalt 51 poolthäälega. Kõiki seadusi, mis täpsustavad põhiseaduslike institutsioonide Põhiseadusest tulenevat rolli see loetelu ei sisalda. Näiteks puudub loetelust Vabariigi Presidendi töökorra seadus. Praktikas on loetud konstitutsiooniliseks seaduseks nt Euroopa Parlamendi valimise seadus. PS § 122 lg 2 kohaselt riigipiire muutvate lepingute ratifitseerimiseks RK koosseisu 2/3 häälteenamust. Kui nö lihtsat poolthäälte enamust nõudva seaduse rakendussätetes muudetakse nn konstitutsioonilist seadust (nt lihtseaduse lõpus kohtumenetluse seadust), tuleb eelnõu seadusena vastu võtta vähemalt 51 poolthäälega, ent see ei muuda nõnda vastu võetud lihtseadust konstitutsiooniliseks seaduseks
puutuma), et tekiks valguskonkurents. Mida hõredamalt on istutatud taimed, seda kõrgemal on kasvu lagi (seda kauem saavad kasvada ilma konkurentsita). Väike algedu võib tähendada suurt lõppedu. Osadel taimedel piisavalt suureks saades -3/2 seadus murdub konstantse saagi seaduseks. See juhtub, kui taimed enam suuremaks ei kasva ja taimed hakkavad kõrgusesse pürgimise asemel laiutama – D3 asendub D2. D2 taimede kasv !Just valguskonkurents tekitab seose -3/2. Kui valguskonkurents puudub, kehtib seos -1! 35 Konstantse saagi seadust on taimekasvatusega, eriti aga söödataimede kultiveerimisega
kasutada samaväärselt erinevate hüviste tootmiseks, on TVK sirgjoon ning alternatiivkulu on konstantne. Kasvavate alternatiivkulude seadust tuntakse ka kasvavate kulude seaduse (law of increasing costs) nime all. Kui täieliku tööhõivega majanduses piiratud ressursside korral vajab ühiskond rohkem toodet Y, peab ta ohverdama mingi osa kauba X toodangust, sest tootlikke ressursse mõlema jaoks lihtsalt ei jätku. Kasvavate kulude seaduse (nimetatakse ka kulude suhtelise kasvu seaduseks, law of increasing relative costs) kohaselt kasvab Y toodangu mahu kasvades toote X loovutatud kogus (alternatiivkulu) iga toote Y lisaühiku saamiseks. Samale järeldusele võime jõuda vaadeldes mitte kulusid, vaid hoopiski saadavat tulemit. Nn kahaneva tulu (toogi) seadus (law of diminishing returns) näitab, et kui suurendada ühe tootmisteguri hulka ja jätta teiste tegurite suurus muutumatuks, on tulemuseks järjest kahanev toodangu juurdekasv
eripära, vaid laieneb kogu inimtunnetusele. Samas omab sõna logos kreeka keeles jällegi erinevaid tähendusi, mis avavad ka erinevaid tõlgitsusvõimalusi terve lause jaoks; logoi võib tähendada: 1) väitma, lausuma, aga ka 2) argumenteerima. Kui selle teesiga tahetakse lubada seda, et ühe ja selle sama asja kohta on võimalikud kaks vastandlikku tõest väidet, siis tähendaks see seda, et ei kehti põhimõte, mida loogikas nimetatakse vastuolu lubamatuse seaduseks. Vastuolu lubamatuse seadus on aga igasuguse argumenteeriva kõneluse eeltingimus (millele oli osutanud juba Parmenides oma õpetusluuletuses). Arutlus, mis sellest seadusest kinni ei pea, ei tõesta mitte midagi. Jällegi oleks sel juhul tegemist iseendas vastuolulise lausega. Sest kui Protagorase antud lause on õige ja igast asjast on võimalik vastandlikku 4 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053.
Erandina on dispositiivsust piiratud võlasuhte nõrgema poole kaitseks, antud kontekstis eelkõige tarbija kaitseks (nt tüüptingimuste regulatsioon, tarbijakrediit). Pacta sunt servanda (ladina keeles) "lepingut tuleb austada") on õiguse üldpõhimõte, mille kohaselt on poolte kokkulepe neile täitmiseks kohustuslik. Muuhulgas on see põhimõte oluline võlaõiguses ja rahvusvahelises õiguses. Pacta sunt servanda põhimõtte kohaselt on kokkulepe sõlmimise järel poolte vahel seaduseks ning sellest tulenevalt on kohustuste mittejärgimine lepingurikkumine. Õige käitumise nõudmine ja sellest tulenev hea usu põhimõte on kogu õigussüsteemi toimimise eeltingimus kuni selleni välja, et mõningates õigusharudes järgnevad sanktsioonid kokkuleppe rikkumisele ka siis, kui ükski osaline pole kahju saanud.Lause päritolu pole täpselt teada, kuid Cicero kirjutas, et Pacta et promissa semperne servanda sint
ka Võnnu. 16. Saaremaa mässu puhul oli tegu sellega, et I maailmasõja sõjavangid ja demobiliseeritud sõjamehed ei tahtnud sõjast kuuldagi. Seetõttu tapsid nad mobiliseerijate liidri ning tahtsid Saaremaal oma valitsust teha. 17. Sõjategevuse ülekandumine Eesti piiridest eemale stabiliseeris olukorra. See võimaldas Asutava Kogu valimised läbi viia. Ülekaalu saavutasid vasakpooled ja keskerakonnad. 23. Aprillil 1919 astuski 120-liikmeline Asutav Kogu kokku. Tähtsaks seaduseks sai 1919. a. 10. okt. vastuvõetud maaseadus. Väga oluliseks seaduseks sai 1920. A. Juunil vastuvõetud Eesti Vabariigi põhiseadus, mille alusel kulges vabariigi elu kuni 1934. a. alguseni. 18. 1919. a. mai keskel alustasid Eesti väed koos Vene valgetega vastupealetungi, mille käigus hõivati Nõukogude Venemaa alasid. Asutav Kogu võttis 1919. a. 15. mail vastu iseseisvusdeklaratsiooni, millega teatati, et Eesti tahab saada vabariigiks. 19. Landeswehri sõda. a)1919. a
eesmärk, millised on äratundmise testi tingimused, kui pikk on vahe õppimise ja testimise vahe, mitu korda inimene näeb sõnade nimekirja, mis tal tuleb meeles pidada ja nii edasi. Olulised on vaid üldised tingimused, mis määravad äratundmise protsendi. Paljudest eksperimentidest kokku saame kõvera, mida nimetatakse Tulvingu-Wisemani funktsiooniks (Tulving & Wiseman, 1975). Mõned hakkasid seda nimetama Tulvingu-Wisemani seaduseks, kuna sellele ei paistnud kaua aega erandeid olevat. Nüüd on mõned erandid selgunud ja viimase viie aasta tegevus ongi olnud selle uurimine, kuidas nendest eranditest aru saada selle üldise seaduse piirides. Ja see on meil õnnestunud, nii et meie arvates me teame praegu täpselt, millal need erandid esinevad ja millal neid ei ole. Psühholoogias on tekkinud selline huvitav olukord, kus looduses ilmneb teatav
Bushi ajal oli sõda Afganistanis pidevalt patiseisus, NATO vägesid küll tugevndati pidevalt aga nad ei suutnud Talibani vastupanu murda ja lahendus pole suudetud siiani leida. Barack Obama administratsioon Poliitika Majandus Pärast ametisse asumist pööras Obama tähelepanu globaalsele finantskriisile. Isegi enne oma ametisse vannutamist tegi Obama lobitööd, et majandusstimulatsiooni billi läbi suruda, mis sai esimesel kuul tähtsaimaks prioriteediks. 17 veebruaril sõlmis Obama seaduseks 787 mrd plaani, mis sisaldas kulusid tervishoiule, taristule, haridusele, mitmete maksude vähendamiseks. Maksutoetused vähendasid makse 98% maksumaksjatel, tuues maksumäärad 60-aasta madalaimatele tasemetele. Obama administratsioon tegi ettepaneku lisameetmeteks, et stabiliseerida majandust, kaasa arvatud 2-3 trillioniline abi, mis suunatud finantssüsteemi stabiliseerimiseks ja krediidi vabastamiseks. Programm sisaldas kuni 1 trillionit, et osta
olnud piire ega seadusi ning võis üle olla tavalise riigi seadustest, seda siis selleks, et saaks tegeleda inimestega, kes olid Natsi Saksamaa vastased. 26. Füüreri kasuks töötamine (Kershaw) Kershaw oli nõus Mommseni väitega, et Hitler ei mänginud suurt rolli Natsi Saksamaa igapäevaelus ning administreerimises. Natsi Saksamaa ametnikud aga töötasid aga Hitleri ideaalide poole, töötasid tema arvatavate soovide kohaselt või siis proovisid muuta seaduseks Hitleri üldiseid käsklusi. Ta arvas, et Hitler oli nö laisk diktaator, kes ei viitsinud end segada igapäevastesse probleemidesse. T a tegeles ise vaid välispoliitika ja militaarotsustega. Ta arvas, et Hitleri ja Stalini vahel on rohkem erinevusi kui sarnasusi, Hitlerile ei meeldinud paberitöö, Stalin oli bürokraatlikum. Stalin osales igapäevaprobleemides. Ta oli karismaatiline liider, tema karismaatilisus oli asetatud ratsionaalsetest seadustest kõrgemale ning hierarhiline
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI KONSPEKT TTG 2005 SISSEJUHATUS. MÕÕTÜHIKUD SI System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) nurgaühik ja 1 sr (steradiaan) ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12 ...
Kanti eetika järgi jõuavad kõik inimesed, kui nad oma sisimas moraaliprintsiipide üle reflekteerivad, samasugustele moraaliotsustutel pole tõeväärtust, on nad midagi enamat kui lihtsalt hoiakuväljendused, moraaliotsustused on universaalsed ettekirjutused. Täpsem nimetus oleks “universal-preskriptivism”. Arenes tulemustele. Kategooriline imperatiiv on “tingimusteta kehtiv” ja “käskiv”. Talita vastavalt niisugusele maksiimile, mis ise kohe võib üldiseks seaduseks saada. Toimi ainult selle maksiimi kohaselt, välja emotivismi kriitikast! Moraaliotsused ei väljenda objektiivseid tõdesed-väärasid, vaid ettekirjutisi, selle kohta kuidas me tahame, et inimesed elavad. Kuid moraaliotsustustel on loogiline mille kohta sa saad samal aja soovida, et sellest saaks universaalne seadus. struktuur. 15
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI KONSPEKT TTG 2005 SISSEJUHATUS. MÕÕTÜHIKUD SI System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) nurgaühik ja 1 sr (steradiaan) ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12 ...
Kui voolukiirus on suurem, siis on osakestel vähem aega põrkuda vastu toru seinu ja see vähendab vedeliku või gaasi rõhku toru seintele. Vedelike voolamist kirjeldab ka Bernoulli võrrand: ps + gh + v2/2 = const. Selles avaldises, on ps staatiline rõhk, gh hüdrostaatiline rõhk ja v2/2 dünaamiline rõhk (- vedeliku tihedus, v vedeliku voolaimise kiirus, h vedeliku kõrgus mingi nullnivoo suhtes). Bernoulli võrrandi sõnalist esitust nimetatakse ka Bernoulli seaduseks: staatilise, hüdrostaatilise ja dünaamilise rõhu summa on jääv suurus, mida nimetatakse kogurõhuks p. Kui toru on horisontaalne, siis h1 = h2 ja avaldis lihtsustub: 36 ps + v2/2 = const = p . 7.4. Põrkumine Põrkeid esineb meie ümber palju: autod põrkuvad, pall spordis, piljardikuulid, õhumolekulid, elementaarosakesed , huvid, jne. Meie käsitleme ainult tsentraalseid põrkeid
Riigikohus ütles: PS oluline ja läbiv muutmine osas, milles see ei vasta EL õigusele. 2003 a rahvahääletusel küsiti rahvalt, kas tahate astuda EL-i, kas tahate vastu võtta EL põhiseaduse täiendamise seaduse. Seda on kritiseeritud. Kõik on läbivalt muudetud, see mis on vastuolus on välja võetud enamus... alusleping astub PS-ist üle · Riigikohus, 2 a hiljem, 26.06.2008 PS paragrahvi 152 lõige 2. Võrdluseks paragrahv 111. · Direktiivid toimivad nii, et muunduvad seaduseks, ning siis kohaldatakse neid seaduse kaudu vms · 149, 152 PS funktsiooni kõige olulisemad normid kui Riigikohus jätab need kohaldamata, tekib küsimus, miks need siis on. · PS ja EL õiguse vahel võib tekkida vahel kollisioon sellisel juhul ei tohiks jätta PS kohaldamata, vaid tuleks seda täiendada, PS sõnastust muuta. Esitame seadusandjale üleskutse sellele reageerida. Meil on olemas juba traditsioon ja kultuur PS-i muuta.
Õigus - mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogum. Jurismprudents - õigusteadus, õigussüsteem. Eesti õigussüsteem tänapäeval Tsiviilõigus - normib üldisi inimestevahelisi suhteid: füüsilise ja juriidilise isiku õigus ja teovõime; isiku esindus ja eeskoste; perekonna-, pärimis-, omandi-, lepingu-, võla-, kahju-, kahjuhüvitamis- ja muid suhteid. Tsiviilseadustikud kuuluvad kõige mahukamate hulka. Kaubandus- ehk äriõiguse alal on tähtsaimaks seaduseks äriseadustik, mis reguleerib ettevõtluse aluseid. Vastu on võetud ka kaubandusliku meresõidu koodeks, kauba ja teenuse märgi seadus, pankrotiseadus, väärtpaberituru seadus, raamtupidamise seadus ja palju muud. Tööõiguse valdkonda reguleerivad töölepingu-, palga-, puhkuse-, kollektiivse töötüli lahendamise, töötaja distsiplinaarvastutuse seadus. Tööõigus reguleerib tööandja ja töötaja vahelisi, eeskät töölepingutest tulenevaid suhteid. Mõnes
suund on aga vastupidine nihkevektori suunale. Seetõttu avaldub elastsusjõu Fe projektsioon nihke sihis võetud st nihkega sama- või vastassuunalisel koordinaatteljel järgmiselt: Fex = -kx , kus x on varda pikenemine. Selle seaduse avastas katseliselt inglise teadlane Robert Hooke (1635 1703) ja seetõttu nimetataksegi seda seadust Hooke'i seaduseks. Keha deformeerimisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega ja tema suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunale. 11. Keha kaal Keha kaal on jõud, millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjub alusele või riputusvahendile. Keha kaal P , so jõud, millega keha mõjutab alust ja aluse poolt kehale avaldatav elastsusjõud
jõududele teadma veel algtingimusi keha asukohta ja kiirust mingil ajahetkel. Newtoni III seadus Newtoni III seadus kahe keha jaoks r r F12 = - F21 , r r kus F12 on esimese keha poolt teisele kehale mõjuv jõud ja F21 vastavalt teise keha poolt esimesele kehale mõjuv jõud. Mitme keha korral kehtib analoogiline seos mistahes kahe keha jaoks. Newtoni III seadust nimetatakse ka mõju ja vastasmõju seaduseks. Näidisülesanne 1. Leida jõud, mis on vajalik kehale massiga 400 g kiirenduse 1,2 m/s2 andmiseks. Lahendus. Antud: Teeme illustreeriva joonise. m = 400 g = 0,4 kg a = 1,2 m/s2 F=? Lähtume Newtoni II seadusest F = ma , mis võimaldab keha massi ja kiirenduse kaudu arvutada kehale mõjuva jõu. Asendades massi ja kiirenduse väärtused, saame F = ( 0,4 1,2 ) N = 0,48 N . Vastus: kehale massiga 400 g kiirenduse 1,2 m / s 2 andmiseks on vaja jõudu 0,48 N. NB
Hent Kalmo Kes peaks kaitsma Eesti põhiseadust? Weimari vabariigi ajal vaidlesid Saksa juristid palju selle üle, kes peaks kaitsma riigi põhiseadust. Lahkarvamusi tekitas toona peamiselt küsimus, kas järelevalvaja rolli sobib paremini president või kohus. Need, kes kõnelesid presidendi poolt, – tuntuim nende hulgas oli Carl Schmitt*1 – väitsid, et seaduste hindamine põhiseaduse mõõdupuuga erineb tavapärasest kohtupidamisest, sest on olemuselt poliitilist laadi tegevus. Seda väidet toetavate autorite arvates ähvardas põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus sundida poliitiliste otsuste langetamise liigkitsastesse õiguslikesse raamidesse. Teised õigus- teadlased – eeskätt Hans Kelsen*2 – väitsid vastu, et igasuguse õigusemõistmisega kaasneb mõningal määral vaba otsustamine. Seetõttu ei saavat tavapärast kohtupidamist kui õig...
õukonnaluuletaja. Loomingust on säilinud palju fragmente, a enamus kadunud. Jutustavate eleegiate autor. Nutikas intellektuaal esitab kelmika-nutika loo. ,,Akontius ja Cydippe" noormees armund ja soovib neiut, a ei tohi neiule läheneda kurja isa tõttu. Akontius mõtleb välja triki võtab õuna, kirjutab sedelile lause, viskab tütarlapsele ja see loeb ette. ,,Vannun Artemise nimel, et hakkan Akontiuse naiseks". Jumala nimel vandumine teeb asja seaduseks. Iga kord, kui püütakse tüdruk mehele panna, jääb haigeks. Lõpuks ei jää muud üle kui A-le naiseks panna. Iseloomulikud on kõrvalepõiked. Kirjutab ka kurbi lugusid. ,,Hekale" on lugu suurest v-kreeka Theseusest, kes ajab härga taga, Hekale annab peavarju. Ilus olustikuline kirjeldus tädikesest, kes hoolitseb kartmatu kangelase eest. Kui Theseus on härja kätte saanud, läheb vanale naisele sellest rääkima, kuid naine on surnud. Th korraldab naise auks väärikad pidustused
Seega on viienda pitsa tarbimise piirkasulikkus 25 ühikut. MAJANDUSTEADUSE ALUSED 23 Joonis 4.2 illustreerib kogukasulikkust ja piirkasulikkust, mida Anu saab pitsa tarbimisest. Jooniselt on näha, et iga täiendav ühik pitsat toob endaga kaasa üha väiksema koguse lisanduvat kasu. Seda piirkasulikkuse vähenemist nimetatakse kahaneva piirkasulikkuse seaduseks. Kahaneva piirkasulikkuse seadus väidab, et mida rohkem me mingit kaupa või teenust tarbime, seda väiksemaks jääb iga järgneva tarbitava ühiku kasulikkus. Kasulikkus Kogu- Piir- Kogus kasulikkus kasulikkus
pärilikkuse järjepidevuse protsess iseenesest ei kutsu esile muutusi ei alleelide ega ka genotüüpide sagedustes. Tasakaal saavutatakse ühe põlvkonna jooksul Populatsioonigeneetika teooria (G. Hardy ja W. Weinberg, 1908; 20.-30. aastatel R. Fisher, S. Wright, J.B.S. Haldane) See teooria põhineb inglise matemaatiku G. Hardy ja saksa arsti W. Weinbergi poolt 1908. a. (teineteisest sõltumatult) formuleeritud printsiibist, mida hakati nimetama populatsiooni geneetilise tasakaalu seaduseks e Hardy-Weinbergi seaduseks: suures isoleeritud ja vabalt ristuvas populatsioonis, millele ei toimi evolutsioonitegurid, säilivad alleeli- ja genotüübisagedused põlvkonniti muutumatutena, kusjuures genotüüpide sagedused on määratud alleelisagedustest ruutseose kaudu [p(A) + q(a)]2 = p2(AA) + 2pq(Aa) + q2(aa)). See seadus leidis rakenduse 20-30ndatel aastatel, kui mitmete teadlaste (matemaatikute, geneetikute ja evolutsionistide) ühistööna arendati välja populatsioonigeneetika,
peamiselt preestrid. See kuulus suures osa religiooni eest vastutavate inimeste pädevusse. Caesar on kirjutanud oma teoses „De bello Gallio“ ( Gallia sõjast), gallias elavate keltide õigustest, seal olid preestrid need, kes mõistsid õigust. Roomas 450 ekr pandi seadused kirja. See on suur hüpe rooma õiguse ajaloos. Nüüd on suur hulk seadusi kõikidele nähtaval kujul, nad olid graveeritud kivitahvlitele ja olid foorumil kõigile nähtavad, neid kutsutakse 12 tahvli seaduseks ( Leged XII (duodecim) tabularum), sellest on kirjutanud Cicero ja Titus Livius „Ab Urbe condita“ ( Rooma asutamisest alates), need teoste pealkirjad on hiljem pandud. Peale selle on neid seadusi palju tsiteeritud, neid tahtvleid ei ole säilinud aga üsna hea ülevaade on neist seadustest. Nende seaduste kirjutamiseks moodustati 10 meheline komisjon (decemviri). On teada, et sel ajal kui neid seadusi
H. Hardy ja saksa arst W. Weinberg formuleerisid 1908. aastal teineteisest sõltumatult printsiibi, mis käsitleb genotüübi- ja geenisagedusi populatsioonis. Seda Hardy-Weinbergi seadust võib lugeda üheks populatsioonigeneetika põhiseaduseks ja defineerida järgmiselt: panmiktilises populatsioonis, mis on geneetilise tasakaalu seisundis, püsivad geeni- ja genotüübisagedused põlvkonniti konstantsed. Hardy-Weinbergi seadust nimetataksegi sageli geneetilise tasakaalu seaduseks. Geneetilise tasakaalu seadus kehtib puhtal kujul populatsioonis milles: 1) esineb täielik panmiksis, st. juhuslik ristumine (paarumine); 2) kõigi genotüüpidega isendid on võrdse sigivusega (võrdse eluvõime ja viljakusega), st. puudub valik; 3) puuduvad mutatsioonid; 4) ei toimu isendite vahetust teiste populatsioonidega (migratsiooon), st. populatsioon on isoleeritud; 5) isendite arvukus on püsivalt väga suur, statistilises mõttes lõpmatu (N ).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
