Kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub kohaldamisele määramata arv kordi, mis tõttu nimetatakse ka õiguse üldaktiks. Normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi millest kõige kõrgem on seadus. Seadus on normatiivakt mille on vastu võtnud riigivõimu kõrgeima esindja (parlament) või rahava tahte vahetu väljendusena (rahvahääletus). Seadus liigitatakse omakorda veel juriidilise jõu järgi põhiseaduseks, kondtitutsiooniliseks seaduseks ja lihtseaduseteks. 7. Hädakaitse, õigusvastasust välistava asjaoluna? Tegevus, millel on küll õigusrikkumise tunnused, kuid mis pandi toime ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat või teist isikut või nende õigusi, või ettevõtet, organisatsiooni, asutuse õigusi või riigi õigushüvesid ähvardava õigusvastase ründe tõrjumine. Hädakitseseisundis toime pandud tegu pole õigusvastane tegu. See tegu on õiguspärane kui ei ole ületatud hädakaitse piire
Stalinismist (Materjalid ajakirjast Ogonjok nr 47/1987, Argumentõ i faktõ 7/1988, Ogonjok 13/1988, E. Radzinski. Stalin. Tln. 2000, Jüri Ant. Eesti 1939-1941: rahvast, valitsemisest, saatusest. Tallinn, 1999) Bolsevike võimuletuleku järel kujunesid uued eetilised normid ja neid põhjendati ka teoreetiliselt. Moraal olevat seotud klassialusega. (Lenini teosed vene k 41. kd: ,,Moraalne on see, mis aitab purustada vana ekspluataatorliku ühiskonna ja ühendada kõiki töötajaid proletariaadi ümber, kes rajab uue ühiskonna. Me ei usu igavesse moraali... Moraal on selleks, et inimühiskonda aidata tõusta kõrgemale...") Seega: moraalne on kõik see, mis on bolsevikele kasulik! Vägivald kutsus esile võimsa vastupanu, mida omakorda suruti maha vägivallaga. Vägivalda hakati kasutama kui imerohtu. Algul suruti vägivallaga maha revolutsiooni vaenlased, seejärel potentsiaalsed vaenlased (punane terror) ja peagi hakati...
Näiteks mitmed nukleotiidid: ATP, GTP CTP, UTP, TTP, NADP, NAD jt Meioos - päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel Mendeli I seadus - homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. Nimetatakse ka ühetaolisuse seaduseks Mendeli II seadus - homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. Nimetatakse ka lahkmenisseaduseks Mendeli III seadus - homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teise hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. Nimetatakse ka sõltumatu lahknemise seaduseks Menopaus - ovulatsiooni lakkamine. Esineb 44.-55
sõnavabaduse rikkumist ning sellega põhiseaduse rikkumist. (3) COPA COPA ehk Child Online Protection Act on 1998. aastal valminud eelnõu, mis nõuab seda, et kõik internetis leiduvad materjalid, mis võivad lapsele ohtlikud olla, tuleks nende jaoks keelustada. Peamiselt on see jällegi mõeldud selleks, et internetiporno ei jõuaks lasteni, kuid samamoodi üritab see takistada ka liiga vägivaldse sisuga lehtede sirvimise või videode vaatamise. COPA ei ole mitte kunagi seaduseks saanud, tema üle on vaieldud pikki aastaid, arutletud tema kooskõla põhiseadusega ja kuulatud ka rahva arvamust. 2009. aastal selgus lõplikult, et COPA ei saa tegelikkuseks, kui USA Ülemkohus lükkas selle tagasi. (4; 5) SOPA Tõenäoliselt ACTA-ga enimseotuv ja üleüldse meedias enimkajastatud lepe on SOPA (Stop Online Piracy Act). Eesti keeles tähendab SOPA ,,internetipiraatluse tõkestamise seadust". See eelnõu kinnitati USA Esindajatekojas 26. oktoobril 2011
Nimetatakse ka ühetaolisuse seaduseks Mendeli II seadus - homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. Nimetatakse ka lahkmenisseaduseks Mendeli III seadus - homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teise hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. Nimetatakse ka sõltumatu lahknemise seaduseks Menopaus - ovulatsiooni lakkamine. Esineb 44.-55. aastastel naistel Menstruatsioon - tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse viljastamata munarakk ja osa emaka limaskestast. Rahvakeeles kuupuhastus Metabolism - organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümnritseva keskkonnaga. Jaotatakse assimilitatsiooniks ja sissimillitatsiooniks
Kui jääv suurus on rõhk, nimetatakse protsessi isobaarseks, jääva ruumala korral isokoorseks ja jääva temperatuuri korral isotermseks. Neid protsesse kirjeldavaid võrrandeid saab tuletada ideaalse gaasi olekuvõrrandist, võttes ühe muutuja konstantseks. Isobaarset protsessi kirjeldab seos V/T = const. Kahe oleku võrdlemisel antakse see V1 V2 seos kujul = . Sellise protsessi esmakirjeldaja auks nimetatakse vastavat T1 T2 seost ka Gay - Lussac'i seaduseks (avastatud 1802.a.). V p1 p2 p2 > p1 T Isokoorset protsessi kirjeldab seos p/T = const ehk analoogselt eelmise juhuga p1 p = 2 . Sellise protsessi esmakirjeldaja auks nimetatakse seost ka Charles'i T1 T2 seaduseks (avastatud 1787.a.). p V1 V2 V2 > V1
kool Jossif Stalin-sajandi suurim diktaator Diktatuurid euroopas Essee nimi klass Koht aasta Jossif Stalin-sajandi suurim diktaator. Jossif Stalin sündis 1879. aastal Gruusias. Tema õige nimi oli Dzhugashvili, mille ta hiljem vahetas välja STALINI vastu; tõlkes tähendab see "terasmeest". Nooruses pidi Stalinist saama õigeusu preester. Nimelt õppis ta vaimulikus seminaris, kust ta aga halva õppeedukuse pärast välja heideti. Hilisemas Stalini ametlikus biograafias on öeldud, et "suur juht" visati koolist välja marksismi propageerimise pärast; õpingute enneaegse katkemise tegelikuks põhjuseks oli "eksamitele miteilmumine" 1903. aastal asus Stalin bolshevistlikku parteisse ja 1917. aastaks, mil see erakond oktoobrikuise riigipöörde tagajärjel võimule tu...
vähendada määrimisega. Elastsusjõud Keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks, mis on deformatsiooniga alati vastassuunaline. Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõudu arvutada valemist: F - elastsusjõud K keha jäikus l teepikkus 17. sajandil avastas selle inglise füüsik Robert Hooke ( 1635- 1703) ning tema järgi kutsutakse seda ka Hooke'i seaduseks. NEWTONI KOLMAS SEADUS Newtoni kolmandat seadust saab sõnastada järgmiselt : Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. Kui autoga paigalt võttes anname sidurit vabastades gaasi, rakendame tegelikult Newtoni III seadust: samal ajal, kui siduri üks ketas pöörab käigukasti kaudu auto rattaid, mõjub teisele kettale vastassuunaline (mootori pöörlemist pidurdav) jõud. See
,,Piibliõpik" Toomas Jürgenstein I VT JAOTUMINE Ristiusus ja judaismis on VT jaotatud osadeks erinevalt. Ristiusu traditsiooni järgi on see jaotatud (1) ajalooraamatuteks, (2) suurteks ja väikesteks prohvetiraamatuteks ning (3) õpetusraamatuteks ja lauludeks. Judaistlik traditsioon jagab VT vastavalt (1) seaduseks ehk tooraks, (2) varajasteks ja hilisteks prohvetiteks ning (3) kirjutisteks. TEKKEPAIK JA TINGIMUSED Vana Testamendi loonud juudi rahva kodupaigaks oli Palestiina. Sealset kultuuri on oluliselt mõjutanud maa geograafiline asend Aasia ja Aafrika vahel. Olles ühendusteeks Mesopotaamia, Egiptuse ja Väike-Aasia vahel, on Palestiinat ümbritsenud võimsad riigid alati selle maa-ala vastu huvi tundunud ja püüdnud seda läbivaid kaubateid oma kontrolli all hoida. Ainult
lüütiline tsükkel - viiruste paljunemisprotsess, millega kaasneb viirusosakeste moodustumine ja peremeesraku hukkumine. Monohübriidne ristamine - ristamine, mille korral uuritakse ühe geenipaari poolt maaratud ühe tunnusepaari pärandumist. Mendeli I seadus - homosugootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses polvkonnas genotüübilt identsed ja fenotuubilt sarnased järglased. Nimetatakse ka ühetaolisuse seaduseks. Mendeli II seadus - homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpolvkonnas genotuupide ja fenotuupide lahknemine seadusparastes suhetes. Nimetatakse ka lahknemisseaduseks. Alleelid - Ühe geeni erivormid. Üks kahest voi mitmest geenivariandist, mis koik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalevad sama tunnuse eriviisilises avaldumises.
kollane roheline geenialleel A -- kollane a -- roheline sugurakud (alleelidena) A a F1 Aa kollane II seadus: Homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas fenotüüpide ja genotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. Seadust nim. lahknemise seaduseks ja tal on tõenäosuse iseloom. See on seda täpsem, mida arvukam on järglaskond. Seadus kehtib ka inimese puhul. Põlvkondade tähistamiseks kasutatakse rooma numbreid. F2 genotüüp genotüüp P(vanemad) Aa X Aa A ja a A ja a A a A A A A a A a a a a 3:1 fenotüüpide suhe Genotüüpide lahknemise suhe: 1AA : 2Aa: 1aa III seadus: - see on sõltumatuse seadus, dihübriidne St
erakorralised valimised, peaministri kandidaadi kindlaks määramine 13. Mitu aastat on VP valitsemise aeg? Mitu järjestikust aastat saab VP valitseda? 5 a. ; 2 14. Mis on seadlus? Kes võtab vastu? Kui kaua kehtib? Too paar seadluse näidet? Seadlus on presidendi pärusmaa; võetakse vastu, kui on eriolukord (nt. sõda või ebolaviirus vms.); kehtib senikaua, kuni eriolukord lõpeb – Rkogu võib seadluse ümbervormistada seaduseks 15. Mitme astmeline kohtusüsteem on Eestis? Nimeta neid? 3 astmeline; Maa- ja halduskohus, Ringkonnakohus, Riigikohus 16. Mis vahe on esimeseastme kohtutel? Mida seal menetletakse? Maakohus – tsiviil, kriminaal ja väär kuriteod (eraõigus); Halduskohus – haldusasjad (avalikõigus) 17. Nimeta riigikohtus olevaid kolleegiume? (4 tk.) Tsiviilkollegium, kriminaalkollegium, halduskolleegium, põhiseadusejärelevalvekolleegium 18
(TsÜS par 2 komment 3.1., lk 3). Mitmed üldised õiguspõhimõtted, nt lepinguvabaduse ja nõrgema poole kaitse põhimõte, tulenevad seaduses sätestatud õigusnormidest ja võivad olla üldiselt tunnustatud ka seaduses sätestamata. PS § 3 määratleb õiguse allikatena põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevad seadused ning rahvusvahelise õiguse, eelkõige EL õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid. Seaduseks PS § 2 mõttes on siis põhiseadus, põhiseaduse alusel vastu võetud muud seadused ning seaduses sisalduva delegatsiooninormi alusel vastu võetud seadusest madalamal seisvad õigusaktid (määrused, normatiivse tähendusega põhikirjad ja juhised jne). PS § 3 alusel on tsiviilõiguse allikaks ka rahvusvahelise õiguse normid ja üldtunnustatud põhimõtted. Õiguse allikaks on õigustloov akt ehk üldakt, mille legaaldefinitsiooni saab
on olnud selle suurimad mõjutused ja mõjutajad. Samuti tuleb psühholoogia ajalugu teada selleks et saavutada parimad tulemused enda uuringutes ja katsetes ning vältida varasemaid eksimusi ja võtta õppust edukatest võtetest. Psühholoogias on vähe kehtivaid seaduseid ja nende hulk on ajaga vähenenud. Enamus seaduseid, mis on psühholoogias ei ole universaalsed ja ei kehti kõigis sarnastes olukordades. Seaduseks olemine tähendab, et seadus on universaalne. Paljud psühholoogia seadused on teatud tendentside või kalduvuste kirjeldused(Allik, 2013). Aga iga psühholoog peaks teadma, millised on need vähesed psühholoogia seadused ja kuidas nad kehtivad ajas ja ruumis, sest psühholoogia põhineb siiski nendel. Viimasena tooksin välja teiste psühholoogide ja avalikkuse tunnustatuse. Et saada teiste tunnustatus tuleb avaldada teaduslikke artikkleid, et teha enda avastus avalikkuse
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus ja keskkonnainstituut Maastikukaitse ja- hooldus Kati Zoobel Põllumajandusmaa kasutamise muutused ja seda mõjutavad tegurid Referaat aines Loodusvarade majandamise ökonoomika Juhendajad: Risto Sirgmets, Paavo Kaimre Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Põllumajanduse areng............................................................................................ 4 Tegurid ja arutelu.................................................................................................... 5 Kokkuvõte..........................................
pälvima üldist heakskiitu. Kanti arvates on moraalselt kõige väärtuslikumad need teod, mis sooritatakse puhtast kohusetundest, ilma mingi kalduvuse või sümpaatiata. Inimene peab lähtuma käitudes sellistest põhimõtetest, millest võiksid ja peaksid lähtuma kõik. See ongi kuulus kategooriline imperatiiv Kanti sõnastuses: "Toimi vaid niisuguse maksiimi järgi, mille kohta võid sa ühtlasi tahta, et see üleüldiseks seaduseks saaks". Sellel imperatiivil on ka teine sõnastus: "Toimi nõnda, nagu sinu toimimise maksiim peaks sinu enese tahte läbi saama üleüldiseks loodusseaduseks". Kolmas sõnastus erineb kahest esimesest ning rõhub inimese kui mõistusolendi väärtusele iseendas: "Toimi nõnda, et sa inimsusse nii oma isiku kui ka ükskõik millise teise isiku näol suhtuksid alati ühtlasi kui eesmärki ja mitte kunagi pelgalt kui vahendisse". Psühholoogia I
ometi loomu poolest täidavad Seaduse sätteid, Isegi Jumalat tundmata võib mõistus siis ilma Seaduseta olles on nad ise enesele kui meie loomuse olemus avastada seaduseks, näidates seega, et seadusepärane need seadused, mis on vajalikud tegutsemine on kirjutatud nende südamesse; inimese õitsenguks. ühtlasi tõendavad seda ka nende Loomuseadused on universaalsed ja
Hõõrdumist põhjustavad pinnakonarused ja molekulide tõmbejõud, mida saab vähendada määrimisega. Elastsusjõud Keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks, mis on deformatsiooniga alati vastassuunaline. Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõudu arvutada valemist: F - elastsusjõud K – keha jäikus l – teepikkus 17. sajandil avastas selle inglise füüsik Robert Hooke ( 1635- 1703) ning tema järgi kutsutakse seda ka Hooke’i seaduseks. NEWTONI KOLMAS SEADUS Newtoni kolmandat seadust saab sõnastada järgmiselt : Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. Kui autoga paigalt võttes anname sidurit vabastades gaasi, rakendame tegelikult Newtoni III seadust: samal ajal, kui siduri üks ketas pöörab käigukasti kaudu auto rattaid, mõjub teisele kettale vastassuunaline (mootori pöörlemist pidurdav) jõud
Fikseeritud telje z suhtes L2¯=m(R¯*v¯).Selles seoses vektor R¯ on masspunkti raadiusvektor,mis oma pikkuselt on võrdne kaugusega pöörlemisteljest.Leiame seose jõumomendi ja impulssmomendi vahel.Kuna a¯=dv¯/dt,siis dL¯/dt=r¯* m*dV¯/dt=r¯¯*f¯=M¯ Kui süsteemi väliseid jõude ei mõju,on nende jõudude moment võrdne nulliga ja süsteemi impulssmoment konstantne.Niisiis,kui M¯=0,siis L¯=const.Seda seadust nimetatakse mehhaniliselt isoleeritud süsteemi impulssmomendi jäävuse seaduseks. 1.2.5. Impulssmomendi jäävuse seadus Leiame seose jõumomendi ja impulssmomendi vahel.Kuna a¯=dv¯/dt,siis dL¯/dt=r¯* m*dV¯/dt=r¯¯*f¯=M¯ Kui süsteemi väliseid jõude ei mõju,on nende jõudude moment võrdne nulliga ja süsteemi impulssmoment konstantne.Niisiis,kui M¯=0,siis L¯=const.Seda seadust nimetatakse mehhaniliselt isoleeritud süsteemi impulssmomendi jäävuse seaduseks. 1.2.6.Inertsmoment ja pöördliikumise dünaamika põhivõrrand
IV. Mis on inimene? II Inimene kõlbelise olendina on aktiivne. Inimese moraalne mina sünnib temast endast (moraalikäsk on inimeses a priori), kusjuures moraalne mina on olulisem kui teoreetiline. Kant otsib üldkehtivat ja paratamatut eetikat ning jõuab ratsionalistliku kohuse- eetikani. Inimesele on a priori antud kategooriline imperatiiv kõrgeim kõlblusseadus. * ,,Talita alati vaid vastavalt niisugusele maksiimile, mis peaks (võiks) üldkehtivaks seaduseks saama" * ,,Talita nii, et sa käsitled inimkonda, nii enda isikus kui iga teise isikus, alati eesmärgina, mitte kunagi aga palja vahendina" Hüveline inimene järgib moraali ülimat normi normi enda pärast, lähtub kohusetundest. Kant on deontoloogilise (kr. deon kohustus) e kohuse-eetika rajajaid. Käitumise moraalne väärtus on selle reeglites, motiivis: õige käitumine ei pea meid tegema õnnelikuks, vaid õnne vääriliseks.
vaheline mõju elektromagnetiline vastastikmõju. Selle levimise kiirus on võrdne valguse levimise kiirusega vaakumis. 10 Gunnar Karu, Nüüdisaegne füüsikaline maailmapilt, Tallinn 2000, lk 23 11 Gunnar Karu, Nüüdisaegne füüsikaline maailmapilt, Tallinn 2000, lk 28 6 · Massi ja energia jäävuse seadused sulasid üheks massi ja energia jäävuse seaduseks. · Ruumis esinev ajas muutuv elektromagnetväli ei ole laetud osakestega seotud, vaid eksisteerib nendest sõltumatult, iseseisvalt. · Mingis ruumiosas tekkinud elektromagnetväli levib teistesse piirkondadesse elektromagnetlainetena. · Valgus on elektromagnetlainetus. · Säilis ettekujutus dünaamiliste, üks-ühest seost väljendavate seaduste primaarsusest.
Dzihaad- püha sõda; iga võitlusvõimeline moslem on kohustatud osalema. Suhtumine alistatud rahvastesse olenes sellest, kas tegemist oli kristlaste-juutidega või pärispaganatega. Esimesed võisid maksude eest säilitada oma kombed. Paganad jäeti ilma seaduste kaitsest( ligikaudu nagu orjad). Vaatamata sellele olid araablased teiste uskude suhtes sallivamad ja leebemad kui kristlased. Kalifaat -araabia riigi kord. Valitseja kaliif (ilmalik ja vaimulik juht) tema sõna oli seaduseks. Valitsemise asjadest vabanemiseks andis juhtimise oma abilisele vesiirile. Haldasid kalifaati diivanite( ministeeriumid meie mõistes) kaudu. Haridus 6-11 eluaastani õppisid poisid ja tüdrukud algkoolis mektrebes (lugemine kirjutamine). Edasi õppisid enamus poisid mingit ametit. Haridust sai jätkata moseede juures asuvatest õpiringidest, õppekava puudus ja kuulajad vaheldusid. 10. saj hakkasid tekkima kõrgemad koolid e medresed. Kindel õppekava ja õpilased. Finantseeriti riigi poolt
Alistatud rahvad enamasti leppisid Pärsia ülemvõimuga ja kuningatel polnud üldjuhul tarvidust võtta ette karme karistusretki mässuliste alamate vastu. 4 Poliitika ja valitsus Tänapäeval valitseb riigis isalmi monarhia: kuningas on riigi täielik valitseja, kuigi teda nõustab ministrite nõukogu (kelle kuningas valib). Puudub esindusvalitsus ja ainus piirang kuninga võimule on islami seadus, mis on kehtivaks seaduseks. Kuninga vanim järeltulija on teoreetiliselt järgmine kuningas. Rembrandt. Ahasveros , Haman ja Ester. Õli lõuendil. Puskini-nim. muuseum. Moskva. 5 KULTUUR Religioon Kuni Xerxeseni oli olukord segane, ilmselt olid pärslased kas zoroastristid või Iraani algusku (algeline indo-euroopa usund). Religiooni roll oli üldse suhteliselt väike, kuigi Xerkses ise oli
induktsiooni vector ühtib vooluelemendi suunaga ei avalda voolule mingit mõju, seega sõltub jõu moodul vektori B juhiga ristuva kompnendi moodulist B(rist) = B* sin alfa. Magnetväljas paiknevale vooluelemendile mõjub jõud F väljendub valemiga F = B*I'l * sin , kus B on magnetinduktsiooni vektori moodul, I voolutugevus juhis, l magnetväljas paikneva vooluelemendi pikkus ja inuktsioonivektori ja vooluelemendi vaheline nurk. Seda valemit nimetatakse Ampèire'I seaduseks. Jõud F on risti nii vooluelemendiga, kui ka vektoriga B. Tema suunua võib määrata vasaku käe reegliga: kui vasak käsi asetada nii, magnetinduktsiooni vektori juhiga ristuv component B(rist) suundub peopessa ja neli väljasirutatud sõrme näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustava pöial näitab vooluelemendile mõjuva jõu suunda. Magnetvälja mõju vooluga juhtmele kasutatakse elektrimootoris
olla nende lapsed. Vastus: A ja B vererühmaga. Ülesanne Naine A vererühmaga heterosügoot, mees B vererühmaga. Milliste vererühmadega lapsed neil sünnivad? Vastus: AB või B vererühmaga. Dihübriidne ristamine - ristatakse kahe tunnuse poolest erinevaid isendeid. Mendeli 3. seadus - homosügootsete vanemate ristamisel lahknevad tunnused teises järglaspõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. Nimetatakse ka sõltumatuse seaduseks. Pruunide silmadega ja tedretähniline mees. Naine on sinisilmne ja tedretäppideta. Milliseid lapsi võib selles perekonnas sündida? Vastus: pruunid, täppidega. Pärilik muutlikkus Pärilikkus - tunnuste edasikandumine järglastele. Muutlikkus - organismide võime muutuda ja erineda üksteisest. Muutlikkus jaguneb: 1) pärilik ehk geneetiline muutlikkus 2) modifikatsiooniline ehk mittepärilik.
Õiguse operatsionaalsed ja formuleeritud allikad Õiguse vormide jagamisel kirjutamata ja kirjutatud õiguseks, saab öelda, et ius scriptum on õiguse üldine ja moodne vorm. Sellega seoses tuleb juhtida tähelepanu asjaolule, mida märgib ära Mario Rosentau. Õigusallikate liigituses kirjutamata ja kirjutatud õiguseks esineb üks oluline peen semantiline nihe. Nimelt ei moodusta ius non scriptum ja ius scriptum samaväärset (binaarset) mõistete paari. Kirjutamata õigus on kirjutatud õiguse täiendmõiste, sest kirjutamata õigus võib põhimõtteliselt esineda mistahes vormides, samas kui kirjutatud õigusel on ainult üks kuju – kirjalik tekst. Seejuures ei seisne probleem mitte ainult dihhotoomilises liigituses, vaid selles, et ka kirjutamata õigus võib olla täpselt sõnastatud aga probleemiks on kirjutamata õiguse kestev säilitamine, selle mälus säilimise tagamine. (Rosentau 2004, lk 245-246) Mario Rosentau seisukohtade tutvustusi leiate käesolev...
1. Millal oli keskaeg? Mis sündmustega see algas, mis sündmustega lõppes? Keskaja jaotumine vara-, kõrg- ja hiliskeskajaks. 476 algas Lääne-Rooma riigi lagunemisega ja lõppes umbes 1500, kui 1) avastati Ameerika ja hakkasid toimuma maadeavastamised; 2) protestantlik reformatsioon kui hakkas murenema Rooma kiriku võim Lääne-Euroopas; 3) Bütsantsi riigi kokkuvarisemine, kui hävis viimane jäänuk antiiksest Rooma keisririigist. Varakeskajal (u 475-1000) toimus germaanlaste riigid. Kujunes välja uus võimukorraldus feodaalkord. Kõrgkeskajal (u 1000-1300) taastub Lääne-Euroopas linnaelu ning algab uuesti rahvaarvu kasvamine. Areneb põllumajandus, kaubandus ning käsitöö. Arenesid ülikoolid, gildid ja tsunftid. Seni segadustes virelenud Lääne-Euroopa muutub oluliselt tugevamaks ja võimsamaks. Hiliskeskajal (u 1300-1500) tekkisid eeldused varauusajale üleminekuks hakati üha enam kasutama püssirohtu, arenesid tugeva keskvõimuga riigid, arenes ...
Ainekursuse "Folkloristika alused" eksami kordamisküsimused (2013) 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. 19.sajandi terminoloogia: Fr. R. Kreutzwald võttis kasutusele termini ,,vanavara" ka ,,vana vara", kutsus üles selle vastu huvi tundma ja seda väärtustama. Mõistis rahvaluulet kui midagi vana ja väärtuslikku. Seda mõistet propageeris edasi Jakob Hurt, kuid võttis ise veel kasutusele mõiste ,,rahvamälestused", käsitledes rahvaluulet kui ajaloo osa. Termin ,,folkloor", tuleneb inglise keelest folklore, mis oli William John Thomsi kasutusele võetud. Eesti keeles oli esmalt kasutusel toorlaenuna. Rahvaluule - eelmise tõlge, termini võttis kasutusele Jaan Bergman. Folkloor = rahvaluule; omakeelne termin laiemas tähenduses 20.sajandi terminoloogia: Pärimus, kasutusel osaliselt rah...
L=mvR. Fikseeritud telje z suhtes L2=m(R*v).Selles seoses vektor R on masspunkti raadiusvektor,mis oma pikkuselt on võrdne kaugusega pöörlemisteljest.Leiame seose jõumomendi ja impulssmomendi vahel.Kuna a=dv/dt,siis dL/dt=r* m*dV/dt=r*f=M Kui süsteemi väliseid jõude ei mõju,on nende jõudude moment võrdne nulliga ja süsteemi impulssmoment konstantne.Niisiis,kui M=0,siis L=const.Seda seadust nimetatakse mehhaniliselt isoleeritud süsteemi impulssmomendi jäävuse seaduseks. 1.2.5. Impulssmomendi jäävuse seadus Leiame seose jõumomendi ja impulssmomendi vahel.Kuna a=dv/dt,siis dL/dt=r* m*dV/dt=r*f=M Kui süsteemi väliseid jõude ei mõju,on nende jõudude moment võrdne nulliga ja süsteemi impulssmoment konstantne.Niisiis,kui M=0,siis L=const.Seda seadust nimetatakse mehhaniliselt isoleeritud süsteemi impulssmomendi jäävuse seaduseks. 1.2.6.Inertsmoment ja pöördliikumise dünaamika põhivõrrand
sellest võtavad eeskuju tänapäeva parlamentaarsed riigid. Parlamentarismi iseloomustab: Parlamendi valib rahvas, kusjuures presidendil mingit erilist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias, Rootsis, Norras, Belgias ja Taanis) presidenti ei valita, sest riigi esindaja ülesandeid täidab monarh. Parlament on seadusandlik võim. Ta kinnitab valitsuse antud seaduseelnõu seaduseks. Parlament kinnitab valitsuse väljatöötatud riigi eelarve seaduseks. Parlament paneb ametisse valitsuse, mille moodustavad need erakonnad, kes on saanud parlamendi-valimistel enamuse. Parlament toetab valitsust, kuid võib korraldada valitsuse suhtes umbusaldushääletuse. Täidesaatev võim ehk valitsus ehk ministrite kabinet esitab parlamendile seaduseelnõu, viib ellu parlamendi vastuvõetud seadused – juhib praktiliselt riigi elu. Parlament ja valitsus peavad teineteist toetama
üldse voolu). Head voolujuhid on hõbe, vask, alumiinium; kaks viimast on ka põhilised materjalid juhtmete ja kaablisoonte valmistamisel. Mida pikem on juhe, seda suurem on tema takistus. Juhtme ristlõikega on takistusel vastupidine seos, mida suurem on ristlõike pindala, seda väiksem on on juhtme takistus. Takistuse mõõtühik on oom (lühend ) Pinge, voolutugevus ja takistus on omavahel seotud, ühe suuruse muutumisel muutub ka mõni teine neist. Seda sõltuvust nimetatakse ohmi seaduseks. Elektrivoolu võimsus. Ajaühikus elektrivoolu poolt tehtud töö on elektrivoolu võimsus. Võimsuse ühikuks on vatt (W). Tehtud tööd on võimalik arvutada: korrutades omavahel aja, pinge ja voolutugevuse. Tarbija võimsuse leidmiseks piisab kui korrutame teda läbiva voolutugevuse toitepingega (vooluvõrgu, patarei või aku pingega). 6. Kasutatud allikad · http://en.wikipedia.org/wiki/Electricity · www.energia.ee/et/tasubteada · http://www.koolielu.edu
maailmakaardile. Tolli nimi on antud seitsmele Põhja-Siberi paigale. Krusensterni nimi koguni kolmeteistkümnele paigale. Kõrvuti mereteede ja maade kirjeldamisega on Eestiga seotud teadlased püüdnud lahendada ka geograafia ükskikküsimusi. K.E. von Baer tähelepanek, et põhjapoolkeral jõed uuristavad oma parempoolset kallast. J. C. Klinge sõnastas soode arengu loos lause: Järvede kinnikasvamine algab tuulealusest küljest. Seda nimetatakse Klinge seaduseks. Geograafilised uuringud tänapäeval Mandrid on avastatud, poolused ja kõrgeimad mäetipud vallutatud, mered risti- rästi läbi sõidetud ja sügavaimasse ookeani süvikusse laskutud. Tekib küsimus, mida teeb tänapäeva geograaf. Muidugi jätkub järest täpsemate kaartide koostamine. Põhi- töö on, aga leida uusi seoseid ja sõltuvusi looduskomponentide vahel. Üha enam tehakse selliseid uuringuid distantsilt, kasutades tehiskaaslaste ja lennukite pardal
isobaariline ja isohooroline protsess. Isotermiline protsess Jääval temperatuuril T toimuv protsess. Kui T=const, siis valemis pV/T=const on muutumatu ka korrutus pV=const. Jääval tempsil ruumala muutusega kaasneb ka rõhu muutus, kuid nende korrutis jääb konstantseks. Graafikut nim isotermiks. Rõhu ja ruumala vahel on pöördvõrdeline sõltuvus. 1662 avastasid Inglise füüsik Robert Boyle ja 1676 a pr füüsik Edme Mariotte võrrando pV=const, kui T=const. Nim Boile'i Mariotte'i seaduseks: Antud tempsi juures on antud gaasihulga ruumala ja rõhu korrutis java suurus. Isohooriline protsess Jääval ruumalal V toimuv protsess. Graafik on isohoor Pr füüsik Jacques Charles avastas 1787 rõhu ja tempsi vahelise seose java ruumala puhul: Antud gaasihulga soojendamisel 1 kraadi võrra, konstantse ruumala juures, suureneb gaasi rõhk 1/273 võrra sellest rõhust, mist al oli 0 kraadi C juures (Charles'I seadus). Nt õhu soojenemine jääval tempsil. Isobaariline protsess
Peterson saadeti vangi- "Valeandmeid sisaldavate ja maksva korra vastu suunatud" palvekirjade eest. 7. Johann Köler -Mainekas kunstnik Peterburis. Ta oli üks palvekirjade kampaania algatajatest. Oli I üldlaulupeo korraldamise vastu. Tõi C.R.Jakobsoni Rahvusliku liikumise juurde. . 8. Aleksander II (1856-1881)Talle seati eriti suuri lootusi, sest tema oli see keiser, kes vabastas Venemaa talupojad pärisorjusest. Aleksander II valitsusaja üheks olulisemaks seaduseks eestlaste jaoks sai uue vallakorraldusekehtestamine1866.aastal. Tema järgi sai nime ka Eest Aleksandrikool. 1881.a. tapeti keiser. 9. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) Õppis kirikuõpetaja Karl Köstri juures, 19-aastasena oskas saksa keeles lugeda ja kirjutada, mängis klaverit ja orelit. Temast sai Vändra kiriku köster. · Ettevõtmised: 1) Oma ajaleht 1857 "Perno Postimees"-pani püsiva aluse eesti ajakirjandusele(11.)
Sel juhul ei muudeta ega täiendata inkorporeeritavaid õigusakte. kohustuste kollisioon, eksimuse õigusvastasust välistavas Ei toimu õigusaktide sisulist töötlust: ametlik (nt. RT); asjaolus, kannatanu nõusolek, oma kohustuste teostamisele mitteametlik (nt. üksik isikud või asutused). Kodifitseerimine: suunatud tegu, teenistus- või kutsealaste kohustuste täitmisel seisneb mitme eriseaduse koondamisest üheks seaduseks. toimepandud tegu. Tulemuseks on alati uus õigusakt. Esemeks on õigusnormid. On Juriidiline vastutus on riiklik sund, mis järgneb riiklik ülesanne. Suuremahulised määrused nimet. määrustikeks. õigusrikkumisele. Juriidilisest vastutusest vabastavad Suuremahulised seadused nimet. seadustikeks.
pöördvõrdeline selle keha massiga. F=ma Kolmas seadus - kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega nimetatakse ka impulsi jäävuse seaduseks . F1=−F 2 . (joonis F12 m1 →←m2 F21 o Impulss (+ valem ja mõõtühik) – p*=mv* . Deineeritakse massi ja kiirusevektori korrutisena SI: 1kgxm/s Impulsi jäävuse seadus (+ valem ja joonis)
Vedelike ja gaaside füüsikalised omadused Iseseisevtöö Juhendaja: Kaido Voitra Koostaja: Martin Raba AM11 Vedelikud Hüdromehaanikaks nimetatakse mehaanika osa, kus tegeletakse vedelike uurimisega. Hüdromehaanika omakorda jaguneb hüdrostaatikaks ja hüdrodünaamikaks. Hüdrostaatika tegeleb vedeliku tasakaalu uurimisega ja hüdrodünaamika uurib vedelike liikumist. 1.Rõhk vedelikes Vedelikke ja gaase on lihtne eristada tahketest kehadest, kuna nad ei oma kindlat kuju s.t võtavad anuma kuju kuhu nad on pandud. Kui me võrdleme vedelikku gaasiga, siis märkame, et nende füüsikalised omadused on väga sarnased näiteks nii vedelik kui ka gaas võivad voolata, neil on madal aurumis-ja tahkumistemperatuur, sellep...
konkreetses olukorras. Inimene on mõistusolend, moraalireegli annab mõistusolend ise endale oma mõistusest lõhtudes ja nõustub sellega. Moraal ei pea meid tegema õnnelikuks, vaid õnne vääriliseks. Kanti arvates on moraalivälisel väärtustamisel põhinevad eetikateooriad puudulikud. Elu on empiiriline, mitte ratsionaalne nähtus, sestap loobugem moraali üle kõneldes seda seostama hea eluga. Tegutse vaid sellise maksiimi alusel, mida võid ühtlasi tahta saavat üldiseks seaduseks! Utilitarism- Moraali käivitavaks naturalistlikuks väärtuseks võetakse naudingud ja kannatuste vältimine. Teguviisi valides kaalun kannatuste ja naudingute vahekorda ja valin sellise, mis pakub kõige rohkem naudinguid. Võimalikult suur hulk naudinguid võimalikult suurele hulgaleinimestele!Kategooriline imperatiiv- kui minu teod peavad saama üldiseks seaduseks, siis ei tohi ma ju teha midagi vägivaldset, kuna ma enda suhtes vägivalda ei soovi
vahele. (Ülemine ja alumine lävi võivad olla määratletud ka teiste kriteeriumide kohaselt.) E.H. Weber tegi kindlaks eristusläve tähtsa omaduse: eristusläve suurus kasvab koos standardstiimuli absoluutväätuse suurenemisega (e.g. kui 300 g standardi puhul on eristuslävi 10 g, siis 600 g standardi puhul on eristuslävi ligikaudu 20 g). Weberi seadus Sellist eristusläve suhtelist konstantsust nimetatakse Weberi seaduseks (e. Weberi konstandiks, e. Weberi fraktsiooniks): D I/ I = K (e. DS/S = K) Fechneri seadus Weberi fraktsiooni suurus varieerub erinevate meelte korral. Samuti tuleb meeles pidada, et enam kehtib ta stiimulite keskmiste intensiivsuste korral; väga suurte ja väga väikeste väärtuste korral esineb kõrvalekaldeid. G.T.Fechner kasutas stiimuli ja subjektiivsete tajuhinnangute vahelise psühhofüüsikalise suhte kindlakstegemiseks kaudset meetodit, tuletades seose: y = K * log S , mida nimet
Häädemeeste Keskkool Kosmoloogilised alused ehk universumi tekkimine ja areng Füüsika referaat. Häädemeeste 2008 SISUKORD 1.Kosmoloogiline printsiip 2.Suur pauk 3.Suure paugu teooria kronoloogia 4.Antroopsusprintsiip 5.Heisenbergi määramatusprintsiip 6. Täielik kosmoloogiline printsiip ja kosmoloogilise printsiibi võimalik rakendatavus aja suhtes 7.Läbipaistev universum 8.Kasutatud kirjandus Kosmoloogiline printsiip Tegelikult me teame, mis on lõpmatu ruum. Me tajume ruumi nägemismeele abil ja lõpmatu on see ruum, kus igast meile nähtavast esemest kaugemal (tagapool) on veel teisi esemeid. Me ei saa näha kõiki lõpmatus ruumis olevaid asju, järelikult ei saa me neid ka tundma õppida. Kuigi maailm on lõpmatu, näeme me temast siiski vaid lõplikku osa. See, mida me näeme (galaktikad) on kõigis suundades ja kõigil kaugustel ühesugune. Meil pole mingit põhjust oletad...
Psühholoogia gümnaasiumile TÜ kirjastus, 2002 2. Psühholoogia ajaloost Katselise ehk eksperimentaalsepsühholoogia üks rajajatest Hermann Ebbinghaus on tabavalt öelnud, et psühholoogial on lühike ajalugu, kuid pikk minevik. See tähendab, et juba antiikajal tekkisid esimesed inimeseõpetused, kuid teadusliku psühholoogia tinglikuks sünnimomendiks peetakse aastat 1879, kui Wilhem Wundt (1832-1920) sisutas Leipzigi Ülikoolis paar ruumi , kus hakati tegema inimese psüühika uurimise katseid. Inimes kohta saab andmeid koguda ka plaanipärase vaatlusega, mille üks oluline liik on sisevaatlus ehk introspektsioon (ld introspectare ,,sisse vaatama"). See oli eriti populaarne 100a tagasi.Tänapäeval kasutatakse seda meetodit täiendavate andmete kogumiseks katses. 2.1 Antiikaja psühholoogia Aristoteles`e (384-322 eKr) teos ,,Hingest"( hing- kr psych) peeta...
lõpetatud või piiratud sõltlaste kätte · Rahval puudub võimalus juhtide · Hirmuvalitsus otsuseid mõjutada massirepressioonid pidevalt · Konservatiivsed väärtused rikutakse inimõigusi olulised · Kõrgeimaks seaduseks on · Ei nimetata diktatuuriks diktaatori suva · Nt Hitler Saksamaal ja Stalin NSV Liidus 10. Fasistlik Itaalia põhjused, 1922, 1925, muutused ühiskonnas · Põhjused: · 1922: Benito Mussolini valiti Itaalia peaministriks · 1925: kehtestati Itaalias ühepateisüsteem, Mussoliinile anti piiramatu võim, loodi
Kanti arvates on moraalselt kõige väärtuslikumad need teod, mis sooritatakse puhtast kohusetundest, ilma mingi kalduvuse või sümpaatiata. Inimene peab käitudes lähtuma sellistest põhimõtetest, millest võiksid ja peaksid lähtuma kõik. See ongi kuulus kategooriline imperatiiv Kanti sõnastuses: "Toimi vaid niisuguse maksiimi (üldine reegel) järgi, mille kohta võid sa ühtlasi tahta, et see üleüldiseks seaduseks saaks". Tee seda, mida mõistus ütleb olevat seesmiselt õige. Moraalset kohust tuleb täita vaid kohustuse enda pärast! (Ülim Hüve!) Ainus asi, mis on absoluutselt hea, hea iseenesest, on Hea Tahe. Õnn ilma hea tahteta on teenimatu vedamine, halval teel saadud võit. • Me võime kasutada mõistust oma tegutsemismaksiimide universaliseerimiseks. Kant arvas, et igaüks meist oleks võimeline mõistuse abiga jõudma täpselt ühe ja sama, ideaalse moraaliseaduseni.
7. kirjelda kiirguse hajumist Rayleigh seaduse järgi. Mida väiksem on kiirguse lainepikkus, seda rohkem seda hajutatakse. Violetset kiirgust hajub päikese spektris 13 korda rohkem kui punast kiirgust. Rayleigh seadus: hajumiskonfitsent on pöördvõrdeline kiirguse lainepikkuse neljanda astmega. 8. millised on kiirguse hajumise olulisemad seaduspärasused n- da astme seaduse järgi? Kui hajutava osa kese diameeter d väiksem/võrdne alfaga , siis n=4, ja valem taandub Rei seaduseks. Suuremate osakeste puhul on 4 suurem n suurem 0, millest järgneb, et suhteliselt lühemalainelist kiirgust hajub rohkem kui pikemalainelist, kuid siiski mitte nii palju kui molekulaarse hajumise korral. Mida rohkem on hajutatavaid osakesi (n on suurem), seda intensiivsem on hajumine. 9. mis on atmosfääri massiarv? Arvu, mis näitab, mitu korda kiirte teele jäänud mass on nende kaldu langedes suurem kui vertikaalselt langedes- MASSIARV 10. millest oleneb atmosfääri läbipaistvus
Kategooriline imperatiiv · See on katse testida, kas subjektiivsed käitumisprintsiibid sobivad üldisteks toimimisprintsiipideks (maksiimideks). · Selle printsiibi abil võetakse kokku protseduur, mis lubab otsustada, kas mingi toiming on moraalselt lubatud. · Tuleb endalt küsida, kas sa tahaksid, et seda reeglit järgiksid kõik inimesed igal ajal (kas see võiks saada universaalseks seaduseks?). Kanti kategoorilise imperatiivi kaks vormelit · Toimi ainult nende maksiimide alusel, mille kohta sa tahad, et need muutuksid üldiseks seaduseks! · Tegutse nii, et sa käsitled inimkonda, nii enda isikus kui iga teise isikus alati eesmärgina, mitte kunagi paljalt vahendina. Hüpoteetiline imperatiiv On tingimuslik: "peab" kehtib, kui on vastav soov. Tuleb vaid valida õiged vahendid soovi realiseerimiseks.
sobivad üldisteks toimimisprintsiipideks (maksiimideks). ·Selle printsiibi abil võetakse kokku protseduur, mis lubab otsustada, kas mingi toiming on moraalselt lubatud. Ei ole öeldud, mis on moraalne tegutsemine. Eetika,mis ütleb, et tuleb käituda nende reeglite järgi, mille kohta sa soovid, et nad saaksid kõigile üldiselt kehtivaks. ·Tuleb endalt küsida, kas sa tahaksid, et seda reeglid järgiksid kõik inimesed igal ajal (kas see võiks saada universaalseks seaduseks?). Kanti kategoorilise imperatiivi kaks vormelit :·"Toimi ainult nende maksiimide alusel, mille kohta sa tahad, et need muutuksid üldiseks seaduseks!" ·"Tegutse nii, et sa käsitled inimkonda, nii enda isikus kui iga teise isikus alati eesmärgina, mitte kunagi paljalt vahendina!" ·Kanti meelest ei ole moraalsed kohustused sõltuvad vastava soovi olemasolust. ·Moraalset kohustust ei saa väljendada kujul "kui ma tahan X, siis ma pean tegema Y".
David Hume eristas ideed muljetest: mulje on aisting (ja aistingute kompleks), idee aga selle peegeldus (kujutlus, mõte jms). Tavatähenduses on idee arusaam või mõte. kategooriline imperatiiv (Kanti moraalikäsitluse mõiste) Immanuel Kant nimetas kategooriliseks imeratiiviks printsiipi, mille alusel saab hinnata maksiimi ehk käitumispõhimõtte moraalset õigsust. · Selle esimene sõnastus on: "Talita vastavalt niisugusele maksiimile, mis ise kohe võib üldiseks seaduseks saada." Kategoorilist imperatiivi sellises sõnastuses nimetatakse ka universaliseeritavuse (üldise kehtestamise võimalikkuse) nõudeks. Inimene peab lähtuma sellisest käitumispõhimõttest, millest võiksid lähtuda ja peaksid lähtuma kõik. · Kategoorilise imperatiivi teine sõnastus on järgmine: "Talita nõnda, et sa inimkonnasse nii oma isiku kui ka ükskõik millise teise isiku näol suhtuksid
Esimene skulptuur, mis tal valmis seal oli ,,Kahetsev Magdaleena". Pärast seda tekkis tal paus õppetööst, kuna Hirt kutsus ta tööle. Münchenis õppis kujur selgeks tantsimise ja uisutamise. Müncheni kunstikeskkonnas kujunes Augusti loominguline tõekspidamine, tema kunsti põhijooned, millele ta jäi truuks elu lõpuni. Weizenberg oli eelkõige klassitsistlike kunstipõhimõtetega mees. Alasti kehaosade modelleerimine klassitsistlikus laadis jäi kujuri töödes peaaegu seaduseks. Weizenbergi õpingus Münchenis olid edukad. Ta oli saavutanud iseseisvaks loometööks vajaliku taseme. 1873. aasta kevadel otsustas August Münchenist lahkuda. 1873. aastal korraldati maailmanäitus Viinis, otsustas skulptor sellest osa võtta. Kuid ilmnesid problemid, Müncheni näitusekomitee oli lubanud tema teosed Viini toimetada, kuid viimasel hetkel öeldi ära. Seletuseks mainiti, et Weizenberg oli alles pärast Peterburi Kunstide Akadeemia eitavat vastust nende poole
ÜHISKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS Jätkusuutlikkus (ühiskonna) võime jääda püsima, mitte hääbuda. Jätkusuutlikust arengust hakkasid esimesena rääkima rohelise mõtteviisi esindajad, kes juba 1970. aastail viitasid ülemaailmsetele keskkonnaprobleemidele. Jätkusuutliku arengu (ka säästva arengu, ingl sustainable developement) all mõistetakse inimkonna niisugust eluviisi, mis tagab inimeste elukvaliteedi ja selle parandamise nõnda, et püütakse kasutada loodusvarasid säästlikult ning et tarbimine ja muu inimtegevus ei ületaks keskkonna talumisvõime piire. Jätkusuutlik areng on tasakaalu taotlemine ühiskonnaelus tervikuna, nii sotsiaalvaldkonna kui ka majanduse ning keskkonna vahel. Räägitakse elamisväärse keskkonna hoidmisest ka vaimses mõttes (inimsuhete korrastamises ja vastastikuses hoolivuses). Jätkusuutlikkusega tahetakse tagada täisväärtusliku ühiskonnaelu...
kõlblusseadus Kanti arvates on moraalselt kõige väärtuslikumad need teod, mis sooritatakse puhtast kohusetundest, ilma mingi kalduvuse või sümpaatiata. Inimene peab lähtuma käitudes sellistest põhimõtetest, millest võiksid ja peaksid lähtuma kõik. See ongi kuulus kategooriline imperatiiv Kanti sõnastus: ,,Toimi vaid niisuguse maksiimi järgi, mille kohta võid sa ühtlasi tahta, et see üleüldiseks seaduseks saaks". Sellel imperatiivil on ka teine sõnastus: ,,Toimi nõnda, nagu sinu toimimise maksiim peaks sinu enese tahte läbi saama üleüldiseks loodusseaduseks". Kolmas sõnastus erineb kahest esimesest ning rõhub inimese kui mõistuseolendi väärtusele iseendas: ,,Toimi nõnda, et sa inimsusse nii oma isiku kui ka ükskõik millise teise isiku näol suhtuksid alati ühtlasi kui eesmärki ja mitte kunagi pelgalt kui vahendisse". 2.4 Eetika (kohuse eetika)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
