Niisiis on suhtumine erivajadustesse demokraatia ja tolerantsi indikaator ühiskonnas (viidanud Sats, 2004). Eesti, niisama kui teistegi Kesk- ja Ida-Euroopa siirderiikide puhul, tuleb arvestada, et rehabiliteerimise, sotsiaalhoolekande ja eripedagoogika osas saadi minevikust päranduseks tugev institutsionaalne struktuur, mis pole alati osutunud piisavalt muutuste altiks ja paindlikuks ja millel polnud mingit seotust sallivuse ja tolerantsusega. Inimõigustest ja vabadustest siis ei räägitud. Enamuse tavainimeste arvates Nõukogude Eestis puuetega inimesi ei olnudki. Täna on muidugi teine aeg ja teine tõde. Täna ei eita enam keegi, et puuetega inimesed on meie riigis olemas. Ometi on mõistetav, et inimestel pole kerge võtta sallivat ja mõistvat seisukohta millegi suhtes, millest nad eriti midagi ei tea. Kõik uus nõuab tutvumist, harjumist ja kohanemist. Olevikusurve on järgida inimõigusi, tagada
Tauri Must Suhtumine seksuaalsusesse · Mõjutused Eesti noorte seksuaalsusele Mingil määral võib Eeesti noorte seksuaalset käitumist olla mõjutanud usk. Tänapäeval on valdav enamus noori ateistlikust perekonnast pärit, mis muudab seksuaalse käitumise vabamaks ja aksepteeritumaks. Ei peeta seda enam tabuks, vaid täiesti normaalseks käitumiseks, mis on kohane kasvavale noorukile. Üldjuhul arvan mina, et informatsiooni ja kogemusi hangitakse iseseisvalt perekonnast sõltumatult. Eestlane on suhteliselt tagasihoidlik ja häbelik tunnete ja seksuaalteemadel vestlema. Seepärast ka perekonnasiseselt sellest väga ei räägita. Need nüansid loovad aga pigem suurema uudishimu noorele antud teemast rohkem teada saada. Samas ei ole ka mingit hirmu avalikkuse ees, va haigused ja kriminaalsed juhtumised, ennast väljendada. Ka need probleemid o...
Kuid ma arvan, et siiski tasub olla, eksida, ihata, teada tahta, kus tera asub, armastada ja vihata, ning näha, et hallimast hallim meri vahel on sinine, ja tunda: on kallist kallim kullateraga inimene. 2 Iseloomulik on inimliku õnnetarbe, puhtuse ja sallivuse ning oma maa ja rahvaga kokkukuuluvuse väärtustamine. Elu ja inimesemõistmises on Ellen Niidu luule terviklik. Olgu luuletus riimitud või vabavärsiline, üks ja sama inimliku õnne, aususe ja puhtuse tarve on nii siin kui ka seal. Tasub vaid kõrvutada riimitud luuletust "õnn" ning vabavärsis kirjutatud luuletuse "Igatsus" 1. osa, et veenduda luulekreedo ühtsuses. Lasteluule Esimesed luuletused ilmusid kooliõpilasena E. Hiobi nime all
Montesquie *2 liiki seadusi 1)üh. sõltumatud 2)kirjutatud, üh. sõltuvad (1689-1755) *vabariik, monarhia, despootia(ei poolda) *arendab võimude lahusust *"Seaduste vaimust", ,,Pärsia kirjad" *konstitutsiooniline monarhia *riigivalitsemiskorda määrasid looduslikud olud ja kliima Voltaire * valgustatud monarhia (1694-1778) *Locke ja Newtoni vaadete populariseerija *võitles sallivuse ja kodaniku avalikkuse eest *katoliku kirik piiramatu türannia vastu *valitseja peab olema tark, haritud *suhtles Friedrich II ja Katariina II-ga Rousseau *võim rahval, rahvakoosolekud (1712-1778) *ideaalset valitsemiskorraldust polnud *ei pidanud end prantslaseks, pessimist *vabadus, võrdsus, vendlus Kameralistid Füsiokraatid
· Lapsel on õigus ära kuulamisele teda puudutavates asjades kodus, koolis ning ametiasutustes. · Igal lapsel on õigus haridusele, mis arendab välja lapse vaimsed ja kehalised eeldused ning kujundab tervikliku isiksuse, sealhulgas: 1) kasvatab lugupidamist iseenda, vanemate, kaasinimeste ja kõige elava vastu; 2) õpetab austama emakeelt, rahvuskultuuri ning teisi keeli ja kultuure; 3) valmistab ette iseseisvaks eluks vabas ühiskonnas sallivuse, võrdõiguslikkuse ja inimõiguste austamise vaimus; 4) õpetab hoidma loodust, elukeskkonda ja oma tervist · Õpetamine peab olema mitmekülgne ja mitte õhutada vaenu ja vägivalda. · Õppe- ja kasvatusprotsessis on laps aktiivne osaleja ning partner, kelle soovide ning vajadustega peab kool arvestama. · Õppekava maht koos koduse tööga peab arvestama lapse õigusega vabale ajale.
· Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete · võrdsus seaduste ees; valijatega, vaid nad tegutsevad oma · korrakohane õigusemõistmine; ametialal iseseisvalt. · põhiseadusega piiratud riigivõim; · Demokraatia tähendab huvide, · sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline seisukohtade ja vaadete paljusust. pluralism; · Vähemusse jäänul on õigus oma · sallivuse, pragmaatilisuse, koostöö ja seisukohtadele kindlaks jääda. kompromissivalmiduse väärtustamine. · Erinevate jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemuse kaitseks peavad kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (informatsiooni-, ajakirjandus-, koosolekute-, ühingute-, ettevõtlusvabadus jne). · Demokraatlike vabaduste ja üldiste
sajandist kuni tänapäevani. 14) Mis on noorsootöö vastavalt noorsootöö seadusele ning millistest põhimõtetest see lähtub? 1) Noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega, kaasates neid otsuste tegemisse; 2) Tingimuste loomisel teadmiste ja oskuste omandamiseks lähtutakse noorte vajadustest ja huvidest. 3) Noorsootöö põhineb noorte osalusel ja vabal tahtel 4) Noorsootöö toetab noorte omaalgatust 5) Noorsootöös lähtutakse võrdse kohtlemise, sallivuse ja partnerluse põhimõttest. Noorsootöö on tingimuste loomine noore isiksuse mitmekülgseks arenguks, mis võimaldab noortel vaba tahte alusel perekonna-, tasemehariduse- ja tööväliselt tegutseda.
Euroopa kultuuripärandit kogu selle mitmemõõtmelisuses tuleb kõikide vahenditega säilitada ja levitada nii liidus kui väljaspool selle piire, eitamata asjaolu, et on äärmiselt soovitatav suhtuda nii avatult kui võimalik teistesse kultuuridesse, mis lisaks on alati olnud Euroopa kullaproov. Meie kultuuripärand, sealhulgas selle väljendusvormide mitmekesisus ning algallikate segunemine, nagu näiteks kreeka-ladina ning juudi-kristlik pärand, on ajaloo vältel asetanud Euroopa kõikide kontinentide etteotsa. See on tõestanud end innovatsiooni, arengu ja edu võrreldamatu tõukejõuna, mis levis kõikides suundades ning on tänapäeval jätkuvalt inimlikkuse, vaimse rikastumise ja elavnemise, demokraatia, sallivuse ja kodanikuühiskonna põhiliseks võrdkujuks. Üha enam globaliseeruvas maailmas on Euroopa kultuuriline rikkus oluline väärtus, mille tuumaks olevad silmapaistvad omadused kujutavad endast Euroopale tõelist lisaväärtust ning mille roll ide...
esitas esimese inimõiguste käsitluse. Erinevalt Hobbesist leidis Locke, et riigieelne ühiskond polnud kaugeltki mitte vaenulik. Montesquieu Prantsuse poliitiline mõtleja, raamat ,,Seaduste vaimust", milles ta eristas kahe liiki seadusi 1) ühiskonnast sõltumatuid 2) kirjutatuid seadusi, mis sõltuvad ühiskonnast. Võimude lahususe põhimõte. Voltaire- Prantsuse ajaloolane, kirjanik, valgustusliikumise võtmekujudest. Ideaalne valitsusviis monarhia. Muuhulgas võitles ta sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest ning katoliku kiriku piiramatu türannia vastu, ka õpetas ta Preisi kuningat Friedrich II-t. Rousseau- prantsuse filosoof ja kirjanik. Arendas edasi ühiskondliku lepingu teooriat. Kahtles parlamentaarse demokraatia täiuslikkuses. ,,Tagasi loodusesse!" Christian Wolff saksa filosoof, püstitas filosoofi-valitseja ideaali. Francois Quesnay- Louis XV ihuarst, füsiokraat, tema sõnul kehtisid majanduses püsivate ja muutumatute
ÜHISKONNA VALITSEMINE riigivõimule ainuomased tunnused: *riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist *ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle *seadusega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks * otsused on kahustuslikud kõigile selle riigi territoorimul asuvate isikutele *õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu- teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelistes suhetes *üksi keskpunt ja seedi ainuasutuste hierarhia DEMOKRAATLIKU ÜHISKONNA PÕHIMÕTTED *kõrgema võimu kandja on rahvas *võimu teostab rahvas kaudselt oma esindajate valimise teel *võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele * ühiskonnas on huvide, seisukohtade ja vaadete paljusus *vähemusse jäänud inimestel on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda *lubatud mitmesuguste jõudude huvide ja seisukohtade vaba konkurents ning vähemuse kaitseks peavad kõigile kodanikele olema ta...
2. Säästva turismi propageerimine hõlmab: Loodusressursside kaitsmist ja juhtimist, mis on majandusliku ja sotsiaalse arengu aluseks. Keskkonnaressursside heaperemehelikku kasutamist turismi arendamiseks ning samal ajal peamiste ökoloogiliste protsesside säilitamist looduspärandi ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks. Kohaliku kogukonna kultuuripärandi ja traditsioonide väärtustamist, mis aitab kaasa kultuuridevahelise suhtlemise ja sallivuse tõusule 3. Mida teha säästva turismimajanduse hoidmiseks? Pidev mõjude monitooring. Takistavate ja/või korrigeerivate meetmete kasutusele võtmine kui see on vajalik. Kliendi rahulolu kõrgel hoidmine ning seeläbi mälestusväärse kogemuse tagamine. Tõsta kliendi teadlikkust säästva turismi põhimõtetest. Teavitada kliente seostest looduse, kohaliku kogukonna ja saabuvate klientide
Kuigi keegi ei kahelnud tema intellektuaalis juhtida Prantsusmaad, oli kiiresti aru saada, et ta tõsteti troonile liiga vara ning tal puudus otsustuskindlus ja julgus raskeid otsuseid vastu võtta. Tema soov oli olla oma rahva poolt armastatud, mis on ilmselge tema paljudes tegevusdes ja kavatsustes. Vaatamata oma otsustamatusele, soovis Louis XVI olla hea kuningas kuulates avalikkuse arvamust. Louis XVI valitsemise ajal peamiste sündmuste hulgas oli ka Versailles Edikt, tuntud kui ka Sallivuse Edikt, kus mitte-rooma katoliiklastele anti tsiviil- ja õiguslik staatus Prantsusmaal ning õiguslik alus oma usku praktiseerida. See oli oluline samm religioossete pingete leevendamisel ja ametlikult usu tagakiusamise lõpetamine Prantsusmaal. Välispoliitika Louis XVI tuli võimule pärast ebaõnnestunud seitsme aastast sõda ja raskustes oli nii militaarpool kui ka sõjaline austatus teiste välisriikide poolt, kui ka omaenda sõjaväe poolt, mis
Kujutlus Tunnetusprotsessi lüli, mis tekib taju ning mõiste tulemusena. Kuuldus Sündmuste edasise arengu tõlgendus Maagiline ruut Propaganda mudel, kus tegelikkus jaotatakse kaheks vastandite paariks. 1) Meie-nemad 2) Enne/praegu-pärast Maine Hinnang kuuluvusväärtuse põhjal. Seda mõõdab hindaja enesehinnang. Manipulatsioon Kaitsev kontseptsioon, et publik on vastane. Massipsühhoos Kollektiivne hüsteeria Meelelaad Sallivuse ja kriitilisuse alusel moodustuv meelsuse tüüp. 1) Salliv ja kriitline - skeptitsism 2) Salliv ning anduv - tolerantsus 3) Sallimatu ning anduv- fanatism 4) Sallimatu ning kriitiline - maailmavaade Meelsus Eelarvamuslik ent püsiv psüühiline seadumus. Meie-tunne Mitteratsionaalne kuuluvusvajaduse rahuldus. Must propaganda PS ühitab oma Propagandasõnumi vastase autorikujundiga. Oportunism Lõppeesmärgi eiramine hetkekasu nimel.
6. Õpilane on omandanud otsustuse, argumentatsiooni, analüüsi ja loogilise mõtlemise võime, oskab omandatud teadmisi kasutada õiguslike probleemide püstitamisel ja analüüsimisel ning mõningate lihtsamate õigusalaste probleemide lahendamisel, 7. Õpilane võtab oma tegevuses arvesse ühiskonnas esinevate väärtuste mitmekesisust ja lähtub oma otsustustes õigusriikluse, demokraatia, võrdse kohtlemise, sallivuse põhimõtetest ning tegutseb alati eetiliselt, 8. Õpilane on ette valmistatud iseseisvaks eluks ja kõrgkoolis õpingute jätkamiseks 9. Õpilane seletab ja kasutab kontekstis mõisteid õigus, tavaõigus, seadus, kohus, õigussüsteem, inimõigused, võõrandamatud ja universaalsed inimõigused, inimõiguste ülddeklaratsioon, kodanikuõigused, Mandri-Euroopa õigussüsteem, rahvusvahelise õiguse allikad ja valdkonnad,
1. Poliitiliste ideoloogiate põhiteemad Liberalism - XVII-XIX saj. Seisukohad kirja pannud John Locke ja John Stuart Mill. Ülimaks väärtuseks on indiviidi vabadus. Tähtsaks peeti inimese õigust mõelda iseseisvalt ja teistmoodi, kui ühiskondlikud normid ette nägid. Inimõiguste, humanismi ja sallivuse ideed pärinevad just liberalismi filosoofiast. Majanduses pooldavad liberaalid vaba ettevõtlust, konkurentsi, avatud turgusid ja riikliku regulatsiooni minimaalsust. Sotsiaalsed nõudmised on tihedalt seotud majanduspoliitikaga. Rikkaid pole õige karistada kõrgete maksudega. Inimesele peab jääma võimalus ise otsustada, mida ta teenitud rahaga teeb. Riigilt saavad abi ainult väga vaesed ja puuetega inimesed. Propageeritakse avalikkuse kontrollile allutatud
nii paljusid käitumisi, mis tunduvad teistele jälle täiesti vastuvõetavad. Vanema sallivus sõltub ka konkreetsest situatsioonist. Kõik vanemad tunnistavad, et sõpradel külas olles on lapse käitumise suhtes palju rangemad kui siis, kui pere on kodus. Laste jaoks on sageli üllatav, et vanemad pahandavad nende lauakommete üle, kui neil on keegi külas, ehkki tavaliselt ei tehta sellest numbrit. Et perekonnas on tavaliselt kaks vanemat, muudab see sallivuse mustri veelgi keerulisemaks. Üks vanem on loomu poolest alati sallivam kui teine. Lisaks kõigub aeg ajalt mõlema vanema sallivuse lävi, sõltudes olukorrast ja meeleolust. Seega ei saa isa ja ema ühel ja samal ajahetkel lapse käitumise suhtes ühte ja sama tunda. 5 2. KUIDAS KUULATA LAPSI NII, ET NAD TEIEGA RÄÄGIKS: HEAKSKIITEV KEEL
eneseteostamise, kultuuri arendamise, sõprussuhete loomise, austuse pälvimise ja rahvuse säilitamisega Parimaks riigiks on arvatavasti demokraatlik riik. Vägivallal ei ole kohta täiuslikus või ideaalses ühiskonnas, kuid elame siiski ebatäiuslikus ühiskonnas ning oleme mitteperfektsed. Seni kuni pole saavutatud ideaalsust, on parimaks ühiskonnavormiks riik. Täiuslik riik on selline, mis viib võimaliku miinimumini vägivalla ja võimaliku maksimumini üksmeele ning üldise sallivuse teiste suhtes. Lõpetuseks võib öelda, et Eesti on kerkinud pea hävitatud ja lõplikult rüüstatud minevikust olevikku, mis tänu oma empaatiliste, töökatele ja ambitsioonikatele persoonidele on lootusrikas ja annab üha rohkem põhjust austada oma rahvust ning püüelda parima poole. Üha kiirenevas elutempos vajame aega, et mõelda, kohaneda ja teha õigeid otsuseid, mis oleksid parimad nii meile endile kui ka kaaslastele. Kindla tuleviku tagamiseks peame kõikidesse
tolerants vaid ka see põnevus, mis valdab inimest õppimise ajal ning rahuldus, kui märkad, kuhu sa jõudnud oled. Kui oled kord juba keelteõppimise järjele saanud, ei tahakski lõpetada. See tõstab tuju kohe nii märgatavalt kui näiteks välismaal olles selle riigi kodanikega nende emakeeles suheldes mõne nalja räägid ja nemad sellest esimese korraga aru saavad. Sind valdab tunne, nagu sa oleksid millegi väga heaga hakkama saanud ja sallivuse parandamiseks maailmas omaltpoolt väikese panuse andnud. See lihtsalt tekitab sinus sisemise rahulolu ja tunde, et sa ei ole ainult oma emamaa kodanik, vaid tükk kogu Maa elanikkonnast. Maailm, kus me elame on väga suur, kuid iga inimene moodustab sellest pisikese osa. Mina nimetaks meie planeeti lihtsalt öeldes kõige suuremaks pusleks, mida inimkond tunneb, sest igat juppi on vaid üks ning nad kõik on erinevad. Neid kokku
kättesaadav kõigile Eesti riigi kodanikele. Eriti oluline on olnud liitumine Euroopa Liiduga, mis on kiirendanud mitmete heaoluriigile omaste reeglite ülevõtmist (nt soolise võrdõiguslikkuse printsiipide järgimine). Partnerlus avaliku võimu ja kodanikuühiskonna vahel on tihenenud ja kodanikualgatuslikku tegevust puudutav seadusandlus muutunud selgemaks. Eestis on märkimisväärne hulk mittetulundusühinguid. Võib-olla on minu arvates inimestevahelise sallivuse ideaal Eesti puhul veidi nõrgaks jäänud, eriti kui asi puudutab vähemusrahvuseid. Samuti kehtib Eestis endiselt proportsionaalne maksusüsteem, see-eest on heaoluriikides võrdsete võimaluste tekke eelduseks ja heaoluriigi finantseerimiseks valdavalt maksusüsteem progressiivne. 2018. aastast on Eestis astmeline tulumaksuvabastus, mis on kindlasti samm selle poole. Kahtlemata on suutnud Eesti peale Nõukogude võimu alt vabanemist väga vähese ajaga väga palju edasi areneda
sellele hinnangut anda? Kas suudan maailma tajuda täpselt nii nagu tema? Minu jaoks on see nii 50:50 seisukoht. Kuna maailma täpselt tajuda nii nagu tema, on keeruline kui pole endal olnud sarnaseid kokkupuuteid! Kuid kui veidi end arendada, on see peaaegu, et täielikult võimalik küll jah. Kas ma suudan aktsepteerida teise inimese iga tahku, mida ta mulle näitab? Kas ma suudan võtta teda täpselt sellisena nagu ta on? See on paljultki selle küsimus, kus on sinu sallivuse piir. Kuid ma leian, et iga persooni tuleks võtta sellisena nagu ta on, harjuda ära sellega milline ta on. Armastada teda sellisena nagu ta on. Minu kogemused on näidanud mulle, et kui ma üritan kedagi enda pilli järgi mängima saada, ei tule see mul välja või üritan näidata inimesele tema kehvu pooli, siis ta ei muuda end nagunii, enese muutmine siin maailmas on kõige raskem, niisiis olen mina otsustanud, et ma ei taha ega
nende usku, et äri on põhiline. Iga usina kaupmehe varjus pesitseb protestantlik tööeetika. Hollandlased usuvad, et kõik nad sündisid siia ilma vaeste patustena ning et see maailm on koht, kus teha tööd ja pattude all kannatada. Neil on tulnud teha isegi endale maad, kus elada, võttes seda merelt. ,,Jumal lõi maailma, hollandlased lõid Hollandi." Kõlab nende ütlus. Käitumine Perekond on hollandlastele algrakuke ja läbirääkimisvilumuse ning sallivuse akadeemia. Hollandlased suhtuvad lastesse lugupidamisega ja eeldavad, et nood võtavad kiiresti omaks kõik kena käitumise atribuudid. Varakult õpivad lapsed olema korralikud ja pidama end ülal nii, et ei oleks miskit hõõrumist teistega. Viisakus ja etikett Hollandi viisakuse puhul on rohkem tegemist lahke sõbraliku oleku kui jäiga normiga. Inimeste eesmärk on luua selline atmosfäär, kus kõigil oleks mõnus olla ja teiste seltskonda nautida
sotsiaalse suhtlemise hõlbustamiseks ja uute sotsiaalsete oskuste omandamiseks eneseteadvuse suurendamiseks, enda sisemiste protsesside paremaks mõistmiseks ning seeläbi nende soovitud suunas juhtimiseks enesehinnangu parandamiseks kognitiivse korrastatuse soodustamiseks pingete ja ängistuse vähendamiseks tajuprotsesside ja motoorsete tegevuste stimuleerimiseks. Lisaks saab eesmärgistada näiteks taluvuse ja sallivuse lisamise iseenda ja teiste suhtes või oskuste arendamise, mille abil on võimalik toime tulla intensiivsete tunnetega ka tavaelus. Muusikateraapias ei rõhutata inimese haigust või nõrkusi, vaid võimaldatakse taasavastada oma mänguline, 6 loominguline külg ning fokusseerutakse selles avanevatele potentsiaalidele. Muusikateraapiat saab rakendada stressiga toimetuleku parandamisest
kassatsioonikaebus teise astme kohtuotsuse peale Riigikohtusse, mille otsus on lõplik (PS § 149) jne. 3. Miks koolikiusamine on diskrimineerimine? Hindamisest Märksõnad: diskrimineerimise olemus, kiusamise põhjused, füüsiline ja vaimne vägivald, x Tuleb jälgida, et eksamitöö tiitellehele on märgitud kõik küsitud andmed. kiusamise tagajärjed, sallivuse tähtsus x Hindamisjuhendis pole võimalik ära tuua kõiki õigeid vastuseid, sest sageli nõutakse õpilaselt oma seisukoha esitamist. Kõik sisult õiged vastused tuleb lugeda õigeks. Õpilase
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond ENESEHINNANG referaat Tartu 2017 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1 MIS ON ENESEHINNANG?..................................................................................... 4 2 ENESEHINNANGU KUJUNEMINE............................................................................5 3 POSITIIVNE JA NEGATIIVNE SUHTUMINE ISEENDASSE..........................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 8 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................
kommunistide võimu kehtestamine. 1960 valiti presidendiks John Kennedy (biitel poliitikas). Kuulutas välja „uute rajajoonte“ poliitika – ameeriklased peavad rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse (hõlvama senitundmatuid alasid). 1969 jõuti esimesena Kuule. Kennedy tapeti 1963. Uus president Lyndon B.Johnson. Postitas sama efektse eesmärgi kui Kennedyl „suur ühiskond“ – mõistuse, teaduse ja sallivuse abil tasandtatakse kuristikud eri klasside ja rasside vahel, nii et kõik hülmatakse ühtsesse ühiskonda. 1963 toimus mustanahaliste õgiuste jaluleseadmiseks demonstratsioon, marss Washingtoni. Liikumist juhtis Martin Luther King. Nende õiguslik olukord paranes. NSVL: Võimule tuli Nikita Hruštšov. Algas sulaperiood e. ühiskonna teatav liberaliseerimine. 1956 mõistis Nikita avalikult hukka isikukultuse ja „partei elu leninlike normide rikkumise“.
muudavad paremaks (10). Tunnuse keskmine väärtus oli 4,37 ja standardhälve 2,1. Tunnuse väärtuste jaotus on lähedane normaaljaotusele, asümeetriakordaja on 0,046 ja järskuskordaja 0,074 (vaata ka Joonis 1). 5. Homoseksuaalide õigus elada nii, nagu nad soovivad (Gays and lesbians free to live as they wish) – 5 väärtusega arvuline järjestustunnus, alates tugevast nõusolekust (1) kuni tugeva mittenõustumiseni (5). Kuna immigrantide mõju väärtused olid sallivuse suhtes teistpidises järjekorras, siis pöörasin ka siin skaala ümber. Uus skaala kulgeb seega tugevast mittenõustumisest (1) kuni tugeva nõusolekuni (5). Tunnuse keskmine väärtus oli 3,08 ja standardhälve 1,17. Tunnuse väärtuste jaotus on lähedane normaaljaotusele, asümeetriakordaja on -0,33 ja järskuskordaja -0,83 (vaata ka Joonis 2). 2 Joonis 1
vabastamiseks aktiivseid samme astuda, kuid see jäi ainult lubaduseks. Vabariiklane 3) John F. Kennedy (1961-1963) kuulutas välja „uute rajajoonte“ poliitika (ameeriklased peavad rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse-nihutama inimkonna rajajooni). Demokraatlik partei. 4) Lyndon B. Johnson (1963-1969) eesmärk „suur ühiskond“ ehk mõistuse, teaduse ja sallivuse abil tasandatakse kuristikud eri klasside ja rasside vahel, nii et kõik hõlmatakse ühtsesse ühiskonda. Demokraatlik partei. 5) Richard Nixon (1969-1974) alustas vietnami sõja „vietnamiseerimist“ ja sellega paralleelselt rahuläbirääkimisi, pingelõdvendus. Vabariiklane. 6) Gerald Ford (1974-1977) jätkas pingelõdvendust, vietnami sõja lõpp, osales helsingi protsessil. Vabariiklane.
Julgeolekutunne- kuidas seda suurendada? Minu töö käsitleb põhiliselt inimeste julgeoleku (human security) teemat. Selle eesmärgiks on tuua välja tegurid, mis alandavad seda turvatunnet ning lisaks leida viise, kuidas julgeolekut nii riiklikul, kogukondlikul kui ka personaalsel tasandil suurendada. Minu põhisõnumiks on, et inimeste julgeoleku suurendamisel on suur mõju sellel, kui inimestel on palju kokkupuuteid endast erinevate inimestega näiteks eri rassist, eri kultuuri jne inimestega. Eriti suureneb sellisel viisil kogukonna julgeolek, sest inimesed suudavad elada eelarvamusteta, on üksteise suhtes sallivamad ja ühiskonnas valitseb usaldustunne. Inimesed tunnevad end kindlamalt, mugavamalt ja turvatunne on suurem. Ehk lühidalt öeldes turvatunne põhineb usaldusel ja eelarvamusteta eksisteerimisel. Kindlasti on ülimalt oluline ka kodanikuorganisatsioonide olemasolu, sest just erinevad organisatsioonid on need, mis ühendav...
Raske on kujutada ette tänapäeva ühiskonda, kus puudub tolerantsus teiste inimeste vastu. Loomulikult ei saa siinkohal rääkida täielikust sallivusest ühiskonnas, sest nii palju kui on inimesi on ka erinevaid arvamusi. Globaliseerumine on ühiskonnas toimuvad muutused, mis on põhjustatud ühe suuremast vajadusest suhelda välisriikidega. Välisriikidega suhtlemisel tuli silmas pidada ka suuri kultuurilisi erinevusi. Kahekümne esimeseks sajandiks on sallivuse roll suurenenud tunduvamalt võrreldes eelneva sajandiga. Tänasel päeval ei ole tabu kohata teistsuguse nahavärviga inimesi, omasooiharaid, puudega inimesi või usulise kuuluvusega indiviide. See on muutunud globaliseerumisega ühiskonna tavapäraseks nähtuseks. Kahjuks, mida erinevamad on inimesed, seda kiiremini on probleemid ja konfliktid tekkima. Eestis saab rääkida sallimatusest kindlasti 20. sajandil, kui eestlased nägid suurt vaeva, et saada
Franklin Delano Roosevelt 1933-1945 Harry Truman 1945-1953: peeti esialgu nõrgaks presidendiks, kuid osutus võimekaks ja ettenägelikuks. Dwight David Eisenhower 1953-1961 John Fitzgerald Kennedy 1961-1963: polnud väga kindlakäeline, polnud otsustav välispoliitika, loosung oli „ära küsi, mida riik saab sinu heaks teha, ...“, tahtis rajada õiglasema ühiskonna ja jõuda kosmosesse. Lyndon Baines Johnson 1963-1969: võimekas riigijuht, „suure ühiskonna idee“ (mõistuse, teaduse ja sallivuse abil tasandatakse kuristik eri klasside ja rasside vahel). Saksamaa * Läänetsoonides kerkis Saksamaa taastumise etteotsa Konrad Adenauer, kes oli Kölni linnapea. Ta hakkas ühendama okupatsioonitsoone üheks kristlik-demokraatlikuks liiduks. * 1949 kuulutati välja saksa liitvabariik ja saksa demokraatlik vabariik. * 1954 õnnestus Adenaueril Pariisi lepingutega Lääne-Saksa süveräänsus taastada. Okupatsioon lõpetati ja ta astus NATOsse.
Kus elas Voltaire oma elu lõpuaastatel? V: Genfi järve lähedal Ferney lossis Sveitsis 12. Kus Voltaire suri ja kuhu on ta maetud? V: Pariisis; maeti Panteoni 13. Nimeta 3 kuulsamat valgustusfilosoofi. V: Voltaire, Rousseau ja Montesquieu 14. Mis on valgustusfilosoofia? V: filosoofia vool, mis rõhutab hariduse tähtsust ja on vaenulik katoliku kiriku suhtes 15. Mis on Voltaire peateosed? V: ,,Filosoofiline sõnaraamat" ja ,,Candide" 16. Mille eest võitles Voltaire tema enda sõnul? V: sallivuse 17. Mis on Voltaire'i kuulsaim lause? V: Ecrasez l'inflame ehk Hävitage koletis (koletise all mõtles Voltaire katoliku kirikut) 18. Mis on Voltaire'i arvates parim riigikord? V: valgustatud absolutsim ehk haritud valitsejale kuulub täiuslik võim 19. Mille eest kritiseeris Voltaire Prantsusmaa Päikesekuningat Louis XIV-t? V: et Louis XIV tühistas Nantes'i edikti, mis oli Prantsusmaal andnud hugenottidele võrdsed õigused katoliiklastega 20
kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest. Ta sai kuulsaks näitekirjaniku ja poeedina, hiljem oli tuntud John Locke'i ja Isaac Newtoni vaadete populariseerijana. Muuhulgas võitles ta sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest ning katoliku kiriku piiramatu türannia vastu, ka õpetas ta Preisi kuningat Friedrich II-t. Tema tuntuimad teosed on "Candide", "Kohtlane", "Mikromegas", "Filosoofiline sõnaraamat" ja "Zadig"
kuningale ning kohtuvõim vaid sõltumatutele kohtutele. See takistab ühte võimu omavolitsemast ning kodanike õigused on nõnda paremini kaitstud - seda pidas ta ideaalseks riigikorraks. François-Marie Voltaire (21. november 1694 30. mai 1778) oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane. Ta sai kuulsaks näitekirjaniku ja poeedina, hiljem oli tuntud John Locke'i ja Isaac Newtoni vaadete populariseerijana. Muuhulgas võitles ta sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest ning katoliku kiriku piiramatu võimu vastu, ka õpetas ta Preisi kuningat Friedrich II-t. Voltaire ei uskunud demokraatiasse (,,Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik."). Tema jaoks oli ideaalseks riigikorraks valgustatud absolutism. Jean-Jacques Rousseau (28. juuni 1712 2. juuli 1778) oli prantsuse filosoof ja kirjanik. Tema poliitiline filosoofia mõjutas tugevalt Suurt Prantsuse revolutsiooni, samuti Ameerika
keeldusid teda pühitsetud mulda matmast. Voltaire´i surnukeha balsameeriti ja paigutati revolutsiooni ajal Panteoni. 5 3. Vaated Ta sai kuulsaks näitekirjaniku ja poeedina, hiljem oli tuntud John Locke'i ja Isaac Newtoni vaadete populariseerijana. Tema filosoofia põhijoon on skeptiline ja mõõdukas ratsionalism. Ta ei uskunud inimese sünnipärast headust. Muuhulgas võitles ta sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest ning katoliku kiriku piiramatu türannia vastu, ka õpetas ta Preisi kuningat Friedrich II-t. Ühiskonna ümberkorraldamise teed nägi Voltaire reformides. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism filosoofide ja kuningate liit. See tähendas, et riiki juhib piiramatu võimuga haritud monarh, kes peab silmas eelkõige üldsuse kasu. See tähendanuks, et tugeva võimuga kuningas või keiser korraldab ühiskonnaelu ümber filosoofide nõuannete
- tagab riigi julgeolekut Iseseisev töö Küsimused 1.6. peatüki lõpus. Töövihik 18-21 Inimene kui sotsiaalne olend sotsi.aalne <11: -.aalse> ühiskondlik Inimeste vahel toimi(u)v, inimestesse puutuv. Õpik, lk 189 mõisted Sotsiaaldialoog Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalne kaitse Sotsiaalne kihistus Sotsiaalne norm Sotsiaalne struktuur Sotsiaalne risk - Sotsiaalsed grupid Teeme koos joonise Sallivuse kampaania ke juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks ine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Päeva karikatuur: sallimatus sünnitab sallimatust Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase
(2) Noorsootöö korraldamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: 1) noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega, kaasates neid otsuste tegemisse; 2) tingimuste loomisel teadmiste ja oskuste omandamiseks lähtutakse noorte vajadustest ja huvidest; 3) noorsootöö põhineb noorte osalusel ja vabal tahtel; 4) noorsootöö toetab noorte omaalgatust; 5) noorsootöös lähtutakse võrdse kohtlemise, sallivuse ja partnerluse põhimõttest. 6 Noorsootöötajad peavad noorsootööd tehes jälgima, et igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes riiklike või erasotsiaalhoolekandeasutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. Samuti peavad noorsootöötajad seadma üheks eesmärgiks selle, et tuleb tagada lapsele tema
· maadeavastused teke · loodusteaduste edu · maailmapildi muutumine · tehniline areng Iseloomulikud jooned: · vaimne vabadus · usk vaatluste ja katsetega saadud · katoliku kiriku kriitika teadmistesse · progressi teke · ratsionalism · võrdõiguslikus ja sallivuse idee Inglise valgustajateks olid John Locke ja David Hume. Saksamaal Immanuel Kant. Gottfried Wilhelm Leibnizi uus filosoofia- vaadete lähtekohaks oli kujutlus monaadidest- looduse vaimsed alged, mida on lõputult palju, kusjuures iga monaad on ka kogu universumi peegeldus. Majandusliku ja ühiskondliku arengu suunajaks riigivõim. Eesmärgiks küllus ja maailma rahvaste harmoonia. Christian von Wolff- ratsionalist, esitas nn terve mõistuse filosoofia, mille tõttu teda peetakse
Iidne tarkus, moodne maailm Dalai-Laama Õnn Moraalselt võttes oleme kõik inimesed ja meil kõigil on sama õigus - õigus olla õnnelik. See mis teeb ühe õnnelikuks, võib olla teisele kannatuste allikaks. Kindlasti on palju neid, kellel on elus olnud vähem õnne. Dalai-laama selgitab, kuidas õnnetunne on seotud vaimse seisundiga. Tuleb hoida ja arendada meeleseisundeid, näiteks lahkust ja kaastunnet, mis aitavad õnnetunnet hoida ning hoiduda nendest, mis seda hävitavad, nagu vihastamine ja kadedus. Me oleme ühiskondlikud olevused. Meie ellujäämine sõltub teistest ja seega tekib ka suurem osa meie õnnetundest suhetest teistega. Dalai Laama- õnn on seisund, mis jääb kestma hoolimata tõusudest ja mõõnadest. Tõelist õnne iseloomustab sisemine rahu. Sisemist rahu ei saa arsti käest osta. Tuleb vältida tegureid, mis seda takistavad ja arendada omadusi, mis sellele kaasa aitavad. Eeltingimuseks sisemise rahu saamiseks on hoiak. India õpetla...
Poliitiline liberalism tekkis 19. Sajandi teisel kümnendil vastukaalus Viini kongressil kokkulepitud absolutistliku valitsemisviisi taastamisele ja kodanikuõiguste allasurumisele. Liberaalid nõudsid, et riigi seadused kehtiksid võrdselt kõigile. Inimene peaks olema võimalikult vaba, et iseseisavalt kellestki teisest sõltumata tegutseda. Seadused peaksid tagama kõigile kodanikele põhiõigused: sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabaduse ning usulise sallivuse. Riigi ülesandeks jääb olla vaid õiglane vahekohtunik, kes jälgib, et ühe inimese tegutsemisvabadus ei hakkaks piirama teise õigusi. Liberalismi esindajad taotlesid, et kuningate omavoli piiraks nii seadused kui ka parlament, kuid ei nõudnud ilmtingimata monarhia kaotamist. Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia, maailmavaade ja sotsiaalne liikumine, mis keskendub rahvusele ning tekkis 19. Sajandil
Demokraatia tugisambad: 1) Rahva süveraansus 2) Valitsemine, valitsevate nõusolekud 3) Enamuse võim 4) Vähemuse õigused 5) Põhiliste inimõiguste tagamine 6) Vabad ja ausad valimised 7) Võrdsus seaduse ees 8) Korrakohane õigusemõistmine 9) Põhiseadusega piiratud riigivõim 10) Võimulahususe printsiibi järgimine 11) Sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline paljusus 12) Sallivuse, pragmaatilisuse, koostöö ja kompromissi valmiduse väärtustamine Osalus- ja elitaardemonkraatia Osalusdemokraatia teooria rõhutab kõigi kodanike täieulatuslikke poliitikas osalemise moraalset väärtust. Ründab elitaardemokraatia ..... näha mõndagi head poliitilises ükskõiksuses. Eliidi teooria järgi otsustab esindava valitsuse korral tähtsamad poliitilised küsimused väike inimeste grupp, kuigi valijate tundub, et neil on kontroll valitsuse üle.
majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja solidaarsust, austada Euroopa Liidu rikkalikku kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning rajada majandus- ja rahaliit, mille ühisrahaks on euro. ELi eesmärgid on hoida inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumist. (Europa, EList lühidalt) Väärtused Euroopa Liidu väärtused on ühised liikmesriikidele ja nende ühiskondadele, kus austatakse kaasamise, sallivuse, õigluse, solidaarsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet. Nende väärtuste hulka kuuluvad inimväärikus, vabadus (liikumis-, isiku- ja teabevabadus ELi kodanikele), demokraatia, võrdõiguslikkus, õigusriigi põhimõte ning inimõigused. Need eesmärgid ja väärtused on ELi aluspõhimõtted, mis on sätestatud Lissaboni lepingus ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas. (Europa, EList lühidalt) 8 Eesti ja EL lühiajalugu Aastal 1995 25
Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest. Ta pidas ideaalseks valitsemisviisiks samuti monarhiat. Rohkem kui keegi teine nimekatest valgustajatest uskus Voltaire valgustatud monarhiasse, lootes, et valgustusest mõjutatud valitsejad suudavad ühiskonda paremaks reformida. Ta sai kuulsaks näitekirjaniku ja poeedina, hiljem oli tuntud John Locke'i ja Isaac Newtoni vaadete populariseerijana. Muuhulgas võitles ta sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest ning katoliku kiriku piiramatu türannia vastu, ka õpetas ta Preisi kuningat Friedrich II-t. Ta oli 1717-1718 vangis Bastille's. Regent püüdis mässumeelset kirjameest siduda valitsevate ringkondadega, pakkudes talle autasusid, pensioni ja kohta õukonnas, Voltaire aga keeldus. Vastuolu tõttu võimudega sattus ta teist korda, 1726. aastal, Bastille´sse. Pärast maalt
tegemisse. 2. Noorsootöös lähtutakse noorte vajadustest, huvidest ja soovidest. 3. Noorsootöö põhineb noorte osalusel ja nende vabal tahtel. 4. Noorsootöö põhineb noorte omaalgatusel. 5. Noorsootööd läbib nii riigisisene kui ka rahvusvaheline lõimumine. 6. Noorsootöös lähtutakse eetilistest kaalutlustest ja võrdse kohtlemise printsiibist. 7. Noorsootöötaja lähtub töös noortega sallivuse ja part- nerluse põhimõttest. Noorsootöö korralduse põhimõtted: 1. Noorsootööd pakutakse noortele võimalikult nende elukoha lähedal. 2. Noorsootöö peamised korraldajad on kohalikud oma- valitsused, noorteühingud ja noorsootööasutused. 3. Noorsootöö teostus ja keskkond on turvaline, kvali- teetne, mitmekesine, uuenduslik ja uute (lisa)väärtuste loomisele suunatud. 4
Võidud: a) Hrustsovi taganemine 1962.a Kuuba kriisi ajal, b) Kosmonautikas mindi NSVL-st mööda, Am kosmonautide jõudmine Kuule 1969.a Kennedy tapeti 1963.a Dallases süüdlaseks pahempoolitseja Oswald. Asemele astus asepresident Lyndon B. Johnson meenutas elatanud kaboid, kuid osutus võimekaks riigijuhiks ja valiti 1964.a Valgesse Majja tagasi. Püstitas eesmärgi ,,suur ühiskond", mis vastas aja paatosele: mõistuse, teaduse ja sallivuse abil tasandatakse kuristikud eri klasside ja rasside vahel nii, et kõik hõlmatakse ühtsesse ühiskonda. Ta valitsusajal saavutas neegrite võitlus rassilise võrdsuse eest kõrgpunkti, 1963.a toimus mustanahaliste õiguste jaluleseadmiseks võimas demonstratsioon nn marss Washingtoni, osavõtjaid 200 000in. Liikumist juhtis M. Luther King, kes sai 1964.a Nobeli rahupreemia, kuid 1968.a mõrvati. Neegrite õiguslik olukord paranes, üldine aineline heaolu samuti. Avardusid noorte
"historitsismi viletsust", määratledes, kui tihedalt on omavahel seotud ühelt poolt filosoofilised ja sotsioloogilised teooriad, mis usuvad ühiskonna ja ajaloo halastamatutesse seadustesse, ja teiselt poolt totalitaarsed reziimid mis neid seadusi väidetavasti järgivad ja jõustavad. Popperi sõnul kalduvad kõik need nimetatud reziimid kasutama võimu progressi, inimese üldise õnne, looduse alistamise ja teiste "teaduslikult" põhjendatud ajalooseaduste nimel. Vandenõuteooria on sallivuse põhimõttele radikaalselt vastanduv nähtus. Kuigi seda leidub ka arhailises teadvuses nagu Popper väitis, arendas selle välja kristlik demonoloogia ja korraparadigma. Induktivismi kriitika 6 Inglise filosoogi ja riigiteadlase Francis Baconi arvates seisneb teadlase tegevus faktide uurimises ning nede põhjal üldistuste tegemises. Kui teadlane kasutab sellist induktiivst meetodit korrektselt, siis loob ta tõese teooria
Voltaire oli deist Jumal on loonud maailma aga enam ei sekku inimeste tegevusse. Valgustusfilosoofid : Voltaire, Rousseau ja Montesquieu ( Montesgiö) Markiis du Chatelet'il oli Voltaire üle suur mõju. ( Markii dü chatelei) Oma elu lõpuaastatel elas Berni lossis, Genfi järve ääres. Kui suri, siis maeti ta Pariisi. Valgustusfilosoofia rõhutas hariduse tähtsust ja kirus katoliku kirikut. Peateosed: · Candite · Filosoofiline sõnaraamat Voltaire ütles, et tema võitleb sallivuse eest. Aga ta sallis valikuliselt. ,,Hävitage koletis" tema kuulus lause . Koletise all mõtles katoliku kirikut. Tema parim riigikord on valgustatud absolutism valitseja on haritud( valgustatud) ja kuningale kuulub täielik võim. Kritiseeris Prantsusmaa Päiksekuningat Lois XIV'it, sest kuningas tühistas Nantes' editki. 1789 -Prantsuse revolutsioon Georg Hegel Elas 18. Sajandil. Suri Berliinis. Isa oli ametnik. Õppis teoloogiat ja filosoofiat. Töötas Bernis koduõpetajana
keskkonnale tuleb võimaldada vajalikku kaitset ja abi niisuguses ulatuses, et ta võib võtta täielikult enda kanda talle kuuluva vastutuse ühiskonnas, tunnistades, et lapse isiksuse täielikuks ja harmooniliseks arenguks peab laps kasvama perekonna keskel õnne, armastuse ning üksteisemõistmise õhkkonnas, arvestades, et laps tuleb põhjalikult ette valmistada iseseisvaks eluks ühiskonnas ja ta tuleb üles kasvatada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ideaalide, eriti rahu, väärikuse, sallivuse, vabaduse, võrdsuse ja ühtekuuluvuse vaimus, pidades silmas, et eriline lapse kaitse vajadus nähti ette lapse õiguste 1925. a Genfi deklaratsioonis ja lapse õiguste deklaratsioonis, mille 20. novembril 1959. a võttis vastu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassamblee ja mida on tunnustatud inimõiguste ülddeklaratsioonis, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis (eriti artiklites 23 ja 24),
piisavalt põhjendatud ega proportsionaalne. IÕK rõhutab lisaks, et võimalik partnerlusseadus tagaks juriidilise võrdsuse, ent selle alusel registreeritud kooselu ühiskondlik tähendus oleks kehtivast abielu institutsioonist erinev. Tegelik probleem -- Eesti ühiskonnas valdav sallimatus samasooliste paaride suhtes jääb lahendamata ning pigem halvendab suhtumist samasoolistesse paaridesse kui sotsiaalselt teisejärgulistesse ja erinevatesse. IÕK leiab siiski, et koos sallivuse suurendamisele suunatud teavitustegevusega võimaldaks partnerlusseadus lõpptulemusena jõuda abieluinstitutsiooni avamiseni samasoolistele paaridele. Eesti Naisühenduste Ümarlaud (ENÜ) rõhutab, et juba aastakümneid on perekonnastruktuurid Eestis muutunud, liikudes patriarhaalsele abielule tuginevatest vabale kooselule tuginevateks. ENÜ on seisukohal, et perepoliitikate arendamine peaks kaasas käima perekondades toimuvate strukturaalsete muudatustega ja võrdselt abielul
võimaldada vajalikku kaitset ja abi niisuguses ulatuses, et ta võib võtta täielikult enda kanda talle kuuluva vastutuse ühiskonnas, tunnistades, et lapse isiksuse täielikuks ja harmooniliseks arenguks peab laps kasvama perekonna keskel õnne, armastuse ning üksteisemõistmise õhkkonnas, arvestades, et laps tuleb põhjalikult ette valmistada iseseisvaks eluks ühiskonnas ja ta tuleb üles kasvatada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ideaalide, eriti rahu, väärikuse, sallivuse, vabaduse, võrdsuse ja ühtekuuluvuse vaimus, pidades silmas, et eriline lapse kaitse vajadus nähti ette lapse õiguste 1925. a Genfi deklaratsioonis ja lapse õiguste deklaratsioonis, mille 20. novembril 1959. a võttis vastu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassamblee ja mida on tunnustatud inimõiguste ülddeklaratsioonis, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis (eriti artiklites 23 ja 24), majanduslike, sotsiaalsete ja
vajadustega. Tähtsam valgustajaskond Prantsusmaal Voltaire: Tema kodanikunimi oli François Marie Arouet ja ta oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest. Ta sai kuulsaks näitekirjaniku ja poeedina, hiljem oli tuntud John Locke'i ja Isaac Newtoni vaadete populariseerijana. Muuhulgas võitles ta sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest ning katoliku kiriku piiramatu türannia vastu, ka õpetas ta Preisi kuningat Friedrich II- t.Tema tuntuimad teosed on "Candide", "Kohtlane", "Mikromegas", "Filosoofiline sõnaraamat" ja "Zadig". Voltaire on kirjutanud ka tragöödiaid, komöödiaid, epigramme, pilkekirju, ajalooraamatuid ja muud. 21. november 1694 30. mai 1778 Charles Montesquieu: Charles oli valgustusajastu prantsuse poliitiline mõtleja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
