Kuuba kriis, nsvl ja usa (0)

1) John Kennedy ( populaarne ja karismaatiline USA president , kelle elu lõpetas atendaat). 1961-1963 oli president. Hakkas ajama uute rajajoonte poliitikat ehk enam ei keskendutud ainult heaolu tagamisele, vaid ka inimeste isiklikud saavutused ja teaduslik areng olid päevakorras. Mitte ainult riik ei pea mõtlema, mida ta saab teha inimeste heaks, vaid ka inimesed peavad sellele mõtlema, et mis riigi paremaks saaks teha. Rohkem rõhku pöörati demokraatlike lubaduste elluviimisele. Suurimaks välispoliitiliseks saavutuseks oli 1962.a toimunud Kuuba kriisist edukalt väljumine, mille tulemusel NSVL viis oma raketid Kuubalt ära, USA-d ei ohustanud need enam. 2) Konrad Adenauer - Saksamaa Liit-Vabariigi kantsler . Koos kristlike demokraatidega juhtis Saksamaad hästi. Oli korralik ja viisakas poliitik , ta maine oli hea ja ta sisendas saksa rahvasse usku, et see mis oli juhtunud varem nende kõigi süü läbi ( Hitler ja jamad) saab kõik korda, kui nad koos oma riigi eest vaeva näevad. Saksamaa majanduslik olukord paranes USA rahalise abi ja sakslaste töökuse tulemusel. Välispoliitiline saavutus oli leppimine Prantsusmaaga, kellega olid ammu halvasti läbi saanud. See oli ka vajalik ühtse Euroopa tekkeks. Ta visiit de Gaulle ’i juurde oli selle tunnistuseks. 3) Berliini müür ehitati 1961.aasta augustis lääneliitlastele kuuluva Berliini ja Saksa DV-le kuuluva Berliini vahele. Enne müüri ehitamist Saksa DV inimesed põgenesid L-Bst. NSVL ei tahtnud sellist asja lubada ning sellepärast ehitasid nad müüri. 4) 1.Hrutšov ja Kennedy 2. 1962.aastal toimunud kriis Kuubas e Kuuba kriis. 3.Kuuba kriis, sest: Paremal oleval mehel Kennedy nägu( pealejäämine Kuuba kriisis , välisp saaavutus), mõlemad mehed istuvad tuumapommide otsas(kriis sai alguse sellest, et NSVL tõi raketid Kuubale ja tõenäoline oli tuumasõja puhkemine), Karikatuurilt näha, et Kennedy on võitmas ja on valmis esimesena oma raketi õhku laskma , kui vastane ei tagane(USA jäi peale oma tahtmisega) 4.Ajendiks oli NSVL rakettide paigutamine Kuubale, mis asus otse USA külje all. 5. NSVL viis raketid minema Kuubalt, USA leppis, et Kuuba kommunistlik ja ei ründa neid. 6. Eeldusel, et autor joonistas karikatuuri sündmuste lõppfaasis, siis on mõistetav, et Hrutšov jääb pildil Kennedyle alla.
1) de Gaulle’i võimuletulek. Valimistel saavutas võidu ka Gaulle’i partei Liit Uue Vabariigi Eest . gauelle’istid. 1960 lasi FRA iseseisvuda enamikel oma Aafrika asumaadel. Majandus kasvas. 1960 = de Gaulle’i kümnend. 1966 lahkus NATO ’st. 1960 sai valmis tuumapommi. 1968 puhkes noorterahutus, millele reageeris konservatiivsete vaadetega de Gaulle. Populaarsus langes ja astus tagasi 1969. 2) Hrutšov mõistis isikukultuse hukka, stalinistlikule parteiladvikule see ei meeldinud ja proovisid teda võimult kukutada . Välispoliitiliselt proovis hakata teiste riikidega suhteid soojendama, ka USA-ga, aga prooviti neile järele jõuda ja mööda minna erinevates valdkondades. Kuulutas välja seitseaastaku(selle lõpuks pidi olema NSVL rikkaim maa ja toidu-ja tarbekaupade küllus olema neil). Majanduslik olukord paranes. 3) 1964 algas.(NSVL, Hiina)Põhja-ja (USA)Lõuna-Vietnam. Kardeti et LV vallutamisel tekkib ahelreaktsioon kommunismi levikus. Väga verine ja julm sõda. 1973.aastal sõlmiti Pariisi RL, mis lõpetas sõja ja USA pidi lahkuma , kodusõda kestis edasi seal. LV sai lüüa ja kehtestati jäik kommunistlik režiim.
Inglismaa: langes (suessi kriis). Impeeriumi asemel Briti Rahvaste Ühendus. Paljud tulid Inglismaale elama. Saksamaa: Lääne-Saksat juhtis Konrad Adenauer. Majandusime jätkus . Leppisid ära FRA’ga ja alustasid kahe riigi majanduslike huvide põimimist (-> Euroopa Liit). Tema juhtimisel sai GER’st NATO liige ja lõi 1960a taas sõjaväe. Saksa DV’s tulid võimule kommunistid , eesotsas Walter Ulbrichtiga. Oma parteid nim nad GER Sotsialistlikuks Ühtsusparteiks. Walter oli pedantne Moskva käskude täitja . Prantsusmaa: impeeriumlased jõud alustasid mässu ja nõudsid marssal de Gaulle’i võimuletulekut. Valimistel saavutas võidu ka Gaulle’i partei Liit Uue Vabariigi Eest . gauelle’istid. 1960 lasi FRA iseseisvuda enamikel oma Aafrika asumaadel. Majandus kasvas. 1960 = de Gaulle’i kümnend. 1966 lahkus NATO’st. 1960 sai valmis tuumapommi. 1968 puhkes noorterahutus, millele reageeris konservatiivsete vaadetega de Gaulle. Populaarsus langes ja astus tagasi 1969. Itaalia: sai arenenud tööstusriik. Juhtivaks poliitiliseks jõuks olid kristlikud demokraadid. Hispaania :majanduslik tõus.Riiki juhtis diktaator Franco , kes astus samme poliitilise elu liberaliseerimise suunas. Loobus oma kolooniavaldustest. Põhjamaad: Norra, Island ja Taani liitusid NATO’ga. | 1957 sõlmiti Roomas Euroopa Majandusühendus e. ühisturg . Kaotati omavahelised tollipiirid, vabalt hakkasid liikuma inimesed, kaubad , kapital (GER, FRA,ITA, Belgia, Holland, Luksemburg ). USA: 1956 valiti presidendiks Dwight Eisenhower . E doktriin – ameeriklastel tuli aidata Aasia rahvaid, keda ähvardas kommunistide võimu kehtestamine. 1960 valiti presidendiks John Kennedy (biitel poliitikas). Kuulutas välja „uute rajajoonte“ poliitika – ameeriklased peavad rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse (hõlvama senitundmatuid alasid). 1969 jõuti esimesena Kuule. Kennedy tapeti 1963. Uus president Lyndon B. Johnson . Postitas sama efektse eesmärgi kui Kennedyl „suur ühiskond“ – mõistuse, teaduse ja sallivuse abil tasandtatakse kuristikud eri klasside ja rasside vahel, nii et kõik hülmatakse ühtsesse ühiskonda. 1963 toimus mustanahaliste õgiuste jaluleseadmiseks demonstratsioon, marss Washingtoni. Liikumist juhtis Martin Luther King . Nende õiguslik olukord paranes. NSVL: Võimule tuli Nikita Hruštšov . Algas sulaperiood e. ühiskonna teatav liberaliseerimine. 1956 mõistis Nikita avalikult hukka isikukultuse ja „partei elu leninlike normide rikkumise“. Tagandas Ministrite Nõukogu esimehe ja võttis ameti üle. Teatas, et VI viisaastaks katkestatakse ja selle asemel kulutatakse välja sitseaastaks ( 1959 -1965), mille lõpus on NSVL saavutanud toidu- ja tarbekaupade külluse ning saanud maailma kõige rikkamaks maaks .Majandus paranes. 1961 võttis kompartei vastu uue programmi, mis lubas kommunismi saabumist 1980 a’ks. Hruštšov hakkas normaliseerima NSVL’i suhteid kõigi välisriikidega (läänest peeti lugu). USA’le taheti järgi jõuda ja mööda minna. Represseerituid amnesteeriti ja küüditatuid ning Saksa ja Jaapani sõjavange lasti koju. 1957-1969 NSVL’i kosmonautika kuldajastu . Juri Gagarini kosmoselend 12.4.1961. 1959 tegi Hruštšov visiidi Ameerikasse, pidas kõnet ÜRO ’s. Muutus järjest ettearvamatumaks, närvilisemaks ja sallimatumaks. Stalinisti jooned lõid välja. 1964 sundis parteiladvik teda valitsusohjad käest andma. Ministrite Nõukogu esimeheks sai Aleksei Kossõgin, tegelikku võimu omava NLKP Keskkomitee esimese sekretäri koha sai Leonid Brežnev. Improvisatsioonid lõppesid. Berliini müür: Moskva jaoks oli alandav , et Lääne- Berliin oli väravaks, mille kaudu idasakslased pidevalt läände läksid. 13.8.1961 rajasid NSVL sõjaväelased ühe ööga Berliini müüri. Kuuba kriis 1962: 1959 tuli võimule Castro kes kehtestas diktatuuri. Surmaavaldus likvideriti, alustati pahempoolseid ümberkorraldusi , suhted USA’ga halvenesid. USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut, mis oleks olnud suur hoop majandusele, kui NSVL poleks öelnud , et ostab ise suhkru ära. Castro natsionaliseeris ameeriklaste ettevõtted, kuubalaste omad ja kuulutas, et toimub sotsialistlik revolutsioon . 1961 üritasid Castro vastesed alustada võitlust, kuid ebaõnnestus -> USA oli häbistatud. Hruštšov paigaldas Kuubale maa-maa-tüüpi rakette ning kinnitas valelikult, et tegu pole ründerelvaga (oleks hävitanud suurema osa USA’st). 22.10.1962 kuulutas Kennedy sellest kogumaailma ja kuulutas välja kontrolljoone merel, millest ükski laev üle sõita ei tohi. Maailm oli tuumasõja äärel. H likvideerid raketibaasid, USA lubas, et ei tee katset Kuubat vallutada. Vietnami sõda 1964-1973: 1954 jagunes kaheks Põhja toetas NSVL ja Hiina, Lõuna(ebademo ja diktaatorlik) USA. 1957 algas Lõunas partisanisõda, mida toetas Põhja valitsus eesotsas Ho Chi Minh . Punapartisane nim vietkongideks. Põhja pommitati . Verine, julm . 1968 presidendiks valitd Richard Nixon alustas sõja „vietnamiseerimist“ (sõjapidamise üleandmist lõunavietnaamlastele, lootuses, et need suudavad Ameerika relvade abil vastu pidada). 1973 sõlmiti Pariisi rahuleping, mille alusel pidid ameeriklased lahkuma ja sõjategevus lõppema. Kodusõda jätkus. Abita Lõuna sai lüüa. 1975 kehtestati seal kommunism . 1976 Lõuna ja Põhi ühendati. Praha kevad 1968: Tšehhoslovakkias tuli uus partei juhtkond , eesotsas Alexander Dubcekiga, kes kuulutas välja uue kursi, nn inimnäolise sotsialismi (riigi otsustav sõna majanduselus jäi ja kompartei juhtiv roll, kuid lisati väikeettevõtlus, kaotati tsensuur ja ideoloogiline järelvalve) – seda hakati kutsuma Praha kevadeks . NSVL ei saanud lubada, et tem võimualal asub piirkond, kus igaüks võib mõelda ja öelda, mis tahab. See viiks lahti ütlemise sotsialismist ja NSVL’i ülemvõimust. NLKP kõrgem juhtkond otsustas selle jõuga lõpetada. Brežnevi doktriin- NSVL’il on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal ning NSVL kavatseb seda teha ka tulevikus. Prahasse sisenesid tankid, mille torudesse asetasid tšehhid lilli, millega taheti väljendada lootust, et maailm tüdineb sõjas ja vihkamisest. Sunniti lahkuma Tšehhoslovakkia reformimeelne juhtkond. Valati verd. Ametisse seati uued liidrid eesotsas Gustav Husakiga. Kadus lootus, et nõukogude režiim muutub mõistlikumaks ja et sedda on võimalik parandada seestpoolt. Pettumuse avalduseks oli dissidentluse tugevnemine.