Ellen Niit (3)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

6

rtf

Ellen Niit

Ellen Niit Ellen Niit on õppinud Tallinnas, Tapal 1938­1943, Tallinna 4. Keskkoolis 1943­1947, Tartu Ülikooli keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust 1947­1952 ja Tartu Ülikooli aspirantuuris eesti lastekirjanduse alal 1952­1956. Ta on töötanud Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina 1956­1961, ETV mittekoosseisulise toimetajana 1961­1963. Alates aastast 1963 on Ellen Niit vabakutseline kirjanik. Looming Ta on kirjutanud peamiselt luuletusi ja enamasti just lastele. Tema üks täiskasvanutele mõeldud luulekogu, "Paekivi laul", ilmus 1998. aastal kirjaniku 70. sünnipäevaks. Enne seda on täiskasvanutele ilmunud luulekogu "Maailma pidevus". Kogu sisaldab luuletusi aastaist 1946­1976 Ellen Niit tuli lastekirjandusse värsslooga "Kuidas leiti nääripuu" (1954), millele 1957. aastal järgnes "Rongisõit". "Rongisõit" koos Gustav Ernesaksa viisiga kujunes

Kirjandus

4

doc

Ellen Niit

Kui teed ukse lahti, üle õla vaata, ehk on mõnel mahti viipega sind saata. Pole mõtet kõnel, aega seks ei leita. Ehk on juhust mõnel pilk su poole heita Julgust andev jõud on pilgu tulikiirel, Jaan Kross ja Ellen Niit mis sind teele saadab päeval tulikiirel. /Ellen Niit/ Elulugu Ellen Niit on eesti kirjanik ja tõlkija. Tema kodanikunimeks on Ellen Kross. Ta sündis Tallinnas 13.juulil 1928.aastal vasesepa ja õmbleja tütrena. Ellen Niit on õppinud Tallinnas, Tapal, aastatel 1938­1943, Tallinna 4. Keskkoolis aastatel 1943­1947, Tartu Ülikooli keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust aastatel 1947­1952 ja Tartu Ülikooli aspirantuuris eesti lastekirjanduse alal aastatel 1952­1956. Ellen Niit on töötanud Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina aastatel 1956­1961, ETV mittekoosseisulise toimetajana aastatel 1961­1963. Alates aastast 1963 on Ellen Niit vabakutseline kirjanik

Kirjandus

8

odt

Ellen Niit elulugu

Ellen Niit Ellen Niit on sündinud 13 juulil 1928 Tallinnas. Ta on eesti kirjanik ja tõlkija. Ellen Niit on õppinud Tallinnas, Tapal , Tallinna 4. Keskkoolis ja Tartu Ülikooli keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. Tartu Ülikooli aspirantuuris ta Eesti lastekirjanduse alal. Esimesed luuletused ilmusid siiis, kui Ellen Niit oli veel kooliõpilane ja kandis nime Ellen Hiob. Ellen Niidu sügavalt läbi tuntud lembe- ja koduluule tõuseb esile värskuse ja jõuga. Isamaaluule on seotud töö ja läbielamistega. Ta on ka tõlkinud peamiselt ungari, soome ja vene keelseid raamatuid. Koos Jaan Krossiga on ta ka avaldanud matkaraamatuid. Need on kirjutatud peamiselt Egiptusest ja Türgist. Lastekirjanikuna on Ellen Niit olnud väga edukas. Tal on eesti lasteluule arendajana väga suur roll kanda. Ta on töötanud Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina 1, ETV

Kirjandus

10

pptx

Eesti kirjanik ja tõlkija: ELLEN NIIT

ELLEN NIIT Eesti kirjanik ja tõlkija  Ellen niit sünninimi Ellen Hiob, kodanikunimi Ellen Niit, aastast 1958 Ellen Kross sündis Tallinnas, 13.juulil 1928.aastal; õppis Tallinnas, Tapal 1938­1943, Tallinna 4. Keskkoolis 1943­1947, Tartu Ülikooli keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust 1947­1952 ja Tartu Ülikooliaspirantuuris eesti lastekirjanduse alal 1952­1956; töötas Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina ja ETV mittekoosseisulise toimetajana; alates aastast 1963.aastast vabakutseline kirjanik.  Looming

Kirjandus

9

pptx

Ellen Niit

Click to edit Master text styles Ø Ta sündis vaeslapsena ja õmbleja tütrena 13. juulil 1928. aastal Tallinnas. Second level Ø Abielus oli Jann Krossiga. Third level Fourth level Ø Ellen Niit on õppinud Tallinnas, Tapal 1938­1943, Tallinna 4. Keskkoolis 1943­1947, Tartu Ülikooli Fifth level keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust 1947­ 1952 ja Tartu Ülikooli aspirantuuris eesti lastekirjanduse alal 1952­1956. Ø Töötanud Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina 1956­1961, ETV mittekoosseisulise toimetajana 1961­1963. Aastast 1963 on Ellen Niit kutseline kirjanik. Looming

Kirjandus

20

doc

Luulereferaat Ellen Niit

Ellen Niit Luulereferaat 1 SISUKORD 1. KIRJANIKU ELULUGU.....................................................................................................3 SISSEJUHATUS Ellen Niit- seda nime on arvatavasti kuulnud iga eestlane. Tema luule jaguneb kaheks: täiskasvanute- ja lasteluule. Enamik teab autorit siiski lastekirjanikuna. Ellen Niidu värsid on saatnud lapsi juba mitu põlvkonda. Tema luulet nii lastele kui ka täiskasvanutele on ka palju viisistatud, peamiselt Gustav Ernesaksa ning Arne Oidi poolt. Ellen Niitu on nimetatud lausa lasteluule turvaemaks ning seda vägagi põhjendatult. Ta on tabanud miskit olemuslikku, nii et lapsed saavad noist lugudest aru, need kõnetavad tänaseid pisiinimesi. Niit on tähtis lasteluule edasiarendaja ning kindlasti kuulub tema looming Eesti paremikku.

Kirjandus

14

doc

Lastekirjanduse eksamiküsimuste vastused

eluhoiakut, töökust ja tublidust, julgust, ausust ja optimistlikku meelt. Pilkab uhkust, päritolu mahasalgamist. Õpetlik hoiak. Loomade eluviisid. 1946 ,,Vanaema maja" jutukogu 1948 ,,Kelleks ma tahan saada" raamjutustus 1952 ,,Mina oskan paremini" lühijutukogu 1955 ,,Jutte lastele" lühijutukogu 1958 ,,Peremees ja sulane" rahvajutu ainelised lood. 1968 ,, Tera siit ja tera sealt" valikogu, paremik 1978 ,, Vikerkaar" valikogu paremik Tegutses kriitikuna sõjajärgsetel aastatel. Ellen Niit 1963 ,,Pille-Riini lood" 1967 ,, Jutt jänesepojast , kes ei tahtnud magama jääda" muinasjutt 1970 ,, Triinu ja Taavi jutud" 1977 ,, Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" 1982 ,,Jänesepoja õhtu koos isaga" Heljo Mänd 1962 ,, Uues majas" koolieelikud ja noorem kooliiga 1963 ,,Aadu läheb lasteaeda" 1965 ,,Edev elevandipoeg" 1966 ,,Väike Laisk ja Suur Laisk" 1967 ,, Koer taskus" fantaasiarikkus ja sisukad probleemid

Kirjandus

32

doc

EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II

antud ajal saab kirjutada). Ardi Liives (realistliku koodi tulek on hästi demostreeritav. Menukas näidenditega). Boris Kabur (menukas lastenäidend ,,Rops" (1964).Tehniline revoultsioon ja ulme teemad tungivad kirjandusse. Mängitakse läbi eetilisi teemasid. 2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1956­65. Luulekeskne aeg (1960ndad). Teist nii luulerohket polegi olnud. Suurte tiraazide fenomen. 1960 vabavärsipoleemika (Nirk (Hermelin), Kross, Niit, Kaalep, Mäger jt) ­kas Eesti Nõukogude luules võib kasutada vabavärssi või mitte. Topeltmängu kahtlus Noor kirjanik Nirk avaldas värssparoodia, kus ta parodeeris noorema luuletajate (Niidu, Krossi jne) luulet. Pärast 1960ndaid polnud enam vabavärss keelatud. 1962­68 luulekassetide väljaandmine. Sulaaja luule: allegooorilisus (loodusallegooria, nn ridadevaheline poeetika), retoorilisus (retoorlilselt kõlav vabavärss, suured kujundid, retoorilised

Kirjandus

Kommentaarid (3)