Valgustusfilosoofia (0)

Tunnikonspekt
Tunnikonspekti aluseks on põhikooli näidistunnikonspekt Anu Raudsepa   materjalidest  loengu 
Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse  didaktika  juurde.
Klass: 8
Aine: ajalugu
Teema:  Valgustusfilosoofia
Õppematerjalid:
Tannberg , Tõnu, Laur, Mati, jt. Uusaeg : õpik 8. klassile I osa. Avita : 2003 lk 38-41
Tannberg, Ene, Nagel , Maaja. Uusaeg: töövihik 8. klassile I osa. Avita: 2012 lk 20-21
Lisamaterjalid: 
PowerPoint esitlus ”Valgustusfilosoofia” ( koostaja : Terttu-Triin Tomusk) 
Õpilaste eelteadmised ja –oskused (teema käsitlemiseks):    
Õpilased on eelnevalt õppinud ajaloo tunnis (7. klassis) hiliskeskaegsete sündmustega kaasas 
käinud muutusi eurooplaste  maailmapildis  ( renesanss  ja  humanism , suured maadeavastused, 
reformatsioon )  ning on tuttavad  üldiste poliitiliste  oludega  17. sajandi lõpu – 18. sajandi 
Euroopas  ( absolutism  Prantsusmaal  ja selle   kehtestamise   katsed Inglismaal,  usukonfliktid, 
sõjalised konfliktid). Õpilased oskavad töötada õpiku ja töövihikuga, oskavad konspekteerida, 
on eelnevalt täitnud ja värvinud kontuurkaartide vihikust kontuurkaardi nr 2 ning omavad 
ülevaadet katoliikluse ja reformeeritud usuvoolude levikust Euroopas.
Eesmärk: 
Õpilane   saab   ülevaate   valgustusajastust,   teab   mis   on    valgustus    ja   millised   on   selle 
iseloomulikud   tunnused,   omab   ettekujutust   tähtsamatest   valgustusfilosoofidest   ja   nende 
vaadetest   (eelkõige   nende   vaateid   ideaalse   riikliku   korralduse   kohta),   teab   uut   mõistete 
tähendust ning oskab neid õiges kontekstis kasutada.
Uued mõisted:
valgustus , deism, võimude lahusus, utoopia , valgustatud absolutism
Tähtsad isikud: 
Descartes ,  Montesquieu , Voltaire, Rousseau
Õpioskused:
Kaasõpilastega  suhtlemine , konspekti koostamine, avalik esinemine (küsimustele vastamine).
Õpetaja eeltegevused ja vahendid:
Kontrollida, kas tehnika töötab (st arvuti ja projektor). 
Töövahendid: õpik, töövihik, tahvel (kriidid/ markerid) arvuti, projektor
Teemaga seonduvad mõisted ja isikud (abiks õpetajale):
Humanism on inimese ja inimlikkuse väärtustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja 
levis varauusajal ka mujal Euroopas.
dogma  – (kr k dokein – näima, tunduma) arvamus, mis on formaalselt sätestatud uskumiseks 
ja   tõeks   tunnistamiseks.   Dogmad   sätestab   tavaliselt   mingi   kõrgem   autoriteet,   näiteks 
kirikukogu .
valgustus – periood Euroopa kultuuriajaloos (u 1680. – 1780. aastad), mida iseloomustab usk 
mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine
deism – 17. – 18. sajandil Euroopas levinud õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes aga ei 
sega end looduse ja ühiskonna ellu (nö Jumala kui eksperimenti jälgiva teadlase kuju)
valgustatud absolutism – monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike 
reformide teostamise üldise hüveolu saavutamiseks  ühiskonnas (ehk: ainuvalitseja valitseb 
valgustusfilosoofia põhimõtete alusel)
utoopia  –  välja  mõeldud  ideaalriik   või  ideaalne   ühiskond.  Ka  on  selle  sõnaga  tähistatud 
selliste   ühiskondade   loomiseks   reaalselt   asutatud   kogukondi.   Kõnekeeles   nimetatakse 
utoopilisteks  häid,   kuid  mingitel   põhjustel   mitteteostatavaid   ettepanekuid .  Termin   pärineb 
Thomas    More'i   teosest   "De   Optimo   Reipublicae   Statu   deque   Nova   Insula    Utopia ",   mida 
tavaliselt    teatakse    pealkirja   "Utoopia"   all.   More   lõi   sõna   "utoopia"   kahest    kreekakeelsest  
sõnast – outopia, mis tähendab mitteeksisteerivat kohta, ja eutopia, mis tähendab head kohta.
Traktaat   (ladina  keeles  tractatus, "käsitlus",  "arutlus") on teadusteksti  vanem  vorm,  mis 
tavaliselt   kujutab   enesest   lühemat   teatud   teemat   käsitlevat   kirjalikku   teksti.   Tänapäeval 
kirjutatakse  traktaate põhiliselt religiooni, poliitilika või ka  kaunite  kunstide mõne valdkonna 
ideoloogia levitamiseks. Sellistel traktaatidel puudub tavaliselt teaduslik sisu.
entsüklopedistid – "Entsüklopeedia ehk teaduste, kunstide ja käsitööde  seletav  sõnaraamat" 
(prantsuse  Encyclopédie, ou dictionnaire raisonné des  sciences , des  arts  et des métiers) oli 
prantsuse   esimene   entsüklopeedia,   mis   ilmus   kokku   28   köites   aastail   1751–1772. 
"Entsüklopeedia"  väljaandjaid  ja  kaastöölisi   hakati  kutsuma  entsüklopedistideks  (nt  Denis 
Diderot , Jean le  Rond d'Alembert, jpt)
Thomas    Hobbes   (5.   aprill   1588   –   4.   detsember   1679)   oli   inglise    ajaloolane ,    filosoof    ja 
matemaatik.   Ta   oli   üks   peamisi   absolutismi   teoreetikuid   ning   ühiskondliku   leppe   teooria 
algataja. Hobbes’i arvates on riik inimühiskonnale parim eksisteerimisvorm, kuna ilma selleta 
valitseks loodusseisund, mis tähendaks 'kõikide sõda kõigi vastu'.
Parimaks riigikorraks, mis selle ära hoiaks, peab Hobbes absoluutset monarhiat, kuna seal on 
võim koondunud ühe inimese kätte, kes peaks ideaalis olema õiglane ja omakasupüüdmatu 
ning   suudaks   seaduste   ja   ettekirjutustega   ühiskonda   kontrollida.   Paljude   inimeste 
võimulolekut pidas Hobbes ebasoovitavaks, kuna siis tekiksid paratamatult  nendevahelised  
huvide konfliktid.
Riigi   teket   kujutas   Hobbes   ette   ühiskondliku   leppena:   teatud   hetkel   tulid   loodusseisundis 
elanud inimesed kokku ning otsustasid, et senise armetu olukorra parandamiseks peab üks 
neist saama piiramatu võimu, et kehtestada seadused ja  ettekirjutused , mis ühiskonna kontrolli 
all hoiaksid. Maailmast pole teada ühtki riiki, mis sel viisil oleks tekkinud.
John  Locke   (29. august 1632 – 28. oktoober 1704) oli inglise filosoof, empirismi peamine 
põhjendaja. Aastal 1693 avaldas Locke teose "Mõned mõtted haridusest" ("Some Thoughts 
Concerning Education"), mis mõjutas Jean- Jacques  Rousseau'd. 
Pooldas  parlamentarismi  ja usuvabadust.  Arvas , et riik on oma võimu saanud rahvalt ja peab 
tegevuses lähtuma rahva huvidest. Pooldas rahva õigust hakata võimule vastu, kuid taunis 
vägivalla kasutamist. 
Rene Descartes – (31. märts  1596  – 11. veebruar  1650 ) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja 
loodusteadlane .   Descartes'ilt   pärineb   kuulus   ütlus   "Mõtlen,   järelikult   olen   (olemas)". 
Ladinakeelne     originaal    kõlab   " Cogito    ergo   sum",   sellega   püüdis   Descartes   väita,   et   kui 
inimene mõtleb, kas ta olemas on, siis ainuüksi mõtlemine tõendab seda, et ta on.
Charles-Louis de Montesquieu – (18. jaanuar 1689 – 10. veebruar  1755 ) oli  valgustusajastu  
prantsuse poliitiline  mõtleja. Ta on tuntud oma võimude lahususe käsitluse poolest, mida 
peetakse tänapäevases riigiteoorias iseenesestmõistetavaks. Tema populariseeris ka mõisted 
" feodalism "   ja   "Bütsants."                                                                    .
Montesquieu on moodsa  võimude lahususe printsiibi looja, millest ta kirjutas teoses "Seaduste 
vaim". Tema idee oli luua "Parlamentaarne  monarhia ", milles olid eraldatud seadustandlik, 
täidesaatev ja kohtuvõim. Seadustandlik võim kuulugu parlamendile, täitesaatev võim jäägu 
kuningale   ning   kohtuvõim   vaid   sõltumatutele   kohtutele.   See   takistab   ühte   võimu 
omavolitsemast ning kodanike õigused on nõnda paremini kaitstud - seda pidas ta ideaalseks 
riigikorraks.
François-Marie Voltaire – (21. november 1694 – 30. mai 1778) oli prantsuse deistlik filosoof, 
kirjanik, ajaloolane. Ta sai  kuulsaks  näitekirjaniku ja poeedina, hiljem oli tuntud John Locke'i 
ja Isaac Newtoni vaadete populariseerijana.  Muuhulgas  võitles ta sallivuse ja kodanliku 
avalikkuse eest ning katoliku kiriku piiramatu võimu vastu, ka õpetas ta Preisi kuningat 
Friedrich  II-t. 
Voltaire ei uskunud demokraatiasse („Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub 
kõik.”). Tema jaoks oli ideaalseks riigikorraks valgustatud absolutism.
Jean-Jacques Rousseau  – (28. juuni  1712 – 2. juuli 1778) oli prantsuse filosoof ja kirjanik. 
Tema poliitiline filosoofia mõjutas tugevalt Suurt Prantsuse revolutsiooni, samuti Ameerika 
revolutsiooni ning uusaegse poliitilise, sotsioloogilise ja pedagoogilise mõtte arengut. 
Rousseau   poliitiline   ideaal   oli   rahvavõim.   Tema   meelest   pidi   kõiki   riigiasju   arutama 
rahvakoosolekul, kuid see oli mõeldav vaid väikeste riikide puhul. 
Rousseau   oli   ka   arvamusel,   et   kultuuri   areng   on   kaasa    toonud    kõlbluse   languse   ning 
idealiseeris looduslähedast eluviisi. Temalt pärineb ka üleskutse: "Tagasi  loodusesse !"
Daniel   Defoe  – (õieti  Daniel Foe; 1660. aasta algus või september– 21. aprill või 26. aprill 
1731 )   oli   inglise   kirjanik,   kes   on   kuulus   raamatu   " Robinson     Crusoe "   autorina.   Ta   on 
kirjutanud ka raamatu "Moll Flanders" ja teisi teoseid. (NB! prantsuse aadliseisuse tunnuse de 
on ta oma  nimele  ise lisanud)
Defoe osales 1685. aastal Charles II abieluvälise poja James  Scotti  korraldatud protestantide 
mässus   James   II   kroonimise   vastu.   Mäss   sai   lüüa,    Scott    hukati,   ent   Defoe   pääses 
vangivõtmisest ja  kohtu küüsist (legendi järgi nägi Defoe mässu järgselt surnuaias redutades 
hauakivil   nime   Robinson   Crusoe,   millise   nime   andis   ta   hiljem   oma   kuulsaima   romaani 
peategelasele). 
Romaani „Robinson Crusoe“ loetakse üheks maailma kõigi aegade tuntuimaks raamatuks. 
Robinsoni prototüübiks oli šotlane William Selkirk, kes pandi ta omal  valikul  karistuseks 
allumatuse eest 1704. aastal  Juan  Fernandeze  saarele  Vaikses ookeanis sadu miile eemal Tšiili 
rannikust. 1709 korjas kapten Woodes  Rogers  ta sealt üles. Defoe merehädaline Robinson 
viibis  üksikul saarel aga kakskümmend kaheksa aastat.
Tunni osad
Õpilaste tegevus
Õpetaja tegevus
I  Tunni  organiseerimine  (enne tunni algust)
(klassipäevik/ e-kooli  avamine , õppematerjalid kaasa; 
Õpilastel on ajaloo õpik, töövihik 
kirjutada tahvli vasakusse serva tunni teema, õpiku leheküljed,  ja vihik tunni alguseks laual. 
töövihiku leheküljed, kodune ülesanne).
II  Häälestus (10 minutit)
• Sissejuhatus (lühidalt tutvustada, mida uut selles tunnis 
• Õpilased tuletavad meelde, 
õpime).
mis seostub neil sõnapaariga 
muutused maailmapildis, 
• Olemasolevate eelteadmiste väljaselgitamine/ meelde 
pakuvad mõistekaarti sõnu ja 
tuletamine: mõistekaart teemal „Muudatused 
seoseid .
maailmapildis” (et tuletada meelde, mis eelnevalt õpitust 
– 7. klassis, 8. klassi eelnevates  tundides , teistes ainetes 
(nt kirjanduses!) – seostub tunni teemaga) – õpilaste 
pakutud  mõistetest, nimedest ja seostest kujuneb tahvlile  
mõistekaart. 
(Nt: „7. klassis õppisime, kuidas ja milliste sündmuste 
tagajärjel muutus hiliskeskajal ja varauusajali inimeste 
maailmapilt . Milliseid isikuid ja sündmusi oskad 
nimetada?”)
NB! hästi nähtav roheline kriit või roheline tahvlimarker!
• Eesmärgi püstitus (ülevaate saamine valgustusest ja selle 
• Õpilased avavad õpikud lk 
tähtsamatest esindajatest, uute mõistete kasutama 
38, tutvuvad peatükiga 
õppimine).
lühidalt, avavad vihiku ja 
valmistuvad 
konspekteerimiseks.
III  Õppimine – meetodid  (20 minutit)
• Õpetaja loeng, mida illustreerib PP esitlus  - antud 
• Õpetaja loengu jälgimine, 
peatüki pidepunktid, nende lahtiseletamine. Õpilastelt 
konspekteerimine
suunavate küsimuste küsimine, nende  vastuste  
kasutamine näidete  esitamiseks  ja teema jätkamiseks.
• Küsimustele vastamine 
       
(silmamälu, käeline mälu, 
küsimustele vastamine, 
järelduste tegemine), 
töövihiku täitmine.
• Õpikus olevatele piltidele ja lisatekstidele tähelepanu 
• Õpilased uurivad esitluses ja 
juhtimine, nende põhjal küsimuste esitamine.
õpikus olevaid pilte,  loevad  
(Nt: „Millised on Descartes’i „mõistuse  rakendamise  
lisatekste, vastavad õpetaja 
reeglid”? / „Mis on võimude lahusus?” /”Millise palvega 
küsimustele (silmamälu, 
pöördub Voltaire Jumala poole oma traktaadis 
küsimustele vastamine, 
„Sallimatuse vastu”? / „Mis on traktaat?”)
järelduste tegemine).
• Õpilased kuulavad üksteise 
vastuseid, arutatakse 
omavahel (nt mis on traktaat)
IV  Peegeldumine  (15 minutit)
• Teadmiste rakendamine. Õpetaja palub tegeleda 
• Õpilased loevad õpiku teksti 
töövihiku täitmisega. Õpetaja kannab tunni e-kooli ja 
ja täidavad töövihikut.
märgib puudujad.
• Kokkuvõte ja  hinnangud  ning neist tulenevad järeldused. 
Õpetaja küsib, kas töövihiku ülesanded on tekitanud 
täpsustust vajavaid küsimusi (võimalusel ei vasta ise 
• Õpilased vastavad õpetaja 
vaid suunab teisi õpilasi selgitama), mis jäi  tunnist  
küsimustele, vajadusel 
meelde.
esitavad  omapoolseis 
küsimusi ebaselgeks jäänud 
asjade kohta (nt töövihikus)
• Õpetaja juhib tähelepanu kodusele ülesandele: töövihik 
lõpetada, uute mõistetega (valgustus, deism, võimude 
lahusus, utoopia, valgustatud absolutism) vihikusse 
• Õpilased kirjutavad koduse 
laused koostada – abiks on õpik, töövihik ja konspekt.
töö päevikusse.
• Tunni lõpetamine.
• Tunni lõpetamine