Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned (0)

Mõisted
Nüüdisühiskond- Tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine.
Infoühiskond-Infoühiskond on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav ( hankiv , tootev , talletav, levitav) ühiskond. Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid ( Internet ja sellel baseeruvad struktuurid) ning elektroonilised teenused. Infoühiskonnas valitseb elukorraldus, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse, mida hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul.
Teadmusühiskond-Teadmusühiskond (teadmispõhine ühiskond) on ühiskonnatüüp, kus majanduse ja ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi ning uued avastused ja leiutised võetakse kohe kasutusele. Teadmusühiskond on infoühiskond, kus majanduse ja poliitika arendamiseks kasutatakse pidevalt ja oskuslikult informatsiooni, kusjuures oluliseks ei peeta mitte kogutud informatsiooni hulka, vaid seda, et poliitilised ja majanduslikud otsused tugineksid teaduslikele uuringutele.
Heaoluriik -Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riik, mis garanteerib kodanikele poliitilised ja sotsiaalsed õigused. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsustmaksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga, st ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Samuti tagab ta inimestele nende loomupärastele eeldustele ja rahakoti paksusele vaatamata võrdse võimaluse osa võtta ühiskonna üldisest heaolust.
Demokraatia-Demokraatia (ka rahva võim) on valitsemisvorm , mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus , seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu konsensuse , otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia).
Polüarhia-Polüarhia on kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel.
Siirdeühiskond-Siirdeühiskond ehk siirdeperiood on ühiskonna arengu etapp, mille käigus üks võim ja suhted asendatakse teisega , nt diktaatorlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatlikega (Toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale).
1) Kaasajaühiskonna kujunemine (tööstus ja tööstusjärgse ühiskonna võrdlus, selgitada korraldusstruktuuri põhimõtted)
Nüüdisühiskond kujunes välja tööstusühiskonna muutudes postindustriaalseks ehk tööstusjärgseks ühiskonnaks, mis ülemineku preioodil kujunes siirdeühiskonnaks ja seejärel infoühiskonnaks, selle järel kujunedes ühiskonnaks mis sobib nüüdisühiskonna mudelisse.
Tööstusühiskond-

• Põhiline tegevus on tööstus ja ehitus
  
• Hankiv ja töötlev sektor põhiline
  
• Tööstutstootmine ja tootmisvõimsus majanduses tähtis
  
• Võimalikult suure kaubahulga tootmine määras riigi jõukuse
  
• Vajati rohkesti konveieritöölisi
  

Töötstusjärgne ühiskond-

• Kõrgeltareenud tööstusühiskond
  
• Kõrgtehnoloogia kasutamine
  
• Kirju klassistruktuur
  
• Teeninudssektori osatähtsus suurem
  
• Teaduse ja tehnoloogia osa majanduses tähtis
  
• Insenertehnilise personali ja teenindusektori töötajate osakaal riikide võrdlemisel
  
• Haritud ja koolitatud spetsialistide vajalikkus
  

Korraldusstruktuuri põhimõtted-struktuur kuidas mingi ühiskond toimub, mille järgi ühiskonna liiki määratletakse, tähtsamad ühiskonna osad, et see toimiks ja olulised faktorid . ( see mul omalooming , niiet ku vaja ei ole ärge mainige, sest siukest infot pold lihtsalt netis ja õpikus :3)
2) Kirjelda kaasaja ühiskonna struktuuri, korralduspõhimõtteid
Kaasaja ühiskonna struktuur- demokraatlik riigijuhtimine, rahval tähits osa ühiskonnak orralduses, liberaalne heaoluühiskond.
Kaasaja ühiskonna korralduspõhimõtted-Ühiskonnas väärtustatakse rohkem kõrgharidust ning suur osakaal noori lähevad kohe peale gümnaasiumit kõrgharidust omandama, lootuses saada tulevikus oma õpitud valdkonnas heale tööle ning teenida palju raha.
Ühiskond on vananev , kuna noored lükkavad laste saamise hilisemaks, lootuses elu nautida ning karjääri teha. Ei nähta mõtet laste saamises.
3) Eesti seosed nüüdisühiskonna kujunemisega (mille põhjal)
COMING SOON !!!!!!
4) Demokraatia levikut mõjutavad tegurid
Demokraatia
arengu vältimatuks tingimuseks peeti majanduslikku progressi , seepärast andsid lääneriigid arengumaadele ulatuslikku majandusabi. Lootes seal sedasi demokraatiat levitada. Seega pidid heaolu ning rahva haritus looma eeldusi demokraatlike väärtuste ja käitumisnormide kujunemiseks.
Hiljem jõuti Aafrikas järeldusele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut enam kui majanduse areng.
Peale viimaste diktatuuride ja Nõukogude bloki kokkuvarisemist levis demokraatia, kui stabiilne riigivalitsemisvorm. -Üheks põhiliseks demokraatia levikut mõjutavaks teguriks on teiste valitsemisvormide nagu autoritaarne, totalitaarne ja monarhia läbikukkumine.
-Teiseks põhiliseks teguriks võib nimetada demokraatlike riikide püüe “päästa” riike, kus pole veel demokraatia kanda kinnitanud.
5) Hinnata Eesti puhul heaoluriigi olemust
Eesti on arendanud heaoluriigile iseloomulikke institutsioone: sotsiaal- ja ravikindlustust, pensionisüsteemi, sotsiaalabi, töötukindlustust. Lisaks on meie riigis on tasuta haridus kättesaadav kõigile Eesti riigi kodanikele. Eriti oluline on olnud liitumine Euroopa Liiduga, mis on kiirendanud mitmete heaoluriigile omaste reeglite ülevõtmist (nt soolise võrdõiguslikkuse printsiipide järgimine).
Partnerlus avaliku võimu ja kodanikuühiskonna vahel on tihenenud ja kodanikualgatuslikku tegevust puudutav seadusandlus muutunud selgemaks. Eestis on märkimisväärne hulk mittetulundusühinguid.
Võib-olla on minu arvates inimestevahelise sallivuse ideaal Eesti puhul veidi nõrgaks jäänud, eriti kui asi puudutab vähemusrahvuseid. Samuti kehtib Eestis endiselt proportsionaalne maksusüsteem, see-eest on heaoluriikides võrdsete võimaluste tekke eelduseks ja heaoluriigi finantseerimiseks valdavalt maksusüsteem progressiivne. 2018 . aastast on Eestis astmeline tulumaksuvabastus, mis on kindlasti samm selle poole.
Kahtlemata on suutnud Eesti peale Nõukogude võimu alt vabanemist väga vähese ajaga väga palju edasi areneda. Kindlasti ei saa Eestit heaoluriigina veel võrrelda rikaste Skandinaavia riikidega, milleks meil geograafilise ja kultuurilise läheduse tõttu tihti soov on, sest selline võrdlus pole riikide ajaloolist tausta vaadeldes päris õige, seeläbi on meil aga motivatsioon edasisteks pingutusteks täiesti olemas.
6) Demokraatia arenguetapid (lained)
Demokratiseerumise esimene laine (1826-1922) lõpetas totalitarismi võimule pääs mitmes Euroopa riigis.
Teise maailmasõja lõpp andis tõuke uueks lühikeseks demokratiseerumislaineks: Lääne-Euroopas taastati demokraatlik valitsemiskord ning stalinismi kokkuvarisemine aastail 1953-1956 suurendas mõnevõrra ka vabadust Ida-Euroopas.
Kolmas laine algas diktatuuri langemisega Portugalis 1974. aastal, sellele järgnes õige pea autoritaarse korra kukutamine Hispaanias ja Kreekas. Kolmandasse lainesse mahub ka Nõukogude Liidu lagunemine , mille tagajärjel vabanesid Kesk- ja Ida-Euroopa.
Kolmandale lainele pole siiani järgnenud tõsist tagasilööki ning demokraatia levik on olnud 20. sajandi viimase veerandi võimsaim ülemaailmne suundumus.
8) Liberaalse demokraatia tunnused (poolt ja vastu argumendid) nende esinemine Eesti Põhiseaduses.
Täielikus liberaalses demokraatias peab lisaks vabadele valimistele esinema järgmised tunnused:
+ kodanikuvabaduste tunnustamine
+ õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees
+ võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus (PS § 4)
+ poliitiline sõltumatus
+ vaba ajakirjandus , mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks (PS § 45)
+ vähemuste õigustega arvestamine
+ tsiviilkontroll relvajõudude üle
Liberaalse demokraatia poolt argumendid:
-kõik on seaduse ees võrdsed (PS § 12)
-süütuse presumptsioon (PS § 22)
-kodanikel on hääleõigus (õigus valida riigikogu liikmeid)
-riigivõimu kandjaks on rahvas (PS § 1, 56)
-täitmiseks on kohustuslikud üksnes avaldatud seadused (PS § 3)
Liberaalse demokraatia vastu argumendid:
-sõnavabaduse kuritarvitamine ( võib esineda)
-tihe konkurents (ületootmine)
7) Siirdeühiskonnaga kaasnevad probleemid

• Masside radikaliseerumine kui poliitiline eliit ei suuda neid kaasata.
  
• Demokraatia nägemine aeglase , ebaefektiivse või konfliktsena.
  
• Uue poliitilise eliidi ebakindlusest tingitud populism ning selle kahjulik mõju rahandussüsteemile.
  
• Rahvuskonfliktide oht suutmatusest ühitada eri rahvuste nõudmisi.
  
• K ultuuriliste ja eetiliste väärtuste lange
  

9) Demokraatlike põhimõtete esinemine Eesti põhiseaduses
1.Igalyhel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele
2.kõrgemat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu(rahvahaaletusega/riigikogu valimistega)
3.Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel.
4.igalyhel on õigus elule, seda õigust kaitseb seadus.