Muusikateraapia (0)

Referaat
MUUSIKATERAAPIAST
TALLINNA ÜLIKOOL
Tallinn 2018
Mis on muusika ? Kuidas seda defineerida?
Muusika ehk helikunst on üks kaunitest kunstidest , mille materjaliks võivad olla helid: muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus- või inimkeskkonna helid.
Sõna muusika tuleneb vanakreeka sõnast μουσική (τέχνη) ' muusade kunst ' ladinakeelse sõna (ars) musica kaudu.
Küsimusele, mis on muusika, on püütud läbi ajaloo anda erinevaid vastuseid. Hoolimata püüdlustest muusikat üldiselt ja põhjalikult määratleda, puudub tänaseni ühene muusika definitsioon. Tihti on defineeritud vaid muusika eri aspekte : muusika kui ratsionaalne , arvudele põhinev teadus, muusika kui tunnetel põhinev kunst , muusika kui apolloonilise või dionüüsilise alge sümbioos, muusika kui puhas teooria või puhas praktika.
Otsisin sellele küsimusele vastust ka muusikafilosoofiast. Muusikafilosoofias oli peamiseks definitsiooniks muusikale ‘’organiseeritud heli’’, kuid arvan, et see on veidi ebatäpne, sest mõiste jääb liialt laiaks. Organiseeritud heli alla kuulub ka palju helisid , mida ei peeta muusikaks, näiteks inimkõne.
Enne, kui muusikat defineeriti kui organiseeritud helisid, anti talle ka ‘’organiseeritud toonide kogum’’ mõiste, kuid seda peeti jällegi liialt kitsaks, sest on palju muusikaliike, mis ei kasuta erinevaid toone (näiteks rütmimuusika).
Mis on teraapia?
Ravi ehk teraapia on meetodite kompleks , mille eesmärk on kogu organismi või mõne selle struktuuriüksuse funktsiooni või ehitusliku terviklikkuse taastamine ehk tervisehäire leevendamine või täielik parandamine.
Teraapiat võib vajada nii noor kui vana. Tihti kuuleme teraapiast kui on tegemist mõne spordivigastusega või füülistliikumist soodustava tegurina . Kuid teraapiat saab kasutada ka vaimse tervise parandamiseks. Erinevaid teraapia asutusi avatakse ka meie kodumaal ja üha enam tekib juurde aina mitmekülgsemaid võimalusi ravida erinevaid tervise probleeme. Teraapia võib olla nii füüsiline, mille toime on üldjuhul tõestatud, kuid on olemas ka teraapiavorme, mis mõjuvaid meile meie ajus ja vaimsele tervisele. Üks selliseid teraapia liike on seotud loomadega . Kindlasti üks populaarsemaid sellisesse valdkonda kuuluv on hobuteraapia .
Teraapiat saab teha ka erinevate kunstivormidega, üks neist on muusikateraapia .
Muusikateraapia
Muusika ja helide mitmekesisest mõjust inimesele olid teadlikud juba meie kauged esivanemad. Muusikat kasutati iidsetel aegadel tervistava vahendina, aluseks usk heli üleloomulikku jõudu. Esimesed kirjalikud teated muusika raviva toime kasutamisest päri­ne­vad juba 1500 a. e.Kr. Egiptuse papüürustekstidest. Tänapäevasele muusikateraapiale pandi alus aga alles pärast Teist maailmasõda Ameerika Ühendriikides, kust see tänaseks on levinud üle kogu maailma. Eestisse jõudis muusikateraapia 1980-ndatel aastatel.
Muusikateraapia on teraapiavorm, milles nii muusika kuulamisele põhinevaid meetodeid kui ka vaba, improvisatsioonilist musitseerimist rakendatakse teraapilises suhtes eesmärgipäraselt tervise säilitamiseks või parandamiseks ning ka haiguste või sisemise tasakaalutuse ennetamiseks.
Muusika kõnetab igaüht. Muusikateraapiast osa võtmiseks ja sellest kasu saamiseks ei pea inimesel olema eelnevaid muusikalisi oskusi või teadmisi. 
Muusikateraapia ametlik definitsioon 
(kinnitatud Ülemaailmse Muusikateraapia Föderatsiooni üldkogul 1996.a.):
Muusikateraapia on muusika ja/või selle elementide (heli, rütmi, meloodia , harmoonia) kasutamine kvalifitseeritud muusikaterapeudi poolt kliendi või grupiga protsessis, mis  on kavandatud suhtlemise, õppimise, väljendamise, jõuvarude mobiliseerimise ja teiste terapeu­tiliste eesmärkide lihtsustamiseks, et rahuldada  füüsilisi, emot­sionaalseid, vaimseid, sotsiaalseid ja kognitiivseid vajadusi. Muusikateraapia eesmärgiks on arendada potentsiaale ja/või taas­tada indiviidi funktsioone nii, et ta saavutaks parema  intra - ja inter­personaalse integratsiooni, seega saavutada parem elukvaliteet en­netamise, taastamise või ravi kaudu.
 
Muusikateraapia näol on tegemist üksikasjalikult planeeritud ja konkreetse kliendi näidustustest ja vajadustest lähtudes eesmärgistatud raviprotsessiga, milles klient (rühmateraapia puhul kliendid) ja terapeut suhtlevad omavahel peamiselt muusikaliste vahendite abil ja kaudu. Iga juhtum on unikaalne, nii valitakse ka otstarbekaimad töömeetodid ja sekkumistehnikad konkreetset klienti silmas pidades.
 
Muusikateraapia kuulub loovteraapiate hulka. Nii, nagu ka paljud teised loovteraapiad, on muusikateraapia suuresti mitteverbaalne teraapia. Antud asjaolu teeb võimalikuks teraapia ka niisugustele inimestele, kes ei ole võimelised või ei soovi end verbaalselt väljendada. Samuti on näiteks kasvõi emotsioone lihtsam ja ka turvalisem väljendada muusikas kui sõnade abil.
Mille jaoks on muusikateraapia? Selle valdkonnad
– emotsioonide, tunnete esilekutsumiseks, nende läbitöötamiseks, mõistmiseks ja vajadusel ka muutmiseks
– sotsiaalse suhtlemise hõlbustamiseks ja uute sotsiaalsete oskuste omandamiseks
– eneseteadvuse suurendamiseks , enda sisemiste protsesside paremaks mõistmiseks ning seeläbi nende soovitud suunas juhtimiseks – enesehinnangu parandamiseks
– kognitiivse korrastatuse soodustamiseks
– pingete ja ängistuse vähendamiseks
– tajuprotsesside ja motoorsete tegevuste stimuleerimiseks.
Lisaks saab eesmärgistada näiteks taluvuse ja sallivuse lisamise iseenda ja teiste suhtes või oskuste arendamise, mille abil on võimalik toime tulla intensiivsete tunnetega ka tavaelus. Muusikateraapias ei rõhutata inimese haigust või nõrkusi, vaid võimaldatakse taasavastada oma mänguline, loominguline külg ning fokusseerutakse selles avanevatele potentsiaalidele.
Muusikateraapiat saab rakendada stressiga toimetuleku parandamisest meeleolu- ja ärevushäirete ning psühhooside ravini, kriisiseisundite leevendamisest enesearendamiseni, vaimsete ja füüsiliste puuetega inimestest koomapatsientideni, enneaegsetest vastsündinutest vanuriteni jne. Muusikat saab tervist edendavalt ja loovust soodustavalt rakendada ka väljaspool teraapiakonteksti. Muusikateraapia protsess annab inimesele võimaluse kuulata ja avastada ennast muusika kaudu. Muusikas peegelduvad inimeses toimuvad protsessid, kutsudes esile emotsionaalseid reaktsioone, mis võivad hõlmata väga laia skaalat – puhtast rõõmust ja elevusest sügava kurbuse ja hirmuni. Muusika poolt esile kutsutavaid reaktsioone kasutatakse teraapias selleks, et haarata klient aktiivsesse emotsionaalsesse ja kognitiivsesse protsessi, mis on suunatud terapeutiliste eesmärkide saavutamiseks. Reaktsioonid muusikale on individuaalsed, sõltudes nii muusikalise stiimuli karakteristikutest kui iga inimese puhul unikaalsetest muusika poolt esile kutsutavatest assotsiatsioonidest.
Muusikateraapia tehnikad
Aktiivse/ekspressiivse muusika­teraapia
Teraapia, kus on tegemist musitseerimisega. Muusikateraapias ei nõua musitseerimine muusikalist ettevalmistust. Mängitakse peamiselt lihtsalt käsitsetavatel rütmi- ja plaatpillidel. Kindla helikõrgusega instrumentide (näiteks klaveri) kasu­ tamisel ei ole tähtis, et neid käsitsetakse nii, nagu seda teevad professio­naalsed muusikud . See, kuidas neist helisid esile kutsuda, on iga inimese fantaasia vili. Oluline ei ole esteetiliselt kaunis muusikaline tulemus. On tähtis, et inimene saab end muusikainstrumendi abil avada, ennast seeläbi paremini tunnetada, vajadusel endast välja elada tunne või emotsioon , mida mõnel teisel viisil on raske või isegi võimatu teha. Musitseerimine vähendab automaatseid kaitsereaktsioone, nii suheldakse pilli mängides iseendaga sageli seda teadvustamata . Musitseerides on hea õppida kontakti võtma oma sisemaailmaga, õppida tundma seda, mis peitub sees.
Peamise musitseerimistehnikana on muusikateraapias kasutusel improvisatsioon , samuti kasutatakse mitmesuguseid teraapiliselt eesmärgistatud struktureeritud muusikalisi tegevusi, varemloodud muusikapalade interpreteerimist, kaasamängu mõnele muusikapalale vms. Aktiivse muusikateraapia alla võib liigitada ka muusikalise psühhodraama, kus rollimängudes kasutatakse suhtlemisvahendina muusikainstrumente.
 
Retseptiivne muusikateraapia 
on üldnimetajaks teraapiatehnikatele, milles muusikat kuulatakse teraapilistel eesmärkidel. Muusika kuula­mine muusikateraapia protsessis on enamasti aktiivne tegevus. Klient peab püüdma end ümbritsevast välja lülitada ning keskenduma üksnes kuulatavale muusikale, laskma muusikal endast läbi voolata, ennast muusikast kaasa viia. Olu­line on jälgida, mis meis kuulamise ajal toimub ning pärast kuulamist-kogemist teadvustada esile tulnud mõtted, fantaasiad, kujutlused, tunded – see on (enamasti metafoorne) materjal meie sisemaailmast, mille lahtimõtestamise, teadvustamise ja aktsepteerimise abil on võimalik endas paremale selgusele jõuda.
Muusika on oma olemuselt abstraktne , mistõttu on igaühel võimalik seda vabalt tõlgendada ning sellesse oma tundeid ning emotsioone projitseerida. On täheldatud, et muusikal on võime tuua sõnad kergelt esile. Muusika loob teatava distantsi inimese ja probleemi vahele, nii et sageli klient ei teadvustagi kõnelemise ajal, et muusikast rääkides avab ta tegelikult iseennast .
Peamised kuulamistehnikad on projektiivne kuulamine , juhendatud muusikalised kujutlusmatkad, lõdvestumine muusika abil, projektiivne liikumine, muusika maalimine, muusikast ajendatuna luuletuste ning juttude kirjutamine.
Kasutatud kirjandus:

• Bruscia, K. (1998). Defining Music Therapy . New York : Barcelona Publishers.
  
• Odell-Miller, H., Richards , E. (2008). Supervision of Music Therapy. Taylor & Francis Ltd.
  
• Pehk, A. (2012). Searching for the unknown. Phenomenon-oriented study of music performance anxiety in boundaries of psychodynamic approach . Doctoral Thesis, Hochschule für Musik und Theater Hamburg. Electronic publication, digital archive DIGAR by National Library of Estonia:  http://tallinn.ester.ee/record=b2871580~S1
  
• Wikipedia
  
• http://muusikateraapia.eu