Heaoluühiskond (1)

AJALUGU
1. HEAOLUÜHISKOND
Heaolukasv
1950.a keskpaiku hakkasid arenenud lääneriigid nn heoluühiskonnani jõudma. Elatustase ebavõrdne. Heaoluühiskond:
a) tähendas sotsiaalse turvatunde
b) lihtinimese ostujõu märgatavat kasvu
c) inimestel hakkas järjest rohkem tekkima võimalusi ja aega meelelahutuste jaoks
Ajastu sümboliks kuj perekondlik väljasõit isikliku autoga , mis muutus nüüd tarbeesemeks.
Sotsiaalse õigluse nõue – heaolu peaks laienema ka ülejäänutele, mitte vaid rikastele ja keskklassile – läbis lääneriikide 1960.a maj- ja sotsiaalpoliitikat. Eriti jõulisel käis selle välja USA president Lyndon Johnson , kes seadis 1964.a eesmärgiks rajada nn suur ühiskond(võrratu ühiskond)
Sots.õigluse tagamiseks pidi maj.ellu otsustavalt sekkuma riik – John Maynard Keynes , Inglise majandusteadlane , nõudis sama aastakümnete eest.
1960-70 domineerisid maailmas Keynsi ideed, mis rõhusid võrdsusprintsiibile ja seadsid eesmärgiks sotsiaalsete vastuolude leevendamise.
Nõuti senisest suuremat tähelepanu pööramist vaestele, töötutele, immigrantidele, mustanahalistele.
Heaolu pahupool
1950.a märgati heaoluühiskonnas varitsevaid ohte :
a) kodanikust on saanud tarbija, kellega suurfirmad oma huvides manipuleerivad
b) koos keskklassi ostuvõime ning tähtuse tõusuga on välja kuj massikultuur
c) Massikultuur on orienteeritud „keskmisele“ nimesele, keda töödeldakse agressiivse reklaamiga , et ta püüaks iga hinna eest olla „nii nagu naaber“
Tänu televisiooni hoogsale levikule tõusis 1950-60 reklaami tähtsus. Levis suhtumine, et kodanlik ühiskond ja keskklass on silmakirjalikud ja inimene peab vabastama end talle peale surutud kohustustest, tavadest jms vabastama – väljendas eriti 1950.a keskel USAs alanud boheemlaslik liikumine, nn beat generation
1960.a toimus murrang: vastuhakk senistele väärtustele ja elukorraldusele muutus massiliseks
Traditsioonilise, kogukonnakeskse ja religioonile toetuva ühiskonnamudeli lagunemine ja asendumine valdavalt ateistliku ja minakeskse maailmavaatele (sai olulise tõuke juba IMS ajal)
Noorte esilekerkimine nn põlvkondade konflikt: noored heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhimõtted, eesmärgid, rõivamoed, viisakusreeglid , sündsustunde jms.
Põlvkondade konflikt kulmineerus 1968.a kui Pariisis toimusid ulatuslikud noorterahutused, milles juhtivat osa etendasid üliõpilased. Tudengid nõudsid sõjaliste kulutuste kärpimist ja hariduskulude suurendamist;Töölised nõudsid palgatõusu.
Mässumeelne noorus oli meelestatud valdavalt vasakpoolselt, toetust leidsid pigem vasakpoolsuse äärmusvormid nagu mauism, kommunism või anarhism kui mõõdukas sots.dem.
Kom.ideedel oli vahetult pärast sõda olnud Euroopas küllalt lai kandepind – mitmel pool kuulusid kom.liikumised või liidrid eesotsas Staliniga võitjate hulka. Berliini blokeerimine 1948, Ungari ülestõusu julm mahasurumine NSVLi poolt andsid tõsise hoobi, kuid madalseis ei kestnud kaua. Poolehoidu võitsid 1957.a kui orbiidile saadeti esimene Maa tehiskaaslane Sputnik 1 ja Juri Gagarini kosmoselennuga 1961.a.
1961.a lasi Nikita Hruštšov püstitada häbiväärse Berliini müüri – tõend, et kom.režiim peab alamaid vägisi kinni hoidma.
Muud liikumised
1960.a mustanahaliste liikumine – nõudsid kodanike tegelikku võrdsust seaduse ees. Liikumist juhtis M. Luther King , kelle rassistid 1968.a mõrvasid.
Võrdsust nõudsid ka naised, keda saatis märkimisväärne edu. 1960.a murti Läänes stereotüüp, et naise koht on kodus,ja matkimist väärivaks kuj edukas, ennast teostav naine. Algas iibe järjekindel langus, seoses väärtushinnangute süsteemi teisenemisega.
1960.a toimus seksuaalrevolutsioon – vanade normide põrmuvarisemine, rasestusvastased tabletid
Religiooni mõju nõrgenemine – vastuhakk kõigile üksikisikut piiravatele autoriteetidele.
Ideede ammendumine noorusliku mässumeele kõige kirkam avaldus – 1969.a USAs toimunud Woodstocki rokifestival, mis möödus täieliku vabaduse, narkootikumide ja vabaarmastuse tähe all.
Hipiliikumine oli ühtlasi tõendiks, et noortemäss on omamoodi ummikusse jooksnud – hipide eesmärgiks ühiskonnast irdumine .
Illegaalne võitlus – moodustati mitmeid vasakäärmuslikke organisatsioone (Punaarmee, Punased Brigaadid)- kes korraldasid kogu Euroopas kümneid poliitilisi mõrvu. Kuulsaim Itaalia kristlikust demokraadist eksminister Aldo Moro tapmine 1978.a.
Tšehhoslovakkia katse rajada „inimnäolist sotsialismi“ (tee kapitalismi ja totalitaristliku kommunismi vahel)
2. EUROOPA
INGLISMAA
Jätkas parlamentaarse monarhiana, Elisabeth II ja leiboristide, konservatiivide võim vaheldus enam-vähem regulaarselt. 1950-60 algul juhtisid pikemalt konservatiivid .
Identiteedi ümberhindamine – Suessi kriis 1956.a andis viimase hoobi, tuli leppida koloniaalimpeeriumi järkjärgulise kadumisega.
Oli ja jäi tuumariigiks ning ÜRO Julgeolekunõukogu alaliseks liikmeks – ümberorienteerumine toimus järk-järgult. Psühholoogilist kompensatsiooni pakkus The Beatles -i edu 1960.a ja Inglise meeskonna võit jalgpalli Mm-il kodupubliku ees 1966.a.
Impeeriumi asemele organiseeritud Briti Rahvaste Ühendus ostus elujõuliseks kuid lõdvalt seotud organisatsiooniks, inglise keel jätkuvalt maailmakeel.
Maj arenes ja heaolu kasvas, kuid mitte nii suurte sammudega nagu Saksamaal - põhjus oli selles, et 1960.a oli Inglismaal alles suur ülemereturg – vähenõudlik, ebaefektiivne.
Maj.kasvu pärssisid ka sõja järel leiboristide käivitatud sots. programmid ja kahjumiga töötavad ettevõtted, tööpuuduse hirmus.
SAKSAMAA
Lääne-Saksamaa e. Saksamaa Liitvabariik sammus Adenaueri juhtimisel kindlalt ülesmäge. Maj.ime jätkus, sõjavaremed taastusid, sakslaste eneseusk taastus. Sakslasi õpetati mõistma, et natside võimuletulek oli kogu saksa rahva süü ja sooritatud kuritegusid tuleb kollektiivselt kahetseda ning hukka mõista. Ise oli elavaks näiteks, mille üle sakslastel on põhjust uhkust tunda:
a) sõjaliste kulutuste puudumine, b) saksa töökus, c) Am. finantsabi koostoimel saavutatud maj.edu imetleti kogu maailmas.
Äraleppimine Prantsusmaaga , maj.huvide põimimise alustamine, millest arenes välja Euroopa Liit.
Adenaueri juhtimisel oli Saksamaast saanud NATO liige, mille raames lõi 1960.a taas ka sõjaväe. Keeldus tunnistamast Saksa DV-d – ajutiselt okupeeritud idatsoon.
1960.a algul tugevnesid Saksamaal sots.dem.id,noored protestisid ägedalt sõja, eriti Vietnami vastu.
Adenauer läks erru 1963.a, kristlikud dem püsisid võimul 1969.aastani, viimasel viiel aastal sots.demokraatidega. Liidukantsleriks sots.dem Willy Brandt.
Idatsoonis e. Saksa Dvs tulid võimule Komiterni karastusega kommunistid , eesotsas Walter Ulbrichtiga. Parteid nim Saksamaa Sotsialistlikuks Ühtususparteiks, vormiliselt säilitasid mitmeparteisüsteemi. Ulbricht läks ajalukku Moskva käskude eriti püüdliku ja pedantse täitjana. Tema nõue oli 1968.a suruda maha tšehhide-slovakkide katse lisada sotsialismi demokraatiat. Ida-Saksamaa jäi Lääne-Saksamaast aina enam maha. Berliini müür tegi 1961 lõpu idasakslaste põgenemisele läände LS kaudu.
EUROOPA ÜHINEMISLIIKUMINE
1950.a alanud ühinemisprotsess sai tõuke 1957.a, mil Roomas sõlmiti 2 olulist lepet, millega loodi: Euroopa Aatomienergia koondis ja Euroopa Maj.ühendus ehk ühisturg.
Asutajaliikmed: Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Holland , Luksemburg.
Kaotati omavahelised tollipiirid, vabalt liikusid inimesed, kaup, kapital . Asuti kooskõlastama põllumaj-, väliskaubanduspoliitikat – eesmärhols oli ühtlustada ettevõtjale ja põllumaj.tootjaile makstavaid dotatsioone ning eksporditoetusi, et lõpetada ebaausat konkurentsi tekitav üksteise ületrumpamine.
Koostöö ostutus edukaks.
3. ÜLIRIIGID
AMEERIKA ÜHENDRIIGID
1956.a valiti USA presidendiks uuesti vabariiklane Dwight Eisenhower , kunagine NATO vägede ülemjuhataja. Ta 8.a ametiaeg oli maj.mõttes edukas ja president populaarne .
1956.a oli vastuoluline – ühest küljest sai kogu Läänega lüüa, teisalt oli Suesta kriis tõstnud USA läänemaailma vaieldamatuks liidriks .
1957.a kuulutas ta välja nn Eisenhoweri doktriini, mille järgi ameeriklastel tuleb aidata Aasia rahvaid, keda ähvardas kom.võimu kehtestamine.
Võimu lõpuaastad rasked – 1958.a pingestus olukord Berliinis, 1959 .a tuli Kuubal võimule USA- vaenulik Fidel Castro , olukorra halvenemine Kagu-Aasias, kosmose võidujooksu juhtis NSVL .
Hakkas levima suhtumine, et Am on ainelise heaolu taga ajades unustanud kõrgemad sihid ja esiplaanile peab astuma uus, teotahteline ja idealistlik põlvkond. Nende meeleolude kehtestajaks sai noor demokraadist senaator John Kennedy , kes valiti 1960.a presidendiks. Valimisloosungiks oli „Uus generatsioon pakub liidrit “, teda on nim ka biitliks poliitikas – imago sobis ootuste ja ideaalidega 1960.a. Ametissepühitsemisel lausus kuulsad sõnad: „Ära küsi, mida riik saab teha sinu jaoks, vaid küsi..“
Kuulutas välja „uue rajoonte“ poliitika, st ameeriklased peavad taas asuma teele, et hõlvata senitundmatuid alasid – rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse – nihutades niimoodi enda ja kogu inimkonna rajajooni.
Võidud: a) Hruštšovi taganemine 1962.a Kuuba kriisi ajal,
b) Kosmonautikas mindi NSVL -st mööda, Am kosmonautide jõudmine Kuule 1969.a
Kennedy tapeti 1963.a Dallases – süüdlaseks pahempoolitseja Oswald.
Asemele astus asepresident Lyndon B. Johnson – meenutas elatanud kaboid, kuid osutus võimekaks riigijuhiks ja valiti 1964.a Valgesse Majja tagasi. Püstitas eesmärgi „suur ühiskond“, mis vastas aja paatosele: mõistuse, teaduse ja sallivuse abil tasandatakse kuristikud eri klasside ja rasside vahel nii, et kõik hõlmatakse ühtsesse ühiskonda.
Ta valitsusajal saavutas neegrite võitlus rassilise võrdsuse eest kõrgpunkti, 1963.a toimus mustanahaliste õiguste jaluleseadmiseks võimas demonstratsioon nn marss Washingtoni, osavõtjaid 200 000in. Liikumist juhtis M. Luther King, kes sai 1964.a Nobeli rahupreemia, kuid 1968.a mõrvati.
Neegrite õiguslik olukord paranes , üldine aineline heaolu samuti. Avardusid noorte õppimisvõimalused, ülikoolid kihasid õpilastest ja ideedest. 1960.a lõpu poole hakkas optimism otsa saamas seoses maj.buumi lõpu ja Vietnami sõjaga.
NÕUKOGUDE LIIT - Stalini surma järel alanenud periood, nn sula.
1956.a vebr toimunud kongressil mõistis Hruštšov avalikult hukka nii isikukultuse kui ka „partei elu leninlike normide rikkumise“. Püüdis hakata normaliseerima NSVL-i suhteid Lääne dem.maadega, eesotsas USAga . Näidati üles lugupidamist Lääne tehniliste saavutuste üle, kuulutati välja eesmärk jõuda USAle järele ja mööda minna, nt toidukaupade tootmise osas. Sellise poliitikaga rahulolematu stalinistlik parteiladvik üritas tulutult 1956.a suvel liidrit kukutada .
1956.a Ungari sündmused jahendasid NSVL-i ja Lääne alles kuj suhteid vaid hetkeks. Ungari taasalistumisele ei järgnenud NSVL-is mingit reaktsiooni, sula jätkus. Represseerituid amnesteeriti ja küüditatud sõjavange lasti koju. Liiduvabariikide õigusi suurendati.
Mainet aitas tõsta teadlaste ja inseneride saavutused kosmonautikas. 1957-69 oli kosmonautika kuldajastu. 1957.a okt Maa I tehiskaaslase loomine, 1961.a 12.aprill Juri Gagarini kosmoselend.
1959.a Hruštšovi visiit Ameerikasse, kuulus kõne ÜROs.
Tagandas Ministrite Nõukogu esimehe Bulganini ja võttis ta ameti üle. Viisastaku asemele kuulutati välja seitseaastak (1959-65), mille lõpuks oli NSVL saavutanud toidu- ja tarbekaupade külluse ja saanud kõige rikkamaks maaks. 1960.aastad algasid ülendatud meeleolus. Näis, et kommunismi, st ideaalse ühiskonna saabumiseks oli vaja teha vaid viimane ponnistus. 1961.a võttis kongress vastu uue programmi, mis lubas kom.saabumist 1980.aastaks, kuid see oli vaid pika allakäigu algus.
1961.a ehitatud Berliini müür andis paljudele kom.meelsetele eurooplaste-ameeriklaste illusioonidele raske hoobi – maj.näitajad osutasid selgelt - lubatud küllus jääb saabumata.
Süvenesid probleemid riigipea isikuga . Ta muutus ettearvamatumaks, närvilisemaks, sallimatumaks, välja lõid stalinistlikud jooned. 1964.a sundis parteiladvik Hruštšovi valitsusohjad käest andma. Ministrite Nõukogu esimeheks sai Aleksei Kossõgin, I sekretäri koha sai Leonid Brežnev, kelle juhtimisel NSVL hiljem lõpliku mandumiseni jõudis.
Brežnevit võib nim mõõdukaks neostalinistiks. Improvisatsioonid lõppesid, liiduvabariikide õigusi asuti taas otsustavalt kärpima. 1950-60 oli maailm põhjalikult muutunud, inimõiguste ideed olid tunginud raudse eesriide taha.
Barrikaadid tekkisid ka sotsialismileeris, mitte Moskvas vaid Prahas. Tšehhide reformiliikumise mahasurumine 1968.a oli lõplik pöördepunkt.
4. KAHE MAAILMA VASTASSEIS
BERLIINI MÜÜR
NSVL oli saanud üheks maailma üliriikidest. Eesmärgiks kom.süsteemi kehtestamine kogu maailmas. Kõige selgemalt avaldus ülemaailmne vastasseis Saksamaal. Saksa saatus ei olnud selge. Saksa LV ja kogu dem.maailm keeldus tunnustamast Saksa DV-d, NSVL taotles jätkuvalt Lääne-Berliini allutamist oma võimule.
1958.a hakkas NSVL nõudma, et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära – pidas läbirääkimisi Saksa DV marionettvalitsusega.
Lääne-Berliin oli kuj veidraks dem.vabaduste ja turumaj saareks keset üha enam sovetsieeruvat Ida-Saksamaad. L-Berliin ei kuulnud L-Saksamaa kooseseisu, vaid jäi vastavalt Berliini blokaadi lõpetamisel 1949.a sõlmitud kokkulepetel omaette haldusüksuseks – vabalinnaks.
Vastaseis – lääs ei suutnud päästa idatsooni, NSVL ei suutnud alla neelata L-Berliini.
1961.a otsustas Hruštšov sulgeda värava, mille kaudu idasakslased läände vajusid. 13.aug rajasid NK väed peaaegu ühe ööga Berliini müüri, mis L-Berliini tihedalt sulges. Müürist sai Külma sõja sümbol, mis mõjus NSVL mainele halveminigi kui Ungari sündmused. Müür tõestas, et sotsialismileer kuj endast vaid hiiglaslikku vanglat
KUUBA (e. Kariibi ) KRIIS
1956.a tõi laev nimega Granma salaja Kuuba rannale rühma revolutsionääre, eesotsas Fidel Castroga, kes alustas diktaator Batista vastu partisanisõda, mis kuj edukaks – 1959.a tuli Castro võimule.Esialgu peeti Castrot liberaaliks, kes tuli demokraatiat taastama , paraku muutis Castro meelt ja kehtestas omaenda diktatuuri. Suurmaavaldus likvideeriti, alustati pahempoolseid ümberkorraldusi, suhted USAga halvenesid. Ühendriigid ei ostnud enam Kuuba suhkrut, mis võinuks saare maj surmava hoobi anda, kui NSVL poleks suhkrut ise ära ostnud. Castro natsionaliseeris ameeriklaste ettevõtted, seejärel Kuubalaste endi omad – kuulutas, et Kuubas toimub sots. revolutsioon , mille verivaenlase rolli asetati USA. Washington katkestas Havannaga diplomaatilised suhted ja kuulutas välja maj.blokaadi.
1961.a üritasid Castro vaenlased alustada võitlust Castro režiimiga, kuid ebaõnnestunult. Am oli häbistatud. Hruštšov paigaldas Kuubale maa-maa-tüüpi rakettte, mis võinuks tuumalöögiga hävitada suurema osa USA-st. Rakettide paigaldamine sai aerofotodelt Am teatavaks – Kennedy teavitas 22.okt 1962 kogu maailma, kuulutades välja kontrolljoone merel, lisaks nõudis raketibaaside likvideerimist. Järgnes pingeline nädal, mille kestel maailm seisis tuumasõja lävel.
Moskva andis järele – tunnustas kontrolljoont, likvideeris raketibaasid. Vastutasuks lubas USA, et ei tee katset Kuubat vallutada, st Castro režiimi püsimajäämist. Kuuba kriis näitas kogu maailmale, et planeedi saatus ripub vaid juuksekarva otsas.
VIETNAMI SÕDA
Kuuba kriisist oli USA väljunud enam-vähem edukalt, Vietnami sõda oli täielik läbikukkumine, ilmselt suurim kogu külma sõja ajal.
1954.a jagunes Vietnam kaheks: NSVL ja Hiina – P-Vietnam; USA mõju aluseks Lõuna-Vietnam.
L-Vietnami pealinna Saigoni režiim oli mittekom kuid ka ebadem ja diktaatorlik. Soodustas kom mõju kasvu riigis. 1957.a algas L-Vietnamis partisanisõda, mida toetas P-Vietnam, eesotsas Ho Chi Minhiga(seljataga Moskva ja Peking). Punapartisane nim vietkongideks, kelle vastu astus USA ametlikult 1964.a P-Vietnami territooriumi pommitati ,maavägedega sisse ei tungitud. Indo-Hiinasse minemise põhjuseks hirm – kartes ahelreaktsioonina kogu Ida-Aasia langemist Moskva mõju alla.
Sõda järjest verisem ja ulatuslikum , kuj julmaks, mis demoraliseeris Am sõdureid. Nt. Song My külas toimunud veresaun, kus ameeriklased tapsid naisi, lapsi, vanureid.
Maailma ja USA enda avalik arvamus nõudsid sõja lõpetamist. 1968.a presidendiks valitud Nixon alustas sõja „vietnamiseerimist“(sõjapidamise üleandmist lõunavietnamlastele, lootes, et need suudavad Am relvade ja nõuandjate abil vastu pidada), sellega paralleelselt rahuläbirääkimisi.
1973.a sõlmiti Pariisis rahuleping , mille alusel pidi sõjategevus lõppema ja Am lahkuma . Am lahkusidki, kuid sõda kestis edasi. USA abita jäänud lõunavietnamlased said lüüa, Saigon alistus 1975.a, sealgi jäi kehtima kom.režiim, 1976.a Vietnami kaks pool ühendatigi. Kommunistid tulid võimule ka Laoses ja Kamboodžas (tõi kaasa diktaator Pol Pothi koletu genotsiidi omaenda rahva vastu)
PRAHA KEVAD ja selle lämmatamine
Põhimõttelise tähtsusega oli 1968.a Tšehhoslovakkias toimunud sündmused, mille mõju avaldus aastakümneid kogu sotsialismileeris.