Euroopa kultuuripärand (1)

Euroopa kultuuripärandit kogu selle mitmemõõtmelisuses tuleb kõikide vahenditega säilitada ja levitada nii liidus kui väljaspool selle piire , eitamata asjaolu, et on äärmiselt soovitatav suhtuda nii avatult kui võimalik teistesse kultuuridesse, mis lisaks on alati olnud Euroopa kullaproov.
Meie kultuuripärand, sealhulgas selle väljendusvormide mitmekesisus ning algallikate segunemine , nagu näiteks kreeka-ladina ning juudi-kristlik pärand, on ajaloo vältel asetanud Euroopa kõikide kontinentide etteotsa. See on tõestanud end innovatsiooni , arengu ja edu võrreldamatu tõukejõuna, mis levis kõikides suundades ning on tänapäeval jätkuvalt inimlikkuse, vaimse rikastumise ja elavnemise, demokraatia, sallivuse ja kodanikuühiskonna põhiliseks võrdkujuks.
Üha enam globaliseeruvas maailmas on Euroopa kultuuriline rikkus oluline väärtus, mille tuumaks olevad silmapaistvad omadused kujutavad endast Euroopale tõelist lisaväärtust ning mille roll identiteedi kujundajana on Euroopale ja liidule oluline mõistmaks maailma, et tagada selle ühtsus, tuua esile ainulaadsus ja jääda meelde teiste rahvaste kõrval.
Euroopa kultuuripärandi ajaloolise mõju eriline väljendumine teistel kontinentidel peab viima erimeetmeteni, mis rõhutavad tegureid, mille eesmärk on tsivilisatsiooni ülesehitamine, vastastikune mõistmine ja konstruktiivne lähenemine neid väljendusi esindavate rahvaste vahel. Me soovitame nõukogule ja komisjonile rohkem väärtustada Euroopa klassikalist kultuuripärandit ja rahvuskultuuride ajaloolist panust läbi sajandite täies ulatuses, samal ajal ka arvestades kultuurisektori vajadusi tulevikus.
Ma julgen arvata, et Euroopas elavad maailma parimad filmitegijad ning kirjanikud , kuid maailma kinolinadel domineerivad Hollywood ning raamatupoed on täis pehmekaanelist meelelahutust Ameerikast. Miskipärast tõlgime me just välismaist masstoodangut, mitte üksteise parimaid autoreid. Miskipärast eelistavad kolmandad riigid, keda me abistame, kulutada raha Ameerika kultuuritoodangule. Olukorda on vaja muuta.
Globaliseeruv maailm sunnib peale globaalse kultuuri. Siiski võib seda terminit tõlgendada mitmel viisil. Terves Euroopa Liidus võib globaalne kultuur olla kokkuvõte parimast, mida erinevad Euroopa kultuurid esindavad. See võib ka olla postmodernne universaalne kultuur, mis järk-järgult lämmatab ja surub välja Euroopa algupärase mitmekesisuse. Mina isiklikult eelistan esimest varianti . Ma tahan, et Euroopa Liit edendaks kultuurilist mitmekesisust, mis rikastab rahvaid ja võimaldab neil üksteiselt õppida. Globaliseeruv maailm globaliseerib meie elulaadi ja tööviise. Rahvusvahelised ettevõtted on muutnud meie linnad üleüldiseks turuplatsiks, nii et vahetevahel on raske aru saada, kas viibime Pariisis või Prahas. Mis minusse puutub, siis arvan, et nüüd meil on sellest juba küllalt.
Käesolevas raportis kinnitatakse taas kultuuri kohta Euroopa rajamisel ning vajadust seda kaitsta ja selle mitmekesisust edendada.
Tasuta muuseumide ja galeriide külastamise võimalus on löönud – Šotimaal ja Ühendkuningriigis kindlasti – rekordeid kultuuriasutuste külastatavuses. Seetõttu on tasuta sissepääs kultuuriasutustesse ja kultuurisündmustele niivõrd olulise tähtsusega terves Euroopa Liidus.
Tänases globaliseeruvas maailmas seisavad paljud väikerahvad silmitsi küsimusega – olla või mitte olla. Ning kui olla, siis kuidas olla? Mida esivanematelt tänapäeva ja tulevikku kaasa võtta ja edasi arendada, mil määral võõrast kultuuri omaks võtta? Kuidas muutudes endaks jääda, et säilitada rahvus? See probleem on aktuaalne ka eestlaste puhul, nii iga inimese kui kogu rahva jaoks.
Mis teeb eestlase eestlaseks, mis kindlustab rahvuse püsimise? Üks põhilisi identiteedi aluseid paikse asuala – isade maa – kõrval on meie emakeel , eesti keel.
Maailmas arvatakse olevat umbes 6000 keelt. Keeleteadlased on avaldanud arvamust, et tänapäeva globaliseeruvas maailmas võib neist käesoleva sajandi jooksul hävida kuni 80 - 90 %. Keel on aga üks põhilisi rahvuse tunnuseid ja koos oma keelega kaovad reeglina ka kultuurid ja rahvad .
Kõik rahvad, nende keeled ja kultuurid on unikaalsed ning nende olemasolu on maailma ühine rikkus. Kui enamus Euroopa keeltest kuulub Indo-Euroopa keelkonda ning neil on ühised juured, siis eesti keel on üks soome-ugri keeli. Selle poolest eristume kindlalt teistest eurooplastest. Mis puudutab etnilist päritolu, siis viimasel ajal on rõhutatud eeskätt meie europiidseid geene. Kuid nagu tõestavad ka uuemad geeniuurimused, on meis ometi olemas ka idapoolsetete soomeugrilastele omaseid geene.
Tuhanded eesti tütarlapsed on abiellunud välismaalastega ning sünnitavad ja kasvatavad oma lapsi teistes maades. Nende lastest ei saa enam eestlasi, sest nad ei räägi eesti keelt ja võõranduvad eesti kultuurist. Nii on juhtunud ka paljude inimestega idas ja läänes, kelle mõlemad vanemad olid eestlased. Peaksime tegema kõik endast sõltuva, et segaperekonnad, milles üks vanem on eestlane, tahaksid elada Eestis ning ja nende lapsed kasvaksid eestlasteks. Sest rahvuse määrab tänapäeval niisiis mitte niivõrd etniline päritolu, kuivõrd keel ja kultuur, mis omaks võetakse, ning eelkõige identiteet – kellena end tuntakse ja kes olla tahetakse. Peaksime eriti soojalt suhtuma neisse muu päritoluga inimestesse, kes tahavad ise olla ja oma lapsed kasvatada eestlaseks, ning igati seda toetama .
Teine oht tänapäeval on üleminek inglise keelele, mis loob eelised karjääri teha, teaduses silma paista, tööturul läbi lüüa, rohkem raha teenida, välismaale tööle minna jne. Seda toetab asjaolu, et massikultuur, eeskätt noorte kultuur on valdavalt ingliskeelne . Kahtlase väärtusega debatid käivad ka eesti keele kastutuse üle teaduskeelena.