Noorsootöö alused ja korraldus (0)

Muu - Ainetöö

5 VÄGA HEA

Noorsootöö alused ja korraldus

Noorsootöö põhimõisted:

Noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega , kaasates neid noorsootöö otsuste tegemisse.

Noorsootöös lähtutakse noorte vajadustest , huvidest ja soovidest.

Noorsootöö põhineb noorte osalusel ja nende vabal tahtel.

Noorsootöö põhineb noorte omaalgatusel.

Noorsootööd läbib nii riigisisene kui ka rahvusvaheline lõimumine.

Noorsootöös lähtutakse eetilistest kaalutlustest ja võrdse kohtlemise printsiibist.

Noorsootöötaja lähtub töös noortega sallivuse ja part - nerluse põhimõttest.
Noorsootöö korralduse põhimõtted:

Noorsootööd pakutakse noortele võimalikult nende elukoha lähedal.

Noorsootöö peamised korraldajad on kohalikud oma- valitsused, noorteühingud ja noorsootööasutused.

Noorsootöö teostus ja keskkond on turvaline, kvali- teetne, mitmekesine , uuenduslik ja uute (lisa)väärtuste loomisele suunatud.

Noorsootöö teostamise keskkond on noorte poolt aktsepteeritav ning soodustab mitteformaalset ja informaalset õppimist.

Peamised noorsootööd reguleerivad dokumendid Eestis

Noorsootööd reguleerib Eestis „Noorsootöö seadus“ (Jõustus 1. septembril 2010.)
Sätestab noorsootöö korralduse printsiibid ja vastutusalad .
Sellele eelnes noorsootöö seadus (1999) ja noorsoo organiseerimise seadus (1936).
Noorsootöö strateegia 2006-2013
„Noorsootöö strateegia 2006-2013“ sätestab noortepoliitika ja noorsootöö strateegilised eesmärgid ning noorsootöö printsiibid.
Noorsootöö strateegia omakorda tugineb järgmisetele dokumentidele: noorsootöö seadus (99), Eesti noorsootöö kontseptsioon (2001), Eesti noorsootöö arengukava aastaiks 2001-2004 (2001), Euroopa noortepoliitika valge raamat (2001).
Kõik strateegiadokumendid lähtuvad rahvusvahelistest õiguasktidest ja strateegilistest dokumentidest, noorsootöö seadusest ja valdkonna vajadustest.
Noortevaldkonna arengukava 2014-2020
Hetkel valmimas strateegiadokument eelseisvateks aastateks Noortevaldkonna arengukava 2014-2020. (protsessis Noortevaldkonnaga aastasse 2020).

Noorsootööd reguleerivad raamdokumendid Euroopas

2 peamist lähtedokumenti:
Euroopa noortevaldkonna uuendatud koostööraamistik 2010- 2018
Euroopa liidu noortestrateegia. Investeerimine ja mobiliseerimine.

Noorsootöö struktuur

(Ülesanded, korraldus, olulised asbektid, regulatsioonid , korraldavad asutused)
Noorsootöö struktuurid :

Noorteühendused
Noortelaagrid
Noortekeskused
Huvikoolid
Programmid ja projektid
Alaealiste komisjonid

- Euroopa tasand
Peamiselt soovituslikud poliitikate kujunamise ja planeerimise kontseptsioonid, mille järgi
liikmesriigid kujundavad noortevaldkonda.
Periood 2010 -2018 on jagatud 3-aastasteks tsükliteks.
Iga töötsükli kohta võtab nõukogu iga kolme aasta järel koostatava Euroopa noorteraporti
alusel vastu Euroopa koostööprioriteedid.
Resolutsiooniga lepitakse kokku kaks ELi koostöö üldist eesmärki:

luua kõikide noorte jaoks hariduses ja tööturul rohkem ja võrdseid võimalusi;
edendada kõikide noorte kodanikuaktiivsust, sotsiaalset kaasatust ja solidaarsust.

Kahetasandiline lähenemine:

Konkreetsed tegevused noortevaldkonnas;
Sektoriülene lähenemine ja noortega arvestamine teistes poliitikavaldkondades

8 peamist tegevusvaldkonda:

haridus ja koolitus
tööhõive ja ettevõtlikkus
tervis ja heaolu
Osalus
vabatahtlik tegevus
sotsiaalne kaasatus
noored ja maailm
loovus ja kultuur

- Riiklik tasand
Vabariigi valitsuse ja Riigikogu ülesanne on tagadad õiguslikud alused noorsootöö korraldamiseks.
Riigikogus tegeleb noorsootöö küsimustega kultuurikomisjon.
Valitsuse tasandil vastutab noorsootöö eest Haridus – ja Teadusministeerium, kelle peamised ülesanded on sätestatud noosootöö seaduses.
Haridus- ja teadusministeeriumi ülesanded:

töötab välja noorsootöö riiklikud programmid;
toetab noorteühingute tegevust ja eraldab neile aastatoetusi;
teostab riiklikku järelevalvet noorsootöö valdkonnas õigusaktides sätestatud pädevuse piires ja kontrollib riigieelarvest eraldatud vahendite sihipärast kasutamist;
täidab teisi õigusaktides sätestatud ülesandeid.

Maavanema ülesanded:

koordineerib noorsootöö riiklike programmide elluviimist maakonnas , sõlmides vajaduse korral nende elluviimiseks lepinguid juriidiliste või füüsiliste isikutega;
analüüsib noorsootööd ja noorsootöö korraldust maakonnas ning koostab sellekohaseid ülevaateid;
teostab haridus- ja teadusministri ülesandel riiklikku järelevalvet noorsootöö valdkonnas õigusaktides sätestatud pädevuse piires ning kontrollib riigieelarvest eraldatud vahendite sihipärast kasutamist
täidab teisi õigusaktides sätestatud ülesandeid.

Praktikas eelkõige alaealiste tegevuse koordineerimine , tegevus maakonnas tegutsevate noorteorganisatsioonidega, maakondlike programmide ja projektide koordineerimine.
- Maakondlik tasand
- Kohaliku omavalitsuse tasand
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 6 (omavalitsusüksuste ülesanded ja pädevus) sätestab:
“Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas /.../ noorsootööd /.../“
Kohaliku omavalitsuse tasandil on noorsootöö korraldamise ülesanded delegeeritud vähemalt ühele kohaliku omavalitsuse ametnikule, noorsootöö vahetuks korraldamiseks on asutatud huvikoole, avatud noortekeskusi; on olemas noorsootööalase teenuse pakkumise lepingud .
KOV ülesanded:

määrab noorsootöö prioriteedid oma haldusterritooriumil ning sätestab nende saavutamiseks vajalikud ülesanded valla või linna arengukavas;
kinnitab noorteühingute, noorteprogrammide ja noorteprojektide valla- või linnaeelarvest toetamise põhimõtted, toetuse taotlemise ja maksmise tingimused ja korra, nähes vajaduse korral ette omaosaluse tingimused toetuse saamiseks, toetuse taotluste vormid ning toetuse kasutamise aruandluse korra;
toetab eelarveliste vahendite olemasolul valla või linna haldusterritooriumil tegutsevate noorteühingute noorteprogramme ja noorteprojekte;
konsulteerib selle olemasolul noortevolikoguga noorsootöö kavandamisel, teostamisel ja hindamisel;
kinnitab valla või linna haldusterritooriumil projektlaagri pidamise tingimused ja korra ning projektlaagri pidamise loa väljastamise korra;
täidab teisi noorsootöö korraldamise ülesandeid oma haldusterritooriumil.

- Kolmanda sektori tasand
Kolmanda sektori funktisoon on eelkõige praktilise noorsootöö teostamine nii riiklikul ,
maakondlikul kui ka kov- tasandil, ent sel on oluline roll on ka planeerija ja
noorsootöömaastiku toetajana (nt katuseorganistatsioonid).
Kolmas sektor korraldab noorsootööd iseseisvalt, lähtudes:

ühingu põhikirjast ja eesmärkidest;
Kohaliku omavalitsuse strateegiast
Riikliku tasandi strateegiast
Kehtivatest õigusaktidest.

Noorsootööd korraldatakse iseseisvalt, tuginedes põhikirjalistele eesmärkidele ning olulise
sõltuvuseta kohalikust omavalitsusest.

Noorsootööühingud.
MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus (Eesti ANK) on üleriigiline eestkosteorganisatsioon, mis ühendab Eestis asuvaid noortekeskusi.
Eesti Noorsootöötajate Ühendus (edaspidi ENÜ) on Eestis tegutsevaid noorsootöötajaid (nii ametilt kui ka vabatahtlikuid) koondav mittetulunduslik organisatsioon .
Noorteühingute liidud
MTÜ Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) on katusorganisatsioon, mis ühendab 63 Eestis tegutsevat noorteühendust.
Noorteühingud
MTÜ Noorteühing T.O.R.E.
Eesti Skautide Ühing

Noorsootöö praktiline korraldus kohaliku omavalitsuse tasandil on delegeeritud kolmandale sektorile. Näiteks osutavad MTÜ kohalikus omavalitsuses avatud noortekeskuse , teavitamise- ja nõustamise teenust jne. Sageli tegutsetakse lepingute alusel ja KOV rahastusel.
Näiteks: MTÜ Võru Noortekeskus

Noorsootöö valdkonnad

Oma ulatuse , tegevuste ja meetodite mitmekesisuse tõttu on noorsootöö jaotatud tinglikult kümnesse valdkonda, mis omakorda osaliselt määravad vastavate teemadega tegelevate noorsootöötajate ja noorsootööasutuste nimetused.
Noorsootöö valdkonnad on tegevussuundade kokkuleppeline määratlus/jaotus, mis lihtsustab noorsootöö korraldust ning loob võrdlusvõimalused korralduse hindamiseks.

Noorsootöö valdkonnad on kirjeldatud Noorsootöö strateegias 2006-2013.

Valdkonnad

Erinoorsootöö
Noorte huviharidus ja huvitegevus
Noorte teavitamine
Noorte nõustamine
Noorte tervistav ja arendav puhkus
Noorte töökasvatus
Rahvusvaheline noorsootöö
Noorsoo-uuringud
Noorsootööalane koolitus
Noorte osalus

- Erinoorsootöö
(sh. Alaealiste mõjutusvahendite seadus)
Erinoorsootöö on riskioludes elavatele ja/või probleemkäitumisega noortele arengueelduste
loomine noorte võimete ja oskuste aktiviseerimise ning motivatsiooni suurendamise kaudu.
(Noorsootöö strateegia 2006-2013)
- Noorte huviharidus ja huvitegevus
Süsteemne ja juhendatud tegelemine huvialaga vaba tahte alusel tasemeõppest, tööst ja perest
vabal ajal, et omandada süvendatud teadmised ja oskused valitud huvialal.
Huviharidus on üks (pikkade traditsioonidega) noorsootöö valdkondadest.
Huviharidust reguleerib Huvikooliseadus.
Huviharidus on üldjuhul finantseeritud olulisel määral kohalike omavalitsuste eelarvest, mis teeb
sellest ühe stabiilsema, jätkusuutlikuma ning pikaajaliste traditsioonidega noorsootöö valdkonna.
Huvikoolid tegutsevad viies valdkonnas:

Muusika ja kunst
Sport
Tehnika
Loodus
Üldkultuur (sh. Rahvuskoolid)

Huvikool on haridusasutus, mis tegutseb noorsootöö valdkonnas ning loob huvihariduse omandamise ja isiksuse mitmekülgse arengu, sealhulgas oma keele ja kultuuri viljelemise võimalused huvihariduse erinevates valdkondades.
Huvikool on omavalitsuse üksuse asutus. Kohustus registreerida EHIS süsteemis. (645 registreeritud huvikooli). Õppekava vastab huviharidusstandardile (haridus- ja teadusministri määrus). Tegutseb huviala õppekava alusel (koostab ja kinnitab kool).
Üha suurem vajadus on igas huvikoolis anda lapse arengut arvestavat mitmekülgset õpet, et tekiks suurem tugisüsteem isiksuse eluks ettevalmistusel, mis nõuab huvikoolidelt suuremat paindlikkust ja noorte vajadustega arvestamist.
Huvitegevuse poolelt on oluline mainida aastakümneid kestnud koolinoorsootöö traditsiooni, kus huvijuhi, ehk kooli noorsootöötaja ja teiste erinevate võimaluste, ringide, klubide kaudu pakutakse lastele ja noortele mitmekesiseid võimalusi arendavaks tegevuseks.
- Noorte teavitamine
Noorte teavitamine on aja- ja asjakohase, kvaliteetse ning kättesaadava teabe ja teavitamise teenuste tagamine noortele.
- Noorte nõustamine
Noorte nõustamine on nõustamisteenuste tagamine noortele, et võimaldada neil langetada nende elu puudutavaid otsuseid.
- Noorsoo-uuringud
Noorsoo-uuringud on noortevaldkonna planeerimiseks ja teostamiseks vajalike süstemaatiliste ja võrreldavate uuringute olemasolu ning noortele suunatud tegevuse põhinemine nendel
(abimaterjalid: noorteseire.ee)
- Noorsootööalane koolitus (noorsootöötaja kutsestandart, taseme- ja täiendõpe, mitteformaalne õpe)
Noorsootööalane koolitus on kvaliteetseks noorsootööks vajalike hoiakute, teadmiste ja oskuste omandamise ja aren¬ damise võimaluste olemasolu, kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamine noorsootöö arengu ja tulemuslikkuse soodustamiseks.
Koolituste kättesaadavust ja kvaliteeti võimaldab suurendada mitteformaalse õppimise veebileht , mis sisaldab koolituskalendrit, õpimeetodite, õppematerjalide ja koolitajate andmebaasi ning muud väärtuslikku teavet.
Mitteformaalne õppimine on see, mis leiab aset väljapool kooli ning on ette võetud teadlikult, eesmärgiga end arendada. Mitteformaalne õpe võib toimuda väga erinevates keskkondades (näiteks looduses), mille puhul õpetamine ja õppimine ei pruugi olla ainuke ega peamine otstarve. Mitteformaalne õpe on samuti eesmärgistatud, kuid vabatahtlik. Läbiviijad võivad olla nii professionaalsed koolitajad kui ka näiteks vabatahtlikud või omaealised.
Noorsootöötaja kutsestandard III, IV, V kinnitati 1. märtsi 2006. aaasta Hariduse Kutsenõukogu otsusega nr 6. Kutsestandard on dokument, mis määrab kindlaks kutsekvalifikatsioonist tulenevad nõuded teadmistele , oskustele, kogemustele , väärtushinnangutele ja isikuomadustele. Kutsekvalifiaktsioonisüsteemis on viis taset, kus I tase on madalaim ja V tase kõrgeim.
Kutsestandardi kasutusalad:
• töötajate kvalifikatsiooninõuete määratlemine,
• õppekavade, koolitusprogrammide väljatöötamine,
• eksaminõuete väljatöötamine, kutsekvalifikatsiooni tõendamine ja hindamine,
• aluse andmine rahvusvaheliste kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide võrdlemiseks.
Noorsootöötaja kutsestandard määratleb noorsootöötaja töö eesmärgiks noortele tingimuste loomist arendavaks tegevuseks vaba tahte alusel perekonna-, tasemekoolituse- ja tööväliselt. Noorsootöötaja loob oma tööga mitteformaalse õppimise keskkonna, mis toetab noorte isiklikku arengut, sotsialiseerumist ja kujunemist ühiskonna hästi toimetulevateks liikmeteks.
- Noorte tervistav ja arendav puhkus
Noorte tervistav ja arendav puhkus on noortele tervistavaks ja arendavaks tegevuseks
võimaluste tagamine tervistava puhkuse ja vaba aja veetmise projektide ning laagrite
korralduse kaudu.
Noorte tervistav ja arendav puhkus on noorsootöö valdkond , mis loob noortele
võimalused tervistavaks ja arendavaks tegevuseks noorteprogrammide ja –projektide
kaudu eelkõige noortelaagrites, kus lisaks eelnevale saadakse iseseisva elu-, suhtlemis-
ja toimetulekukogemusi.
- Noorte töökasvatus
Strateegias:
Noorte töökasvatus on mitmekesiste meetmete kaudu noorte tööhõivevalmiduse tõstmine ning noorte olukorra parandamine tööturule sisenemisel.
Noorte töökasvatus lähtub tööhõivepoliitikast ja noorsootöö võimalustest ning väärtustest. Tööhõivepoliitika eesmärk on noorte tööga hõivatuse suurendamine sotsiaalsete ja professionaalsete oskuste suurendamise kaudu.
Töökasvatuse valdkonnas on tähelepanu all ka vabatahtliku tegevuse arendamine. Toetust saavad noorteorganisatsioonid, noortekeskused, noortekogud, et noortel oleks võimalus ja koht, kus end vabatahtlikuna tegutsedes proovile panna ning töökogemusi juurde saada. Praegusel hetkel tegutseb Eestis üle 215 noortekeskuse, kus on hõivatud üle 500 noorsootöötaja. Noortekeskuste jätkusuutlikkus ja areng on riiklik prioriteet , nii on riiklik toetus keskuste tegevusele võrreldes 2003. aastaga kasvanud ning moodustab tänaseks üle 4 mln krooni. (entk.ee)
- Rahvusvaheline noorsootöö
Rahvusvaheline noorsootöö on noortele ja noorsootöötajatele rahvusvahelise koostöö kogemuste
ja kultuuridevahelise õppimise võimaluste loomine.
Rahvusvahelise noorsootöö kaudu on Eestisse jõudnud mitmed uued algatused – Koolirahu
programm, tugiõpilasliikumise idee, Noortepäeva tähistamise traditsioon 12. augustil
tänavanoorsootöö, avatud noorsootöö, ja paljud teised väärt praktikad .
- Noorte osalus
Noorte osalus on noortele otsustusprotsessides osalemiseks mitmekesiste võimaluste loomine ja
osalusmotivatsiooni arendamine (nt. strat)
Noorte kaasamine on noortele mitmekesiste võimaluste loomine osalemiseks
otsustusprotsessides ning noorte osalusmotivatsiooni ja –harjumuse kujundamine.
Noorte osalusena nähakse eelkõige noorte aktiivset või passiivset sekkumist ühiskonna
protsessidesse ja nende mõju ühiskonnas vastuvõetavatele otsustele. (entk.ee)
Noorte osaluse valdkonda reguleerivad Eestis ÜRO Lapse õiguste konventsioon
(1989), Euroopa Noortepoliitika Valge Raamat (2001) ja ühised eesmärgid (2003)
ning Eesti noorsootöö strateegia 2006–2013. 2010. aastast hakkab kehtima
Euroopa Liidu uus noortestrateegia (Valge, Reitav 2009)

Noorsootöö maastiku olulised asutused ( tegevusvaldkonnad , eesmärgid, struktuur)

Eesti Noorsootöö Keskus (ENTK) on 1999. aastal loodud Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) hallatav riiklik noorsootöö asutus, mille põhieesmärk on noorsootöö arendamine ja korraldamine riikliku noortepoliitika raames.
ENTK teeb koostööd valitsus- ja noorsootööasutustega, kohalike omavalitsustega, noorteühingute ja teiste institutsioonidega, et arendada noortepoliitikat ja noorsootööd, pakkuda selleks väärtusliku nõu ja teavet ning esindada, teadvustada ja kaitsta noortevaldkonna huve ning väärtusi.
ENTK struktuur on kahe osakonna põhine:
- noorsootöö arendamise osakond tegeleb noorsootöö arendamisele suunatud tegevusega, võrgustiku töö korraldamisega, noorsootöö analüüsi ja hindamisega
- noorsootöö korraldamise osakond tegeleb noortevaldkonna projektide, metoodikate ja programmide rakendamisega
2. Programm Euroopa Noored
Euroopa Noored on Euroopa Liidu noorte kodanikuharidusprogramm, mille kaudu toetatakse noorte omaalgatuslikke projekte ja rahvusvahelist koostööd.
Programmi eesmärkideks on:
Toetada noorte aktiivseks kodanikuks kujunemist laiemas mõttes ning Euroopa kodanikuks olemist kitsamalt.
Toetada sallivat mõtteviisi noorte hulgas, pöörates erilist tähelepanu sotsiaalse sidususe suurendamisele Euroopa Liidus.
Suurendada teineteisemõistmist erinevatest kultuuridest pärit noorte hulgas.
Panustada noorte ettevõtmisi toetavate tegevuste kvaliteedi arendamisse ja noortevaldkonnas tegutsevate organisatsioonide jätkusuutlikkuse tagamisse.
Toetada koostööd noortevaldkonnas Euroopas.

Euroopa Noored Eesti büroo (ENEB) visioon on tegusad rahulolevad noored hoolivas kodanikuühiskonnas. Selle saavutame oma missiooni täitmisega ehk noorte arenguvõimaluste toetamisega läbi mitteformaalse õppimise.
Büroo peamisteks tegevusteks on:

teavitada programmi sihtgruppe ja laiemat avalikkust programmi Euroopa Noored väärtustest, võimalustest ja tingimustest;
nõustada projekti algatamisest ja arendamisest huvitatud noori, projektirühmi ja organisatsioone;
pakkuda Eesti noortele ja organisatsioonidele partnerotsingu vahendusel võimalust leida koostööpartnereid teistest programmis osalevatest riikidest;
algatada, koordineerida ja viia läbi programmi sihtgruppidele suunatud kohalikke, riiklikke ja rahvusvahelisi infoüritusi, seminare , õppevisiite, koolitusi ja muid toetavaid tegevusi;
analüüsida taotlustähtajaks esitatud projekte ja projektide lõpparuandeid;
viia läbi Euroopa Noored Programmi Nõukogu koosolekuid rahastusotsuste vastuvõtmiseks;
teavitada taotlejaid Programmi Nõukogu otsustest;
korraldada toetusesaajate ja SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo vahelisi lepingulisi suhteid;
teostada järelevalve- ja analüüsitegevusi toetust saanud projektide üle ning kajastada nende tulemusi.

Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) on 2002. aastal loodud katusorganisatsioon, mis ühendab 63 Eestis tegutsevat noorteühendust.
VISIOON:
ENL on suure, aktiivse ja tugeva liikmeskonnaga organisatsioon , arvamusliider noortevaldkonnas ning tõsiseltvõetav koostööpartner ühiskonnas, kus noorte ideed ja aktiivsus on väärtustatud ning otsused tehakse koos noortega.
MISSIOON :
ENL esindab, kaasab ja toetab noorteühendusi läbi koostöö- ja arenguvõimaluste loomise.
EESMÄRGID: noorteühenduste eestkoste ja noorte aktiivne osalus ühiskonnas
ENLi peamisteks eesmärkideks on pakkuda noorteühendustele eestkostet, kujundada noori toetavat ühiskondlikku arvamust ja seadusandlikku keskkonda, esindada liikmete noortepoliitilisi huve Eestis ja rahvusvahelisel tasandil ning soodustada noorte aktiivset osalust ühiskonnas.

MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus (Eesti ANK) on üleriigiline eestkosteorganisatsioon, mis ühendab Eestis asuvaid noortekeskusi. Eesti ANK asutati 9. novembril 2001. aastal. Seisuga 13. august 2013 kuulub ühendusse 66 liiget 103 noortekeskuse
EESTI ANK EESMÄRK
MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse eesmärk on luua Eesti avatud noortekeskuste võrgustik ja toetada liikmete tegevust.
Eesmärgi saavutamiseks: tegeleme avatud noortekeskuse mudeli väljatöötamisega; kaitseme noortekeskuste ja nende töötajate huvisid ning esindame neid; teeme koostööd riigi ja kohalike omavalitsustega, noorte-organisatsioonidega Eestis ja välismaal ning teiste noorsoo-tööga seotud institutsioonidega; vahendame koolitust ja enesetäiendust (välja arvatud litsentseeritud tegevus); toetame ühingu liikmete üksik- ja ühistaotlusi oma tegevuse kaudu; koordineerime noortekeskuste koostööd ning korraldame infovahetust ja räägime kaasa riikliku noorsoopoliitika kujundamisel.
Eesti ANK töösuunad:
toetada uute noortekeskuste arendamist
olla noorsootöötajate esindusorganisatsioon
organiseerida seminare ja koolitusi
arendada ja ellu kutsuda rahvuslikke ja rahvusvahelisi projekte
olla partner noorsoopoliitika kujundamisel riiklikul ja kohalikul tasandil ga.

Noorsootöö kvaliteet ja selle hindamine

Noorsootöö kvaliteet
Noorsootöö kvaliteedi mõõtmise ja hindamise süsteemi loomine ja rakendamine (ENTK).
Noorte olukorra seiresüsteemi väljatöötamine ja käivitamine (Praxis).
Noorte konkurentsivõime suurendamine tööturul ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamine (EANK)
Noorsootöö kvaliteedi hindamissüsteem võimaldab noorsootöö peamisel korraldajal – kohalikul omavalitsusel (KOV) – hinnata noorele loodud võimalusi noorsootöös ning nende kvaliteeti.
Eesmärgid:

Hetkeseisu kaardistamine ja parendamisvõimaluste teadvustamine
Tagasiside noorsootöö tegijatele
Teadlikkuse tõstmine noorsootööst ja selle valdkonna olulisuse põhjendamine
Ühise standardi seadmine noorsootöö kvaliteedile
Noorsootöö tunnustamine
Teadmiste ja kogemuste vahetamine KOVde vahel
Teave riigile noorsootöö toimimise kohta
Hindamissüsteem lähtub NT strateegias toodud põhimõtetest.

30.06.2008 kinnitas haridus- ja teadusminister perioodil 2008 - 2013 kestva programmi „Noorsootöö kvaliteedi arendamine“, mille üldeesmärgiks on tõsta noorte valmidust tööturule sisenemiseks ja seal toimetulekuks tänu noorsootöö teenuste kõrgemale kvaliteedile. Programmi üheks tegevussuunaks on noorsootöö kvaliteedi hindamise käivitamine kohalikes omavalitsustes.

.DOCX Laadi alla originaalfail 15 lk · .docx · 83 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

83 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mercy91 Õppematerjali autor

noorsoo noorsootöö haridus noorsootöötaja osalus noorsootööd huviharidus noorteühing

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti ja Lasnamäe piirkonna noorsootöö korralduse ülevaade

Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöötajate põhiteadmiste ja oskuste koolitusprogramm Eesti ja Lasnamäe piirkonna noorsootöö korralduse ülevaade Lasnamäe on Tallinna idaosa, mis asub mõlemal pool Tallinna-Peterburi maanteed. Linnaosa territooriumi pindala on 27,41 km², mis moodustab pealinna pindalast 17,2%. Lasnamäe elanike koguarv, 112 000, moodustab 28,1% Tallinna elanikest, seega on Lasnamäe ülekaalukalt suurim Tallinna linnaosa. (Lasnamäe linnaosa arengukava). Noorsootöö on noortele tingimuste loomine arendavaks tegevuseks, mis võimaldab neil vaba

Keskkonnaõpetus

odt

laagrikasvataja juhataja eksami materjal

sihtasutuste registrisse või usuliste ühenduste registrisse kantud isiku, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikusse registrisse kantud asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku (edaspidi noortelaagri pidaja) laager, mida peetakse noortelaagri põhimääruse ning haridus- ja teadusministri antud noortelaagri tegevusloa alusel ning mille ühe vahetuse pikkus on vähemalt kuus ööpäeva ja mis tegutseb aastas üle 60 päeva; Noorsootöö – mis see on? Rahvusvaheliselt on noorsootöö kui termin täna äärmiselt erinevalt õigusakti tasandil määratletud ja avalikkuses omaks võetud. Euroopa Nõukogu, kus on viimasel paarikümnel aastal üha põhjalikumalt tegutsetud ühiste noorsootöö arusaamade loomise nimel, tõdeb: „Noorsootöö on üldmõiste sotsiaalsetele, kultuurilistele, harivatele või poliitilistele tegevustele noortega ja noortele. Enamgi veel, noorsootöö tegevused hõlmavad ka sporti ning noortele mõeldud teenuseid.“ STRUKTUURD

Kategoriseerimata

doc

Kahe kohaliku omavalitsuse noorsootöö korralduse võrdlus. Kohtla-Järve ja Järvakandi

Kahe kohaliku omavalitsuse noorsootöö korralduse võrdlus. Kohtla-Järve linn ja Järvakandi vald. Kohtla-Järve kohalik omavalitsus ja Järvakandi valla kohalik omavalitsus on väga erinevad mitmelt poolt, sealhulgas ka noorsootöös, kuid nii Kohtla-Järves, kui ka Järvakandi vallas(ja kõikides teistes Eesti Vabariigi ja Euroopa liidu linnades) on noorsootöös ühine eesmärk. Noorsootöö eesmärk on luua noortele tingimused personaalseks (isiksuslikuks) ja sotsiaalseks arenguks läbi uute teadmiste ja oskuste omandamise mitte-formaalse ning informaalse õppimise keskkonnas (noorsootöö strateegia 2006-2013). Järvakandi valla ja Kohtla-Järve linna peamine erinevus seisneb asukohast ja suuruseest. Järvakandi vald asub Rapla maakonnas, aga Kohtla-Järve linn asub Ida-Viru maakonnas. Järvakandi valla pindala

Kategoriseerimata

docx

Inimõiguseid aluseks võtva noorsootöö vajalikkusest ja võimalikkusest Eestis

Inimõiguseid aluseks võtva noorsootöö vajalikkusest ja võimalikkusest Eestis Arutlus Juhendaja: Tallinn SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 2 1. Noorsootöö vajalikkus ja võimalikkus Eestis...................................................................3 KOKKUVÕTE...................................................................................................................... 10 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................ 11 SISSEJUHATUS 2

Inimene ja ühiskond

doc

Seadusandlus ja õigusregulatsioonid noorsootöö kontekstis

6. Keda teavitan, kui plaanin korraldada noorteüritust? Noortekeskuse juhendaja, omavalitsust, päästeamet ja politsei-piirivalveamet teavitama. Samas oleneb ka kohast, kus seda korraldatakse ja nende õigusaktidest, eeskirjadest (KOV määrus). 7. Millistele nõuetele peab vastama laagrikasvataja? Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded https://www.riigiteataja.ee/akt/802055 Laagri kasvataja kvalifikatsiooninõuded on järgmised: * pedagoogiline, noorsootöö või sotsiaaltöö alane kõrg- või keskeriharidus või keskharidus ja ENTK juures tegutseva eksamikomisjoni viimase viie aasta jooksul väljastatud tunnistus eksami sooritamise kohta Laagri kasvataja eksam hõlmab kolme teemat: 1) turvalisus laagris- laagritegevust puudutav seadusandlus kasvatajat puudutavas osas; erivajadustega laps laagris. 2) pedagoogika- lapse ealised iseärasused 3) laagri kasvataja töö- grupi juhtimine; meeskonnatöö; konfliktsituatsioonide lahendamine;

Õigus

pdf

“NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005”

Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................

Ühiskond

docx

Haridussotsioloogia problemaatika ja kontekst

rõhuasetused. • Michael Jackson • Duran Duran • Alphaville • Eurythmics IARD roll Itaalia noorsoouuringutes • Alates 1980. lõpust pöördus arvukate itaalia noorsoouuringute tähelepanu protsessidele väikestes gruppides: muutused identiteedi loomises, avaliku sfääriga suhtlemise viisid. • Enamust neist uuringutest rahastas 1961 asutatud noorsoo ja haridusuuringute instituut IARD. Alates 1983. viiakse läbi nelja aasta tagant noorsoobaromeetreid: hoiakuid, orientatsioonid, ootused, käitumine. Sajandilõpu Lääne-Euroopa noorte eripärad Sarnaselt teistele Euroopa maadele osundavad need IARD vaatlused, et ka itaalia noorte üleminek täiskasvanuikka on üha enam pikenenud ja olemuselt fragmenteeritud. • Itaalias ja teistes Vahemeremaades iseloomustab seda protsessi 1990. lõpul pikenenud elu

Pedagoogika

docx

Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid

Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid Autor: Søren Kristensen, PhD Õpiränne on: Teadmiste ja oskuste omandamine välismaiste õpingute kaudu, mille kaudu suurendada enda karjäärivõimalusi ning isiklikku arengut läbi silmaringi laienemise ning multikultuurilise aspekti. Üldiselt saab õpirände mõju jagada kolme rühma:  Kognitiivse loomuga teadmised, oskused ja pädevused on tihti otseselt nähtavad ning seega mõõdetavad. Nende hulka kuuluvad võõrkeele- ja kutseoskused. Saab korraldada katseid või neid oskuseid hinnata, võrrelda tulemusi tunnustatud skaalal või koolitusprogrammide õppekavadega. Mitmel juhul on võimalik neid tulemusi arvestada formaalse õppe osana.  Keerulisemate õpiväljundite, nagu kultuuridevaheline teadlikkus, isiklik areng, loovus jt, hindamine on palju keerulisem. Selliste õpiväljundite määratlused on ebamäärased ning mõõtmisviisid hõlmavad keerulisi katseid ja/või mitme

Nõustamine

Rohkem sarnaseid