Kodutöö: Demokraatia (0)

KODUTÖÖ KODANIKUÕPETUSEST TEEMAL DEMOKRAATIA
1)Kuidas sündis demokraatia?
 Ateena linna ümber koondunud riigikest valitsesid kuningad. VII saj eKr asendus kuningavõim tolle aja linnriikides hõimuaristokraatia valitsusega. Ülikud valisid igal aastal endi seast riiki juhtima 9 arhonti. Väiketalunikud jt rahvakihid polnud rahul, sest satuti järjest suuremasse sõltuvusse aristokraatidest.
Aastal 594 eKr valiti riiki reformima arhont Solon . Solon pani aluse timokraatiale (kr timema - varandus , kratos - võim). Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis nüüd sai määravaks rikkus. Varanduse suuruse järgi jagati kodanikud nelja liiki. Mida jõukam liik, seda suuremad olid kohustused riigi ees ja õigused riigi juhtimisel. Solon asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim riigivõimu organ). Seega sai võimude lahusus alguse juba demokraatia hällis. Soloni Ateena põhines veel sugukondadel ehk füülidel.
Aastal 560 eKr kehtestas Peisistratos lihtrahvale toetudes diktatuuri, mida kreeklased kutsusid türanniaks. 510. a eKr see diktatuur kukutati. Järgnevatel aastatel (alates 508. a eKr) panid Kleisthenes ja Perikles aluse demokraatlikule korrale ning kesksele kohale nihkus ekleesia (rahvakoosolek), kus langetati tähtsamaid otsuseid, kehtestati seadusi, valiti kõrgemaid ametiisikuid ja väejuhte. Tavaliselt kogunes Ateenas 5000-6000 osalejat. Koosoleku juhte ei valitud, vaid määrati liisuvõtmise teel. Just nii sündiski demokraatia.
2) Võrdle otsest ja esindusdemokraatiat .
Otsene demokraatia(nt:Šveits)
Esindusdemokraatia (nt: Eesti, Rootsi)

Vana-Kreeka, rahvahääletus, kõigil õigus hääletada, iga hääl loetakse üle

rahvast teostab oma võimu kaudselt , esindajate kaudu.

Rahvas volitab valimistel endale esindajad parlamenti,võimuorganitesse

Kuidas said alguse tänapäevased omavalitsused ja parlamendid?
Keskajal oli kombeks, et valitseja pidas tähtsamate otsuste langetamisel nõu oma kõrgaadlikest koosneva ülikute nõukoguga või kutsus kokku mõjukamate rahvagruppide esindajate kogu. Neist saidki alguse tänapäevased omavalitsused ja parlamendid. (Näiteks tänapäevane linnaomavalitsus pärineb keskaegsete gildide autonoomsest seisundist, Eesti vallad said aga alguse ühe mõisa talupoegade omavalitsuslikest kogukondadest.)

Mille poolest erinevad volitatud delegaat ja diskreetne esindaja?
Volitatud delegaat
Diskreetne esindaja
Saadik on vaid teda valinud isikute hääletoru, kellele antakse kaasa kohustuslikud juhtnöörid ja keda võidakse rahulolematuse korral alati tagasi kutsuda.
 Praktikas pole õnnestunud rakendada saadikute tagasikutsumise põhimõtet.
Saadikud on rahva täievolilised esindajad, kes kuni järgmiste valimisteni tegutsevad oma parema äratundmise kohaselt.
Rahvasaadikuid ei saa tagasi kutsuda ei valijad ega neid ülesseadnud erakond.
5)Missugust dokumenti loetakse kaasaegse põhiseaduse eelkäijaks?
Kaasaegse põhiseaduse eelkäijaks loetakse Magna Charta Libertatum’it (Suur Vabaduse Kiri)
6)Mida andsid demokraatia arendysse John Locke ja Charles de Montesquieu ?
Inglise ühiskonnafilosoof John Locke ning prantsuse õigusteadlane ja poliitikategelane Charles de Montesquieu olid XVIII sajandi konstitutsioonilise demokraatia teoreetilisteks alusepanijateks.
7)Millised on tänapäeva demokraatia põhimõtted ja tugisambad?
PÕHIMÕTTED
TUGISAMBAD

• Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas.
  
• Rahvas teostab oma võimu kaudselt oma esindajate valimise teel.
  
• Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele.
  
• Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega, vaid nad tegutsevad oma ametialal iseseisvalt.
  
• Demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust.
  
• Vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda.
  
• Erinevate jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemuse kaitseks peavad kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (informatsiooni-, ajakirjandus -, koosolekute-, ühingute-, ettevõtlusvabadus jne).
  
• Demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olemas olema sõltumatu kohtuvõim.
  

• rahva suveräänsus;
  
• valitsemine valitsetavate nõusolekul;
  
• enamuse võim;
  
• vähemuse õigused;
  
• põhiliste inimõiguste tagamine;
  
• vabad ja ausad valimised;
  
• võrdsus seaduste ees;
  
• korrakohane õigusemõistmine;
  
• põhiseadusega piiratud riigivõim;
  
• sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline pluralism;
  
• sallivuse , pragmaatilisuse, koostöö ja kompromissivalmiduse väärtustamine.
  

8) Selgita presidentaalse ja parlamentaarse riigi erinevusi.
Parlamentaarne riik
Presidentaalne riik
Parlamentarismi põhitunnuseks on valitsuse moodustamine parlamendi (või selle alamkoja), mitte riigipea soovide alusel. Et aga parlamendi enamus ja valitsus on samade poliitiliste jõudude käes, kaob parlamentaarriikides range vahe seadusandliku ja täitevvõimu vahel. Parlamentaarse riigi riigipea ( president või kuningas) täidab esindusrolli ning etendab erakondadevahelise vahekohtuniku osa. Nõrgaks küljeks võib aga saada võimalus, et ükski erakond ei saavuta selget parlamendienamust. Sellised paljuparteilised koalitsioonivalitsused alandavad valitsuse töövõimet ja võivad põhjustada valitsuskriise.
Presidentaalses vabariigis valib rahvas nii seadusandliku võimuorgani kui ka täitevvõimu juhiks oleva presidendi, kel on ministrite ametissevõtmisel vabad käed. Valitsus viib ellu presidendi poliitilist kurssi. Presidendi ja tema valitsuse ülesandeks on seaduste täitmine. Et mõlemat võimu tasakaalustada, on presidendile antud vetoõigus (õigus lükata vastuvõetud seadusi tagasi). Veto võib olla absoluutne, edasilükkav, kvalifitseeritud enamusega ületatav või lihtveto. Presidentaalriigi nõrkus on seadusandliku ja täidesaatva võimu vastuolu võimalus, sest parlamendi enamus ja president võivad sattuda erinevate poliitiliste jõudude kätte
9) Milles seisneb enamusdemokraatia ja leppedemokraatia vahe?
Enamusdemokraatia
Leppedemokraatia
Iseloomulik on, et ühel poliitilisel jõul selge enamus ning ka opositsioon on siis tavaliselt võrdlemisi ühtne (Austria, Saksamaa, Ühendatud Kuningriik jne, sest neis on kaks suurt erakonda).
Leppedemokraatiale on iseloomulik, et valitsuse moodustamine eeldab mitme jõu kokkulepet (Põhjamaad, Eesti jt).