(põhja-, paras-niiske,- okasmetsad (taiga) lõuna-) kuiv, esineb 4 segametsad aastaaeg lehtmetsad (laialehelised) a metsastepp rohtlad (pusta,stepp,preeria,pampa) lähistroopika vahemerevöönd - igihaljaste, nahkjate lehted. 9 Loodusgeograafia Maret Vihman
KAS KÕIK ROOMAJAD ROOMAVAD? Koostas Leelo Lusik Roomajad olid esimesed Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redige maismaaloomad, kes ei Teine tase pidanud paljunemiseks vette Kolmas tase minema Neljas tase Roomajaid leidub nii kuivades Viies tase kui niisketes piirkondades maismaal, magevees ja meredes Mida jahedam kliima, seda vähem neid on Kes on roomajad? Maailma väikseim roomaja Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee Maailma väikseim madu Teine tase Maailma suurim roomaja Kolmas tase Neljas tase Maailma mürgiseim madu Viies tase on ilmselt sisemaataipan Kõige rohkem inimesi tapab Aasia kobra (50 000 in. a.) Sisalikud Maod ...
Ülerahvastumine piirkonniti, üleilmastumine, õhu ja vee saastumine, majanduslik ebavõrdsus. Kuidas mõjutavad järgmised tegurid rahvastiku paiknemist? Pinnamood- seal kus on tasased alad on rahvastiku tihedus suurem, kõrgmägedes väike. Maavarad- tähtsamate maavarade leiukohtade läheduses elab rohkem inimesi. Kliima- lähis-troopiline ja parasvööde tiheda asutusega, arktiline ja antarktiline vöötmes ei ole elanike. Mullad ja taimestik- sega-, lehtmets, rohtlad palju inimesi, sest viljakas muld, piisavalt puiduvarusid. Ajalooline tegur- Vahemere äärne, Lähis-Ida, Aasia kesk- ja lõuna osa, asend veekogu ääres, kliima ja mullastik. Majanduslik arengutase- arenenud riikides kõrge majanduslik tase. Miks nendes kohtades on rahvastiku tihedus väga väike või vastupidi- hästi suur? Kesk- Aafrika- väga hõredalt või peaaegu inimtühi, paikneb kõrb, väga kuiv, troopiline kliima, mullad puuduvad.
arendatakse tõuge ja sorte arendatakse maaharimisviise 11. Iseloomusta erinevaid põllumajandusliku tootmise vorme (keda-mida kasvatatakse, kus esineb, ekstensiivne või intensiivne, omatarbeline või kaubanduslik jne) a. Alepõllundus- mais, vili; Lõuna- Ameerikas, Lõuna-Aasias; ekstensiivne; omatarbeline b. Rändkarjakasvatus- kitsed, lambad, kaamelid, hobused; kõrbelised piirkonnad (kõrbed, rohtlad, savannid); ekstensiivne; omatarbeline c. Segatalud - põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele d. Spetsialiseeritud suurtalud- lilled, piim, maitsetaimed, teravili; Euroopa, Põhja- Ameerika, intensiivne, kaubanduslik e
Palju kasvab kohalikke puuvilju: ananasse, banaane, mangosid, guajaave, annoonasid jt. riigi kirdeosas levib kuiv hõrendik suure hulga põõsaste ja madalate puudega, mis võrsuvad ja õitsevad kiirustades vihmasel ajal. Sisemaal valitsevad savannid. Brasiilia savanne kutsutakse kampodeks; seal peetakse karja. Mägismaa äärmises lõunaosas leidub jälle metsaseid piirkondi, kus kasvab palju araukaariaid. Lõuna-Brasiilia tasandikel enne Uruguayd, levivad rohtlad. Mangopuu Kakaopuu 8 Loomad Brasiilia loomastik on samuti väga liigirikas. Suurtest imetajatest kohtab jaaguare, puumasid, taapireid, pekaarisid, vööloomi, rebaseid, hirvi jt. Vihmametsas elab mitut liiki ahve ja kirju hulk troopikalinde, kellest paljusid kuskil mujal ei leidu. On ka roomajaid,
Pedosfäär muld Mõisted: Muld maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud elusa ja elutalooduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Huumus maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne aine. Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri kõikumise mõjul ning õhu, vee ja organismide mehaanilisel (rabenemine) ja keemilisel (porsumine) toimel. Porsumine kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega. Rabenemine kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilisemineraloogilise koostise muutumiseta; seda põhjustavad temperatuuri tugevad ja sagedased kõikumised ning kivimipragudes oleva vee jäätumine. Murenemiskoorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärjel maakoore ülaosa...
Pedosfäär 1.Mulla koostis. Muld koosneb tahkest (mineraalne ja orgaaniline aine), vedelast (mulla vesi) ja gaasilisest (mulla õhk) osast.(joon ). Enamasti moodustab põhiosa mulla tahkest mineraalne aine. Ainult liigniisketel aladel, kus tekib turbakiht on orgaanilisel ainel suurem osakaal. Mulla mineraalaine koosneb väga erineva suuruse, keemilise ja mineraloogilise koostisega osakestest. 2.Võrdle füüsikalist ja keemilist murenemist. Füüsikaline Keemiline · toimub temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumisel ja kokkutõmbusel; · keemilised elemendid reageerivad; · kivimite keemiline koostis ei muutu; · muutub kivimite keemiline koostis: · vajalik temperatuuri kõikumine; · vajalik kõrge temperatuur, palav kliima; · vajalik vee j...
III Millistel Põhja- Ameerika aladel peetakse piima-, millistel lihakarja? Põhjenda sellist paiknemist. V: Piimakari idaosas, sest seal on mahlane rohi ja sademeid suhteliselt palju. Lihakari kesk- ja lõunaosas, sest seal on kuiv ja vähe sademeid. IV Millistes maailma piirkondades on levinud lambakasvatus? V: Lõuna-Ameerikas ja Aafrika kesk- ja edela-Aasias, Austraalia, Uus- Meremaa, sest nendes on troopiline kliima ja seal on savann ning rohtlad. PÕLLUMAJANDUSE MÕJU KESKKONNALE PÕHJUSED TAGAJÄRJED ABINÕUD KUIVENDAMINE Põhjavee taseme Põllu pinda vähendada. alanemine. Piisavas koguses kuivendamist. NIISUTAMINE Sooldumine. Põllupinda vähendada. ÜLEVÄETAMINE Veekogude Vähem väetada.
Kool Nimi klass Fidzi Referaat Juhendaja:.............. Linn 2011 SISSEJUHATUS Fidzi on saareriik Lõuna-Okeaanias. Fidzi on sõltumatu riik ja koosneb samanimelisest saarestikust. Riigis valitseb niiske troopiline kliima. Esimesed asukad saabusid saarele umbes 3500 aastat tagasi. Rassiliselt on fidzilased melaneesia rahvas. Fidzil on rikas kultuuripärand, mida jälgivad ka saarte teised rahvad. Turiste tõmbab Fidzi eriliste tantsude ja muusikaga, populaarsed on ka mudelkülad ja käsitööturud. FAKTID Pindala: 18 274 km2 Rahvaarv: 859 700 (2006) Pealinn: Suva Riigikeeled: inglise ja fidzi keel Rahaühik: Fidzi dollar Ajavöönd: maailmaaeg + 12 Liiklus: vasakpoolne AJALUGU Fidzi asustasid enam kui 3000 aastat tagasi Kagu-Aasiast saabunud melaneeslased. Nad tõid kaasa laias ulatuses söödavaid taimi , sea ja iseloomulikus stiilis keraamika, mida tuntakse Lapita kultuuri nime all...
KORDAMINE ESMASEKTOR. (õpik lk.85-106) 1. Agrokliimavöötmed (oskad lühidalt kirjeldada ja näidata kaardil, tead, milliseid põllukultuure saab seal kasvatada, leiad sobiva kliimadiagrammi). Polaarkliima: Jää-ja külmakõrbed; suvel külm, talvel külm; sademeid alla 200mm. Lähispolaarkliima: Tundrad; suvel jahe, talvel külm; sademed suvel mõõdukalt, talvel vähe; redis, kapsas, põhjapõdrakasvatus Jahe parasvööde: Okasmets; talvel külm, suvel jahe; sademed aasta läbi mõõdukalt; rukis, oder, kaer, kartul jne Mõõdukas parasvööde: Segamets; suvel soe, talvel külm, sademeid aasta läbi mõõdukalt; rukis, oder, kaer, nisu Soe parasvööde: mereline-lehtmets, sisemaa-rohtlad; suvel soe, talvel jahe; sademeid aasta läbi möödukalt; nisu, mais, sojauba, päevalill Vahemereline lähistroopiline: vahemerlised hõrendikud; suvel soe, talvel pehme; sademeid suv...
välja Valdav mullaprotsess Muldade läbiuhtumine Muldade sooldumine Kamardumine (leetumine), muldade leostumine Mõju mullaviljakusele Mullaviljakuse langus Mullaviljakus langeb Mullaviljakus tõuseb Leetmuld (okasmets) kõrbemullad Parasvöötme rohtlad loodusvöönd Kliima isel / mõju mulla Mulla Mulla Isel Sobivus tek veereziim paksus mullaprotsessid kultuuride viljelemiseks Tundravöönd Lähisarktiline, talv on Liigniiske Mullad Gleistumine, Ei sobi,
Mississippi, Missouri ja Ohio jõed moodustavad kontinendi suurima jõestiku, mille kogupikkus on enam kui 7500 km. Mandri lääneosas asub Kaljumäestik, mis moodustab pikkuselt teise mäeaheliku maailmas. Mandri kõrgeim tipp McKinley (6194 m) asub Alaskas. Mandri idaosas leidub väiksemaid mäeahelikke, näiteks Apalatsid. Laurentina kiltmaa on hiiglaslik iidne kaljumoodustis, kus muld on küll kehv, kuid leidub rikkalikult maavarasid. Mandri keskosas laiuvad tohutud rohtlad, mida nimetatakse preeriateks.Põhja- Ameerikas on esindatud kõik kliimatüübid. Põhjas on talved kibekülmad Kanada ja Alaska polaaralad on nii külmad, et seal puid ei kasva. Lõunas katavad maad ääretud igihaljad ja heitlehised metsad. Veel kaugemal lõuna pool laiuvad kuumad kõrbed ja troopilised metsad.Enamik põhja- ameeriklasi elab linnades. Sellel mandril asuvad mõned maailma suurimatest linnadest, näiteks
olid osalised või valitsuse poolt kinnitamata. 100 miljoni piir ületati esmakordselt arvatavasti 1980, kuid 1991 aasta loendati vaid 88,5 miljonit aga 1995 juba peaaegu 127 miljonit elanikku. Rahvastik paikneb ebaühtlaselt. Tihedamalt on asustatud maa edelaosa (Ibadani ümbrus), sest seal asub endine pealinn Lagos, tänu sellele on arenenud ka linnade süsteem ja tööstus piirkonnad. Kõige vähem on elanikke riigi põhjaosas, kus on peamiselt kuivad rohtlad ja põllumajandusmaa. Rahvastikutihedus on Nigeerias kordi suurem, kui ta naaberriikides- 137,1km²/in. Naaberriikides: Benin 58,5 km²/in Niger 8,2 km²/in Tsaad 6,8 km²/in Kamerun 33,2 km²/in Soolis-vanuseline koosseis Nigeeria rahvastik nooreneb pidevalt. 2000 aasta seisuga on lapsi (0-14) 46%, tööealisi (15-65) 51,3% ja vanureid(65+) 2,7%. Keskmine eluiga on naistel ja meestel 51
majanduskriisist. Elektrijaamad on märgitud kaardile leppemärkidega. 8. PÕLLUMAJANDUS Põllumajandus moodustab kogu sisemajanduse kogutoodangust 10%. Seal on intensiivne põllumajandus, sest sobivat maad on vähe, kuid tööjõudu ning kapitali on palju. Argentina rahvastikust 7% töötab põllumajanduses. Põllumajanduse toodangust läheb 25% ekspordiks, koguväärtusega umbes 86 triljonit USA dollarit. Argentina rohtlad on maailma ühed parimad põllumaad. Suur osa teraviljadest toodetakse seal, kuid tsitruselisi, tubakat ja suhkruroogu kasvatakse rohtlatest väljaspool. 8.1. Maakasutus ja pinnamood Kogu Argentina pindalast, mis on 278 040 000 hektarit, moodustab 51% põllumajanduslik maa, millest omakorda 77% kasutatakse heina- ja karjamaadena ning kõigest 11% kogu riigi pindalast, mis on umbes 31 000 000 ha, on kasutusel põllumaana
kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutamine toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale lahustunud soolad. Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud. Tähistage kaks leetunud mulda iseloomustavat väidet ruudukeses X-ga. Tüüpiliseks levikualaks on parasvöötme okasmetsad. Tüüpiliseks levikualaks on parasvöötme rohtlad. Leetumisprotsess vähendab mulla viljakust. Leetumine on iseloomulik kuiva kliimaga aladele. Orgaanilise aine lagunemisprotsess on kiire. · Tooge näiteid, kuidas inimtegevus võib vähendada mulla viljakust. · Vii kokku mullaprotsess ja selle tekketingimused. 1. gleistumine, 2. kamardumine, 3. sooldumine
kaudu Andidega. Kordiljeerid on noor kurdmäestik, mille idaosa on tekinud Vaikse ookeani ja lääneosa alpikurrutusel. Iseloomulikud on elav vulkanism (Kesk-Ameerikas) ja sagedased maavärinad. Sademeid on Vaikse ookeani ranniku põhjaosas ja Kesk-Ameerika idaosas 3000.6000mm, sisekiltmaadel 200-300mm, kohati 50mm aastas. Kordiljeeride põhjaosa ja rannikuahelikke Californiani katavad okasmetsad (s. sekvoia), lavamaadel (lõunapool 50° pl) on rohtlad ja kõrbed. Kesk-Ameerika idaosas idaosas kasvab vihmamets, lääneosas heitleheline troopiline mets. Metsa ülapiir ulatub Alaska lõunaosas 600-800 m, Kaljumäestiku lõunaosas 3300-3600 m kõrguseni. Kordiljeerides asuvad ka USA suurimad looduskaitsealad, sh Denali, Yellowstone'i ja Yosemite'i rahvuspark ning Colorado Kanjon. Kordiljeeride ahelikke võib erinevates osades jagada järgmiselt: Alaskas: Aleuudi ahelik Alaska ahelik
pähklipuid ja kakaopuid, peale nende veel loorbereid, mürte, mimoose ja muid taimi. Palju kasvab kohalikke puuvilju: ananasse, banaane, mangosid, guajaave jt. Brasiilia kirdeosas levib kuiv hõrendik suure hulga põõsaste ja madalate puudega. Sisemaal valitsevad savannid, Brasiilia savanne kutsutakse kampodeks; seal peetakse karja. Mägismaa äärmises lõunaosas leidub jälle metsaseid piirkondi, kus kasvab palju araukaariaid. Lõuna-Brasiilia tasandikel enne Uruguayd, levivad rohtlad. Brasiilia loomastik on samuti liigirikas. Suurtest imetajatest kohtab otselotte, jaaguare, puumasid, vööloomi, rebaseid, hirvi jt. Vihmametsas elab mitut liiki ahve ja troopikalinde, kellest paljusid kuskil mujal ei leidu. On ka roomajaid, näiteks kaimaneid ja madusid- boasid, lõgismadusid, korallmadusid jt. Nii rannikuvetes kui sisemaa jõgedes elab palju isesuguseid kalu; mõned liigid on söödavad, teised jälle väga ohtlikud. Taimestik ja loomastik:http://www.annaabi
Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud. Turvastumine- taime jäänused ei lagune lõpuni, liigniiskus ja hapnikupuudus(sood) Ferralisatsioon- tugev keemiline murenemine, puna muld (vihmametsad) Igikelts- pinnas ei sula lõpuni üles Millised neist on kaks leetunud mulda iseloomustavat väidet? a. Tüüpiliseks levikualaks on parasvöötme okasmetsad b. Tüüpiliseks levikualaks on parasvöötme rohtlad. c. Leetumisprotsess vähendab mulla viljakust. d. Leetumine on iseloomulik kuiva kliimaga aladele. e. Orgaanilise aine lagunemisprotsess on kiire. Tooge näiteid, kuidas inimtegevus võib vähendada mulla viljakust. Maade väetamine, maaharimine, maade niisutamise või kuivendamise abil tihti inimesed prooviad mullaviljakust parandada, aga sellega tihti kaasnevad erosioonid( tuule- ja
ning inimtegevuse mõju muldade kujunemisele Eestis; · teab paepealse, leetunud ja soostunud mulla kõige iseloomulikumaid tunnuseid ning tingimusi, mis nende muldade teket mõjutavad; · tunneb joonistel ja piltidel ära paepealse, leetunud ja soostunud mulla; Mõisted: lähtekivim, murenemine, huumus; LOODUSVÖÖNDID · teab peamiste loodusvööndite (jäävöönd, tundrad, parasvöötme okas- ja lehtmetsad, parasvöötme rohtlad, kõrbed, savannid, vihmametsad) levikut ning kirjeldab sealset loodust; · iseloomustab loodusvööndite kliimat, veestikku, mullatekke tingimusi, tüüpilisi taimi ja loomi ning analüüsib nendevahelisi seoseid; · tunneb joonistel ja piltidel ära loodusvöönditele tüüpilised kliimadiagrammid, mullad, maastiku, taimed ja loomad; · toob näiteid looduslike tingimuste mõjust inimtegevuse võimalustele erinevates loodusvööndites;
Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogu. Süsteemid: staatiline-muutumatu; dünaamiline-arenev;avatud-aine ja energa, vabalt liikuda; suletud- arenev. Maa energiasüsteem koosneb energiapilansist. Kiirgusbilanss-aluspinnale langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe. Talvel on väiksem nullist, suvepäevadel suurem nullist. Otsekiirgus-mis otse tuleb. Hajuskiirgus- on hajunud kiirgus. Kogukiirgus-otse+hajuskiirgus. Peegeldunud kiirgus-tagasipeegeldunud(jää, lumi, vesi). Neeldunud kiirgus- neeldunud kiirgus. Energiaallikad- päikeseenerga-99,9%(eksogerne), maa sisesoojus(endogerne), grafitatsioonienergia. Päikeseenergia-valgus ja soojus. Organism-keeniline energa. Patarei-keeniline energia. Tuul-kineetiline. Pingutatud vibu-potensiaalne. Tule leek- soojus/valgusenergia. LITOSFÄÄR - maa siseehitus. Settekivimid- purdkivimid (liiva, savi) orgaanilised( lubja, põlev) keemilised ( kips). Setted->settekivimid->moondekivim(marmor)...
Kaug-Idas kasvavad vahtrad, pärnad, saared, jalakad, amuuri korgipuud, korea seedermännid ja mandžuuria pähklipuud. Valdavalt elavad parasvöötme sega-ja lehtmetsas imetajad Kuiva lähistroopika metsad - Lähistroopiline kliimavööde jääb kahe põhikliimavöötme - parasvöötme ja troopilise vöötme - vahele ning on nende kahe üleminekualaks. Mandrite sisealadel, kus sademete hulk on väike, asuvad lähistroopilises vööndis rohtlad, kõrbed ja poolkõrbed. Mandrite idapoolsed küljed on antud vööndis tavaliselt kaetud niiskete lähistroopiliste metsadega. Lisaks Vahemere ümbrusele leidub vahemerelisi metsi veel Põhja-Ameerikas California osariigis, Lõuna-Ameerikas Tšiili rannikul, Edela- ja Lõuna-Austraalias ning Lõuna- Aafrikas. Lähistroopilisse taimestikku kuuluvad igihaljad puud ja hõredad põõsastikud. Paljudes kohtades on looduslik taimestik
endast madalate, rannikuga paralleelselt kulgevate Apalatši mägede jätku. 4. Hudsoni lahe äärne ala on ulatuslik madalala, mis on äärmiselt vesine ning soostunud. Tänu sellele on see üks vähestest kohtadest maailmas, kus on nii palju turvast. Igikelts katab suurema osa antud ala. 5. Hudsoni lahest läände jääv Suur tasandik, mis kõrgeneb aegamööda lääne suunas. Seal on preeriad ehk Põhja-Ameerika parasvöötme rohtlad, mille mullad on väga viljakad. 6. Hudsoni lahest kagusse jääv Laurentia kiltmaa Labradori poolsaarel. Suur tasane ala, rohkelt metallimaake. 7. Kanada arktika saarestik. Kaetud igijää ja liustikega, kohati äärmiselt künklik, kohati meenutab jäätunud kõrbe. Tühi, vähese elustikuga. Joonis 3 Kanada pinnamood Arktiline ja lähisarktiline märgistusega maa-alad (joonisel 3 kollase ja rohelisega) võtavad enda alla 40 kuni 45 protsenti Kanada riigipinnast
paksus Tundravöönd Liigniisked, igikelts takistab Õhukesed Veget.per.liiga lühike ja külm läbiuhtelise veerez.teket Okasmetsad Läbiuhteline Kuni 1m Vajavad väetamist ja lupjamist Lehtmetsad tasakaaluline ~1m Sobib paljude kultuuride kasvtamiseks. Rohtlad tasakaaluline Üle 1m Maailma viljakaim piirkond, probleemiks suvised põuad, lagedatel aladel erosioon mustmullad Kõrb ja Aurumise ülekaaluga Õhukesed Vajavad niisutamist ja aluselise reaktsiooni neutraliseerimist pookõrb Vihmametsad läbiuhteline 6-10m Vihmametsade maharaiumisel muutub mõne aastaga viljatuks
Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Geograafiline asend 3. Geoloogiline ehitus 4. Kliima ja -diagrammid 5. Mullastik 6. Taimkate ja loomastik 7. Mõningaid Mato Grosso platool elavaid loomi (pildiseeria) 8. Kasutatud kirjandus/ internet 3 Sissejuhatus "Mato Grosso piirkonnas vahelduvad korrapäratult ürgmets, rohtlad, sood ja roostikud. Sellepärast elab seal lähestikku eri ökosüsteemidele iseloomulikke loomi suurim loomastiku vaheldusrikkus kogu Ameerikas," kirjutatakse ühes lastele mõeldud geograafia entsüklopeedias. Oma referaadis püüan ma mitmesugustes raamatutes, teatmeteostes ja internetis leiduvat informatsiooni kogudes selgusele jõuda, missugused asendi, kliima ja veel mõningad tingimused selle koha eespool kirjeldatud suurele hulgale taimedele ja loomadele on
Maailma suurimad kõrbed Suur Victoria kõrb SUUR VICTORIA KÕRB liivakõrb Austraalia lõunaosas, paikneb vahemikus 26 ja 30° ll. Pindala 350 000 km2. Pinnamoelt tasandik (kõrgus 150300 m), millel kuni 10 m kõrgused korrapäratu kuju ja suunaga luited. Sademeid 125250 mm aastas. Suvel tõuseb temperatuur üle 30°C. Veevõtukohtade vähesuse tõttu on kõrb raskesti läbitav. Austraalia siseosa hõlmavad akaatsiapõõsastikud ja rohtlad, paiguti taimkate peaaegu puudub. Siinseal keset skrabitihnikuid kõrguvad pudelpuude rohelised töntsid tüved. Sügavale liiva on oma juured ajanud eukalüptenamlevinud puuliik Austraalias. Kõrb on koduks arvukatele rottidele ja teistele närilistele, samuti madudele ning sisalikele. Ka kängurud leiavad skrabis (astelakaatsiapõõsastikus) vahetevahel pelgupaiga. Veel võib kohata kilpkonna, emu ja mitmesuguseid putukaid
Maa on meie päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke meile teadaolev planeet universumis, kus leidub elu. Maa on suuruselt viies planeet päikesesüsteemis. Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Tiirlemisperiood on 365 ööpäeva 6 tundi 9 minutit 9,98 sekundit. Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km/h. Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje.Täispöörde ümbritseva galaktilise tausta suhtes teeb Maa 23 tunni 56 minuti 4,10 sekundiga. Maa moodustab Päikesesüsteemis koos oma loodusliku kaaslase Kuuga vastastikku graviteeriva osasüsteemi, mille massikese asub Maa keskmest keskmiselt 4635 km kaugusel. Maa on ainuke teadaolev koht, kus on elu. Praeguse teadmiste seisu juures võib öelda, et elu Maal sai alguse väga lühikestel ajavahemikel pärast algset perioodi, mil Maad intensiivselt pommitasid asteroidid. See pommitamine lõppes umbes 3,9 miljardit...
uhutakse sügavamale niiskuse defitsiit (talvel- kuivaperioodil)- taimed kõdunevad osaliselt, tekib huumus viljakad Kõrbed hallmullad vähe huumust, palju mineraalaineid sooldumine Rohtlad Mustmuld temp. soodne sademete hulk tasakaalus auramisega niiskuse defitsiit suvel- seetõttu ei jõua taimejäänused täielikult kõduneda ja moodustavad paku huumusekihi
Kordamisküsimused 10.klass PEDOSFÄÄR 1.Mis on muld? Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elus looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. 2.Mulla koostis: mulla koostisosade mahuline vahekord. 1)Elus osa- seened, bakterid, taimed, loomad (vihmaussid) 2)Eluta osa- vedel (mullavesi), tahke(90%mineraalne, 10% orgaaniline (soodes vastupidi), gaasiline (mullaõhk) 3.Mis on murenemine? Kuidas liigitatakse murenemist? Iseloomusta lühidalt mõlemat tüüpi! Maakoore ülemistes kihtides kivimid ning neis esinevad mineraalid muutuvad ja purunevad mitmesuguste välistegurite mõjul (te...
SÜSTEEM Seostes olev liikidega Seoseid näiteks niidul, Kogum. (kõik taimed, putu- Metsas, järves Kad, linnud, kalad jne Metsas) Ühe taimkattevööndi Tundra, taiga, metsad, BIOOM elustik GLOBAAL ÖKOLOOGIA Kõrbed, savannid, rohtlad Maa elukeskkond vees Planeet Maa BIOSFÄÄR Õhus maismaal maa- koores Ökoloogia - On organismide ja nende vahelisi suhteid ja keskkonna tingimusi uuriv teadus. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS 17.09.08 Põhibioelemendid e makroelemendid organismides on C,H,N,O,P,S.
4.3 Loomastik ja taimestik Loomastik on rikkalik. See on koondunud põhiliselt reservaatidesse ja rahvusparkidesse ning on Lõuna-Aafrika Vabariigis üks tõmbenumbreid. Olulisemad liigid on antiloobid, sebrad, pühvlid, elevandid, lõvid, leopardid ning lindudest mustkotkad ja jaanalinnud. Peale selle elutseb seal arvukalt ka roomajaid ja kalu. Idarannikul on aaloe- ja akaatsiasavannid, Kapi mägede nõlvu katab madal kõvalehine taimestik. Sisemaa ida- ja kirdeosas on savannid ja rohtlad, neist läänes ja loodes poolkõrbed ja kõrbed. Taimetsik on mitmekesine, kuigi valitseb kiltmaale iseloomulik põõsaste ja rohttaimedega savannimaastik. Idas leidub rohkete palmidega troopikametsi ning lääne kuivi kõrbealasid; lõunapoolsetes mägedeshaljendavad aga seedrimetsad. 4.4 Jõed Idas algab mägedest palju lühikesi, kuid vee- ja energiarikkaid jõgesid. Sisemaal, lääne- ja põhjaosas on alalise vooluga jõgesid vähe: maa suurim jõgi Oranje, selle lisajõgi Vaal ja
Poegi sünnitavad märad tavaliselt ühe.Sebrade harjumispäraseks eluviisiks on elada perekondlike karjadena. Nad toituvad rohust. Sebrad häälitsevad hirnumisega. Sebrade eluiga on kuni 28 aastat. Eksisteerib 3 liiki sebrasid: kõrbesebrasid, savannisebrasid ja mägisebrasid. Antiloop Nimetus: harksarvik Liikide arv: 1 Sugukond: Antilocapridae (harksarviklased) Selts: sõralised Õla kõrgus: 81-104 cm Täiskasvanu kaal: 36-70 kg Levik: Põhja-Ameerika Elupaik: rohtlad (preeriad) ja kõrbed Toit: rohttaimed, ka põõsaste lehed ja peened oksad, kaktused ja muud taimed Ühiskondlik struktuur: sügistalvisel perioodil moodustavad arvukaid karju, kus loomadel on suur liikumisvabadus; muul ajal on seltsingud väiksemad Tiinus: 8,5 kuud Poegi tiinuse kohta: 1-2, harva 3 Sünnikaal: 2-4 kg Eluiga: 12 aastat tehistingimustes Savannis kasvavad taimed Vihma- ja kuiva perioodi vaheldumine avaldab oma tugevat mõju ka siinsele floorale ja faunale
Ameerik ameerika on kliima religioon asutatud kliima olemas olu traditsioonilised stik on välja Ameerika a riigid palav ja on rannikualad. annab head tööstused nagu arendatud, on väga alates niiske. Seal katoliiklu Ladina- eeldused istandused, kuigi ei ole oluline Mehhiko on rohtlad, s. Ameerikas põllumajandusega omaotstarbelin parimas metallide-. kõrbed, elab kogu tegelemiseks. e seisukorras. Põllumajan vihmametsa maailma Olemas on palju põllumajandus Need on ka dus- ja
vastupidised Eesti aasta-aegadele, seda on hea silmas pidada reisimisel. Kaplinnas on keskmine temperatuur jaanuaris 21 kraadi ja juulis 12 kraadi. Vihmaperiood kestab oktoobrist aprillikuuni. 6 2.3 Taimestik Idarannikul on aaloe- ja akaatsiasavannid, Kapi mägede nõlvu katab madal kõvalehine taimestik. Sisemaa ida- ja kirdeosas on savannid ja rohtlad, neist läänes ja loodes poolkõrbed ja kõrbed. Taimetsik on mitmekesine, kuigi valitseb kiltmaale iseloomulik põõsaste ja rohttaimedega savannimaastik. Idas leidub rohkete palmidega troopikametsi ning lääne kuivi kõrbealasid; lõunapoolsetes mägedeshaljendavad aga seedrimetsad. 2.4 Loomastik Loomastik on rikkalik. See on koondunud põhiliselt reservaatidesse ja rahvusparkidesse ning on Lõuna-Aafrika Vabariigis üks tõmbenumbreid. Olulisemad liigid on antiloobid, sebrad,
Toodangu ülejäägid lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele. 2) Spetsialiseeritud suurtalu kujuneb segatalust, kui need spetsialiseeruvad või liituvad Iseloomulikud Euroopale, Põhja-Ameerikale 7 3) Ekstensiivsed teraviljatalud suure pindalaga talud, kus kasvatatakse peamiselt nisu. Vähene tööjõukulu madal omahind, Sagikus madal. iseloomulikud Põhja-Ameerika, Austraalia rohtlad. 4) Rantso (ekstensiivse teraviljakasvatuse analoog loomakasvatuses) suur loomakasvatusmajand. Aastaringselt söödetakse looduslikul karjamaal. Iseloomulikud Austraaliale, USA, Lõuna-Aafrika 5) Istandus taimekasvatusmajand, mis tegeleb troopiliste kultuuride (tee, kohvi, kakao) kasvatamise ja esmase töötlemisega. Peamiselt ekspordiks. Kasvatatakse ühte kultuuri (monokultuur) ja kasutatakse odavat tööjõudu. Iseloomulikud lähis- ja ekvatoriaalvöötme riikidele (arengumaad) 3
ilmastikku meenutab. Kuna LAV asub ekvaatorist lõuna pool, siis sealsed aasta-ajad on vastupidised Eesti aasta-aegadele, seda on hea silmas pidada reisimisel. Kaplinnas on keskmine temperatuur jaanuaris 21 kraadi ja juulis 12 kraadi. Vihmaperiood kestab oktoobrist aprillikuuni. 2.3 Taimestik Idarannikul on aaloe- ja akaatsiasavannid, Kapi mägede nõlvu katab madal kõvalehine taimestik. Sisemaa ida- ja kirdeosas on savannid ja rohtlad, neist läänes ja loodes poolkõrbed ja kõrbed. Taimetsik on mitmekesine, kuigi valitseb kiltmaale iseloomulik põõsaste ja rohttaimedega savannimaastik. Idas leidub rohkete palmidega troopikametsi ning lääne kuivi kõrbealasid; lõunapoolsetes mägedeshaljendavad aga seedrimetsad. (aloe arborscens) (akaatsia) 2.4 Loomastik Loomastik on rikkalik
Kuivadel lavamaadel ja loodeosas suurtes nõgudes valdavad kuivstepi kastanmullad ning poolkõrbe pruunmullad jakõrbe- hallpruunmullad. Maaharimist raskendab ulatuslik erosioon. Maailma Maad (EE 15. köide... 2007: 188) 1.7 Taimestik ja loomastik Hiina taimestik on sama vaheldusrikas kui Hiina maastik. Tiibetis valitseb iseloomulike rohttaimede ja lilledega mägitundra. Kuid seevastu riigi loodeosas laiuvad aga kõrbed. Sise-Mongoolia piirkonnas levivad karjatamiseks sobilikud avarad rohtlad ehk stepid. Mandzuuria mäestikes kasvavad võimsad okasmetsad, tasandik on aga põhiliselt üles haritud. Ikkagi kohtab veel tammede, saarte, jalakate ja vahtratega maaribasid. Rikkalikuma taimestikuga vöönd jääb Jangtse orust lõunasse, kus kasvab palju igihaljaid tammesid, mände, hõlmikpuid, bambuseid ja palju õistaimi. Xi Jiangi orus levivad tihedad troopikametsad. Loomastik on Hiinas samuti väga mitmekesine, seda eriti riigi lõunaosas. Seal elab
PEDOSFÄÄR Mulla tekketegurid Passiivsed: Lähtekivim. lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutamist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Aktiivsed: Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda ainering, orgaanilise aine kogunemise...
kadu ning millaviljakuse langust. Läbiuhteline veereziim on tüüpiline paras- ja palavvöötme niiskele kliimale. 2. Tasakaalustatud veereziim sademed ja auramine on tasakaalus, mulda imbuv vesi ei ulatu põhjaveeni. Sajuperioodil muutub muld kuni lähtekivimini niiskeks, kuid toitaineid välja ei uhuta ja mullaviljakus ei lange. Taimedele on oluline piisava veevaru olemasolu kuivaks perioodiks. Rohttaimedele on kõikuv veereziim vastuvõetav ja seetõttu levivad seal rohtlad (stepid, preeriad) ja metsastepid ning savannid. 3. Auramise ülekaaluga veereziim auramine ületab sademete rohkuse, mullavees lahustunud soolad liiguvad aurumise suunas maapinna lähedale. Vesi aurustub, soolad aga jäävad mulda. Tüüpiline on see kõrbetes ja poolkõrbetes (suur temperatuur). TUNDRAVÖÖNDI MULLAD. Karmis lähispolaarses kliimas valitseb aastaringselt väga madal temperatuur, mistõttu maapind külmub läbi ja tekib igikelts
Mandri lõunapoolseimas osas sajab peamiselt talviti ning ülejäänud aastal on väga kuiv ilm. Samas on vihmametsade rajoonides, nagu juba üleval on mainitud, aasta läbi väga palju sademeid. Nende kahe piirkonna vahele jäävad alad on niiskete suvede ja kuivade talvedega. Sõltuvalt tuule suunadest on mitmes kohas kaks kuiva ja kaks niisket aastaaega. Taimkatte: 1/3 kogu mandri territooriumist moodustavad savannid, need on rohtlad, millest osa on peaaegu ilma puudeta, osas kasvavad üksikud puud ning mõnel puul pool leidub parkmetsailmelisi hõredaid puistuid. Taimkattes valitsevad 1-2 m kõrgused kõrrelised. Neil on tihe ja tugevasti põimunud juuurestik, mis kasutab ära kogu sajuperioodil mulda imbunudniiskuse ja võimaldab üle elada põua pearioodi. Levinud on akaatsiad, palmid, pudelpuud. Savanni loomastik on liigirikkas , arvukalt on rohusööjaid ja imetajaid (sebrad, hüaanid, elevandid, lõvid, ninasarvikud)
kliima ja selleks kohastunud elustik. · Jää- ja külmakõrbetes on inimtegevus raskete loodusolude tõttu piiratud. · Tundravööndi omapäraks on igikelts ja sellel kasvav kidur taimestik. · Parasvöötme metsad on pindalalt suurim levikuala loodusvöönd. · Parasvöötme okasmetsade alal on karmide elutingimuste ja hõreda inimasustuse tõttu metsad säilinud. · Parasvöötme leht- ja segametsad on inimtegevuse tõttu muutunud. · Parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad on inimeste poolt kõige rohkem muudetud piirkond maakeral. Siin on parimad tingimused põlluharimiseks ja karjakasvatamiseks. · Poolkõrbed ja kõrbed esinevad mitmetes kliimavöötmetes. Kõrbetes püsib aasta ringi niiskuse nappus- võimalik auramine ületab oluliselt sademete hulga. · Veepuudus on tähtsaim tegur, mis on tinginud kõrbeelustiku kohastumise ja piirab inimtegevust. · 2. Lähistroopika on vehekliimavööde üleminekul parasvöötmelt troopilisele.
Põhja-Ameerikast eksporditakse Jaapanisse tooraine, vastastiku vahetatakse toodangut ja kapitali. Regiooni kuuluvad Ladina-Ameerika regioon hõlmab Lõuna- Ja Kesk-Ameerika riigid ning Mehhiko Põhja-Ameerikast. riigid Regiooni kuuluvad nt: Aruba, Ecuador, Panama, Peruu, Venezuela jt. Loodusolud, Suuremale osale regioonist on iseloomulik palav ja niiske kliima. Rohtlad, poolkõrbed, kõrbed. Loodus- loodusvarad varad on rikkalikud, kuid on suuresti kasutusele võtmata. Hulgaliselt leidub metallimaake (Cu, Au, Ag, Fe, Al jt.) ning leidub ka naftat, vääriskive ja maagaasi. Metallimaagid paiknevad enamjaolt regiooni idaranniku ääres. Sademete hulk Keskmine sademete hulk on 1500mm aastas, kuid on ka väga kuivi piirkondi, kus aastane sademete hulk võib olla alla 1mm
Atmosfäär Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht Troposfäär atmosfääri kõige alumine, 10-15 km paksune kiht, kus leiavad aset peamised ilmastikunähtused. Globaalne õhuringlus suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral Õhumass kindlate omadustega väga suur õhu hulk, mis on välja kujunenud ühesuguse aluspinna kohal Tsüklon madalrõhkkond Antitsüklon kõrgrõhkkond Mussoon ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks Passaat püsivalt ekvaatori poole puhuv tuul Kasvuhoonegaasid atmosfääris olevad gaasid, mis neelavad soojuskiirgust Osoonikiht neelab ultraviolettkiirgust Happesademed happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad atmosfääri saastamise tagajärjel õhku paiskunud gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide lahustumisel veepiisakestes Kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja...
keskkonna vahelistest suhetest. Ökoloogia arenemine: Ökoloogia vastu tekkis praktiline huvi juba inimkonna varasel koidikul. Primitiivses ühiskonnas pidi iga indiviid selleks, et elllu jääda omama teadmisi ümbritsevast keskkonnast. Kreeka filosoofid veel sõna ,,ökoloogia" ei kasutanud. Omaette teadusliku distsipliinina hakati ökoloogiat käsitlema sajandivahetuse paiku. Ökosüsteemi liigitamine: 1.maapealsed bioomid (nt: tundra. rohtlad, kõrbed, savann...) 2.Magevee-ökosüsteemid (seisvate vete ökosüsteemid, vooluvete ökosüsteemid ja sood). 3.Mare-ökosüsteemid (avaookean, rannikuveed, kalarikkad tsoonid,lahed...) Ökoloogia jaotamine: 1. Üksikute indiviididega või organismidega-autoökoloogia 2. Populatsioonidega (kogum ühe liigi isendeid)-demökoloogia 3. Kooslustega (kogum eri liikide populatsioone)-sünökoloogia Ökoloogia peamised ülesanded: 1.elu seaduspärasusteuurimine ja tundmaõppimine 2
edule aitasid kaasa vastuolud asteekide seas, alistatud rahvaste rahulolematus kui ka mehhiko rahvaste usk, et ühe varem valitsenud rahva jumal tuleb oma võimu taastama. 6. ANDIDE TSIVILISATSIOON Geograafilised olud: Enamvähem samal ajal kui kesk-ameerikas, kujunes tsiv ka lõuna-ameerika läänerannikul ja selle kohal kõrguval Andide mägismaal. Looduslikud olud on piirkonniti üsna erinevad. Siinsetel kiltmaadel laiuvad kuivad rohtlad. Põlluharimise teevad võimalikuks merre voolavad jõed, mille vett saab rannikumadalikul suhteliselt hõlpsalt niisutuskanaleid pidi põldudele juhtida. Mäeveergudel tulebr ajada niisutuseks kunstlikke terrasse. Üheks olulisekmaks põllukultuuriks sai siin kartul. Rannikumadal ja mäeveergudel levis maisikasvatus. Mägikarjamaad sobivad kariloomade, eeskätt laamade kasvatamiseks. Villast hakati kangast kuduma. Tsiv teke: Tekkisid 2. at eKr
· Okasmetsad: jahe, niiske, parasvööde, keerulise ehitusega mullad, läbiuhteline veereziim, mulla paksus kuni 1m, peamised horisondid O, A, E, B, C, D, leetumine, väike toitainete hulk. · Lehtmetsad: parasvööde(mereline), külm, vähe sademeid, tasakaalustatud veereziim, mulla paksus üle meetri, huumushorisont suurem, väljauhtepiirkond väiksem, horisondid O, A, E, B, C, D, kamarleetmullad, kamardumine. · Rohtlad: parasvööde(kontinentaalne), soe, piisavalt niiskust, tasakaalustatud veereziim, mulla paksus üle meetri, horisondid A(mustmuld),B, C, kamardumine, õhurikkad mullad, kõrge poorsus, suur toiteelementide sisaldus, hea sõmeraline struktuur. · Kõrb ja poolkõrb: kuiv ja poolkuiv, soolakad mullad, vähe sademeid, troopiline vööde, auramise ülekaal, muld väga õhuke, mõnikümmend cm, horisondid A, B(soolarikas), C,
1. Geograafia kui teadus, tema koht teaduste süsteemis, üldmaateadus ja selle jagunemine. -teadus, mis tegeleb geosüsteemide,nende kujunduse, toimimise ja arengu seaduspärasuste uurimisega. Geograafia probleemide alla kuuluvad nii loodus- kui ka ühiskonnateadused. Jagunemine*loodusgeograafia(füüsilineg.) *sotsiaal g(majandus g.) *Teoreetilineg(kaartide analüüs). 2. Universum, galaktikad (ja Galaktika) ning Päikesesüsteem. Millised taevakehad on Päikesesüsteemis, kas neil on geograafilist tähtsust? - Universumi põhilisi struktuuriüksusi nimetatakse galaktikateks. Meie Päike kuulub hiigelsuurde tähesüsteemi, mida nimetatakse Galaktikaks e Linnuteeks. Päikesesüsteem taevakehade süsteem, mille moodustavad Päike, planeedid koos oma kaaslastega(kuudega), asteroidid, komeedid ja planeetidevaheline tolm ja gaas. Tekkis ~5 miljardit aastat tagasi iseenda raskuse mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest. 3. Päikesesüsteemi planeedid. Mille poolest er...
ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine ...
lehekonn. · Austraalia ja Uus-Ginea: o taimed: kanntaim. o loomad: kiiverkaasuar, vihmametsa kaan, muskusrott-känguru. · Indomalai (Indoneesia, Malaka ps. Laos, Kambodzha): o taimed: mangopuu, shorea. o loomad: mudahüpik, todimusang, kalimantani orangutang · Aafrika: o mangopuu, õlipalm, kohvipuu. o loomad: metselevant, okaapi, mudahüpik Parasvöötme rohtlad. Levik, kliima, üleminekud. Evolutsiooniline ajalugu. Pinnavormid ja muld. Kõrreliste kohastumised rohtlas, teised eluvormid. Aineringe: karjatamine, lagunemine, põlemine. Loomastiku eripärad. · Tekkisid ~20 miljonit aastat tagasi metsade hõrenemise tagajärjel. Jääajad on nende levikule kaasa aidanud. Tüüpilised kontinentide siseosadele. Levinud tasastel pinnavormidel. · 30-60 laiuskraadidel. Sademeid 250-750 mm/a
1.Rahvastik ja poliitiline kaart Põhja ja Lõuna kujunemine: Põhjas domineeris hilisindustriaalne tootmisviis, Lõunas aga sõltuvindustrialiseerimine ja traditsioonilised tootmisviisid. Põhjus, miks mõned riigid on teistest arenenumad seisneb kolonialiseerimises ning sellest tulenevatest nähtustest nagu sundindustrialiseerimine ning orjandust jne. Põhjus seisnes selles, et kunagi ammu muudeti paljud maad kolooniateks ja sinna paigutati igasuguseid räpased või saastavad harud nagu maavarade hankimine. Selleks viidi sinna kõik vajaminevad masinad ning tehnoloogia ja emamaa kontrollis seda. Kui koloniseerimine lõppes ning emamaa enam ei aidanud, siis jäid koloniaalmaad majanduslikult sõltuvaks ning pidid tegema seda, mida oskasid, et sissetulekut saada maavarasi hankima või põllumajandus produkte kasvatama. Tänapäeval on, et arenenud riigid suudavad ise edasi areneda ja on tegusad tööstuses, infoajastu ettevõtetes ja kõrgtehnoloogias. Aren...
Siia kuulub juba nimetatud kautgukipuu (Indoneesia, Malaisia, Indo-Hiina maad, troopiline Aafrika), banaan (Aafrika, India, Indoneesia, Lõuna-Ameerika, Okeaania), mango (troopiline Aasia), kohvipuu (Lõuna-Ameerika, Aafrika, troopiline Aasia, Okeaania), kakaopuu (Aafrika, Lõuna-Ameerika, troopiline Aasia) nelgipuu, kaneelipuu, muskaatpähklipuu (troopiline Aasia), saagopalm (troopiline Aasia, Aafrika) ja mitmed teised. Parasvöötme rohtlad. Evolutsiooniline ajalugu. · ~ 20 milj aastat tagasi · Metsade hõrenemise tagajärjel · Jääajad levikule kaasa aidanud · Tüüpilised kontinentide siseosadele · Levinud tasastel pinnavormidel Kõrreliste kohastumised rohtlas · Kosmopoliitne sugukond · Suur liigiline mitmekesisus · Väike eluvormiline mitmekesisus Mätastena või murusalt · Püstised lehed, basaalne meristeem · C3 ja C4 liigid · Hea suguline ja vegetatiivne paljunemine Suvi on siin soe ja pikk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
