Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Geograafia II tsükli lõpuarvestuse kospekt (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks ei tegeleta Argentiina rohtla-aladel piimakarjakasvatusega?
  • Millistes maailma piirkondades on levinud lambakasvatus?
  • Missuguseid meresaadusi peale kalade tarvitatakse inimtoiduks?
  • Kuidas jagatakse rannikuriikide mereterritoorium?
  • Miks on ookeani pinnakihid kalarikkamad?
  • Mida tähendab kalapüügiõiguse müümine?
  • Milles seisneb metsade majandamise põhinõue?
  • Millega tegeleb metsamajandus ja millega metsatööstus?
  • Milliseid majandustegevusi hõlmab energiamajandus?
  • Milliseid energialiike nimetatakse alternatiivseteks?
  • Miks tavaliselt ei töödelda naftat ammutamispaigas?
  • Kuhu on otstarbekas rajada naftatöötlemistehased?
  • Millistele jõgedele on otstarbekas ehitada hüdroelektrijaamu?
  • Miks kasutatakse tuumaenergiat vaid arenenud riikides?
  • Millistesse kohtadesse tasuks Eestis rajada tuulejõujaamu?
  • Miks kasutatakse päikeseenergiat peamiselt arenenud riikides?
  • Mida tähendab geotermaalenergia?
  • Milleks kasutavad islandlased geotermaalenergiat?
Geograafia II tsükli lõpuarvestus
Põllumajandus, kalandus , metsandus .
Õp. lk. 87, 89, 92-93
PÕLLUMAJANDUS:
I Taani on üks maailma põllustatuimaid riike(60% haritavat maad). Arutage, mis on selle põhjus.
Looduslikud tingimused:
  • Reljeef: Tasane maa, alla 200 meetri.
  • Kliima: Talvel 0 kuni +8 ⁰C, suvel 16-24 ⁰C, sademeid 500-1000 mm. Parasvööde.
  • Mullad : Viljakad mullad ja üsna hästi haritavad (keskmise ja kõrge viljakusega)

Majanduslikud tegurid:
  • Kapital : Raha, hooneid piisavalt.
  • Tööjõud: Haritud ja heade kutseoskustega tööjõud.
  • Turg toodangule: Euroopa Liit.

II Miks ei tegeleta Argentiina rohtla -aladel piimakarjakasvatusega?
V: Vähe sademeid, pole lopsaka rohuga karjamaid.
III Millistel Põhja- Ameerika aladel peetakse piima-, millistel lihakarja? Põhjenda sellist paiknemist.
V: Piimakari idaosas, sest seal on mahlane rohi ja sademeid suhteliselt palju. Lihakari kesk- ja lõunaosas, sest seal on kuiv ja vähe sademeid.
IV Millistes maailma piirkondades on levinud lambakasvatus ?
V: Lõuna-Ameerikas ja –Aafrika kesk- ja edela-Aasias, Austraalia , Uus- Meremaa , sest nendes on troopiline kliima ja seal on savann ning rohtlad .
PÕLLUMAJANDUSE MÕJU KESKKONNALE
PÕHJUSED TAGAJÄRJED ABINÕUD
KUIVENDAMINE
Põhjavee taseme alanemine.
Põllu pinda vähendada. Piisavas koguses kuivendamist.
NIISUTAMINE
Sooldumine.
Põllupinda vähendada.
ÜLEVÄETAMINE
Veekogude kinnikasvamine. Põhjavee reostumine .
Vähem väetada.
MÜRKKEMIKAALIDE KASUTAMINE
Mürkide kuhjumine toiduahelas .
Mahepõllumajandus. Vähem mürgitada.
MONOKULTUURIDE KASVATAMINE
Taimehaiguste ja kahjurite levik. Mullaviljakuse langus.
Kasvatada vaheldumisi erinevaid kultuure.
RASKETE PÕLLUMASINATE KASUTAMINE
Mullad tihenevad, õhusisaldus mullas väheneb, mullaorganismide elukeskkond halveneb…
Põllumasinatel kasutada laiemaid rehve , vähendada harimiskordi…
KALANDUS: Õp. lk. 98 (kaart) / lk. 100 (Hiina, Peruu , Jaapan)
I Missuguseid meresaadusi peale kalade tarvitatakse inimtoiduks?
V: Krevetid, vetikad , vaalad, hülged, vähid.
II Miks ei ole kalapüük maailmameres viimastel aastatel enam suurenenud?
V: Kalavarud on vähenenud.
III Kuidas jagatakse rannikuriikide mereterritoorium?
TERRITORIAALVEED
MAJANDUSVEED
AVAOOKEAN
Laevasõit ja tegevus lubatud ainult rannikuriigi loal.
Kalavarade püük on lubatud rannikuriigi loal, kuid laevasõit vaba.
Laevasõit vaba. Kalapüük rahvusvaheliste kokkulepete alusel.
IV Miks on ookeani pinnakihid kalarikkamad?
V: Valgem, rohkem toitaineid, vesi hapnikurikkam.
V Mida tähendab kalapüügiõiguse müümine? Millised riigid seda rakendavad?
V: Kui riik ei suuda temale eraldatud püügimahtu püüda, siis müüb ta selle teisele riigile. Nt. müüjad on Angola , Namiibia, USA, Kanada .
VI Miks on maailmamerd puudutavaid kokkuleppeid väga raske saavutada?
V: Rahvusvaheliste kokkulepete täitmine on osaliselt vabatahtlik ja nende eiramise eest pole karistust määratud.
METSANDUS Õp. lk. 102(tabel) Euroopas, maailmas.
I Milles seisneb metsade majandamise põhinõue?
V: Metsades tuleb säilitada ökosüsteem ja taastada puiduvarusid.
METSA ISELOOMUSTUS, JUURDEKASV HEKTARI KOHTA
EKVATORIAALSED VIHMAMETSAD
50 m3/ha aastas. Erinevaid liike palju, vähe väärtuslike puid, mets on mitmes ringes.
SAVANNID
Vähe liike, olulised küttepuud. Juurdekasv alla 5 m3/ha aastas
LÄHISTROOPIKA METSAD
NIISKED : niisketes metsades 15-20 m3/ha. Kasvavad peamiselt okaspuud ja kõvad väärispuud.
KUIVAD: kuivades metsades peamiselt lehtpuud . Keskkonnakaitselise tähtsusega.
PARASVÖÖTME LEHT- JA SEGAMETSAD
Pindala on aktiivse põllumajandustegevuse ja asutuse tihenemise tõttu oluliselt vähenenud. Lehtmetsad on tootlikumad (aastane juurdekasv 5-10 m3/ha) Kui segametsad (2-3 m3/ha) ja mõlemad on okasmetsadest liigiliselt mitmekesisemad.
PARASVÖÖTME OKASMETSAD
1-2 m3/ha aastas. Vähe puuliike . Kasutatakse palju tarbepuiduna.
II Millega tegeleb metsamajandus ja millega metsatööstus?
V: Metsatööstus tegeleb puude varumise ja töötlemisega. Metsamajandus tegeleb metsa taastamisega, puude hooldamisega, metsaalade kuivendamine, sanitaarraidega.
III Millistele maailma regioonidele ja riikidele on iseloomulikud järgmised metsade hävimist põhjustavad nähtused?
  • PIDEVAD METSATULEKAHJUD: Austraalias, USA
  • HAPPEVIHMAD : Jaapan, Prantsusmaa, Saksamaa, Tšehhi
  • PIDEV PÕLLUMAADE LAIENDAMINE METSADE ARVELT: Aafrika, Kagu- Aasia
  • METSADE RÖÖVRAIE: Lõuna-Ameerika, Kagu-Aasia
  • SUUR PUIDU KASUTUS: Euroopa

Energeetika
ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS:
I Milliseid majandustegevusi hõlmab energiamajandus ?
V: Looduslik energiavarade hankimine , elektri-, soojusenergia , mootori kütuse tootmine ja energia toimetamine tarbijale.
II Kuidas on muutunud eri energiaressursside osatähtsus energiamajanduses?
V: joonis õp. lk. 66
III Selgita, miks kasutatakse taastumatuid energialiike rohkem kui taastuvaid?
V: Taastumatud energiad annavad rohkem soojust, taastuvad aga väiksema efektiivsusega.
IV Milliseid energialiike nimetatakse alternatiivseteks?
V: Tuul, vesi, maasisene soojus , loodete energia(tõus ja mõõn)
ENERGIA LIIK
KASUTAMISE EELISED
PROBLEEMID
Nafta ( taastumatu )
Suure kütteväärtusega, tankeritega.
Tankeritega võib juhtuda õnnetusi, naftat tuleb puhastada ja maapõuest välja pumbata . Saastab pinnast, kui maismaal puurauk.
Maagaas (taastumatu)
Keskkonnasõbralik, suure kütteväärtusega, saasteaineid tekib vähe.
Plahvatusohtlik, transportimine keeruline ja kallis. Avatud tarujuhtmetega. Transporditakse torujuhtmetega.
Tahked kütused:
Kivisüsi(taastumatu)
Pruunsüsi(taastuv)
Turvas (taastuv)
Põlevkivi(taastuv)
Maavarad paiknevad kompaktselt koos, varud suured, kaevandused on hästi mehhaniseeritud.
Saastab õhku kasvuhoonegaasidega. Kasvandused rikuvad maastiku ja pinnast. See on puudus, et järele jääb tuhka ja süsi. Transport on mahukas ja kallis.
Vesi
Keskkonnasõbralik, jooksvad kulutused väikesed. Veehoidlad aitavad ühtlustada veetaset.
Rajatiste ehitamine kallis. Veehoidla ehitamise tõttu hävib elukeskkond.
Uraan (taastumatu)
Suur kütteväärtus, kütust kulub vähe, ei saasta keskkonda.
Rajatiste ehitamine väga kallis. Üliohtlike radioaktiivsete jäätmete ladustamine on terrorismiohtlik. Avariide puhul paiskub õhku radioaktiivseid aineid. Jahutusvesi reostab elustikku ja taimestikku.
Päikese energia(taastuv) alternatiivne
Keskkonnasõbralik, sest saasteaineid ei teki. Saab kasutada ka väikese energia korral.
Kallis, kõikuv(sest vajab teisi energiaallikaid)
Tuule energia(taastuv) alternatiivne
Saasteaineid ei teki, keskkonnasõbralik, saab kasutada väikese tarbimise korral.
Tehnoloogia on kallis, tuulevaiksel perioodil vajab täiendavat energiaallikat. Suur müra. Häirivad lindude rännet. Hõivavad maad.
Geotermaalenergia e. maasisene energia
Saasteaineid ei teki, keskkonnasõbralik, saab kasutada väikese tarbimise korral.
Kasutusala on piiratud, väike energiahulk, jooksvad kulutused on kõrged.
Bioenergia
Keskkonda puhastav . Saasteaineid ei teki, keskkonnasõbralik, saab kasutada väikese tarbimise korral.
Annab väikese energiahulga. Kasutusala on piiratud, väike energiahulk, jooksvad kulutused on kõrged.
V Miks tavaliselt ei töödelda naftat ammutamispaigas ?
V: Kuna nafta ammutuspaigad asuvad tarbijatest liiga kaugel, töötlemine kallis, mida arengumaad endale lubada ei saa.
VI Selgita, kuhu on otstarbekas rajada naftatöötlemistehased?
V: Tarbijatele lähemale, arenenud riikidesse, sadamalinnadesse, et transport oleks ligem.
VII Milline keskkonnareostus võib kaasneda nafta ammutamise, transpordi ja kasutamisega?
V:
  • Nafta ammutamisel- tankeritega juhtub avariisid.
  • Transpordi ja kasutamisega- naftat võib sattuda pinnasesse, võivad hävida pinnas ja mageda vee varud.
    VEE-ENERGIA:
    I Millistele jõgedele on otstarbekas ehitada hüdroelektrijaamu?
    V: Suure vooluhulga ja suure voolulaenguga jõgedele.
    II Miks suurte vee-energia varudega arengumaades on nii vähe hüdroelektrijaamu?
    V: Rajatised, tehnoloogia on kallis. Riigid on vaesed, ei jätku raha.
    TUUMAENERGIA :
    I Nimeta viis Euroopa riiki, kus tuumaenergiat üldse ei kasutata. Põhjenda, miks?
    V: Eesti, Läti, Island , Norra(sest on nafta ja hüdroenergia), Poola(maagaas, kivisüsi), Itaalia(maagaas, kivisüsi). Sest Eestis on oma põlevkivi olemas, Lätil oma hüdroenergia, Islandil maagaas.
    II Miks kasutatakse tuumaenergiat vaid arenenud riikides?
    V: Sest vaja on täita palju ohutusnõudeid, sest neil on materiaalsed võimalused jaamade ehitamiseks.
    III Too näiteid tuumakatastroofide tagajärgedest inimestele ja loodusele .
    V: Nahavähk, verevähk(üldiselt vähk), rasedatel sünnivad väärarenguga või surnuna järglased, taimede mutatsioon (hiidkasvuga objektid)
    IV Millistesse kohtadesse tasuks Eestis rajada tuulejõujaamu? Miks?
    V: Saartele, Kirde-Eestisse, (mandri) mereäärsetele rannikutele ja kõrgematele küngastele, kus on rohkem tuuliseid päevi.
    PÄIKESEENERGIA:
    I Miks kasutatakse päikeseenergiat peamiselt arenenud riikides?
    V: Tehnoloogia on kallis, järelikult vajab suuri kapitali mahutusi.
    II Mida tähendab geotermaalenergia?
    V: Maasiseenergia , mida saab kasutada elektrienergia tootmiseks.
    III Milleks kasutavad islandlased geotermaalenergiat?
    V: Sest neil on maasiseenergia maa lähedal.
  • Geograafia II tsükli lõpuarvestuse kospekt #1 Geograafia II tsükli lõpuarvestuse kospekt #2 Geograafia II tsükli lõpuarvestuse kospekt #3 Geograafia II tsükli lõpuarvestuse kospekt #4 Geograafia II tsükli lõpuarvestuse kospekt #5 Geograafia II tsükli lõpuarvestuse kospekt #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-01-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 166 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Liisi R. Õppematerjali autor
    Arvestuse materjal: Põllumajandus, kalandus, metsandus, energeetika!!

    Sarnased õppematerjalid

    Energiamajandus
    20
    doc

    Energiamajandus

    GEOGRAAFIA GE2 1. ENERGIAMAJANDUS Energiamajandus tegeleb energiavarude hankimisega, nende töötlemisega elektri-, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Elektroenergeetika ­ elektrienergia/soojusenergia tootmine ja tarbijani juhtimine. Toorainet (kivisüsi, põlevkivi) saan energatööstusest või keemiatööstuselt (masuut) või loodusest (päikeseenergia, maaenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia). LK. 65 skeem Looduslike energiavarade Eletri-, Energia toimetamine hankimine soojusenergia-, tarbijale mootorikütuse tootmine Nafta ja gaasi ammutamine Elektrijaamad, Kõrgepingeliinid, ja töötlemine naftatöötlemistehased jaotusvõrgud, torujuhtmed, Tahkete kütuste(söe, turba, tankla

    Geograafia
    Geograafia konspekt kõige vajalikuga-2-periood teine õppeaasta
    22
    doc

    Geograafia konspekt kõige vajalikuga (2. periood/teine õppeaasta)

    GE-2 Milliseid majandustegevusi hõlmab energiamajandus? · Keemiatööstus (põlevkivi, plastmass) · Maamaagi kaevandamine · Elektroenergeetika · Elektri- ja soojusenergia tootmine ja tarbijani juhtimine · SEJ, HEJ, TEJ jt energiajaamad Selgita, miks kasutatakse taastumatuid energialiike rohkem kui taastuvaid · Nad annavad rohkem energiat, kui taastuvad. Nt. annab süsi rohkem energiat, kui tuul Nafta transportimisvõimaluste eelised ja puudused NAFTA TRANSPORT NAFTA TRANSPORT MÖÖDA TORUJUHTMEID TANKERITEGA EELISED Suured kogused, pidev vedu, Suured kogused, väiksed väiksed tööjõu kulud tööjõu kulud, saab kõikjale vedada PUUDUSED Ei saa vedada üle ookeani,

    Geograafia
    Energiaressursside koontabel
    2
    doc

    Energiaressursside koontabel

    Energia liik, Kasutusalad Varud, kus Suurimad Suurimad Suurimad Kasutamise eelised Kasutamise puudused, selle paiknevad? tootjad eksportijad importijad keskkonnaprobleemid osatähtsus Nafta Mootorikütuseks, Lähis- Ida, USA, Saudi Araabia, Lääne- Suure Avariid, õnnetused 40% soojuse kesk- ja Venemaa, Venemaa, Euroopa, kütteväärtusega tankeritega, naftat tuleb taastumatu saamiseks, lõuna Hiina, Norra, Iraan, USA puhastada ja maapõuest elektrienergiaks, Ameerika, Kanada, Araabia ÜE välja pumbates võib naftakeemia Aafrika Suur- saastata pinnast

    Geograafia
    Energiamajanduse kordamisküsimused
    12
    docx

    Energiamajanduse kordamisküsimused

    Energiamajandus. Kordamisküsimused. Õppimiseks vajalik materjal: õpik lk.65-84, koolielu.ee 2 energiamajanduse osa (taastuvad energiaallikad ja taastumatud energiaallikad). Tunnimaterjal vihikus. 1) Millega tegeleb energiamajandus?(3) a) Energiavarude hankimisega (primaarenergia) i) Nafta ja gaasi ammutamine (söe, turba, põlevkivi, uraani jm. kaevandamine) b) Energiavarude töötlemine i) elektriks (elektrijaamades) ii) mootoritöölemiseks (nafta töötlemistehastes) iii) ahjukütteks (kütteõlide tootmine) c) Energia kättetoimetamisega tarbjale (kõrgepingeliinid, jaotusvõrgus, torujuhtmed, tanklad) 2) Mida tähendab taastuv, taastumatu, ammendatav või ammendamatu loodusvara? 3) Miks kasutatakse siiani põhiliselt taastumatuid energiaallikaid, kuigi need on keskkonnale ohtlikumad? (2) 4) Nimeta 3 maavara, mille osatähtsus energiamajanduses on suurim.* a) Nafta b) Maagaas c) Tahked kütused (kivisüsi, pru

    Geograafia
    10-klassi geograafia III kursuse kontrolltöö
    4
    doc

    10. klassi geograafia III kursuse kontrolltöö

    10. klassi geograafia III kursuse kontrolltöö kordamisküsimused 1.Selgita mõisted Ekstensiivne põllumajandus - põllumajanduslik tootmisviis, mida iseloomustab vähene tootlikkus kasutatava maa pindalaühiku kohta. intensiivne põllumajandus - põllumajanduslik tootmisviis, mida iseloomustab suur tootlikkus kasutatava maa pindalaühiku kohta; põhineb arenenud tehnoloogia ja arvukate äriteenuste kasutamisel. ökoloogiline ehk mahepõllumajandus - vähesel määral või ainult looduslikke väetisi ja taimekaitsevahendeid kasutav põllumajandus. Kuna saagikus on üldjuhul väiksem, on mahepõllumajanduse tooted kallimad. muldade erosioon - materjali ärakanne vooluvete, tuule, liustike, lainete kulutava tegevuse tagajärjel. Veeringe - vee ringkäik maakeral maailmamere, atmosfääri, maismaa ja organismide vahel. Veereziim - vee hulga või taseme muutumine ajas (veekogudes, soodes, mullas jm). Metsatüüp - ühetaoliste metsakoosluste kogum. okasmets, lehtmets, vihmamet

    Geograafia
    Energiamajandus
    4
    doc

    Energiamajandus

    ENERGIAMAJANDUS 70. teab erinevaid energiaressursse ning selgitab nende kasutamise eeliseid ja puudusi, sealhulgas keskkonnaprobleeme; (teadmised, analüüsi- ja arutlusoskus) · Analüüsi joonise alusel alternatiivenergiate kasutamist maailma elektrienergia toodangus. Maailma elektrienergia toodang Geotermaal- Tuuleelelekt- elektrijaamad rijaamad 0,3% Tuumaelektri- 0,06% jaamad Päikeseelekt- 17% rijaamad 0,008% Hüdroelektri- Soojuselekt- jaamad rijaamad 19%

    Geograafia
    Energiamajandus
    3
    docx

    Energiamajandus

    Energiamajandus Energia liigid, nende kasutamise eelised ja puudused ENERGIA LIIK KASUTUSE EELISED PUUDUSED&KESKKONNAPR OBLEEMID 1.NAFTA 40% *Suure *Puuraukude rajamine Taastumatu, kütteväärtusega meresügavustesse on traditsiooniline *transportida saab keeruline, ammutamise käigus suuri koguseid on suur oht merevee tankeritega ja reostumiseks ja pinnase torujuhtmetega saastumiseks *Nafta vajab puhastamist ja ümbertöötlemist 2.MAAGAAS 28% *Suure *Transporditakse torujuhtmeid Taastumatu, kütteväärtusega pidi, ka veeldatult, mis on kallis traditsiooniline *ma

    Geograafia
    ENERGIAMAJANDUS 2
    3
    doc

    ENERGIAMAJANDUS 2

    14. ENERGIAMAJANDUS Agraarühiskonnas oli energiasaamisallikaks inimeste ja tööloomade lihasjõud. Soojusenergia saamiseks põletati puitu, õlgi ja kuivatatud loomasõnnikut. Tööstuse arenedes suurenes nõudlus puusöe järele kiiresti, mis tõi kaasa metsade suuremahulise raie. Kuna puitu hakkas väheks jääma, tuli 17. sajandil kasutusele võtta kivisüsi, kusjuures algselt arvati, et see on puidust kehvem kütus. Kivisöe kasutamine suurenes järgneva paarisaja aasta jooksul ning leiutati ka aurumasin. See kõik pani aluse iseseisvale energiamajandusele. Ettevõtteid rajati söemaardlate lähedusse. Kivisöe ainuvalitsus kestis 19 sajandi lõpuni. 19-20 sajandi vahetusel võeti kasutusele elekter ­ see uuendus lubas energiat transportida ka kaugemale. Tänu sellele hakati põletama ka madalama kütteväärtusega kütuseid- pruunsütt, põlevkivi ja turvast. Õpiti, et ka veejõu abil on võimalik elektrit toota ning pandi alus suurte hüdroelektrijaamade ehitamisele. Elektrie

    Geograafia




    Kommentaarid (3)

    biby14 profiilipilt
    biby14: mind aitas materjal väga palju
    21:04 25-01-2011
    kuklikemees profiilipilt
    kuklikemees: VÄGA SUPER (Y)
    23:20 14-04-2011
    uuu profiilipilt
    uuu: väga hea

    13:46 23-09-2012



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun