Pedosfäär. Konspekt+ülesanded (1)

3 PEDOSFÄÄR+vt. ka lühikonspekt muld
1. teab, millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus keemiline ja millistes füüsikaline murenemine , teab murenemise tähtsust looduses ja mõju inimtegevusele; murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel; murenemiskoorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine
Füüsikaline murenemine e rabenemine Keemiline murenemine e porsumine -on kivimite mehaaniline peenendumine ilma - kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, keemilis -mineraloogilise koostise muutusteta, hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega mida põhjustavad temperatuuri kõikumised ja -keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud kivimipragudes oleva vee jäätumine. toiteelemendid ( mineraalained ), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid . -on eriti intensiivne seal, kus temperatuuri -eriti intensiivselt toimub palavas ja niiskes kliimas kõikumise ulatus ja sagedus on suur.
Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted , muld, muutub pinnamood . Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld onasendamatu loodusvara , põllumajanduses peamine tootmisvahend.
· Selgitage füüsikalise ja keemilise murenemise erinevust. · Võrdle kivimite murenemist tundras ja vihmametsas. Too välja erineva murenemise põhjused. · Mis juhtuks, kui murenemisprotsessi üldse ei toimuks ? · Millistes loodusvööndites on intensiivsem füüsikaline, millistes keemiline murenemine. Põhjenda.
Tundra Ülekaalus .......................... murenemine, sest
Kõrb Ülekaalus .......................... murenemine, sest
Vihmamets Ülekaalus .......................... murenemine, sest
· Murenemist põhjustavad järgmised nähtused. Täienda skeemi. (4 punkti)
· Kirjelda, kuidas välistegurid kujundavad pinnamoodi joonisel A, B ja C-ga tähistatud kohtades. A............................ B............................. C............................
1 · Seleta lauset: Murenemisest sõltub Maa eluslooduse areng. · Miks murenemine ei lakka? · Millised tegurid on tõenäoliselt põhjustanud järgnevalt loetud nähtusi: Jõekallas on varisenud ....... Maakoorde on tekkinud pikk ja ilatuslik lõhe ....... Rannikualal saared ja poolsaared muutuvad suuremaks .......... Merepõhjast on lühikese ajaga kerkinud uus saar ......... Luitevall on maismaa suunas edasi liikunud .............. Kaevanduspiirkonda on tekkinud kõrge mägi ................ Suure rändrahnu küljest on väiksemad tükid lahti pudenenud .......
2. teab mullatekketegureid: lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik , loomastik, mulla vanus, inimtegevus ja oskab selgitada mulla kujunemist nende mõjul; Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus . See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon , pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne.
· Täiendage joonist nelja mullatekketeguriga.
MULLATEKKETEGURID
LÄHTEKIVIM
2 Selgitage lähtekivimi mõju mulla kujunemisele. NB! Selgitada pead oskama kõiki tegureid! 1) ................................................................................................................................................ 2) ................................................................................................................................................ · Märkige, millises joonisel kujutatud kohas A. soojenevad mullad kõige kiiremini ..................... B. on erosiooniohtlikkus suurim ............................ C. on mullad kõige niiskemad .............................. D. on mullad kõige põuakartlikumad .......................
B.
lõuna põhi A. C.
põhjaveetase D.
TV. Ül. 1-3 Lk. 30, 7-13 lk. 31.
3. oskab kirjeldada peamisi mullas toimuvaid protsesse: leetumine, kamardumine , gleistumine , sooldumine ja teab millistes tingimustes need protsessid toimuvad;
Leetumine ­ orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Kamardumine ­ mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont . Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme rohtlates , kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim. Gleistumine ­ pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist , mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb mulla veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eesti tasandikualadel. Sooldumine ­ esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud muldade niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutamine toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale lahustunud soolad . Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud.
Tähistage kaks leetunud mulda iseloomustavat väidet ruudukeses X-ga. Tüüpiliseks levikualaks on parasvöötme okasmetsad . Tüüpiliseks levikualaks on parasvöötme rohtlad . Leetumisprotsess vähendab mulla viljakust. Leetumine on iseloomulik kuiva kliimaga aladele . Orgaanilise aine lagunemisprotsess on kiire.
· Tooge näiteid, kuidas inimtegevus võib vähendada mulla viljakust.
· Vii kokku mullaprotsess ja selle tekketingimused. 1. gleistumine, 2. kamardumine, 3. sooldumine
3 A. esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte ................................... B. esineb pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas ................................... C. esineb piirkonnas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega ................................... · Mullad. (4 punkti) a) Millised mullad on ülekaalus rohtlates ja millised ekvatoriaalsetes vihmametsades? ............................. b) Mis on nende muldade peamised erinevused? ..................... c) Selgita, millest see erinevus on tingitud?................................. · Rendsiinad (paepealsed mullad) on Eesti kõige huumus- ja toitaineterikkamad mullad. Mis vähendab nende muldade kasutamisvõimalusi põllumajanduses? (3 punkti) ......................................................................................................... · Selgita näidete abil, kuidas paene aluspõhi on mõjutanud Eesti loodust. a) mullad - ........................... b) taimed - ........................ c) inimtegevus- ...................................... · a) Millise loodusvööndi mullad on põlluharimiseks kõige paremad. Loodusvöönd ............................... Mullad ............................... b) Selgita miks? ................................................................................ d) Millised protsessid võivad põlluharimist nimetatud loodusvööndis takistada? TV. Ül. 14.-21. lk. 32. 4. teab mullaviljakuse vähenemist ja mulla hävimist põhjustavaid tegureid ja oskab tuua näiteid mulla kaitsmise võimalustest; Erosioon ­ ehk uuristus on tuule ( deflatsioon ehk ärakanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad , siis mulla viljakus väheneb oluliselt. Erosioon sõltub pindade kallakusest, mida suurem nõlvakalle, seda intensiivsem on erosioon. Eriti intensiivne on erosioon metsastepi ja stepi (rohtla) aladel, kus on palju ülesharitud maad. Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitseribasid, välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne. Kõrbestumine ehk muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). Kaitse ­ pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud muldade pidevast niisutamisest. Niisutusveega kantakse mulla ülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli , mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad. Saab vältida muldade läbipesemisega, mis on suhteliselt kallis. Muldade keemiline reostumine (degradatsioon) ­ esineb tööstuspiirkondade lähedal, kus kahjulikud keemilised ühendid satuvad mulda. Muldade hapestumine ­ tähendab seda, et mulla pH langeb alla 5,6. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed . Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad palju aluselisi katioone (Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu. Hapestumist võivad põhjustada ka põldude üleväetamine, ja valel ajal väetamine, kahjurite tõrje, raskmetallide sattumine mulda jne. Muldade hävimise põhjused: valed mulla harimise võtted ( rasked masinad , üleväetamine või valel ajal väetamine), õhusaaste ( happevihmad , väävlisaaste), reo- ja mürkained korraldamata jäätmemajandusest, metsa lageraie (erosioon, soostumine ), mulla mehhaaniline hävimine ja teisaldamine (hooned, veehoidlad, trassid, teed jne) Tagajärjed: mullaviljakuse vähenemine, vee- ja tuuleerosioon , sooldumine, kõrbestumine, keemiline ja radioaktiivne saastumine jne. Mulla tähtsus: fotosünteesivad taimed, globaalne süsinikuringe Mulla hävimine: (veeerosioon 56%, tuuleerosioon 28%, keemiline 12%, füüsikaline 4%) erosioon, kõrbestumine, sooldumine, hapestumine, raskmetallid mullas. · Too kolm näidet, mille abil selgitad intensiivse põllumajanduse mõju keskkonnale. a) ..................................... b) ..................................... c) ..................................... NB! Intensiivne vaid arenenud riikides! · Võrdle arengumaade omatarbelise ja arenenud riikide moodsa põllumajanduse mõju keskkonnale. Omatarbeline Intensiivne · Erosioon-
· Taimekaitsevahendid, väetised, monokultuurid ­
4 · Niisutus ­ sooldumine
· Millised muldade hävimist põhjustavad tegurid on eriti iseloomulikud kaardil kujutatud kohtades? (muldade sooldumine, hapestumine, tuule erosioon). · Milles seisneb huumuse tähtsus? · Inimtegevuse kahjustav mõju muldadele. Täida tabel. Mõiste Protsessi selgitus Soodustavad Millistes maailma Kas ja kus Kaasnevad Kuidas ära looduslikud piirkondades on eriti esineb Eestis probleemid, hoida tingimused intensiivne tagajärjed Deflatsioon
Keemiline degradatsioon Kõrbestumine
Muldade hapestumine Reostus mürkkemikaalide ja raskmetallidega TV. Ül. 4 lk. 35. Mullad veebis. Kaart levikuga , näiteid esinemisest, selgitav tekst. http://soils.ag.uidaho.edu/soilorders/
5