Litosfäär (2)

3.Litosfäär
3.1 Maa siseehitus
Maa koosneb siseehituselt tuumast, vahevööst ja maakoorest.
Tuum- ~6000km läbimõõt, 2 kihti: välimine-ja sisemine tuum. Suur rõhk
Vahevöö- ~ 2900 km. Moodustub üles sulanud kivimassist, palju erinevaid keemilisi elemente, pidevas liikumises. Paneb liikuma Maa pöörlemine. Ülemine osa 100-200km. Astenosfäär paneb otseselt maakoore liikuma, koosneb basaltsetest kivimitest .
Maakoor - tahke, moodustub kivimitest, paksus 5-80km süvikud. Mandriline ->kurdmäestikud. Maavärinad, vulkaanipursked.
N: Andid
Araabia , Euraasia ,India-Austraalia. Tekivad kõrged kurdmäestikud võrdse jõuga kokkuliikudes, surutakse otsad üles. Maavärinad, Himaalaja mäestik.
Vaikse Ookeani ja Filipiini laam . Vajuvad laama servad vahevöösse, tekivad süvikud, Maavärvinad, vulkaanid .

Laamade nihkumine erisuundades-kaasnevad maavärinad.
Subduktsioon-ookeanilise maakoore vajumine vahevöösse.
Vaikse Ookeani laama servaaladel on rohkesti saari ja vulkaanilist tegevust ning seetõttu nim. Seda piirkonda Vaikse Ookeani „tulerõngaks” ning saari saarkaareks.
Laamade sisealadel on maakoor paks ja toimuvad aeglaselt kerkimis või laskumisliikumised.
Laamade sisealadel, kus magma kogumikud on tugevama surve all, tekivad „kuumad täpid”. N: Hawai saarestik . Mandrilistel laamadel tekivad kuumade täppide piirkonnas murrangud e.rfitid, kuhu moodustuvad sügavad järved.
Aktiivsed liikumised servaaladel, sisealadel aeglasem .

Vulkaanid
Kolle - magma kogumik, kus on suur rõhk, Lõõrid ja kraater - avaus, kus magma välja tuleb.
2 Tüüpi vulkaanid:
1) Kilpvulkaanid - magma väljub aeglaselt
2) Kihtvulkaanid - iga purskega tekib 1 kiht juurde. Tardunud laavast moodustuvad vulkaanilised purske kivimid e.tuffid.
Mõlemad: tugevate pursete korral võivad lõõrid puruneda, sisse vajuda ja tekitada kaldeerasid.

Tegev e. Aktiivsed vulkaanid

kustunud vulkaanid

uinunud e.suikunud vulkaanid
Välja paisatakse gaase, tuhka ja veeauru. Vulkaani tegevusega kaasnevad nähtused 53-54 lk.

Viljakas pind/ mullad . Mudavoolud-lahaarid, maavärinad, kuumaveeallikad.

Maasisesoojust kasutatakse.

Maavärinad
Tekivad maapinna liikumistest. Maakoore aktiivsed liikumised. Epitsenter - koht, kus on kõige tugevam värin maapinnal.
Mõõdetakse seismograafiga. Tsunami , mõõtmine, leviku alad, seal kus on laamade kokkupõrke alad. Laamade kaart.
Maavärina kolle- koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine-maavärina murrang.
Maavärina epitsenter-vahetult kolde kohal maapinnal olev paik
1. Kehalained - levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena nagu helilained õhus
1.1 P-lained e. Pikilained-kiiremad, levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenivate impulssidena. Levivad vedelas
1.2 S-lained e. Ristlained-aeglasemad, leivivad keskkonda liikumissuunaga risti defromeerivate impulssidena. Ei levi vedelas kk-s
2.Pinnalained- levivad piki maapinda epitsentrist eemale nagu veelained vettevisatud kivist.

Nõlvaprotsessid
Toimub ebatasase pinnamoega aladel. Nende toimumist mõjutavad litosfääri ülemiseosa kivimikihid ning väliskeskkonna tegurid. (sademed, tuul, maakülgetõmbejõud). Üldiselt tasandavad pinnast.
Kiired nõlvaprotsessid:

Varisemine- toimub järsu nõlvadega aladel. Toimub välisjõudude toimel ja lainetus uuristab nõlva sügavamalt sisse ning raskujõu toimel kukub nõlv sisse.

Libisemine – Oluline kallakus ja kivimikihtide ehitus, kus on vettkandev kivimikiht, mille pinnal algb peamiste kivimikihtide liikumine. Raskusjõu mõjul nihkub pind. Inimene võib ka esile kutsuda.
Aeglased nõlvaprotsessid:
1. Voolamine e. Solifuktsioon – pinnas nihkub aeglaselt allapoole mööda nõlva välisteguri toimel, hõõrudes aluspinna kivimeid. Liigub õhuke peamine kiht. Esineb nõlvadel, kus pole kinnitatavat osa. Taimestik
2 .Nihkumine- välistegurid põhjustajaks(temp. Kõikumised) osakeste vaheline vesi paisub , tekivad praod -> nihutatakse pinnast edasi mööda nõlva. Igikelts - aastaringselt külmunud. Igikeltsa aladel.
4. Pedosfäär
Maakoore pindmine kiht, kus toimuvad mullatekke protsessid ning kus reguleeritakse biosfääri aineringet. Valdavalt muld . Tähtsus:

maismaalise biosfääri kujunemise alus.

paljudele elusorganismidele elukeskkonnaks.

inimesele toidu kasvatamise aluseks.
Mulla koostis:
Elus osa
Eluta osa (Ainelised komponendid)
4% mulla koostisest.Need organismid, kes mulla eluks midagi ära teevad.Seened, putukad, bakterid , ussid . La-gundavad ja kobestavad mulda
Vedel
Tahke
Gaasiline
Vesi-mulla osakeste vahel ja koostises.
Mineraalne pool
Kõdu
Liiv, savi, väiksemad kiviosakesed. Kruus. Annab keemilisi ühendeid. Huumus -lagundatud taimede mass
Elus osa tahkel kujul
Õhk, mille koostiseks on liiv
Muld peab olema parajalt kobe ja niiske. Muld on pidevalt ajas muutub ja arenev. Korralik kiht kujuneb sajandite jooksul 1000-2000a.
Mulle kujunemine sõltub:

• keskkonnatingimustest (temp, niiskus ja lähtekivimid)
  
• ning elus organismidest(taimestik ja lagundajad)
  

Teke on seotud murenemis-ja humifitseerumisprotsessiga.
4.1 Murenemine
Selle käigus peenestatakse lähtekivim mulla koostisesse. Eesti ala murenemise lähtematerjaliks Põhja-Eestis paekivi ja L-Eestis liivakivi
a) Füüsikaline murenemine e. Rabenemine -esile kutsuvad temp. Kõikumised ja vesi
b) Keemiline murenemine e. Porsumine - mõjub vesi koos selles olevate ühenditega. Rikastatakse mulda erinevate keemiliste ühenditega.
c) Bioloogiline murenemine- Taime juured tungivad kivide lõhedesse. Elusorganismide toimel, kes kivimitega kokku puutuvad
Leostumine -protsess mullas, mille käigus liigse vee poolt kantakse soolad sügavamale.
Karstumine - protsess, mida viib läbi põhjavesi kergesti vees lahustuvate kivimitega, tekitades tühimikke ja mulle mineraalse osa ärakannet
Leetumine - liigse vee poolt huumus ja mineraalse materjali uhtumine mulla alumistesse kihtidesse. Tekivad leetehorisondid.
4.2 Mulla teke Humifitiseerimine
Huumusmaterjali moodustamine mulla koostisesse C,N,S seotud ühenditega. Surnud taimse massi lagundamine. Toimub 2st etapist:
1. Kõdunemine-surnud organismide lagunemine mineraalaineteks(H20, Lämmastiküh, NH3)
2. Huumuse moodustumine, mida viivad läbi mulla organismid ja muudavad kõdumaterjali lihtsateks orgaanilisteks ühenditeks.
Selleks, et taimed huumusest orgaanilist ainet omastaksid, moodustuvad mullaosakesed , kogumikud mineraalainetest ja orgaanilisest osast. Kõige viljakamad on mustmullad.
Mullatekketegurid
Passiivsed
Aktiivsed

• lähtekivim – määrab mulla omadused e. Lõimimise
  
• reljeef-põhjustab mulla erosiooni-ära kannet liigniiskus
  
• aeg- määrab ära paksuse
  

• kliima- sademed, temp, tuuled. Peavad olema mõõdukad
  
• organismid-taimed, ussid, putukad, bakterid
  
• inimtegevus e.antropogeenne tegur- kujundab kultuurmuldasid, väetamine, niisutamine, kuivendamine. Degradeeruvad e.saastuvad mullad. Ülekasutamine- liigne karjatamine ,monokultuurid.
  

Mullahoriston
Iseloomustus
O- metsakõdu
Tekib metsa all ja koosneb erineva lagunemisastemega puuvarisest ning taimedest kui maapinnale lisandub igal aastal uut orgaanilist ainet. Horiston seob vett, vähendab auramist, reguleerib soojusrežiimi ja mikrobioloogilist tegevust.
A-huumus
Tekib orgaanilise aine ladestumisel pinnase ülemisse kihti, kus see laguneb ja muundub. Tumedavärvuselises horisondis on kogu mullaprofiili ulatuses huumusesis. Kõige suurem ja bioloogiline aktiivsus kõrgeim.
E-väljauhte
Kujuneb selgelt välja okasmetsa O horisondi all, laskuvad veed viivad siit saviosakesi ja mullavees sisalduvaid aineid allpool asuvatesse horisontidesse. Värvuselt valkjas .
B-sisseuhte
Horisondis kujuvad saviosakesed, huumus-ja mitmed keem.üh. võrreldes E-horisondi ja lähtekivimiga on horisont tumeda värvusega ja tihenenud.
4.3 Maailma mullad
Mulle veerežiim
Mulla paksus
Sobivus kultuuride viljelemiseks
Tundravöönd
Liigniisked, igikelts takistab läbiuhtelise veerez.teket
Õhukesed
Veget.per.liiga lühike ja külm
Okasmetsad
Läbiuhteline
Kuni 1m
Vajavad väetamist ja lupjamist
Lehtmetsad
tasakaaluline
~1m
Sobib paljude kultuuride kasvtamiseks.
Rohtlad
tasakaaluline
Üle 1m
Maailma viljakaim piirkond, probleemiks suvised põuad, lagedatel aladel erosioon mustmullad
Kõrb ja pookõrb
Aurumise ülekaaluga
Õhukesed
Vajavad niisutamist ja aluselise reaktsiooni neutraliseerimist
Vihmametsad
läbiuhteline
6-10m
Vihmametsade maharaiumisel muutub mõne aastaga viljatuks
Mullahorisont on erineva värvuse, tüseduse ja omadustega mullakiht , mis on moodustunud mulle tekke protssesis.
Mullaga toimuvad looduslikud või inimtegevuslikud protsessid:
Erosioon, kõrbestumine, sooldumine, mulla kihi hävitamine (teede rajamine, ehitus)
4.4 Muld kui resurss , muldade kaitse
Tegevused
Otsesed tagajärjed
Kaudsed tagajärjed
Tallamine
Muldade tihenemine
Põllupinna ja mullaviljakuse vähenemine
Maaharimine raskete masinatega
Muldade tihenemine vee-ja õhu mahutavuse vähenemine
Mullaviljakuse vähenemine
Valel ajal väetamine
Mullaelustiku kahjustamine
Veekogude reostumine ja kinnikasvamine
Põlluharimine järskudel nõlvadel
Erosioon
Mulla hävimine, põllupinna vähenemine
Kahjurite ja umbrohutõrje
Mullavee reostumine
Põhjavee ja veekogude reostumine
Maaparandus
Veerežiimi muutmine
Põhjaveetaseme alanemine
Õhu saastamine
Mullaelustiku kahjustamine, mullavee reostumine
Muutused kooslustes
Korraldamata jäätmekäsitlus
Mullaelustiku kahjustamine, mullavee reostumine
Põhjavee ja veekogude reostumine
Metsa lageraie nõlvadel
Erosioon
Muldade häving, setete kandumine veekogudesse
Hoonete, teede, rajamine
Muldade hävimine
Põllupinna vähenemine
Maavarade kaevandamine allmaakaevandustes
Maapinna langatused, põhjaveetaseme alanemine
Põllupinna vähenemine, veerežiimi muutus
Maavarade kaevandamine
karjäärides
Muldade hävimine
Põllupinna vähenemine
Põldude niisutamine
Muldade sooldumine
Veevarude vähenemine
Mõisted:

Astenosfäär- kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triiviad litosfääri laamad.

Bioloogiline murenemine- valdavalt taimejuurte ja mikroorganismide elutegevuse tulemusena toimuv murenemine.

Erosioon-tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne.

Füüsikaline murenemine- on kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine

Gleihorisont- on sinakashall või rohekashall või valkja värvusega. Kujuneb liigniiskes (hapnikuvaeses)keskkonnas.

Gleistumine -pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess. , mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist , mis taandub raud(II) oksiidiks.

Humifitiseerumine- aitab moodustada mulda huumust. Surnud taime massi kõdunemine, edasine lagundamine.

Huumus- maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus

Igikelts e. kirsmaa - kestvalt külmunud pindmine maakoore osa.

Kaldeera ehk hiidkraater- vulkaani tippu plahvatuse või langatuse käigus tekkinud rohkem kui 5km läbimõõduga süvend.

Kamardumine -mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont .

Karstumine- kivimite lahustumine liikuva põhjavee murendava toime tõttu.

Keemiline murenemine- on kivimeid moodustavate mineraalide keemiline murenemine.

Kivimite ringe - on järjestikuste protsesside ahel, mis hõlmab kivimite moodustumist, murenemist ja moondumist.

Kontinentaalne e. Mandririft- kontinentaalse koore rebend, tüüpiliselt pangasmäestikulise reljeefiga.

Kuum täpp-vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või vulkaaniline ala.

Laama sukeldumine e. Subduktsioon-ookeanilise laama vajumine vahevöösse.

Leetumine- liigse vee poolt huumus ja mineraalse materjali uhtumine mulla alumistesse kihtidesse. Tekivad leetehorisondid.

Leostumine- protsess mullas, mille käigus liigse vee poolt kantakse soolad sügavamale.

Nõlvaprotsessid- raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju.

Purskekivimid- vulkaani pursatud laavast tardunud kivimid.

Tardkivimid - maakoores kui maapinnal magmast tardunud kivimid.

Tsunami- rannalähedases merepõhjas aset leidnud maavärina tekitatud hiidlaine .

Turvastumine- turba teke muldades, kus veega üleküllastuse juures orgaaniline aine ei lagune.