Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rahvastik ja asustus (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks on rahvaarvu kiire kasv muutunud globaalprobleemiks?
  • Kuidas mõjutavad järgmised tegurid rahvastiku paiknemist?
  • Miks nendes kohtades on rahvastiku tihedus väga väike või vastupidi- hästi suur?
  • Mida on võimalik välja lugeda rahvastikupüramiidilt?
  • Kuidas mõjutavad nimetatud tegurid sündimust arenenud ja arengumaades?
  • Miks elavad naised peaaegu kõigis maailma piirkondades meestest kauem?
  • Miks inimesed vahetavad oma elukohta vabatahtlikult või sunnitult?
  • Kui vastuvõtvale riigile?
Rahvastik ja asustus
Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest sõjad, vaidlused ja epideemiad on selle põhjustanud. Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama 19. sajandil peamiselt põhja riikides, sest eluolud ja arstiabi paranes . Esimene miljard täitus 1804 aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33 aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarvu 1999 aastal.
Iseloomusta rahvastiku jaotumist ning rahvaarvu kasvutempot eri maailmajagudes.
Kõige rohkem inimesi elab Aasias 61%, Aafrikas 13% ja Euroopas12%. Rahvastiku kasvu tempo on kiire Aafrikas, Ladina-Ameerikas, Hiinas ja Indias. Kõrge loomulik iive, aeglane kasvu tempo on Euroopas, Põhja-Ameerikas, Austraalias.
Miks on rahvaarvu kiire kasv muutunud globaalprobleemiks?
Ülerahvastumine piirkonniti, üleilmastumine, õhu ja vee saastumine , majanduslik ebavõrdsus.
Kuidas mõjutavad järgmised tegurid rahvastiku paiknemist?
Pinnamood - seal kus on tasased alad on rahvastiku tihedus suurem, kõrgmägedes väike.
Maavarad - tähtsamate maavarade leiukohtade läheduses elab rohkem inimesi.
Kliima- lähis- troopiline ja parasvööde tiheda asutusega, arktiline ja antarktiline vöötmes ei ole elanike.
Mullad ja taimestik - sega-, lehtmets , rohtlad palju inimesi, sest viljakas muld , piisavalt puiduvarusid.
Ajalooline tegur- Vahemere äärne, Lähis-Ida, Aasia kesk- ja lõuna osa, asend veekogu ääres, kliima ja mullastik.
Majanduslik arengutase- arenenud riikides kõrge majanduslik tase.
Miks nendes kohtades on rahvastiku tihedus väga väike või vastupidi- hästi suur?
Kesk- Aafrika- väga hõredalt või peaaegu inimtühi, paikneb kõrb, väga kuiv, troopiline kliima, mullad puuduvad.
Kagu- Aasia- väga tihedalt asustatud, soodne kliima, viljakad mullad.
Põhja- Ameerika põhjaosa- väga hõredalt asustatud, külm kliima, mullastik puudub.
Põhja-Ameerika kaguosas- tihedalt asustatud, ookeanide ja jõgede lähedus, tähtsamate maavarade asukoht, tasased ja viljakad põllumaad.
Mida on võimalik välja lugeda rahvastikupüramiidilt?
Vanuselist koosseisu ja sugulist koosseisu. Sündimus taset ja surmade taset.
Kuidas mõjutavad nimetatud tegurid sündimust arenenud ja arengumaades?
Naiste seisund ühiskonnas- arenenud riikides on sündimus väiksem, sest suurem osa naisi õpib või töötab võrdselt meestega, pereloomisele mõeldakse hiljem ja perre soovitakse vähe lapsi. Arengumaades on suurem osa naisi kodused, nende rolliks ühiskonnas peetakse laste sünnitamist.
Viljakas eas naiste arv- arengumaades neid naisi rohkem, ei kasutata rasestumisvastaseid vahendeid, seega sündimus kõrge. Arenenud riikide sündimust ei mõjuta.
Naiste vanus laste sünnitamisel- arengumaades alustatakse sünnitamist varajases eas. Leitakse partnerid varem. Arenenud maades naiste tööhõive suurenemisel sünnitatakse hilisemas eas.
Religioon - usklikes perekondades on laste arv suurem.
Pereplaneerimine- meditsiini areng, abordid ja rasestumisvastased vahendid vähendavad sündimust. Kättesaadavamad arenenud riikides, kasutavad neid eelkõige haritud inimesed.
Traditsioonid ühiskonnas- Arenenud riikides hinnatakse peredes lastele kulutatud raha haridusele, huvitegevusele, seega saab lapsi olla peres vähe. Arengumaades on lapsed tulevikus oma vanemate toitjad.
Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks- toit, raha, eluase . Arenenud riikides riik toetab sündide kasvu. Arengumaades võib riigipoliitika sündimust piirata(Hiina).
Võrrelge peamisi surma põhjusi arenenud ja arengumaades.
Peamised surma põhjused arenenud riikides
Peamised surma põhjused arengumaades
Südamehaigused, vähk, õnnetused ja vägivald
Haigused, vee ja toidu puudus, arstiabi puudulikus , sanitaarhügieen, loodusõnnetused, sõjad
Rahvastiku vanuseline koosseis
Rahvastiku vanuseline koosseis
Vanurite osatähtsus rahvastikus suur
Laste osatähtsus suur, kuid laste suremus on ka kõrge
Võrdle vanurite osatähtsust rahvastikus arenenud ja arengumaades.
Arenenud maad- vanureid rohkem, kättesaadavam arstiabi, paremad olmetingimused.
Arengumaad- vanureid vähem, viletsam arstiabi, toidu ja vee puudus, halvemad olmetingimused.
Miks elavad naised peaaegu kõigis maailma piirkondades meestest kauem?
* naistel kergem töö
* naised lähevad kergemini arsti juurde
* tüdrukud on vastupidavamad haigustele
* õnnetusjuhtumid meestega on suuremad/ naised ettevaatlikumad
Demograafilise ülemineku etapid
Traditsiooniline rahvastiku tüüp
Demograafilise ülemineku esimene etapp
Demograafilise ülemineku teine etapp
Kaasaegse rahvastiku tüüp
Sündimus
42-39% sündimus kõrge, 40-50 last tuhande inimese kohta aastas
kõrge 39-38%
Langeb 38-10%
madal u.10%
Suremus
43-36% kõrge ja väga muutlik suremus 35-40 inimest tuhande kohta aastas
langeb 38-12%
stabiilne 11-10% väikelaste suremus väheneb
madal u. 10%
Rahvaarvu muutumine e. iive
rahvastiku väga aeglane kasv
positiivne, rahvaarv suureneb
langeb, kasv aeglustub
väga aeglane kasv, mõningane kahanemine
Rahvastiku vanuseline koosseis
palju lapsi, vähe vanureid, keskmine eluiga vaid 40-45a.
palju lapsi
lapsi rohkem
vanurite osakaal tõuseb, laste osakaal väheneb
Sellised tingimused olid Lääne-Euroopas
15. sajandil
1750-1900
Praegu
Sellised tingimused olid Eestis
Kuni 19.saj. keskpaigani 1860
19. saj. lõpul
Praegu Eestis
Nimeta riike, mis kuuluvad sellesse arengujärku praegu
Sierra Leone
Nigeeria
India
Suurbritannia
Kirjuta põhjuseid, miks inimesed vahetavad oma elukohta vabatahtlikult või sunnitult?
Vabatahtlik migratsioon
* suuremad valikuvõimalused
* parem töökoht ja õppimisvõimalusi rohkem
* kõrgem palk
* paremad elutingimused
* soodne looduskeskkond
Sundmigratsioon
* poliitiline ja religioosne tagakiusamine
* sõjad
* loodusõnnetused
* toidu ja joogivee puudus
Milliseid positiivseid ja negatiivseid probleeme võib tekitada suur migrantide arv nii lähteriigile kui vastuvõtvale riigile?
+ mõju lähteriigile
+ mõju sihtriigile
*väheneb tööpuudus
*paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem saab kodumaal kasutada
*osa sihtriigis teenitud rahast saadetakse kodumaale
*tuuakse sisse uusi kultuuritavasid, toite, muusikat, harrastusi
*mitmekesistub tööjõuturg
* migrandid on nõus töötama kohtadel, kus kohalikud ei soovi töötada
*odav tööjõud- on nõus töötama madalama palga eest
*sündimus suureneb, kuna migrandid on noored
* majandusaktiivsus kasvab, sest tarbimine kasvab
- mõju lähteriigile
- mõju sihtriigile
*väheneb tööealiste elanike arv, maksumaksjate arv
* lahkuvad peamiselt aktiivsemad inimesed, seega väheneb ettevõtlike inimeste osakaal
*lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid
* kaotatakse haridusinvesteeringud
* suurem surve töökohtadele, suureneb tööpuudus sihtriigi elanike hulgas
*sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega; kasvab kultuurikonfliktide oht.
*suurem surve sotsiaalsfäärile
Selgita mõisteid
Ränne ehk migratsioon- inimeste alalise elukoha vahetus
Rändeiive ehk – saldo - sisse-ja väljarändajate vahe
Linnastumine ehk urbanisatsioon - linnade kasvu ja rahvastiku osatähtsuse tõus
Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon - inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse
Vastulinnastumine ehk kontraurbanisatsioon - väljaränne suurematest linnadest kaugematesse piirkondadesse
Linnastu ehk aglomeratsioon - kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad
Hiidlinn ehk megalopolis - linnastute suurenedes ja kokku kasvades moodustub
Võrdle linnastumist arenenud ja arengumaades
Arenenud maades
Arengumaaades
Kiire linnastumine algas
20.saj. keskpaik
20.saj. lõpp
Linnarahvastiku osatähtsus
Suur, üle 70%
Väike, 30-40%
Linnarahvastiku kasvutempo; milliste tegurite tõttu linnarahvastik kasvab, kahaneb
Aeglane
*väiksemate linnade arvelt
Kiire
* maalt-linna
*kõrge sündimuse tagajärjel
Suurlinnade kasv
Aeglane, tekkivad megalopolised
Kiire, toimub ülelinnastumisprotsess
Linnastumisega kaasnevad majanduslikud ja sotsiaalsed probleemid
*transpordi süsteemi kujundamine ja haldamine
*sideliinide, tehnovõrgud
*slummides kuritegevus ja tööpuudus
*transpordi- ja sideliinide puudumine
*elektri ja kanalisatsiooni puudumine slummidest
*ülelinnastumine
* kuritegevus
* suur tööpuudus
Linnastumisega kaasnevad keskkonnaprobleemid
*prügimajandus
*heitgaasid
*reoveed
*linnahaljastuse säilitamine ja tekitamine
*prügimajanduse korraldamatus
*õhusaaste
*transpordivahendid
Rahvastik ja asustus #1 Rahvastik ja asustus #2 Rahvastik ja asustus #3 Rahvastik ja asustus #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 228 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor merku15 Õppematerjali autor
Arvestuseks õppimiseks küsimused ja vastused

Sarnased õppematerjalid

RAHVASTIK JA ASUSTUS- kordamine
6
doc

RAHVASTIK JA ASUSTUS- kordamine

erinevates regioonides ja analüüsib muutuste põhjusi; Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu kõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiiremini praegu ja ka tulevikus (demograafilise plahvatuse etapp- meditsiini kiire areng, kuid samas ka suur sündimus). Euroopas elab 12% maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb praegu ja ka tulevikus nii absoluutselt kui ka suhteliselt, sest loomulik iive on madal, paljudes riikides isegi negatiivne (sündimus on väike ning rahvastik on vana, mistõttu on suremus suurem). Põhja-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiremini kui Euroopa oma, kuid osatähtsus maailmas (5%) on samuti vähenenud. Lõuna Ameerika rahvastik on kasvanud kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud (ka demograafilise plahvatuse etapp). 3

Ühiskond
Rahvastik ja rahvaarv
6
doc

Rahvastik ja rahvaarv

aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123. aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu kõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiiremini praegu ja ka tulevikus (samuti kõrge iive). Euroopas elab 12% maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb praegu ja ka tulevikus nii absoluutselt kui ka suhteliselt, sest loomulik iive on madal, paljudes riikides isegi negatiivne. Põhja-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiremini kui Euroopa oma, kuid osatähtsus maailmas (5%) on samuti vähenenud. Lõuna-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud (loomulik iive suur) . 4. Nimeta tagajärgi, mis on kaasnenud maailma rahvaarvu kiire kasvuga 20.sajandil.

Geograafia
RAHVASTIK
6
docx

RAHVASTIK

Lõigekiiremini kasvab neis.Ei kasva Euroopas.Teistsugune kultuur,majanduslik korraldus ja mõtlemine soodustavad Aasias ja Aafrikas rahvaarvu kasvu. 5. Millised tegurid mõjutavad rahvastiku paiknemist?(5) Pinnamood,kliima,mullad,taimestik,maavarad. 6. Oska kaardi abil iseloomustada rahvastiku paiknemist ettenatud piirkonnas(riigis),selgita paiknemise põhjused (tv lk.22 ül.7,8) Hõredalt on asustatud Põhja-Euroopa,sest seal on halb kliima,kehvad olud,väga külm.Tihe on asustus Kesk-Euroopas ja Lõuna-Euroopas,sest seal on kõige sobivamad elutingimused ja sobiv kliima. 7. Nimeta maailmas 3 tihedamini asustatud piirkonda. Kesk-Euroopa,Lääne-Euroopa,vahemereäärsed suurlinnad 8. Nimeta maailma 3 suuremat riiki rahvaarvu järgi. India,Hiina,USA 9. Selgita erinevat sündimust ja suremust arenenud ja arengumaades,too välja peamised põhjused (tv lk.24-25). 10. Nimeta ja iseloomusta demograafilise ülemineku etappe (õp.lk 45).

Rahvastik ja majandus
Rahvastik ja asustus
4
docx

Rahvastik ja asustus

koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne. 43. Rahvaarvu muutused: Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänukõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiireminipraegu ja ka tulevikus (samuti kõrge iive). Euroopas elab 12% maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb praegu ja ka tulevikus nii absoluutselt kui ka suhteliselt, sest loomulik iive on madal, paljudes riikides isegi negatiivne. Põhja-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiremini kui Euroopa oma, kuid osatähtsus maailmas (5%) on samuti vähenenud. Lõuna- Ameerika rahvastik on kasvanud kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud (loomulik iive suur). 44.Sündimus ja suremus: Naiste seisund ühiskonnas: arenenud riikides on sündimus väiksem, sest suurem

Geograafia
Geograafia KT kordamine - demograafia
2
odt

Geograafia KT kordamine - demograafia

GEOGRAAFIA KORDAMINE Rahvaarv ja selle muutumine *1650 sai miljard täis, *1800 sai 2 miljardit täis Riigi rahvastikku mõjutab: sündivus, suremus, sisseränne (immigratsioon) ja väljaränne (emigratsioon) Tihedamini asustatud alad: Ida, Kagu ja Lõuna-Aasia Kesk,lääne ja Lõuna- Guinea lahe rannik Põhja-Ameerika Euroopa (aafrika) suurejärvistu piirkond Lõuna-Am kagu rannik Ida-Aafrika Kesk-Ameerika Hõredamalt asustatud alad: Antarktika, Arktika Sahara kõrbe alad(aafr.) Euraasia põhja osa Austraalia Põhja-Am, Ekvatoriaal alad (Lõuna- Sise-Aasia kõrbe alad ja Kanada&Gröönimaa Am, Aafrika) Tiibet ja Himaalaja Asustuse tihedust Looduslikud tegurid Inimtegurid mõjutavad tegurid + plussid

Geograafia
Rahvaarv
3
rtf

Rahvaarv

madalamaga ning inimeste keskm eluiga tõuseb.2. Rahvaarvu kasv maailmas ja erinevates regioonides. Rahvaarv hakkas märgatavalt kasvama siis, kui inimesed olid muutunud paikseks, hakanud põldu harima, koduloomi kasvatama. 1650. aastaks oli maailma rahvaarv suurenenud ligi 50 korda: 10 miljonilt 500 milj-le. Umbes 1800. a. paiku elas maailmas juba miljard inimest. Iga järgmine miljard on täitunud järjest lühema aja jooksul. Maailma rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt. Kõige rohkem elab inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Juba ammusest ajast on tihedamini asustatud ida-ja lõuna-aasia suurte jõgede orud ja deltaalad, viljaka pinnasega jaava saar, samuti jaapani rannikualad. Lääne- euroopas kulgeb tihedama asustusega vöönd kagu-inglismaalt põhja-itaaliani. Ameerika ja austraalia maailmajagudes on tihedamini asustatud rannikualad ja mitmed saared. 3.Rahvastiku

Geograafia
Maailmarahvastik
2
doc

Maailmarahvastik

a) Agraalühiskonnas ­ Linnad tugipunktidena hakkasid tekkima ühiskonna kihistumise tulemusena. Kujunesid hea transportteede piirkondadesse Vahemere äärde, Lähis ­ Itta, Indiasse, Hiinasse. 5% rahvastikust = valitseja, teenijaskond, käsitöölised, sõdurid b)Industriaalühiskonnas ­ Väga kiire linnastumine. 16 ­ 18 saj. *I Etapp ­ Euroopas kasvasid vanad linnad ja tekkis palju uusi. Tekkisid esimesed miljonilinnad. Pariis, London. Fifty fifty rahvastik, maal ja linnas *II etapp ­ 19 ­ 20 saj algus ­ Uusi linnu tekkis vähe, aga suurlinnad laienesid eeslinnadesse, liites neid linnastuteks. Toimus Suburbanisatsioon. Linnaelanike % = 70-80 elanikkonast c)Infoühiskond *Kontraurbanisatsioon ­ Lahtilinnastumine. Heaolu ja võimaluste paranedes asuvad inimesed elama linnast välja, kuid säilitavad sidemed linnaga. Transport, side.

Geograafia
Geograafia riigieksam 2006
32
doc

Geograafia riigieksam 2006

areng, majandusorganisatsioonide kasv. Vali üks tegur ja selgita selle mõju globaliseerumisele. Selgita = argumenteeri!  Miks laieneb globaliseerumisvastane liikumine?  Nimeta kaks näitajat, mille abil on võimalik iseloomustada riigi globaliseerumist.  Eestisse on mitmed rahvusvahelised firmad rajanud oma tütarettevõtteid. Nimeta kaks võimalikku positiivset ja kaks võimalikku negatiivset tagajärge sellega seoses. RAHVASTIK JA ASUSTUS 44. analüüsib maailma rahvaarvu kasvu põhjusi ja selle tagajärgi; (graafikute, tabelite lugemisoskus, analüüsioskus) Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123

Geograafia




Kommentaarid (1)

grrete profiilipilt
Grete S: väga hea
21:55 28-01-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun