PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS (0)

PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS
52. analüüsib infoallikate abil looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele
etteantud kohas/riigis;
53. iseloomustab põllumajandusliku tootmise vorme: segatalu, hiigelfarm , ekstensiivne
teraviljatalu, rantšo , istandus ja teab nende levikut;

• Segatalud  – põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme.
  
• Hiigelfarm loomad koondatakse mitmekorruselistesse hiigelfarmidesse, mis paiknevad turu läheduses (sadamad, linnaäärne odav maa) ja kasutavad sisseostetud sööta. Kõige rohkem on rajatud linnu-, loomaliha- ja piimavabrikuid, seda eriti Jaapanis ja USA-s, kuid viimasel ajal ka arengumaades.
  
• Ekstensiivsed teraviljatalud  hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas ja Austraalias, Venemaa ja Kasahstani steppides jm rohtlaaladel. Teraviljatalud on väga suure pindalaga ja seal kasvatatakse peamiselt nisu. Sageli tuleb  farmer  tallu ainult külvi ja -lõikuse ajaks ning palkab selleks perioodiks  sulased. Kogu töö tehakse ära paari nädalaga, vili müüakse kohe elevaatorisse, seejärel sõidab omanik tagasi alalisse elukohta, sulased aga lähevad uuele tööle. Madala hektarisaagi kompenseerivad väikesed tootmiskulud, kuid vajatakse mitmesuguseid agraartööstuskompleksi poolt pakutavaid äriteenuseid (elevaatorid, masinhoole, valveteenistus, jms).
  
• Rantšo on suur loomakasvatusmajand, kus peetakse tuhandepealisi lihaveise- või lambakarju, keda söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel. Söödatagavarasid varutakse erakordseteks juhtudeks (pikaajaline põud vmt).  Karjased   kaitsevad karja röövloomade eest ja jälgivad karjamaade ühtlast kasutamist. Rantšo annab väga odavat toodangut, kuid selleks peab olema kümneid tuhandeid hektareid karjamaid. Suuremaid kulutusi tehakse vaid tõuaretusele ja veterinaarteenindusele. Rantšod on levinud USAkuivas lääneosas, Austraalias, Argentinas, Lõuna-Aafrikas jm.
  
• Istandus on suur taimekasvatusmajand , mis toodab saadusi (kohvi,  suhkruroog ,  puuviljad  jms) müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. Kõrge saagikuse tagamiseks pannakse suurt rõhku agrotehnikale ( sordiaretus , väetamine, õiged maaharimis- ja hooldusvõtted, taimekaitse jmt). Istandus saab töötada vaid odava tööjõuga. Selleks olid ajalooliselt orjad , hiljem arengumaadest värvatud lepingutöölised. Arengumaades on praegugi palju istandusi.
  
• Spetsialiseeritud suurtalu – moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele tooteliigile (lillekasvatus, piimakari , maitsetaimed, teravili jne). Spetsialiseeritud suurtalud on levinud peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas, nende arv kasvab ka Jaapanis, arengumaades leidub neid veel vähe.
  

54. teab oluliste kultuurtaimede: nisu, mais, riis , kohv, tee, suhkruroog ja puuvill peamisi
kasvatuspiirkondi ja eksportijaid;

• Nisu – Jõudis kõigepealt Kreekasse , Küprosesse ja Egiptusesse .  Nisu kasvatatakse 67°põhjalaiusest (Norra, Soome, Venemaa) kuni 45° lõunalaiuseni (Argentiina,  Tšiili ). Suurimad tootjad on Hiina, India, Venemaa.
  
• Mais - Kesk- Ameerikast hakkas levima Põhja-Ameerikasse ja Lõuna-Ameerikasse, hiljem Euroopasse. Harilik mais on valgusnõudlik ja soojalembeline taim ning seda kasvatatakse peaaegu kogu maakeral, välja arvatud  polaaralad  ja kõrgmäestikud. Suurimad tootjad USA, Hiina ja Brasiilia.
  
• Riis – Hiinast Aasiasse , Aasiast üle maailma. Riisi kasvatatakse kõikides maailmajagudes, troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes, alates 50° põhjalaiusest kuni 40°lõunalaiuseni.[5] Riisitaimed on sooja- ja niiskuselembelised ning väga valgusnõudlikud. Mida paremad on valgustingimused, seda paremat saaki saab. Suurimad tootjad Hiina, India ja Indoneesia .
  
• Kohv – Sai alguse Etioopiast, levis Araabiasse ja Türki. Suurimad tootjad on Brasiilia, Colombia ja Vietnam . Kasvatatakse üle maailma ekvaatori lähistel aladel.
  
• Tee – Pärit Aasiast. Suurimad tootjad Hiina, India ja Kenya . Kasvatatakse põhiliselt Aasias.
  
• Suhkruroog – Pärineb Uus-Guineast, Lõuna- ja Kagu-Aasiast. Tänapäeval on suhkruroog introdutseeritud ekvatoriaalse ja lähisekvatoriaalse kliimaga  kohtadesse peaaegu kõikjal maailmas. Suurimad tootjad Brasiilia, India ja Hiina.
  
• Puuvill - Puuvillataimed kasvavad põõsastena troopilistel ja lähistroopilistel aladel. Puuvilla hakkasid kultuurtaimena kasvatama Induse oru asukad . Suurimad tootjad on Hiina, India ja lähedased riigid, Brasiilia, Põhja-Ameerika.
  

55. iseloomustab etteantud infoallikate abil riigi põllumajanduse ja toiduainetööstuse
arengueeldusi ning arengut;
56. toob näiteid ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevatest
keskkonnaprobleemidest;
EKSTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS põllumajanduslikku maad on palju, maaühiku kohta kasutatakse vähe tööjõudu, kapitali, väetisi , pestitsiide jne, toodang on maaühiku kohta väike. Ekstensiivne: Rändkarjandus Aafrikas; Alepõllundus Brasiilias vihmametsade alal,  Teraviljakasvatus USA keskosas (preerias) ;  Lambakasvatus  Uus- Meremaal
INTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS põllumajanduslikku maad on vähe, ;maaühiku kohta kasutatakse palju kapitali, tööjõudu, väetisi, pestitsiide jmt, toodang on maaühiku kohta suur. Intensiivne: Riisikasvatus Kagu-Aasias; Terrasspõllundus Hiinas Kaubanduslik põllumajandus, Veisekasvatus  USA-s; Köögiviljakasvatus  Nigeerias .
57. teab maailma tähtsamaid kalapüügipiirkondi ja põhjendab nende kalarikkust; Kalarikkad atlandi ookeani loodeosa(puutuvad kokku soe golfi ja külm  labradori  hoovus); vaikse
ookeani idaosa (külm  peruu  hoovus,jahe vesi on toitaineterikkam); india ookeani põhja ja kirdeosa(suured  jõed toovad palju magedat vett ja toitaineid). Suurimad kalapüüdjariigid – Hiina, peruu, jaapan, india, usa. 
58. iseloomustab kalanduse vorme: rannikupüük , ookeanipüük , kalakasvatus ja toob näiteid
riikidest, kus need vormid on tüüpilised;
RANNIKUPÜÜK: kaluritel külmutusseadmetega laevad: minnakse merele nädalateks: kala püütakse kogu majandusvööndi ulatuses ja väljaspoolgi: rannabaasis on kalurite ja nende perekondade  elamud  ning neid teenindav  infrastruktuur . Ida- Aasia  ja Kagu-Aasia
OOKEANIPÜÜK: püügiga on seotud terve laevastik , kus peale püügilaevade on ka saaki
töötlevad baas- ja kalaluurelaevad ning materjale kohale ja toodangut äravedavad
transpordilaevad või –lennukid. Ookeanipüük on kallis ja tasub ennast ära vaid väga suurte mahtude korral. Töötlemine ja külmutamine  laevas . Jaapan, Venemaa, Usa – ainult arenenud riigid.
KALAKASVATUS: Kasvatatakse tiikides ja sumpades. Väga palju Hiinas, peamiselt forell ja lõhe .
59. analüüsib muutusi maailma kalanduses ning selgitab muutuste peamisi põhjusi; teab
suuremate püügimahtudega riike; Maailmamere  kalavarud  vähenevad .Üldine  kalapüük  on suurenenud . Kalakasvatus on eriti suurenenud , 20-30 korda umbes .Viimastel aastatel püük maailmameres on vähe tõusnud.
60. selgitab kalavarude vähenemise põhjusi ja toob näiteid kalandusega seotud
keskkonnaprobleemidest; Kalavarude vähenemise põhjused: ülepüük , maailmamere reostus.
Mõisted:
Vegetatsiooniperiood - ehk kasvuperiood ehk taimekasvuperiood ehk termiline kasvuperiood  on ajaperiood , mille jooksul toimub taimede intensiivne kasv ja areng.
ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus – loe teksti
ökoloogiline ehk mahepõllumajandus - looduskeskkonda ja ökoloogilist tasakaalu  arvestav ja seda säästev põllumajandusproduktide tootmistehnoloogia.Viljelevate taimede ja loomade valik ning pidamise kord peab silmas, et suurendada või säilitada mulla viljakust.
omatarbeline ja kaubaline põllumajandus – omatarbeline – suuremas osas kasvatatakse loomi ja taimekultuuri endale, müügiks läheb vähe. Kaubaline – suur osa saagist läheb müügiks, natuke jäetakse ka endale.
põllumajanduse spetsialiseerumine,
MIDA SOOJEM JA NIISKEM, SEDA SUUREM OSAKAAL ON TAIMEKASVATUSEL ( ekvatoriaalses , lähistroopilises, niiskemas lähisekvatoriaalses kliima-vöötmes, merelises parasvöötmes).
MIDA KÜLMEM JA KUIVEM , SEDA SUUREM OSAKAAL ON LOOMAKASVATUSEL (parasvöötme põhja- ja siseosades, lähisarktilises vöötmes, kuivemas lähisekvatoriaalses vöötmes)
TROOPIKAS TEGELETAKSE OAASIPÕLLUNDUSE JA RÄNDKARJAKASVATUSEGA
NIISKETEL MÄGISTEL ALADEL LEVIB TERASS -PÕLLUNDUS; KUIVEMATEL LOOMAKASVATUS.
rannikupüük – kalapüük toimub merel, rannikuala lähedal
ookeanipüük – kalapüük toimub keset ookeani, sellega on seotud terve laevastik
kalakasvatus - tegeleb kalade  kasvatamisega  kalakasvandustes peamiselt inimeste toiduks. Kalakasvatus varustab ka looduslikke veekogusid noorkaladega, tugevdamaks olemasolevaid looduslikke või taasloomaks juba hävinud populatsioone
ülepüük -  töönduskalade liigne püük, mille tagajärjel kalavarud lokaalselt vaadeldavas veekogus või globaalsel tasandil maailmameres vähenevad. Reguleeritakse kvootidega.
61. teab maailma metsarikkamaid piirkondi/riike; iseloomustab üldjoontes peamisi
metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad , kuiva lähistroopika metsad , niiske
lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad );
Maailma metsarikkamad riigid:  Kanada , Venemaa, Brasiilia. Euroopas: Soome, Rootsi, Prantsusmaa.

• Parasvöötme leht- ja segametsad - vöönd asub valdavalt 40-60 laiuskraadidel, Euroopa lehtmetsades kasvavad tammed, pöögid, pärnad ja vahtrad. Põhja-Ameerika lehtmetsades kasvavad pöögid, vahtrad, hikkoripuud, tulbipuud ja suhkruvahtrad. Euroopa segametsades kasvavad kuused, männid, tammed, kased ja sarapuud. Kaug-Idas kasvavad vahtrad, pärnad, saared, jalakad, amuuri korgipuud, korea seedermännid ja mandžuuria pähklipuud. Valdavalt elavad parasvöötme sega-ja lehtmetsas imetajad
  
• Kuiva lähistroopika metsad - Lähistroopiline kliimavööde jääb kahe põhikliimavöötme - parasvöötme ja troopilise vöötme - vahele ning on nende kahe üleminekualaks. Mandrite sisealadel, kus sademete hulk on väike, asuvad lähistroopilises vööndis rohtlad , kõrbed ja poolkõrbed. Mandrite idapoolsed küljed on antud vööndis tavaliselt kaetud niiskete lähistroopiliste metsadega . Lisaks Vahemere ümbrusele leidub vahemerelisi metsi veel Põhja-Ameerikas California osariigis, Lõuna-Ameerikas Tšiili rannikul, Edela- ja Lõuna-Austraalias ning Lõuna-Aafrikas. Lähistroopilisse taimestikku kuuluvad igihaljad puud ja hõredad põõsastikud. Paljudes kohtades on looduslik taimestik asendatudkultuurmaastikuga. Kasvatatakse oliive, tsitruseid (sidruneid, apelsine, mandariine, greipe), kuivas lähistroopikas teepõõsad. 
  
• Niisked lähistroopika metsad - Niisked lähistroopilised metsad paiknevad mandrite idarannikutel, nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Valdavalt jäävad nad 25. ja 30. laiuskraadi vahele.Kõige suurema ulatusega on nad siiski põhjapoolkeral, Ida-Hiinas
  ja USA kaguosas. Lõunapoolkeral leidub niiskeid lähistroopilisi metsi Kagu-Austraalias, Uus- Meremaa põhjasaarel ning Brasiilia kaguosas. 
  
• Ekvatoriaalsed vihmametsad - Vihmametsad moodustavad ekvatoriaalse metsa vööndi Lõuna-Ameerika põhjaosas (Amasoonias nimetatakse neid ka selvadeks), Aafrika keskosas (Kongo nõos), Kesk-Ameerikas (Nicaraguas ja Yucatáni poolsaare lõunaosas) ning  Malai saarestikus.
  

Subtroopilisi ja parasvöötme vihmametsi leidub sademeterikkais piirkondades (nt Lõuna-Austraalias, Tansaanias , Kanada läänerannikul, Argentinas, Hiinas jm), nende liigirikkus on väiksem, neis kasvab nii okaspuid kui laialehiseid lehtpuid.
62. teab metsade majandamise põhimõtteid ning iseloomustab arenenud ja arengumaade metsamajandust; eesmärgiks on olla maksimaalselt efektiivne metsamajanduslike tööde korraldaja riigimetsas ning korraldada kõigi metsahalduse valdkonna poolt ülesandeks püstitatud metsamajanduslike tööde teostamine ettenähtud tingimustel (tähtaeg, kvaliteet). 
63. teab peamisi puidu ja puidutoodete kaubavoogusid; Peamine puit on lehtmetsad, peamised puidutooted on
64. selgitab metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleeme; Puude liigne mahavõtt, loodusliku mitmekesisuse hävitamine, loomad koduta
Mõisted:
Metsatüüp - peamiselt kasvukohatingimuste järgi eristatav  metsa osa, ühtlasi vastava liigitamise põhiüksusi.
Metsamajandus - Metsamajandus on metsanduse allharu, mis tegeleb metsade majandamisega: nende väetamise ja kuivendamise, metsaistutuse, metsaraiega (sealhulgas võsa - ja harvendusraiega) jms.
Metsasus - Metsasus- metsamaade osakaal riigi pindalast (protsentides). 
Puiduvaru - Puiduvaru- mingi maa-ala metsas olev puidu hulk, mida mõõdetakse kuupmeetrites. 
puidu juurdekasv - puidu aastane juurdekasv on metsavarade hindamise mõõtühik , mis näitab, kui palju aasta jooksul puitu juurde kasvab.
Arvestuslank - Arvestuslank- metsa vanuselise struktuuri ja seisundi põhjal metsakorraldusega arvestuslikul teel määratud iga-aastane lõpp- ja valikraie maht.