Maailma regioonid (0)

 
 
2015 Mai 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Regiooni kuuluvad  
Kokku kuulub Euroopa regiooni 49 riiki. Näiteks Eesti,  Hispaania , Soome, Saksamaa, Itaalia jt. 
riigid 
Loodusolud , 
Peamiselt asub parasvöötmes. Tänu mitmekesistele loodusvaradele oli võimalik varajane tööstuse 
Loodusvarad  
areng. See on aga viinud selleni, et  praeguseks on loodusvarad lõppemas – neid on saada veel 
 
äärealadelt, kuid sealt kaevandamine ja transportimine on  kulukas . Ülemaailmselt tähtsad 
loodusvarad on  rauamaak ,  boksiit , pruun- ja kivisüsi , kaali- ja keedusool , nafta  ja  väävel . Keskmine 
sademete hulk on 500-1000mm aastas. 
Valitsevad usundid 
Peamiseks usundiks on  kristlus . Samas ka erinevad loodususundid. Ida-Euroopas ka Vene  õigeusk . 
Rahvastik  ja 
Euroopa rahvaarv on ligi 730 miljonit. Euroopa asustus on suhteliselt tihe. Kesk-Euroopas ligi 100-
asustus 
200in/km² kohta. Suuremates linnades isegi rohkem kui 200in/km² kohta. Väga palju erinevaid 
 
rahvusi, kes on segunenud eurooplastega. Rahvastiku iive on nullilähedane. Suhteliselt suur on 
sisseränne, mis tõstab rahvastiku arvu. 
Põllumajandus 
Lääne-Euroopa riikidel on väga arenenud põllumajandus – need riigid varustavad ka suurt osa Euroopast parasvöötme saadustega. Euroopasse 
 
imporditakse troopilisi  puuvilju , kohvi,  kakaod , teed ja  puuvilla  – neid tooteid mida pole võimalik siin kasvatada või nende  kasvatamine  pole 
 
selles piirkonnas lihtsalt otstarbekas. Sisse veetakse loomasööta, sest selle kasvatamine on Põhja-Ameerikas tunduvalt odavam. 
Tööstus 
Euroopa keskendub peamiselt töötlevale tööstusele, masinate, seadmete ja kemikaalide valmistamisele. Kõigele sellele on kaasa aidanud 
 
mitmekesised loodusvarad. Tooteid eksporditakse ka Euroopast väljapoole. Väga olulisel kohal on ka teenindussektor, kuid see on kõige enam 
 
arenenud Lääne-Euroopas. Kõrgtehnoloogilise tootmise areng pole Euroopas väga kiiresti arenenud. 
Transpordisüsteemid 
Transpordisüsteemid on väga heal tasemel ja kõrgelt arenenud. Siiski on maaneteid, millel on väga suur liiklus , on ülekoormatud ja millel on 
 
ummikuid. Heal tasemel on ka lennuteed (hulgaliselt lennuteid), kuid samas ka laevandus ( mereteed ). Euroopa transpordisüsteemid on pidevas 
arengus ning neid täiustatakse pidevalt. 
Panus maailma- 
Euroopa on üks kolmest maailmamajanduse keskmest. Kahjuks on Euroopa tähtsus ajapikku  vähenenud . Loodetakse, et lähiajal toimuv Euroopa 
majandusse 
Liidu laienemine aitab säilitada regiooni tähtsat rolli maailmamajanduses. Euroopa sõltub vägagi ülejäänud maailmast energiaallikate osas, neid 
 
on rikkalikult venemaal. 
Regiooni kuuluvad  
Põhja-Ameerika regiooni kuuluvad: Ameerika  Ühendriigid  (jao-
riigid 
tatud veel omakorda osariikideks),  Kanada , Bermuda , 
Gröönimaa, Saint-Pierre ja Miquelon. 
Loodusolud, 
Domineerib  vanade mägede ahelik Apalatšid .Loodus on 
loodusvarad 
rikkalikum kui Euroopas. Ameerikal on olemas ka oma 
 
vahemerelise loodusega piirkond –  California . Euroopast 
erinevalt kuulub Põhja- Ameerikale  aga ka suur niiske lähis-
troopika piirkond. Loodusvarad pole veel ammendunud, neid 
veetakse isegi Euroopasse. Tähtsateks maavaradeks on 
maagaas, nafta, kivisüsi ja erinevad  metallimaagid  (peamiselt 
Cu, Au ja Fe). On ka kohti, kus leidub teemante. Väga metsa-
rikkad alad. Aastane sademete hulk on piirkonniti väga erinev – 
100-4000mm. 
Valitsevad usundid 
Valitsevateks usunditeks on kristlus,  katoliiklus ja judaism. 
Rahvastik ja asustus 
Tihedam asustus on New  Yorgi lähistel  rannikualadel ja ka Chicago/Detroidi/Los  Angelese /San Fransisco ümbruskonnas. Rahvaarv tõuseb 
 
koguaeg  tänu  suurele  sisserändele. Loomulik iive on nullilähedane. Enamik inimestest elab linnades. Üldiselt on elatustase kõrge, kuid 
Mehhikos ja mõnel pool Kariibi mere saartel on inimesed suhteliselt vaesed. 
Põllumajandus 
Suur niiske lähistroopika piirkond annab hea eelduse põllumajanduseks. Tänu heale töökorraldusele ja headele loodusoludele suudetakse 
 
toota suurtes  kogustes . Varustab väga suurt osa maailmast teravilja, loomasööda, linnu- ja veiselihaga ning tubakaga. Suured preeriad on 
küntud põldudeks, et teraviljakasvatust suurendada või, et pidada seal loomakarju. Tähtsaimad   põllukultuurid  on mais, soja , puuvill, nisu ja 
lina. Leidub ka banaani- ja kohviistandusi ning suuri apelsini-, kirsi - ja muid puuviljaaedu. Põllukultuurid:  raps , soja, tubakas jt. 
Tööstus 
Põhja-Ameerikas asuvad mõned maailma kõige suuremad firmad ja  börsid . Ainult Euroopa toodab rohkem tööstuskaupu, kui Põhja-Ameerika. 
 
Põhja-Ameeika on juhtiv autode,  elektroonika , lennukite ja keemiakaupade tootja. Väga oluliseks on ka  maavarad , mille pealt suuri tulusid 
teenitakse. Ameerika on suurim  energiatootja  aga samas ka suurim tarbija, puudujääv osa imporditakse peamiselt Ladina- Ameerikast . 
Transpordisüsteemid 
Väga hästi arenenud ning on pidevas arengus. Kauba- ning reisijateveoks kasutatakse  ronge  ja lennukeid, sest vahemaad on väga pikad. 
 
Kanada ja USA vaheline ühtne  teedevõrk .  Sisemaal  head kiirteed. Samuti on arenenud torujuhtmetransport. Väga, väga oluliseks on 
transporditeeks on  Panama kanal . 
Panus maailma- 
Väga suurtes kogustes teraviljaeksport (umbes pool maailma teraviljaekspordist). Lisaks sellele eksporditakse veel masinaid, elektroonikat, 
majandusse 
kemikaale, tarbekaupu ja ka TÖÖKORRALDUSVIISE. Kapitali püütakse eksportida Ladina-Ameerikasse ja ka Kagu- Aasiasse . Põhja-Ameerika ja 
 
Euroopa vahel liigub vastastikku kapitali ja valmistoodangut. Põhja-Ameerikast eksporditakse Jaapanisse  tooraine , vastastiku  vahetatakse  
toodangut ja kapitali. 
 
Regiooni kuuluvad  
Ladina-Ameerika regioon hõlmab Lõuna- Ja Kesk-Ameerika riigid ning  Mehhiko  Põhja-Ameerikast. 
riigid 
Regiooni kuuluvad nt: Aruba, Ecuador, Panama, Peruu,  Venezuela jt. 
Loodusolud, 
Suuremale osale regioonist on iseloomulik  palav  ja niiske kliima. Rohtlad, poolkõrbed, kõrbed . Loodus-
loodusvarad 
varad  on rikkalikud, kuid on suuresti kasutusele võtmata. Hulgaliselt leidub metallimaake (Cu, Au, Ag, Fe, 
 
Al jt.) ning leidub ka naftat, vääriskive ja maagaasi. Metallimaagid paiknevad enamjaolt regiooni 
idaranniku  ääres. Sademete hulk  Keskmine sademete hulk on 1500mm aastas, kuid on ka väga kuivi 
piirkondi, kus aastane sademete hulk võib olla alla 1mm. Vihmametsades võivad aastased sademete 
hulgad  ulatuda kuni 13 000mm aastas. 
Valitsevad usundid 
Peamine  religioon  on katoliiklus. On ka protestante ning loodususundeid. 
Rahvastik ja asustus 
Tihedamini on asustatud rannikualad. Ladina-Ameerika regioonis elab 8,5% maailma rahvastikust. 
 
Arenenumad riigid on demograafilise ülemineku peaaegu läbinud. Loomulik iive on tugevasti langenud. 
Vähem arenenud riigid on demograafilise plahvatuse faasis ja iive on äärmiselt kõrge...kasvab veelgi. 
Suur on ka  väljaränne  (peamiselt Mehhikost ja Kariibia riikidest USAsse). Linnad on ülerahvastatud. 
Põllumajandus 
Tänu soojale ja niiskele kliimale on head eeldused põllumajandusega tegelemiseks .  Omatarbeline  põllu-
 
majandus. Väga palju erinevaid istandusi (nt: banaaniistandused). Põllukultuurid: soja, tubakas, kohv, 
kakao  jt. Kasvatatakse ka viinamarju, tomateid, kanepit, veiseid,  sigu  ja  kanu . 
Tööstus 
On säilinud traditsioonilised  majandussektorid  – istandused, omatarbeline põllumajandus ja  mäetööstus . 
 
Kiiresti areneb ka turismisektor. 
Transpordisüsteemid 
Suhteliselt hästi arenenud teedevõrgustik, kuid võiks olla parem.  Maanteed  on ülerahvastatud ning mõneti ka  halvas  seisus. Kasutatakse ka 
 
lennuki- ja laevatransporti, kuid lannukid ja laevad on vanematsorti. 
Panus maailma- 
Eksporditakse Ladina-Ameerika toorainet ning põllumajandussaaduseid alltööettevõtetesse üle kogu maailma. Ladina-Ameerika on maailma-
majandusse 
vaates oluline metallide-, põllumajandus- ja metsasaaduste tootja (kohv, kakao, suhkur, mate jt.). Ekspordiartiklitest on olulisemad lennukiosad 
 
( Brasiiliast ) ning  sojauba , suhkur, kohvi ja kakao. Eksporditakse veel ka naftat. Imporditakse ravimeid USAst ning mineraalväetisi.  
Regiooni kuuluvad  
Austraalia ja Uus- Meremaa  
riigid 
Loodusolud, 
Erinavad metallimaagid (Fe, Zn, Au, Ag jt.). Nafta, maagaas, teemant, boksiit,  uraan , mineraalliivad. Aastane sademete hulk on Austraalias 
loodusvarad 
piirkonniti väga erinev.150-2000mm. Uus-Meremal võib isegi ulatuda kuni 4500mm aastas. 
Valitsevad usundid 
Peamiselt katoliiklus. On ka anglikaane, protestante ja vähesel määral põlisusundite järgijaid. 
Rahvastik ja 
Austraalias on rahvastiku tihedus väga väike (3in/km²). See-eest aga Uus- Meremaal  suhteliselt suur (15,8in/km²). Rahvaarv Uus-Meremaal ja 
asustus 
Austraalias kokku elab umbes 27,4 miljonit inimest. Rahvastik koondub pigem mereäärsetele  aladele  ja rohkem kagu-Austraaliasse. Iive on 
positiivne (1,8). Keskmine eluea pikkus on 80,6 aastat. Austraalia rahvastikust elavad 85% linnas ning 15% maal. 
Põllumajandus 
Viinamarjakasvatus. Sisemaal on spetsialiseerunud ekstensiivsele lamba-, lihaveise- ja nisukasvatusele. Rannikualadel, kus on tihedam asustus 
 
aga intensiivsele tehniliste kultuuride kasvatamisele (nt: köögi- ja puuviljad ). Rannikualadel ka piimakarjade kasvatamine. Lisaks nisule on 
oluliseks põllukultuuriks ka tubakas, kaer  ja  rukis . 
Tööstus 
Väga oluline avastus tööstuse arenguks oli kulla leidmine  1851 . aastal (see tõi kaasa kiire lamba- ja karjakasvatuse kasvu ning 
 
kaevandustööstuse ja transpordi arengu). Tänu viinamarjakasvatusele hakkab tuntumaks saama ka veinitööstus. Rauamaagi- ja 
boksiidkaevandused. Austraalia on üks maailma tähtsamaid mäetööstusmaid. Maavarad annavad 1/10 Austraalia SKT ja üle poole 
koguväljaveost. 
Transpordisüsteemid 
Vaatamata ülisuurele torritooriumile on välja ehitatud teiste tööstusmaadega võrreldav üleriigiline õhu- ja maanteede, sadamate ning tele-
 
kommunikatsioonide  infrastruktuur . Austraalias on kokku  seitse  lennujaama. Kõik need on väga tähtsad sest kesk- ja lääneosa  on väga hõredalt 
asustatud. Suurte vahemaade tõttu on õhutransport väga oluline. Väga plaju kaupu veetakse ka veoautodega. Oluliseks transpordivahendiks on 
ka rongid. Austraalias on maailma pikim  täiesti sirge teelõik (478km  pikkune ). Sidneys on  bussi - ja rongitranspordile lisaks veel ka 
praamitransport, millega saab teatud linnaosadesse kiiremini. 
Panus maailma- 
Peamised ekspordiartiklid on vill, metallimaagid, liha,  kuld , süsi ja värvilised metallid. Imporditakse ravimeid, tööstuskaupu, liiklusvahendeid, 
majandusse 
arvuteid ja kontorimasinaid. Samas ka toornaftat ja telekommunikatsioonivahendeid. Roll maailmamajanduses on suhteliselt suur.  Impordib  
 
väga palju. 1994. aastal importis 50,1mld dollari eest kaupu. Suurimateks kaubandus-partneriteks on USA, Hiina ja Jaapan. 
Regiooni kuuluvad  
Ida- Aasia on regioon Aasia idaosas. Peamiselt merele orienteeritud regioon. 
riigid 
Sinna regiooni kuuluvad järnevad riigid – Hiina, Põhja-Korea, Lõuna-Korea, Jaapan ja 
Mongoolia  
Loodusolud, 
Loodusolud väga mitmekülgsed – parasvööde, lähistroopilised   metsad ,  okasmetsad , rohtla 
loodusvarad 
ja poolkõrbed, kõrbed. Aastane sademete hulk 100-200mm. Üldiselt on  maavarasid  
suhteliselt vähe aga -siiski leidub rauamaaki, naftat, kivisüsi ja ka teisi erinevaid 
metallimaake (Zn, Hg, Cu, Au, Mn jt.). 
Valitsevad  usundid 
Hinduism , kunfutsianism, budism . 
Rahvastik ja asustus 
Peamiselt kolme suure rahva, hiinlaste,  jaapanlaste  ja korealaste kodumaa. Kõikides Ida-
Aasia riikides on arvukas ja tihedalt elav rahvastik. Jaapan on demograafilise ülemineku 
läbinud ja rahvaarv kasvab aeglaselt. Hiina rahvaarvu üritatakse kontrollida läbi valitsuse 
range  perepoliitika . Väga suur hulk hiinlasi elab ka mujal maailmas. Kõige olulisemad 
majanduspiirkonnad  asuvad mereäärsetel aladel. 
Põllumajandus 
Suur osa on mägine ja seetõttu on haritavat maad  piiratult . Aastatuhandete jooksul on siiski 
 
suudetud luua põllumajanduseks küllaltki head tingimused. Saagikus on suhteliselt kõrge – 
seetõttu on võimalik vähesel maa-alal kasvatatud kultuuridest ära elatada väga suur hulk 
rahvast. Hetkel viiakse läbi põllumajanduse moderneerimist, mis viljakust veelgi suurendaks. 
Viimasel ajal on suurenema hakanud piimakarja kasvatus. Loomi üldiselt ei peeta, sest neile 
pole piisavalt sööta, kuid hulgaliselt kasvatatakse sigu. Piirkonnas kasvatatavast sojaoast 
valmistakse toiduõli. 
Tööstus 
Töötlevas tööstuses on juhikohal Jaapan ja Lõuna-Korea (eriti autode, keemiakaupade, kodumasinate jms. tootmisel). Hiina töötlev tööstus 
 
vajab veel põhjalikku arendamist. Tohutul kiirusel areneb Hiina kõrgtehnoloogiline tööstus.  Teenindusmajandus on Ida-Aasias veel suhteliselt 
nõrk. Jaapan, üks maailma juhtivatest börsi- ja finantskeskustest on  meelelahutuse  ja puhkemajanduse alal nõrk. Hankiv  tööstus on ülekaalus 
pigem Hiinas ja Põhja- Koreas . Umbes pool maailma televisiooni- ja videotehnikast toodetakse Ida-Aasia riikides. Kvalifitseeritud ja 
kohanemisvõimeline  tööjõud . 
Transpordisüsteemid 
Jaapanis on infoajastu linnadevõrk juba väga arenenud. Väga oluline on  kaubavedu  lennukitega, sest tootmine liigub Ida-Aasia suunas aga 
 
tarbimine jääb suures osas ikkagi Euroopasse/Ameerikasse. Lennukitransport on oluline ka sellepärast, et veetakse kiirestiriknevat kaupa. Kuna 
riigid asuvad mere ääres siis on väga olulised meretransport ja sadamad. Tänu sellele toimuvad nii  kaugveod , kui ka  riigisisesed  veod. Jaapani 
sadamad on väga modernsed, teistes riikides vanemad, rohkem  aegunud  ja vähese töövõimega. Jaapanis on väga arenenud  raudteetransport , 
millega peamiselt veetakse inimesi. Hiinas kasutatakse sisevedudeks erinevaid kanaleid ja jõgesid. Transpordisüsteemid pidevas arengus. 
Panus maailma- 
Hulgaliselt eksporditakse autosid, kodumasinaid, keemiakaupu jms. Imporditakse tooraineid, mis endal kohapeal puuduvad või pole 
majandusse 
otstarbekas kaevandada/kasvatada. 
 
Regiooni kuuluvad  
Kagu-Aasia riikideks loetakse Indohiina poolsaarel ning  Euraasia ja Austraalia vahelistel 
riigid 
saartel asuvaid  riike. Myanmar, Brunei , Ida-Timor, Indoneesia, Kambodža , Laos,  Malaisia , 
Filipiinid,  Singapur , Tai ja  Vietnam . 
Loodusolud, 
Lähisekvatoriaalne  ja ekvatoriaalne  kliimavööde . Liigniisked ning soostunud alad. Suhteliselt 
loodusvarad 
mägised alad. Leidub erinevaid metallimaake (Sn, Ni, Cu jt.) ja fossiilkütuseid (maagaas jt.). 
Bruneis leidub ka naftat. Kogu regioonis on märkimisväärsed  metsavarud  (üleraie). 
Valitsevad usundid 
Väga palju erinevaid usundeid. Peamisteks on konfutsianism, hinduism, budism,  islam  ja 
kristlus. 
Rahvastik ja asustus 
Asustus on väga  ebaühtlane . Jõgede  delta -alad ja platood  on tihedalt asustatud. Mägised 
alad ja idapoolsemad saared hõredamalt asustatud. Demograafiline üleminek alles käib, kuid 
kõikides riikides iive väheneb. Regiooni iseloomustab ka suhteliselt suur väljaränne. 
Põllumajandus 
Liigniiskus pärsib põllumajandust. Aastas võimalik saada 2 kuni 3 saaki. Maad haritakse 
 
peamiselt platoodel ja jõgede deltades. Ekvatoriaalseltel aladel on peamiselt istandused, 
sest alad on liigniisked ja soostunud. Põllumajandus on suhteliselt töömahukas aga 
moderniseerub üsna kiiresti. Kuna maa on mägine siis seetõttu on põlluharimismaad vähe. 
Kasvatatakse õlipalmi, kautšukipuud, kohvi ja kakaod. Olulised on ka  kalad . 
Tööstus 
Viimasel ajal on saanud kerge- ja masinatööstuse alltöövõtjateks mitmetele rahvusvahelistele ettevõtetele. Tööstuslinnu on vähe. Tööstus-
 
ettevõtted koonduvad suurlinnadesse. Agraarajastu  asulastik on väga hästi välja kujunenud. Käsitöö ja teeninduslinnu on hõredamalt kui 
Lõuna-Aasias. 
Transpordisüsteemid 
Väga kesised. Olukord väga ei arene. 
Panus maailma- 
Kagu-Aasiast eksporditakse troopilisi puuvilju, puitu, erinevaid metallimaake ja ka naftat. 
majandusse 
Regiooni kuuluvad  
Aasia osa, mis hõlmab Ees-Indiat ja on  muust  Aasiast mäeahelikega eraldatud. Lõuna-Aasia 
riigid 
regiooni kuuluvad:  Bangladesh , Bhutan, India, Maldiivid, Nepal , Pakistan, Sri  Lanka ja sageli 
 
ka  Afganistan . 
Loodusolud, 
Mullad  on üsna väheviljakad, kuid leidub ka kohti kus on hea viljakusega (jõgede  deltaalad  
loodusvarad 
ja jõgede orud). Mussoonmetsad ja troopilised  vihmametsad , poolkõrbed.  Loodusvaradest  
 
leidub erinevaid maake (Cu, Zn, Fe),  kivisütt  ning teisi maavarasid. Areneva tööstuse jaoks 
maavarasid siiski napib. 
Valitsevad  usundid 
Pole religiooselt ühtne. Peamiselt usundid on hinduism, budism ja islam. 
Rahvastik ja asustus 
Lõuna-Aasias elab ligi 20% maailma rahvastikust. Iive on väga kõrge ja rahvaarv on pideval 
 
tõusuteel. Demograafiline üleminek hakkab plahvatuse etapist edasi jõudma. Suur osa 
rahvast elab maal. Ülelinnastumine. Rahvastiku tihedus on kõikjal väga kõrge...üldiselt üle 
100in/km². Indias iive 2,8. 
Põllumajandus 
Kliima tagab vähemalt ühe korraliku saagi aastas. Kui maad veel  niisutada siis on võimalik 
 
saada kaks ja mõneti isegi kolm saaki aastas. Mullad on suhteliselt väheviljakad. Viljakamad 
mullad on pinnasel ning jõgede orgudes ja deltaalades. Põllumajandus on peamine 
majandusharu . Põllumajandus on  vanaaegne , kuid hakkab juba kergelt moderniseeruma. 
Tootlikkus on siiski suhteliselt madal. Peamine on taimekasvatus. Loomi üldiselt ei 
kasvatata (väga vähesel määral kasvatatakse). Indias on  lehm  väga püha loom, nad 
jalutavad isegi tänavatel lahtiselt. Kasvatatakse suhkrurooga, teed, rapsi (vähesel määral), 
nisu, banaane jms. 
Tööstus 
Valitseb  vabriku  tööstus. Käsitöö tooted moodustavad peaaegu 50%. Maavarasid on liiga vähe, et arendad tööstust. On keemia- ja 
 
ravimitööstusi, autotööstusi ja metallurgiaga tegelevaid ettevõtteid. 
Transpordisüsteemid 
Maanteeliiklus on tõeliselt hullumeelne – maanteed on ülimalt ülerahvastatud ning teede  seisukord  on väga halb. Väga oluline on 
 
raudteetransport, kuid ka see on ülerahvastatud. Inimtaksod, bussid  ja ka meretransport. 
Panus maailma- 
Peamiselt eksporditakse teed, masinaid, kemikaale, autosid ja  riideid . Imporditakse toornaftat, vääriskive,  väetisi , rauda/terast ning ka 
majandusse 
kemikaale. 
 
Regiooni kuuluvad  
Põhja-Aafrika –  Sahara kõrbe ja sellest 
riigid 
põhjapoole jääv Aafrika osa. Sinna kuuluvad nt: 
 
Maroko , Alžeeria,  Tuneesia , Liibüa, Egiptust jt. 
Ees-Aasia – regioon Aasia edelaosas, mis hõlmab 
Aasia lääneosa ja ulatub  itta kuni Afganistaani ja 
Pakistanini. Sinna kuuluvad nt:  Afganistaan , Türgi, 
Iisral; Iraan, Iraak , Armeenia jt. 
Loodusolud, 
Regioon jääb lähistroopiliste ja troopiliste  
loodusvarad 
kõrbete ning oaaside aladele. Kuivad alad. Mets 
 
kasvab vaid mägistes piirkondades. Kalavarud 
väga väikesed. Selle regiooni territooriumil 
paikneb 2/3 maailma naftavarudest. Leidub ka 
gaasi ja fosforiiti. 
Valitsevad usundid 
Regioon on tõsiusklikult islamiusku. 
Rahvastik ja asustus 
Demograafiline üleminek alles käib. Suremus  on 
juba võrdlemisi madal ning  sündimus  on hakanud 
vaikselt  langema . Rahvaarv tõuseb kiiresti. 
Tihedus on suhteliselt hõre. 
Põllumajandus 
Palju kõrbeid ja põllumaad väga kuivad. Vett põllumaade niisutamiseks ja laiendamiseks napib. Head põllumaad on  oaasides , kuid neid on 
vähe. Kasvatatakse puuvilla, riisi, durra ja tsitruselisi. Egiptuses kasvatatakse suhkrupeeti.  
Tööstus 
Väga oluline on turismimajandus (vahemereäärsetes piirkondades –  Egiptus ,  Maroko jt.). Oluline on ka naftatööstus, kuna toorainet on 
 
kohapealt  võtta. Laialdaselt leidub kergtööstusi, kus toodetakse rõivaid jms. 
Transpordisüsteemid 
Halb tase, väga ei arene. 
Panus maailma- 
Eksporditakse puuvilla, naftat. Vahemere ääres tähtsad  turismipiirkonnad , mida külastab väga suur hulk inimesi. Imporditakse masinaid, 
majandusse 
kemikaali, puitu ja toidukaupu. Eksporditakse metallitooteid, tekstiile, puuvilla ning toornaftat ja õlitooteid. 
 
Regiooni kuuluvad  
Regioonis on üle 40 riigi. Nt: Etioopia, Nambiibia, Tansaania, Sambia , Zimbabwe,  Gabon , Botswana, 
riigid 
LAV, Somaalia  jt. 
Loodusolud, 
Mustale Aafrikale on iseloomulik oluliste maavarade suhteline nappus: Nafta suured varud on ainult 
loodusvarad 
Nigeerias , kivisütt ja maagaasi leidub LAV’s. Tänu sellele on ka need kaks riiki  rikkamad  kui teised. 
Valitsevad usundid 
Valdavad on lodususundid ja protestantlus. 
Rahvastik ja asustus 
Sündimus on väga kõrge, rahvaarv kasvab pidevaltja  ülikiiresti . Suremus suur. Asustus on suhteliselt 
 
hõre. Rahvusvahelised ränded on enamasti põgenikuvoolud – põgenetakse nälja, sõja ja hõimutülide 
eest. 
Põllumajandus 
Põllumajandusega ei ole võimalik kuivade alade tõttu tulusalt tegeleda. Kasvatatakse riisi,  palmiõli , 
 
tubakat, maisi, puuvilla. Mitmesuguseid hirsse kasvatatakse nende põuakindluse pärast just kuivavõitu 
aladel. Mullad on väheviljakad ning harides  kaotavad  viljakuse. 
Tööstus 
Väga tähtis on teemantitööstus. 
Transpordisüsteemid 
Väga halvas olukorras, algelised. Areng puudub. 
Panus maailma- 
Mustal Aafrikal on väga väike  perspektiiv  majanduslikuks arenguks, sest ta on poliitiliselt killustatud. Kuna maavarad hakkavad otsa lõppema, 
majandusse 
siis ei saa kõik riigid ka selle pealt tulu teenida (Mõned üksikud teenivad). Panus maailmamajandusse on väike ning see väheneb veelgi. 
 
Peamiselt eksporditakse sealt vähemolulisi maavarasid ja põllumajandussaadusi, millest muu maailm võiks vajaduse korral suhteliselt 
hõlpsasti üldse loobuda või nad millegi muuga asendada .