Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Geograafia - esmasektor (0)

1 Hindamata
Punktid
Talv - Lumi, külmad käed ja kaminasoojus - kõik luuletused, mis jõulu kategooria alla ei sobi
KORDAMINE – ESMASEKTOR.
(õpik lk.85-106)
  • Agrokliimavöötmed (oskad lühidalt kirjeldada ja näidata kaardil, tead, milliseid põllukultuure saab seal kasvatada, leiad sobiva kliimadiagrammi).
    Polaarkliima : Jää-ja külmakõrbed; suvel külm, talvel külm; sademeid alla 200mm.
    Lähispolaarkliima: Tundrad; suvel jahe, talvel külm; sademed suvel mõõdukalt, talvel vähe; redis, kapsas , põhjapõdrakasvatus
    Jahe parasvööde: Okasmets; talvel külm, suvel jahe; sademed aasta läbi mõõdukalt; rukis , oder, kaer , kartul jne
    Mõõdukas parasvööde: Segamets ; suvel soe, talvel külm, sademeid aasta läbi mõõdukalt; rukis, oder, kaer, nisu
    Soe parasvööde: mereline- lehtmets , sisemaa- rohtlad ; suvel soe, talvel jahe; sademeid aasta läbi möödukalt; nisu, mais, sojauba , päevalill
    Vahemereline lähistroopiline: vahemerlised hõrendikud; suvel soe, talvel pehme; sademeid suvel vähe, talvel möödukalt; nisu, mais, mitmed puuviljad, oliivid
    Lähisekvatoriaalne: savannid ; talvel soe, suvel kuum; sademeid suvel palju, talvel vähe; riis , hirss, puuvill , maapähkel, kohv
    Ekvatoriaalne: vihmamets; aasta läbi kuum; sademeid aasta läbi palju; õlipalm, kohv, kakao
  • Põllumajandusliku tootmise vormid - kogukondlik, talu ja mõis, segatalud , erinevad spetsialiseerunud talud (ekstensiivne teraviljatalu, rantšo, loomavabrik ), nende muutumine ühiskonna arenedes ning esinemine maailmas.
    Kogukondlik: varaagraarses; Lõuna-Ameerikas Amazonase vihmametsades, Aafrikas ja Aasias; kõik toodeti ühiselt
    Talu ja mõis: esinevad paralleelselt, talud on tootjad, kasum läheb mõisale; arengumaades
    Segatalud: varaindustriaalne; arengumaades, Mustas Aafrikas; spetsialiseerumine, talude liitumine, agrotööstusekomplekside moodustumine
    Spetsialiseerunud talu: põhiliselt hilisindustriaalsest alates; intensiivne taimekasvatus; Euroopas ja Põhja-Ameerikas, arv kasvab ka Jaapanis
    Teraviljatalu: levinud Põhja-Ameerikas ja Austraalias, Venemaa ja Kasahstani steppides; kasvatatakse peamiselt nisu
    Rantšo: suur loomakasvatusmajand; USA kuiv lääneosa, Austraalias, Argentinas, Lõuna-Aafrikas; peetakse tuhandepealisi lihaveise-või lambakarju
    Loomavabrik: toodetakse masinatega
  • Maailma taimekasvatus – tead olulisemaid taimekasvatusharusid ja oskad nimetada sinna kuuluvaid peamiseid kultuure (näit. mugulkultuurid – kartul, maniokk , bataat ). Tead järgmiste kultuurtaimede kasvutingimusi ja suuremaid kasvatajaid maailmas: nisu, riis, mais, kartul, sojauba, maapähkel, oliivipuu, raps , päevalill, puuvill, lina, suhkruroog , kohv, kakao, tee, tubakas .
    Teraviljakasvatus: riis, nisu, mais
    Õlikultuurid: sojauba, kookospalm, õlipuu, õlipalm, raps, päevalill
    Kiudkultuurid : puuvill, lina, kanep, džuut
    Mugulkultuurid: kartul, bataat, maniokk, jamss
    Mõnukultuurid: kohv, tee, kakao, tubakas, narkootilised ained
    Nisu: Hiina, India, USA, Venemaa, Prantsusmaa; parasvööde, lähistroopiline
    Riis: Hiina, USA, India, Tai, Pakistan , Vietnam ; lähistroopiline, troopiline, lähisekvatoriaalne, ekvatoriaalne
    Mais: USA, Hiina, Prantsusmaa; peaaegu kogu maailmas, lähistroopiline
    Kartul: Hiina, India, Venemaa, Ukraina ; parasvööde
    Sojauba: USA, Brasiilia, Argentiina , Hiina, India; lähistroopiline
    Maapähkel: Hiina, India, Nigeeri, USA; soe parasvööde
    Oliivipuu: Hispaania , Itaalia, Kreeka, Türgi, Tuneesia ; vahemereline lähistroopiline
    Raps: Hiina, Kanada, India, Saksmaa, Prantsusmaa; parasvööde
    Päevalill: Venemaa, USA, Ukraina, India, Argentiina; soe parasvööde, lähistroopiline
    Puuvill: Hiina, Indoneesia , USA, Türgi, India, Pakistan, troopilised alad
    Lina: USA, Venemaa, Kanada, India, Suurbritannia; parasvööde ja lähistroopika
    Suhkruroog: ekvatoriaalne ja lähisekvatoriaalne, Brasiilia, India, Tai
    Kohv: Brasiilia, Vietnam, Columbia, Indoneesia, Peruu ; ekvatoriaalne
    Kakao: Elevandiluurannik , Ghana, Nigeeria , Kamerun; ekvatoriaalne
    Tee: Hiina, India, Kenya , Sri Lanka ; lähistroopiline
    Tubakas: Põhja-ja Lõuna-Ameerika, Austraalia, Edela-Aafrika, Vaikse ookeani saared; troopiline lähisekvatoriaalne
  • Tead põllumajandusega kaasnevaid keskkonna probleeme ja võimalusi neid probleeme vähendada.
    Põhjus
    Tagajärjed
    Abinõud
    Kuivendamine
    Kemikaalide kandumine vette
    Üleväetamise vältimine,
    kuivendusvee biopuhastus
    Niisutamine
    Muldade sooldumine ,
    mageveevarude vähenemine
    Koos niisutusega kuivendamine,
    võimalusel kuivendusvee puhastamine sooladest
    Üleväetamine
    Saagi keemilise koostise muutused,
    põhja- ja pinnasevee reostus ,
    järvede kinnikasvamine
    Mullaanalüüsid üleväetamise vältimiseks,
    õigel ajal väetamine
    Mürkkemikaalide kasutamine
    Kaovad ka kasulikud liigid, paljude liigide mürgitamine, mürkide kandumine vette, järvede kinnikasvamine
    Viljavaheldus , haiguskindlamad sordid, mahepõllundus
    Monokultuuride kasvatamine
    Haiguste ja kahjurite levik,
    Mullaviljakuse langus
    Kemikaalide kasutamine optimaalsel hulgal,
    viljavaheldus
    Raskete põllumajandus-masinate kasutamine
    Mullad tihenevad, õhu- ja veevahetus häiritud, mullaviljakus väheneb
    Laiemad rehvid, uuemad masinad
    Lageraie
    suurel maa-alal,
    sademeterohkel alal
    nõlvadel
    Erosioonioht suureneb,
    Mullaviljakus väheneb kuni muldade kadumiseni
    Metsakaitseribad, tuuletõkked,
    nõlvadel harida risti nõlvakaldega,
    terrasspõllundus
  • Kalandus. Oskad lühidalt iseloomustada erinevaid kalapüügi vorme (püük siseveekogudest, rannikupüük, avamerepüük, ookeanipüük).
    Rannikupüük: väikeste laevade või paatidega lühema perioodi jooksul, suure osakaaluga Ida-ja Kagu-Aasias
    Siseveekogude püük: suurima toiteväärtusega, kõige lihtsam, varud ülepüügi tõttu väikesed, paljudes kohtades veekogud saastunud
    Avamerepüük: toimub peamiselt rannikuriigi majandusvetes, esmane töötlemine laeval, tehniliselt keerulisem ja toimub pikema perioodi jooksul
    Ookeanipüük: toimub rahvusvaheliste lepetega kindlate kvootide alusel, püük suhteliselt kallis, kala töödeldakse laeval, sellega tegelevad ainult suurriigid
  • Tead kalavarude ebaühtlase jaotumise põhjuseid maailmameres ja kalarikkamaid piirkondi maailmas. Peamised kalapüügipiirkonnad maailmas. Suuremad kalapüüdjad riigid maailmas.
    Ebaühtlase jaotumise põhjused: saastumine, kliima, toiduvarud, vaenlased, kust inimene püüab
    Kalarikkamad kohad: Kalarikkamad parasvöötme rannikupiirkonnad ning külmade ja soojade hoovuste kokkupuutealad
    Suurimad kalapüüdjad: Hiina, Island , Norra, Peruu, Jaapan, India
  • Kalavarude vähenemise põhjused. Kalandusega seotud keskkonnaprobleemid.
    Vähenemise põhjused: suur inimarv, püütakse suuri koguseid, reostus
    Keskkonnaprobleemid: ökosüsteem võib saada kahjustatud, sest mõni liik võib välja surra
  • Metsandus. Metsa(puidu-)varude hindamine (pindala, metsasus , puiduvaru , arvestuslank, liigiline koosseis). Metsarikkamad riigid maailmas.
    Metsavarude hindamine: suurust iseloomustatakse metsamaa pindala või metsasusega; parema ülevaate metsavarude suurusest annab puiduvaru; oluline on ka teada liigilist koosseisu – kõige hinnatumad on ilusa ja vastupidava puidu väärispuud (sandlipuu, eebenipuu )
    Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina, Rootsi, Soome (vt õpikust lk 102 diagrammi )
  • Oskad lühidalt iseloomustada ja kaardil näidata erinevaid metsatüüpe (ekvatoriaalsed vihmametsad, lähisekvatoriaalsed metsad , vahemerelised (kuivad lähistroopilised) hõrendikud, niisked lähistroopilised metsad, parasvöötme leht- ja okasmetsad ).
    Ekvatoriaalne vihmamets: Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Kagu-Aasias, aastane juurdekasv suur, koosnevad väheväärtuslikest puuliikidest
    Lähisekvatoriaalne mets: väga väärtuslikud metsad, väärispuud, kõva lehtpuu, erikasutusega liigid, väheväärtuslikud liigid
    Vahemerelised hõrendikud: küllaltki madal tootlikkus ; Vahemeremaades, USA-s, Austraalias
    Niisked lähistroopilised metsad: kasvavad peamiselt okaspuud , aastane juurdekasv suht suur
    Parasvöörme leht-ja okasmets: okasmetsad- suhteliselt hõredad, kasvavad aeglaselt, väike aastane juurdekasv. Lehtmetsad on tootlikumad, kui okasmetsad, liigiselt mitmekesisem
  • Metsandusega seotud keskkonnaprobleemid.
    Intensiivne raie, öosüsteem hävineb, palju raiudes tekib korrosioon
    Mõisted: agrokliimavööde, vegetatsiooniperiood , agrotööstuskompleks, ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus, ekstensiivne teraviljatalu, rantšo, loomavabrik, (uus-) istandus , territoriaalveed, majandusveed , kalapüügiõiguse müümine, ülepüük, metsamajandus , metsasus, arvestuslank.
    Agrokliimavööde-põllumajandust mõjutavate kliimatingimuste alusel eristatud piirkond
    Vegetatsiooniperiood-taimekasvuperiood, ajavahemik , mille vältel taimed kasvavad ja
    arenevad
    Agrotööstuskompleks-võrgustikettevõtted
    Ekstensiivne põllumajandus-vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine
    Intensiivne põllumajandus-saaki suurendatakse sordiaretuse, tõuaretuse ja tehnika kaudu
    Ekstensiivne teraviljatalu-levinud hõredast asustatud kuiva kliimaga piirkondades
    rantšo – väga suur loomakasvatusmajand, kus lihaveiseid või lambaid söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel ning kogu toodang läheb müügiks
    loomavabrik - kasvatatakse kanu, sigu , veiseid jne. Kõik toimib masinate abil – söögi andmine, lüpsmine jne. Eesmärgiks liha saada. *(uus-)istandus - kasutatakse masinaid *territoriaalveed – rannikuriigile kuuluv rannikumere riba laiusega kuni 12 meremiili, kuulub riigi territooriumi hulka majandusveed - rannikuriigilekuuluv mereala *kalapüügiõiguse müümine - Kalapüügiõiguse müümine toimub kui rannikuriik müüb kalapüügiõigust, et teine riik saaks püüda selle riigi majanduslikest vetest. Seda teevad riigid, kes ei vaja oma majandusvööndi kalu, saades õiguse rendi või müümise pealt hoopis kasu. Ostjateks on riigid, kes vajavad suuremaid majanduslikke veealasid
    ülepüük – tööstuskalade liigne püük *metsamajandus – tegevusala, mis hõlmab kõik tööd metsa istutamisest kuni metsa raieküpseks saamiseni
    metsasus – metsade osakaal riigi pindalast
    arvestuslank - metsa vanuselise struktuuri ja seisundi põhjal metsakorraldusega arvestuslikul teel määratud iga-aastane lõpp- ja valikraie maht
  • Geograafia - esmasektor #1 Geograafia - esmasektor #2 Geograafia - esmasektor #3 Geograafia - esmasektor #4 Geograafia - esmasektor #5 Geograafia - esmasektor #6
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-03-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Marika Almar Õppematerjali autor
    Agrokliimavöötmed (oskad lühidalt kirjeldada ja näidata kaardil, tead, milliseid põllukultuure saab seal kasvatada, leiad sobiva kliimadiagrammi).
    Polaarkliima: Jää-ja külmakõrbed; suvel külm, talvel külm; sademeid alla 200mm.
    Lähispolaarkliima: Tundrad; suvel jahe, talvel külm; sademed suvel mõõdukalt, talvel

    Sarnased õppematerjalid

    KORDAMINE – ESMASEKTOR
    5
    doc

    KORDAMINE – ESMASEKTOR

    KORDAMINE ­ ESMASEKTOR. (õpik lk.85-106) 1. Agrokliimavöötmed (oskad lühidalt kirjeldada ja näidata kaardil, tead, milliseid põllukultuure saab seal kasvatada, leiad sobiva kliimadiagrammi). 2. Põllumajandusliku tootmise vormid ­ *kogukondlik ­ väga algeline, varaagraarne, enam väga ei ole, toodeti ühiselt * talu ja mõis ­ arengumaades, toodavad talud ja kasumi saab mõis *segatalud ­ varaindustriaalne, talude liitumine, arengumaad *erinevad spetsialiseerunud talud ­ põhiliselt hilisindustriaalses *ekstensiivne teraviljatalu ­ peamiselt nisu, steppides enamasti, Põhja-Ameerika, Venemaa *rantso ­ loomad, USA, Austraalia *loomavabrik ­ masinad toidavad 3. Maailma taimekasvatus ­ tead olulisemaid taimekasvatusharusid ja oskad nimetada sinna kuuluvaid peamiseid kultuure (näit. mugulkultuurid ­ kartul, maniokk, bataat). Tead järgmiste kultuurtaimede kasvutingimusi ja suurem

    Ühiskonnageograafia
    Esmasektor
    5
    doc

    Esmasektor

    ESMASEKTOR Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Põllumajandus Looduslikud tegurid kliima: mullad: reljeef: * temperatuur * viljakus * tasane, mägine * niiskusolud * põuakindlus * nõlva kalle * kasvuperiood * paksus, lõimis Majanduslikud tegurid kapital: tööjõud: valitsuse poliitika: * hooned * tööjõu kvaliteet * toetused * masinad, seadmed * traditsioonid * tollipoliitika * väetised * seemned, tõuloomad Taani on üks maailma põllustatumaid riike (60% haritavat maad). Arutlege, mis on selle põhjus. * Looduslikud tingimused Reljeef- tasane, madal 0-100m Kliima- parasvööde 0 -8 (talvel), +16 (suvel), sademeid piisavalt (500-1000mm) Mul

    Geograafia
    Geograafia kt lk 85-106
    4
    odt

    Geograafia kt lk 85-106

    Geograafia kt lk 85 - 106 1. Millised näitajad iseloomustavad riigi põllumajandust? Riigi põllumajandust iseloomustavad põllumajandusega hõivatud inimeste osatähtsus ja põllumajanduse osatähtsus SKT-s 2. Iseloomusta looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele. LOODUSLIKUD TEGURID: KLIIMA: MULLAD: RELJEEF: * temperatuur * viljakus * tasane, mägine. * niiskusolud * põuakindlus * nõlva kalle. * kasvuperiood * paksus, lõimis MAJANDUSLIKUD TEGURID: KAPITAL: TÖÖJÕUD: VALITSUSE POLIITIKA: * hooned *tööjõu kvaliteet * toetused * masinad, seadmed * traditsioonid * tollipoliitika * väetised *seemned, tõuloomad. 3. Selgita kaubalise (turumajanduslik) ja omatarbelise (naturaalmajanduslik) põllumajan

    Geograafia
    Geograafia esmasektor
    4
    doc

    Geograafia esmasektor

    GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖ "ESMASEKTOR" 1. Esmasektor Esmasektori ehk hankiva sectori harud töötlevad loodusvarasid inimesele vajalikeks toodeteks. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähe arenenud ühiskondades on selles hõivatud suurem osa tööjõust. Kõrgelt arenenud infoühiskonnas, kus tööviljakus on väga kõrge, tullakse toime vähese tööjõuga. Esmasektori allharud: põllumajandus (taimekasvatus ja loomakasvatus), metsandus, kalandus, jahindus, toorainet töötlevad harud (toiduaine-, kerge-,

    Geograafia
    Kalandus-metsamajandus- ja tööstus-põllumajandus
    2
    docx

    Kalandus, metsamajandus- ja tööstus, põllumajandus

    KALANDUS * Mis on majandusvöönd? 200 miili e 370 km pikkune mereala, kus riik võib arendada majandustegevust * Millised riigid müüvad oma kalapüügiõigust? Okeaania riigid, Namiibia, Angola * Kalarikkamad piirkonnad ­ jõgede suudmealad, 30ndad laiuskraadid, külmade hoovuste piirkonnad * peamised kalapüügipiirkonnad ­ põhjapoolkera rannikualad, Lõuna-Ameerika läänerannik *perspektiivsed kalapüügipiirkonnad ­ lõunapoolkera * Suuremad kalapüüdjariigid: a) Euroopas ­ Island, Norra, Suurbritannia b)Aasias ­ Hiina, Jaapan, Filipiinid c) Ameerikas- Usa, Peruu, Tsiili * kalanduse vormid, nende iseloomustus: RANNIKUPÜÜK: kaluritel külmutusseadmetega laevad: minnakse merele nädalateks: kala püütakse kogu majandusvööndi ulatuses ja väljaspoolgi: rannabaasis on kalurite ja nende perekondade elamud ning neid teenindav infrastruktuur. Ida-Aasia ja Kagu-Aasia OOKEANIPÜÜK: püügiga on seotud terve laevastik, kus peale püügilaevade on ka saaki töötlevad baas- ja

    Geograafia
    Geograafia-põllumajandus-vesi ja sellega seotud probleemid-metsandus-energiamajandus
    7
    docx

    Geograafia, põllumajandus, vesi ja sellega seotud probleemid, metsandus, energiamajandus

    I Põllumajandus o Siseturule või ekspordiks Maakasutus (õp lk 85) o Värkeslt turule või tööstusele tooraineks  Põllumajanduslik maa jaguneb:  Valitsuse poliitika o Haritav maa o Tollipoliitika  Põllumaa (viljapõld)  Impordil tav. maksud, maavarade  Istandus (õunaaed) puhul ka ekspordil o Looduslik rohumaa (hooldatakse nt. o EL teraviljal liikuv tollimaks (sõltub karjamaa) maailmaturu hinnast)  Haritavat maad vähe inimese kohta Ida- o Toetused e. subsiidiumid Kagu-Lõuna-Aasias (Hiina ja India) Agrokliimavöötmed  Palju: Okeaania (pole praktiline) Lähisarktiline – ainult tähtis põhjapõtrade

    Geograafia
    Agrokliimavöötmed
    1
    pdf

    Agrokliimavöötmed

    AGROKLIIMAVÖÖTMED VEGETATSIOONI TÜÜPILISED TÜÜPILINE KLIIMAVÖÖDE LOODUSLIK VÖÖND TEMPERATUUR S/T SADEMED S/T MULDADE VILJAKUS PERIOOD PÕLLUKULTUURID KLIIMADIAGRAMM Polaarkliima Jää- ja külmakõrbed s-külm, t-väga külm vähe sademeid - - - Fort Ross esineb igikelts, mõnda taime võib-olla saab, Lähispola

    Kartograafia
    Põllumajandus
    7
    doc

    Põllumajandus

    Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed 1 Põllimajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kogu maismaast. See jaguneb: 3 o haritav maa o looduslik rohumaa Ligi 1,5 miljardit hektarit haritavat maad on enamjaolt põldude, kuid ka mitmeaastaste istanduste all. Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jagada kaheks: o elatus- e. naturaalmajandus(omatarbeline) o turumajandus (kaubaline) Nüüdisajal on enamike riikide põllumajandus spetsialiseerunud. · Polaakliima o kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu. · Lähispolaarne kliima o lühike vegetatsiooniperiood o kasin soojushulk o vaid parimates mullastikutingimustes kiirekasvulised ja lühiajalist öökülma talu

    Geograafia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun