Lõuna-Aafrika Vabariik (0)

Miina Härma Gümnaasium
Greetel Kala
10a
LÕUNA - AAFRIKA VABARIIK
Juhendaja : Maiu Kaljuorg
Tartu 2014
Sisukord
I Üldandmed
1.1 Lipp
1.2 Vapp
II Kliima, loodusolud , maavarad
2.1 Maastik
2.2 Kliima
2.3 Taimestik
2.4 Loomastik
2.5 Jõed III Riigikord ja haldusjaotus
3.1 Riigikord
3.2 Haldusjaotus
IV Rahvastik
4.1 Rassiline ja etniline koosseis
4.2 Usuline koosseis
4.3 Haridus
V Majandus ja energia tootmine
5.1 Mäetööstus .
5.2 Energeetika tööstus
5.3 ergetööstus
5.4 Põllumajandus
Kokkuvõte
Kasutatud kirjandus
I Üldandmed
LAV on riik Aafrika mandri lõunatipus. Ta piirneb Namiibia, Botswana , Zimbabwe, Mosambiigi, Svaasimaa ja Lesothoga, viimane on täielikult ümbritsetud LAVi territooriumist. Geograafilised koordinaadid: 29 00 S, 24 00E Pindala: 1 219 912 km², sellest on maismaad 1,219,912 km2 ning vett: 0 km2 . LAVi juurde kuuluvad saared on Marioni Saar ja Prints Edwardi Saar. LAVi Merepiir sealjuures on 2,798 km
Lõuan - Aafrika Vabariigis elab umbkaudu 43,997,828 ning 2007 aasta seisuga oli riigi iive -0.46%. Kohalik etniline koosseis koosneb 79,4% mustanahalistest , 9,2% valgetest , 8,8% värvilistest ja 2,6% India või Aasia päritolu isikutest.
Pealinn on Pretoria ning LAVis on 11 riigikeelt, nendeks on: inglise, afrokaani, svaasi, pedi, sotho, tsvana, venda, suulu, tsonga, koosa ja ndebele
Lõuna - Aafrika Vabariigis valitseb parlamentaarne riigikord. Hetkel on LAVi presidendiks Jacob Zuma, kes valiti sellele ametikohale 9. mail 2009 aastal. Kohalik rahaühik on rand (ZAR) ning lisaks kuulub LAV African Unionisse (AU).
1.1 Lipp
Lõuna-Aafrika riigilipp oli kujundatud Lõuna-Aafrika riikliku ennustaja , Fred Brownelli poolt ja võeti kasutusele 27. prillil 1994. a. Kujundus ja värvid on kokkuvõte põhilistest detailidest
riigilipu ajaloos.
Värvide kombinatsioonid kujutavad eri tähendusi erinevatele inimestele, seetõttu mitte ükski universaalne sümboolika ei peaks kinnistuma ühelegi värvile.
Lipu keskosa kujundus, mis algab lipupostist ‘V’ ja suundub ühtseks horisontaalseks ribaks välise serva äärde, võib tõlgendada erinevaid üksikasju Lõuna-Aafrika ühiskonnas, juhtides edasi ühtekuuluvuse poole. Ühtimine ja ühtekuuluvus motiivi ühendab moto : “Ühtekuuluvus on tugevus”.
1.2 Vapp
Lõuna-Aafrika Rahvuslik vapikilp on kõrgeim visuaalne riigi sümbol. Riigi vapikilp võeti kasutusele Iseseisvuspäeval, 27. aprillil 2000.a. Muudatus kajastas valitsuse püüdlust esile tõsta demokraatliku muudatust Lõuna-Aafrikas ja uue rahvustunde olemust.
Vapikilp on organiseeritud elementide komplektist isesugusel sümmeetrilisel munakujul või ovaalsed kujud, mis on paigutatud üksteise peale. Esimene element on juhtlause, rohelises poolringis. Poolringi lõpetavad ülespoole ulatuvad sümmeetrilised elevandi kihvad . Ovaalse kuju sees on kaks nisupead, mis raamistavad keskel olevat kuldset kilpi. Kilbi kuju sarnaneb vaadiga ja mahutab endas kahte inimese kuju Khosani kivi kunstist. Kujudega on kujutatud vastamisi tervitamist ja ühtekuuluvust.
Kilbi kohal olevad elemendid on harmooniliselt kokkulepitud, et anda tähelepanu kilbile ja lõpetada alumise ovaali.
II Kliima, loodusolud ja maavarad
2.1 Maastik
Kahte kolmandikku riigi territooriumist hõlmab ulatuslik kiltmaa keskmise kõrgusega 1220 - 1830 meetrit. Kiltmaa omakorda jaotub kolmeks suureks piirkonnaks: kõrgveldiks ehk kõrglavaks, põõsasveldiks ehk põõsaslavaks ja keskveldiks ehk kesklavaks. Kiltmaa piirneb idas Draakonimägedega, mida kroonib 3483 meetri kõrgune Thabana Ntlenyana (asub Lesotho piiril). Kiltmaa lõunaosa eraldavad rannavööndist Kapi mäed ja järsud astangud, samas kui põhja pool laskub platoo rannikule sujuvalt . Läänes hõlmab territoorium Namibi ja Kalahari kõrbet.
LAV asub põhiliselt kiltmaadel ja platoodel: Kapi platoo, Ülem-Karroo ja kirdeosas nn veldid, mis kõrgenevad astanguti lõuna suunas ja moodustavad järsult India ja Atlandi ookeani kitsale rannikumadalikule ning Suur-Karroo nõkku laskudes Suure astangu . See on kõrgeim idas Draakonimägedes, kus ta on 3482m, ja lõunas Sneeubergi mägedes kõrgusega 2505m. Maa lõunaosas paiknevaid Kapi mägesid eraldab Suurest astangust Suur-Karroo nõgu.
2.2 Kliima
Maa põhjaosa on troopilises, lõunaosa lähistroopilises kliimavöötmes. Sademete jaotumist mõjutavad hoovused, läänes külm Benguela hoovus ja idas soe Madagaskari hoovus ning lisaks veel ka Suur astang . Idarannikul on niiske merelinekliima, kus aastas on keskmiselt sademeid 1000, mäenõlvul kuni 2000 mm ning kuu keskmine temperatuur kõigub 18-25 kraadi juures, sisemaal mandriline poolkõrbekliima ja seal on keskmiselt 300-500 mm sademeid aastas, läänerannikul kõrbe- ja lõunarannikul vahemereline kliima 670-700 mm sademeid, sealjuures juuli keskmine temperatuur 13 C ja jaanuari keskmine temperatuur 21 C.
Lõuna-Aafrika võib rõõmu tunda mõõduka kliima üle, mis Kaplinna ümbruses Vahemere ilmastikku meenutab. Kuna LAV asub ekvaatorist lõuna pool, siis sealsed aasta-ajad on vastupidised Eesti aasta-aegadele, seda on hea silmas pidada reisimisel . Kaplinnas on keskmine temperatuur jaanuaris 21 kraadi ja juulis 12 kraadi. Vihmaperiood kestab oktoobrist aprillikuuni.
2.3 Taimestik
Idarannikul on aaloe - ja akaatsiasavannid, Kapi mägede nõlvu katab madal kõvalehine taimestik. Sisemaa ida- ja kirdeosas on savannid ja rohtlad , neist läänes ja loodes poolkõrbed ja kõrbed. Taimetsik on mitmekesine , kuigi valitseb kiltmaale iseloomulik põõsaste ja rohttaimedega savannimaastik. Idas leidub rohkete palmidega troopikametsi ning lääne kuivi kõrbealasid; lõunapoolsetes mägedeshaljendavad aga seedrimetsad.
(aloe arborscens)
(akaatsia)
2.4 Loomastik
Loomastik on rikkalik. See on koondunud põhiliselt reservaatidesse ja rahvusparkidesse ning on Lõuna-Aafrika Vabariigis üks tõmbenumbreid. Olulisemad liigid on antiloobid, sebrad , pühvlid, elevandid , lõvid, leopardid ning lindudest mustkotkad ja jaanalinnud. Peale selle elutseb seal arvukalt ka roomajaid ja kalu.
2.5 Jõed
Idas algab mägedest palju lühikesi, kuid vee- ja energiarikkaid jõgesid. Sisemaal, lääne- ja põhjaosas on alalise vooluga jõgesid vähe: maa suurim jõgi Oranje, selle lisajõgi Vaal ja piirijõgi Limpopo .
LAVis on 9 rahvusparki, üle 150 provintsipargi ja kaitseala ning erareservaate. LAVi suurimad jõed panevad aluse sealsele viljakale põllumajandusele. Voolanud piki Namiibia piiri, suubub Oranje lõpuks Atlandi ookeani. Botswana ja Zimbabwe piiri tähistav Limpopo suubub aga Mosambiigi aladele, kus ta viib oma veed India ookeani. Kuigi paljud väiksemad jõed pole püsivad ning kuivavad suvel ära, on neil siiski oluline roll maa niisutamisel.
(Oranje)
III Riigikord ja haldusjaotus
3.1 Riigikord
LAVis valitseb parlamentaarne riigikord. Parlament valitakse viieks aastaks ja see koosneb kolmest erineva pädevusmahuga kojast. Valgete House of Assemblyst kus on 178 liiget, värviliste House of Representativest kuhu kuulub 85 liiget ja indialaste kojast House of Delegates kus on 45 liiget.
Kui parlament ei jõua seaduseelnõu suhtes üksmeelele, otsustavad asja president ja Presidendinõukogu. See nõukogu koosneb 25 presidendi määratud liikmest ja 35 liikmest, kelle on parlamendikojad endi hulgast valinud. Täidesaatvat võimu teostavad president ja tema määratav ja juhitav valitsus ehk Kabinet .
3.2 Haldusjaotus
Lõuna-Aafrika Vabariik on jaotatud 9 provintsiks. Veel hilise ajani jagunes Lõuna-Aafrika Vabariik neljaks provintsiks, mis vastasid endistele buuri riikidele ja Briti kolooniatele. Tänapäeval on Lõuna-Aafrika Vabariigis üheksa provintsi, kus elavad erinevad Aafrika rahvad.
IV Rahvastik
4.1 Rassiline ja etniline koosseis
Rahvastiku rassiline ja etniline koosseis on mitmekesine Ametlik statistika eristab rassi järgi nelja rühma milleks on Euroopast pärinevad ehk valged 17,5 % , aafriklased ehk mustad 70,2%,värvilised ehk segaverelised 9,4% ja Indiast või Aasiast pärinevad 2,9% .
Suurim on bantu keeli kõnelev ja 9 rahvaks jagunev aafriklaste rühm. Keelelt ja kultuurilt ebaühtlases värviliste rühmas on ülekaalus põlisrahvaste ja eurooplastest kolonistide segaverelised järglased, kuid sellesse arvatakse ka khoisani keeli kõnelevad bušmanid, hotenotid ja veel mõningad.
Aasialased pärinevad valdavalt Indiast ning on suuremalt jaolt sisse toodud tööliste järeltulijad. Mustanahalised jagunevad üheksaks rahvaks, kelle seast arvukaimad on suulud ja kosad. Valgetest on suur hulk buurid ning ülejäänud enamasti inglaste järeletulijad. Segaverelised ehk värvilised pärinevad enamjaolt buuridest ja bantudest.
4.2 Usuline koosseis
Usuline koosseis Lõuna - Aafrika Vabariigis ei ole väga mitmekesine. Usklikest 64% on kristlased ning neist enamik on valged, 35% tunnistab Aafrika usundeid ja 1.5% islamit.
Apartheidi ehk rassilise eraldatuse tagajärjel on rahvusrühmade suhted pingelised, suhtumine ja eelised erinevate rasside vahel on erinevad. Rahvaarvu ja rassirühmade suurusvahekord on mõjutanud varasem immigratsioon Euroopast. Seetõttu on enamik LAVi rahvastukust segaverelised ehk värvilised.
Nüüdisajal kasvab rahvaarv loomuliku iibe teel. Kuid maailma suurima AIDSi suremise protsendi tõttu on iive Lõuna-Aafrika Vabariigis siiski negatiivne. Aafriklaste iive on ligikaudu kaks korda kõrgem kui valgete oma.
Põhiliselt on rahvastik koondunud provintside halduskeskuste juurde sealjuures 56% rahvastikust elab linnades. Rahvastik on koondunud nendesse piirkondadesse, kus on elatusallikaid rohkem ning ka töökohti. Hõredaim asustus on kõrbelises läänes, kus elavad poolrändava eluviisiga bušmanid.
4.3 Haridus
18. sajandist on teada misjonikoolid. 1985. aastal oli umbes 60% aafriklasi kirjaoskamatud, valgeid kirjaoskamatuid ei olnud. Eraldi rassidel olid eraldi koolid ja ka õppeprogrammid.
Kirjaoskus üle 15 aastaste hulgas 2000.a seisuga oli üldiselt 86.4%, samas kui meessugu isikutest oskas kirjutada 87% ning naiste hulgast 85.7%.
Suurim kõrgkool, LAV ülikool asub Pretorias. See on asutatud aastal 1873, aastaks 1989 õppis koolis 60 000 õpilast. Kool on mõeldud nii mustadele, valgetele kui värvilistele. Lisaks asub ka Johannesburgis ülikool, mis hetkeseisuga on Lõuna - Aafrika Vabariigi juhtiv ülikool.
Suurim raamatukogu on Transvaali provintsi raamatuteenindus, mis asutati 1943. aastal ja aastaks 1989 säilitas 4 mln säiliku.
(Johannesburgi ülikool)
V Majandus ja energia tootmine
Tootmistaseme ja majandusharude poolest kuulub LAV arenenud tööstusmaade hulka, aga rahvuslik rikkus on jaotunud ebaühtlaselt. Valdav osa on valge vähemuse, maailma ühe jõukama kodanluse käsutuses, muude rahvastikurühmade elatustase on arenenud maade keskmisest madalam.
Minevikus võimutses Inglise kapital , pärast II maailmasõda on tugevnenud kohaliku suurkodanluse ja seda toetava monopolistliku riikliku sektori seisund. Sõltuvus välis-, eelkõige Inglise ja USA kapitalist , püsib. USA omab osa auto-, naftatöötlemis- ja elektroonikatööstusest. Tänu USA kapitali toetusele on ka LAVi majanduskasv viimase kümne aasta jooksul olnud märgatav.
LAV on saavutanud makromajandusliku stabiilsuse taseme, mida pole riigis palju aastaid enam nähtud. Sellised eelised loovad võimalused reaalseks sotsiaalteenuste kasvuks ja kulude ja riskide vähendamiseks investorite jaoks.
LAVi majandus on tugevam, kui viimase 20 aasta jooksul. See on kasvanud ja jätkab eeldatavalt tõusu ka järgnevatel aastatel. Äritegevuse kindlustunne on tugev, investeerimine ja töökohtade loomine kogub hoogu. SKP-st annavad suurima osa mäetööstus ja energeetika, sellel järgnevad töötlev tööstus ja põllumajandus.
5.1 Mäetööstus
Lõuna - Aafrika Vabariigi osa maailmamajanduses määrab tööstus, eeskätt paljuharuline mäetööstus, eriti kulla, plaatina , uraani ning teemantide kaevandamine. LAV on ka üks suuremaid mangaanimaagi, kromiidi, antimoni, vanaadiumi ja asbesti eksportijaid.
Sise- ja välisturu tarbeks kaevandatakse raua-, vase-, nikli - ja tinamaaki. Vanem mäetööstuspiirkond on Transvaal, kus on kõigi tähtsaimate mäetööstusharude ettevõtteid. Suurimad kivisöebasseinid on Springs, Ermelo ja Witbank-Middelburg, rauamaaki kaevandatakse Thabazimbis. Uuem mäetööstuspiirkond paikneb Põhja-Oranjes, ning sealt saadakse ¾ kullatoodangust.
5.2 Energeetika tööstus
Energeetikatööstus põhineb põhiliselt kivisöetööstusel, mis peale 1970. aastate energiakriisi on jõudsasti kasvanud. Imporditud naftat töödeldakse Durbanis Shelli tehastes ja Kaplinnas Mobileis ja Cultexis.
4/5 elektrienergiast annavad riikliku kompanii ESCOM soojuselektrijaamad, poole elektrienergiast tarbib mäetööstus. Töötleva tööstuse põhiharud on metallurgia , masina- ja keemiatööstus. Mustas metallurgias valitseb riiklik kontsern ISCOR, selle tehased asuvad Pretorias, Vanderbijlparkis ja Newcastles.
Sulatatakse vaske Okiepis, Messinas ja alumiiniumi vaid Richard Bays asuvas tehases. Masinatööstuses on ülekaalus mäetööstusseadmete, transpordivahendite ja põllumajandusmasinate tootmine. Enamik tehaseid paikneb Witwatersandis, sadamalinnades monteeritakse autosid ja remonditakse laevu.
Keemiatööstus on arenenud tihedas seoses mäetööstusega. Algselt toodeti Transvaalis ja Põhja-Oranjes lõhkeaineid ja väävelhapet kullatööstuse tarbeks, nüüdisajal on keemiatööstus mitmekülgne.Näiteks paiknevad nüüd naftakeemiakäitised sadamalinnades.
5.3 Kergetööstus
Kergetööstus ehk siis tekstiili-, õmblus- ning naha- ja jalatsitööstus, toodab siseturu tarbeks, kuid kogu vajadust ei rahulda. Toiduainetööstuse toodangust eksporditakse puuviljakonserve, suhkrut ja veine .
Veinitootmine levis siia koos Euroopa asunikega. Viinamarjaistandusi hakati siia rajama 1650. aastatel. Esimesteks viinamarjaistanduste rajajateks olid flaami päritolu asunikud . 1680ndatel saabus LAV-i hulgaliselt Prantsuse hugenotte, kes viisid veinitööstuse uuele kvalitatiivsele tasemele .
Praegust kehtivale veinide kvaliteedisüsteemile pandi alus 1973 aastal, mil loodi "Wine of Origin " (WO) programm. Selle programmi raames seadustati, kuidas defineerida Lõuna-Aafrika Vabariigi veiniregioone ja kuidas nad peaks ilmuma veini siltidel. Selle süsteemi välja töötamisel on suuresti üle võetud Prantsuse AOC süsteemist, aga see ei ole nii range. Vastavalt WO kvaliteedisüsteemile jagatakse LAV-i veinipiirkonnad 4 kategooriasse, milleks on Kõige suuremaks kategooriaks on geograafiline piirkond (Geographical Unit), Teiseks kategooriaks on regioon (Region), Kolmandaks on piirkond (distric) ning Neljandaks on veiniaed ( ward ).
Lõuna-Aafrika Vabariigi jagamine veinipiirkondadeks on otseselt seotud praeguse Lõuna-Aafrika Vabariigi kvaliteedisüsteemiga. Lõuna-Aafrika Vabariigi veinipiirkonnad jagunevad kolme geograafilise piirkonna Lääne - Kapimaa , Põhja - Kapimaa ja Ida - Kapimaa vahel.
Lääne - Kapimaa jaguneb omakorda veel kuueks regiooniks milleks on Boberg, Breede , River Valley , Cape South Coast, Coastal Region, Klein Karoo ja Olifants River. Igas regioonis toodetakse just sellele alale omaseid veine ning igas piirkonans on eri arv veinipiirkondi ja -aedu.
Põhja - Kapimaal regioonid puuduvad, kuid see sisaldab endas kahte veinipiirkonda ja kolme veiniaeda.
Ida - Kapimaal asub vaid üks üksik veiniaed.
Lõuna - Aafrika Vabariigis toodetakse veine kaheksast eri sordist viinamarjadest ning nendeks on: Chenin Blanc, Cabernet Sauvignon, Colombard, Shiraz, Sauvignon Blanc, Chardonnay , Pinotage ja Merlot.
5.4 Põllumajandus
Põllumajanduses on tegev 24% tööhõivelistest. Enamik põlde ja istandikke paikneb lõunas ja idas rannikuvööndis ning Transvaali lavamaadel. Põllumajandus jaguneb kaheks sektoriks – valgete ja aafriklaste omaks. Valgetele kuulub 90% põllumaast, sealhulgas niisutatav maa, nende taludes, mille keskmine suurus on 900 ha, kasutatakse rohkesti aafriklaste odavat tööjõudu, masinaid ja väetisi. Neist taludest pärineb kogu kaubatoodang .
Tähtsaim põllumajandusharu on loomakasvatus . Viljatoodangult on LAV maailmas neljandal kohal. Taimekasvatuses on põhiliselt teraviljad: mais, nisu ja sorgo . Maisi eksporditakse, kolmandik tarbitavat nisu imporditakse. Edeneb köögi- ja puuviljandus , lõunarannikul viljeldakse viinamarja ja tsitrulisi, idarannikul ka ananasse ja
banaane, Transvaalis tsitrulisi. Tehnilistest kultuuridest on tähtsaimad suhkruroog, maapähkel ja tubakas .
Lõuna-Aafrika Vabariik impordib põhiliselt masinaid, elektriseadmeid, transpordiseadmeid, keemiatooteid, metallurgiatooteid ning toorainet.
Lõuna-Aafrika Vabariik ekspordib peamiselt kulda, teemante, metallurgiatooteid, metalle , toiduaineid, sütt ja keemiatooteid.
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%B5una-Aafrika_Vabariik
http://tonis999.wordpress.com/2007/05/24/uldinfo/
http://www.thecore.nus.edu.sg/post/sa/safricaov.html
http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%B5una-Aafrika_Vabariigi_veinid
http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%B5una-Aafrika_Vabariigi_riigipeade_loend
23