100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 22 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-05-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Greetel K.
Õppematerjali autor
..........13 Kokkuvõte.................................................................................................................................15 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................16 2 Sissejuhatus Käesolev referaat annab lühikese ülevaate Lõuna-Aafrika vabariigist (LAV). Lähemalt olen rääkinud LAVi üldandmetest, kliimast, majandusest, energiatootmisest jne. Kuna varasemalt omasin aimdust sealsest rassilisest koosseisust ja haridustasemest siis sellele eriti ei keskendunud. Pigem olid huvipakkuvad valdkonnad LAVi majandus ja kliimatingimused. Valisin antud riigi oma referaadi teemaks, kuna teadsin selle kohta eelnevalt suhteliselt vähe. Samuti oli vähe leida eestikeelset materjali antud riigi iseloomustuseks. Järgnevas referaadis
....14 Kokkuvõte.................................................................................................................................15 Kasutatud kirjandus:................................................................................................................. 16 2 Sissejuhatus Käesolev referaat annab lühikese ülevaate Lõuna-Aafrika vabariigist (LAV). Lähemalt olen rääkinud LAVi üldandmetest, kliimast, majandusest, energiatootmisest jne. Mulle endale huvipakkuvad valdkonnad on LAVi majandus ja kliimatingimused. Järgnevas referaadis olen siiski püüdnud välja tuua olulisima ja lisanud ka oma arvamuse huvipakkuvate teemade kohta. Antud referaadi eesmärgiks seadsin uue info omandamise Lõuna-Aafrika Vabariigi kohta enda jaoks ja selle info edasiandmise ka lugejale.
Mart Mägi Lõuna-Aafrika Vabariigi põllumajandus Lõuna-Aafrika Vabariigis on suuremahuline ning hästiarenenud põllumajandussektor. Sellal kui kaevandamine ja tekstiilitööstus arenesid kiirelt langes põllumajanduse osa SKP-st 20%-lt 1930ndatel 12%-ni 1960ndatel ning vähem kui 7%-ni 1990ndatel aastatel. Muljetavaldav on kasvatatavate taimede mitmekesisus. Kasvatatakse peaaegu kõiki sorte toiduks sobivaid taimi ning kiudtaimi, meditsiinis ning keemiatööstuses kasutatavaid taimi. See näitab riigi
km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida võib alates 18. eluaastast. Täitevvõimu teostab Riiginõukogu, kes vastutab parlamendi ees. Peaministri valib parlament ja kinnitab president. Soomes on mitmeparteisüsteem. Soomes kehtib 2000
Mandrit on kutsutud ka Etioopiaks, kr. Aithiops – päikesest põlenud, päikesepruun. Mõisted Aafrika jaguneb vähemalt kaheks väga erinevaks regiooniks. Põhja-Aafrika – Egiptus ja Magrib – mis kuulub islami kultuuriruumi. Magrib on araabia lääs, mis vastandub araablaste asualadele idas, mida nimetatakse Mashrik. Päris-Magrib hõlmab sealjuures ainult Marokot, Alžeeriat ja Tuneesiat, aga Suur-Magrib ka Liibüat, Mauritaaniat ja Lääne-Saharat. Troopiline ja Lõuna-Aafrika või Sub-Sahara Aafrika hõlmab endast Musta Aafrikat. Sudaan (ar. Bilad as-Sudan – mustade maa) oli laiem mõiste, mis oli ala Sahara kõrbe ja ekvatoriaadlsete vihmametsade vahel. See sai alguse Mauritaaniast ning kulges kuni Punase mereni. Sudaani on jagatud ka Lääne- ja Ida-Sudaaniks Tšaadi järve juures piiri tõmmates. Koloniaalperioodil on olemas Lääne-Sudaan, mis on Prantsuse Sudaan, kuhu alla läheb ka nt Mali, ning Ida-Sudaan, mis on Inglise Sudaan.
PILET 7 1. Vahemereline põõsastik ja mets. Vahemeremaad. ASEND JA KLIIMA Vahemerelised põõsastikud ja metsad levivad piirkondades, kus valitseb kuiv ja päikesepaisteline suvi ning jahe ja vihmane talv. Kõrgekasvulised nahkjate lehtede ja asteldega põõsastikud vahelduvad hõredate tammemetsadega. Vahemerelised metsad ja põõsastikud levivad 30-ndate ja 40-ndate laiuskraadide vahemikus, Vahemere ümbruses ning mandrite läänerannikul - Californias ja Tsiilis, Lõuna-Aafrika ja Austraalia edelarannikul. TAIMESTIK Siinses elustikus esineb rohkesti haruldasi ja väga piiratud levikuga taimeliike. Paljud taimed taluvad hästi põuda. Ülekaalus on enamasti igihaljastest liikidest koosnevad põõsastikud, näiteks salvei, rosmariin, oleander, mis sisaldavad eeterlikke õlisid. Vööndi katkendliku levila tõttu on vahemerelise taimkatte liigiline koosseis ja välisilme erinevatel mandritel erinev
SISUKORD 1.MAA KUI SÜSTEEM................................................................................................................... 2 2.MAA TEKE JA ARENG................................................................................................................ 3 3.MAAKERA TEKE........................................................................................................................ 3 4.GEOLOOGILINE AJASKAALA...................................................................................................... 4 5.MAA SISEEHITUS...................................................................................................................... 6 6.LAAMTEKTOONIKA................................................................................................................... 6 6.1.Laamade liikumine............................................................................................................... 7 6.2.Laamade liikumise võimalused................
Põhja- Euroopa riigid majanduslikult kõrgelt arenenud. Nii Rootsi kui ka Soome majandus põhineb suuresti metsandusel, Rootsis on heal järjel ka masina- ja autotööstus. Norra tegeleb nafta ja maagaasi ekspordiga, sest seda leidub palju Põhjameres. Põhjamaadele on iseloomulik ka põllumajandus, eriti loomakasvatus (piimakarja-, sea- ja lambakasvatus). (1) 6 2.1. Soome Vabariik Pindala: 338 145 km2 Rahvaarv: 5 099 000 Pealinn: Helsingi Riigikeeled: soome ja rootsi keel Rahaühik: euro (6 lk 579) Soome Vabariik on maailma põhjapoolsemaid riike, mis asub Põhja-Euroopas, Rootsi ja Venemaa vahel. Lõunast piiravad teda Soome laht ja Balti meri läänest aga Botnia laht. (1) Soome pinnaehituse põhijooned tulenevad tema asendist ja kvaternaarsest jäätumisest. Oluliselt on pinnavorme kujundanud murrangud. Maa on kaljune, künklik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid