*kohtusüsteemid: 1)Anglo-Ameerika: -USA kohtusüsteem, ühtne, tipnedes ülemkohtuga -kohtunik omab suurt mõjuvõimu (ei pea omama jur.haridust) -kohtunikkond moodustatakse valimiste teel -pole konstituts.kohust 2)Mandri-Euroopa: -mitmeharuline, spetsialiseeritud kohtusüsteem; jaguneb tsiviil-ja kriminaalkohtuteks -kõrgeim kohtusüsteem konstitutsioonikohus (nt EST, SKM) -valitsus nim kohtunikud (ametis eluks ajaks, peab omama vastavat haridust) EESTIS *3-astmeline kohtusüsteem: Riigikohus - Ringkonnakohus Haldus-ja maakohus *ringkonnakohus=apellatsioonikohus *ringkonnakohus ei muuda alati I astme kohtu otsust *ringkonnakohus ei pea muutma kohtuotsust- võib jätta samaks või tagasi lükata *Riigikohus ei vaata asja sisuliselt läbi *Riigikohtu põhiseaduslik järelvalve- kontrollib õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu vastavust põhiseadusele
Põhiseaduse muutmise seadus võetakse sel juhul vastu Riigikogu koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega. 167. Põhiseaduse muutmise seaduse kuulutab välja Vabariigi President ja see jõustub seaduses eneses määratud tähtajal, kuid mitte varem kui kolm kuud pärast väljakuulutamist. 5. Millised institutsioonid teostavad Eesti Vabariigis põhiseaduslikkuse järelvalvet? (vt ka TV lk 34 ja internet) Riigikohus Õiguskantsler 3.1 Kõrgem seadusandlik võim. Parlament 1. Millistest põhimõtetest lähtuvalt moodustatakse kahekojaliste parlamentide ülemkojad, alamkojad? (moodustamise viisid ja viisid ja kodade ülesanded, näited) ALAMKODA: moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu ÜLEMKODA Tsensuslik printsiip-aadlitiitel, ametikoht. Nõuandev ja kinnitav roll (Suurbritannia Lordide Koda; Botsana Pealikute Koda) Territoriaalne printsiip-esindab piirkonna huve
EESTI KOHTUKORRALDUS 1. Kohtusüsteemi ülesehitus ja korraldus: Eesti kohtusüsteemi moodustavad: · Maakohtud arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju, asudes ühes või mitmes kohtumajas Harju, Viru, Pärnu, Tartu Maakohus. · Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna halduasju Tartu, Tallinna Halduskohus. · Ringkonnakohtud arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikkohtuna Tallinna, Tartu ringkonnakohus. · Riigikohus kõige kõrgem kohus, põhiseaduse järelvalve kohus ning kassatsioonikaebusi ja teistmisavaldusi läbiviiv kohus. 2. Keda võib nimetada ja kelle poolt (rahva)kohtunikuks: Kohtunikuks võib nimetada isikut, kes on: · EV kodanik, · Omandanud akrediteeritud õppekava alusel magistrikraadi õigusteaduses või samaväärne kõrgharidustunnistus saadud välismaal, · Oskab eesti keelt, · Kõlbeliste omadustega, Kohtunikkuks ei või nimetada isiut, kes on:
Riigi tunnused: võimu teostamine, suveräänne riigivõim, territoorium, rahvus Valitsemisinstitutsioonide tunnused: kindel sisemine struktuur ja hierharhia, moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks, saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest, nende töötajaskonna moodust. palgalised riigiametnikud. EV põhiseaduslikud institutsioonid: riigikogu, vabariigi president, vabariigi valitsus, eesti pank, riigikontroll, õiguskantsler, riigikohus Avalik haldus- riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke. Ettevõtted, nende ühine eesmärk- kasumi taotlemine ja eraomandus. Riigi majandusse sekkumise teooriad: 1)riigi jõuline sekkumine 2)selle vastu- vabaturumajandus. Turg juhib majandust justkui nähtamatu käega. Turutõrked- välismõjud ja loomulikud monopolid. ning riigi sekkumine nende lahendamisel- peab sekkuma, et neid puudusi kõrvaldada
enamus seaduseelnõusid valitsuselt. Tähtis roll seaduse menetlemisel on ka juhtivkomisjonil. See on komisjon, kelle pädevusvaldkonda arutatav eelnõu kuulub. Enamus seaduseelnõusid otsustatakse kahe lugemisega, kuid tähtsamad seadused, nagu näiteks riigieelarve peavad läbima kolm lugemist. Vastuvõetud seadused kuulutab välja Vabariigi President ning need avaldatakse Riigiteatajas. Riigikogu ja presidendi vaidlused seaduse vastavuses olemises põhiseadusega otsustab lõplikult riigikohus. Ülesanne nr. 2 Riik Eesti on Parlamentaarne vabariik, valitsuse moodustamisel on määrav jõuvahekord parlamendis. Presidendi valib parlament iga 5 aasta tagant (Vabariigi Presidendi valimine august 2016). Valitsuse moodustab peaminister, kelle nimetab president. Valitsuses on 14 liiget (peaminister ja 13 ministrit). Valitsuse määrab ametisse president pärast parlamendi heakskiitu
Eraldi küsimus on vastutus. Teadaolevalt pole seni veel kedagi sellise surma (tahtmatus) põhjustamises süüdi mõistetud. Kas tõesti keegi ei vastuta? Kas pole see kuritahtlik hoolimatus? Kaevukaante vargaid ega kokkuostjaid musta südametunnistuse pärast vangi panna ei saa. Kas süüdi on mõni riigiametnik, sest riik kaevas kunagi ammu kaevu, või omanik, kelle maal see asub? Ühe esimese pretsedendina jõudis äsja kohtusse Kristo surmajuhtum, kus süüdistatakse maavaldaja esindajat. Ja Riigikohus käskis Pärnu uurijatel, kes ei osanud kellelegi süüdistust esitada, Diana juhtumi uurimise taasavada. Kuigi alati võib lõpmatuseni vaielda, kes on süüdi ja vastutab, saab igaüks midagi ära teha, et selliseid asju ei juhtuks. Vanu tuletõrje veevõtukaevusid ja muid hooletussejäetud auke on täis terve Eestimaa. Eriti ohtlikud on need talvel, jäädes lume varju. Hooaeg on algamas. Kohalike omavalitsuste inimesed, asutuste juhid ja eramaaomanikud, vaadake oma valdused üle! Võtke
1 ) Võimude kolmikjaotus (horisontaalne võimu jagunemine) : Seadusandlik võim ( RIIGIKOGU ) Täidesaatev võim ( VABARIIGI VALITSUS, PRESIDENT, VALITSUSASUTUSED Kohtuvõim ( 3 astmeline MAA/HALDUSkohus, RINGKONNAkohus; RIIGIKOHUS) 2)Vabariigi Valitsus ( täidesaatev võim) Koosneb peaministrist ( Jüri Ratas ) ja 15 ministrist. Volitused algavad riigikogu kinnitamisega. 4 aastat, nagu riigikogugi. - viib ellu riigi sise ja välispoliitikat - annab väljs määrusi ja korraldusi - koordineerib valitsusasutuste tegevust - koostab riigieelarve eelnõu 3) Riigikogu ( seadusandlik võim) Riigikogusse võib kandideerida 21 a hääleõiguslik Eesti kodanik, 101 liiget, 4 aastat Riigikogu juhatus koosneb riigikogu esimehest ja 2 aseesimehest . 11 ALALIST komisjoni, 6 ERIALA/UURIMIS komisjoni - võtab vastu seaduseid ja otsuseid - valib Vabariigi Presidendi - võtab vastu riigieelarve - ratifitseerib välislepinguid - kinnitab Presidendi ettepanekul õiguskants...
kooskõlla. Kui akt ei ole 20 päeva jooksul põhiseadusega kooskõlla viidud, teeb õiguskantsler Riigikohtule ettepaneku tunnistada see akt kehtetuks. 13. Millised kohtud moodustavad EV kohtusüsteemi (astmelisus)? Eesti kohtusüsteem on 3astmeline koosneb: 1) esimese astme kohtud Maa-(4), linna- ja halduskohtud(2) 2) teise astme kohus ringkonnakohtud(2) (vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid) 3) kolmanda astme kohus - Riigikohus (vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus) 14. Millised on esimese astme kohtu funktsioonid lisaks õigusemõistmisele? Esimese astme kohtud arutavad tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju (maakohtud); haldusasju(halduskohtud) 15. Kohtuniku ametissenimetamise kord ja teenistuse tähtaeg. Kohtunikud: nimetatakse ametisse eluaegsetena. saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega.
- Kriminaalkoodeks 2002a 1. September - Eesti Vabariigi Karistusseadustik Sellest loetelust selgub, et need seadustikud on kehtinud vastavalt sellele, kelle võimu all on Eesti parasjagu olnud. Aastal 2002 kehtima hakanud ehk meie tänase karistusseadustiku aluseks on Saksa Kriminaalseadustik (1975) ning Prantsuse Code Penal’e (1994). 7. KOHTUSÜSTEEM JA EESTI KOHTUD Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline, mis tähendab, et on esimese astme kohtud, teise astme kohtud ning Riigikohus. Esimese astme kohtud on maakohtud ja halduskohtud, teise astme kohtud on ringkonnakohtud ning kõrgeim kohus on Riigkohus. Kui on esitatud apellatsioon esimese astme kohtu otsuse suhtes, vaatab selle läbi ringkonnakohus. Riigikohus tegeleb 20 kassatsioonikaebuste ning teistmisavalduste arutamisega ning on ühtlasi ja põhiseaduslikkuse järelvalve kohus. Eestis on neli maakohtut: Harju maakohus; Viru maakohus;
Apellatsioon tähendab edasikaebusega kõrgema instantsi poole pöördumist. Seega ei algata ringkonnakohus ise uusi kohtuasju, vaid kontrollib maa- ja linnakohtute otsuseid kirjaliku edasikaebuse alusel. Ringkonnakohus vaatab esitatud kohtuasja uuesti sisuliselt läbi ning teeb otsuse. See võib alama astme kohtu otsust kinnitada, aga võib ka selle ära muuta. Kui apellant ringkonnakohtu otsusega nõus pole, võib ta pöörduda järgmise astme kohtusse, milleks on Riigikohus. Riigikohus on Eesti kohtusüsteemi kõige kõrgem aste. Riigikohus tegeleb kohtulahenditega kassatsiooni korras. Kassatsioon on kohtuotsuse läbivaatamine olemasolevate dokumentide ja materjalide põhjal. Arutatakse seda, kas ringkonnakohus on karistuse määramisel kohaldanud seadust õigesti ja kinni pidanud protseduurireeglitest. Sisulisele arutlusele kaasus Riigikohtus enam ei tule. Riigikohus võib alama astme kohtu otsuse tühistada ja selle sinna uueks otsustamiseks tagasi saata.
Kutsesobivuskomisjoni kuuluvad kuus vandeadvokaati, kaks kohtunikku, õigusteadlane, riigiprokurör ja justiitsministri määratud Justiisministeeriumi esindaja. https://www.advokatuur.ee/est/avaleht https://www.riigiteataja.ee/akt/122062016023 KOHTUSÜSTEEM Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kahest ringkonnakohtust ja Riigikohtust. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud, ringkonnakohtud on apellatsioonkohtud ning Tartus asuv Riigikohus kassatsioonkohus ja ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Nelja maakohtu (Harju, Pärnu, Tartu ja Viru) kohtumajad asuvad igas maakonnakeskuses (Ida-Virumaal ja Harjumaal on kolm kohtumaja). Kahe halduskohtu (Tallinna ja Tartu) struktuuris on kokku neli kohtumaja: Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Kaks ringkonnakohut asuvad Tallinnas ja Tartus. PÄDEVUS AMETISSE MÄÄRAMINE AMETIST VABASTAMINE
Järelvalve seadusandliku võimu üle - finantskontroll - erakondade kohustus esitada aruanne valimiskampaania rahastajate kohta - muuta kuluaaritegevus ehk lobism võimalikult avalikuks, s.t. et saadikud peavad avalikustama oma kontaktid survegruppidega - seadusandliku kogu tegevuse seaduslikkuse kontroll, mida teostab kas konstitutsioonikohus (enamuses Euroopa riikides) või riigi kõrgeima astme kohus (USA-s Ülemkohus). Eestis on seaduslikkuse kontroll riigi kõrgeima astme kohtul - Riigikohus. Õiguskantsler (vt. Kama, lk.174) teostab järelvalvet õigustloovate aktide üle, s.t. ta peab jälgima, et Riigikogu, valitsuse või kohaliku omavalitsuse vmt seadused ja määrused ei oleks vastuolus põhiseadusega. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik ministri õigustes, kelle nimetab 7.aastaks ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul 4) EV Riigikogu - vt põhiseadus IV ptk. 8. Kõrgeim täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted.lk.110-115 Valitsus
Ka naine võib minna vabatahtlikult ajateenistusse. Kaitsevägi – kohustuslik riigikaitsekskorraldatud relvastatud jõud, mis moodustatakse tegevteenistusse võetud kodanikest Kaitseliit – vabatahtlikest koosnev sõjaväeliselt korraldatud, relvastatud riigikaitse organisatsioon Riiki kaitsevad ka politsei, kaitsepolitsei, päästeamet, piirivalve jne. KOHUS Kohus on kolmeastmeline: (põhiseadusest) 1)Linna, maa ja halduskohtud 2)Ringkonnakohtud 3) Riigikohus (Tartus) (Kõige kõrgem) Apellatsioon - edasikaebamine 1. Astme kohtust 2. Astme kohtusse Kassatsioon - 2. Astme kohtuotsuse läbivaatamine 3. Astme kohtus Ombudsman –usaldusmees, kellele võid kaevata riigiasutuste peale (õiguskantsler Eestis) Kohtunik – korraldab kohtumõistmist. Valitakse eluks ajaks! Kohtuasjad ehk kaasused jagunevad kaheks: 1) Kriminaalasjad – Näiteks: arvutialased kuriteod, avaliku korra rikkumine vägivallaga, vargus
Ka naine võib minna vabatahtlikult ajateenistusse. Kaitsevägi kohustuslik riigikaitsekskorraldatud relvastatud jõud, mis moodustatakse tegevteenistusse võetud kodanikest Kaitseliit vabatahtlikest koosnev sõjaväeliselt korraldatud, relvastatud riigikaitse organisatsioon Riiki kaitsevad ka politsei, kaitsepolitsei, päästeamet, piirivalve jne. KOHUS Kohus on kolmeastmeline: (põhiseadusest) 1)Linna, maa ja halduskohtud 2)Ringkonnakohtud 3) Riigikohus (Tartus) (Kõige kõrgem) Apellatsioon - edasikaebamine 1. Astme kohtust 2. Astme kohtusse Kassatsioon - 2. Astme kohtuotsuse läbivaatamine 3. Astme kohtus Ombudsman usaldusmees, kellele võid kaevata riigiasutuste peale (õiguskantsler Eestis) Kohtunik korraldab kohtumõistmist. Valitakse eluks ajaks! Kohtuasjad ehk kaasused jagunevad kaheks: 1) Kriminaalasjad Näiteks: arvutialased kuriteod, avaliku korra rikkumine vägivallaga, vargus ja
Funktsioonid: sisefunktsioon – riik peab tagama majandsliku toimimise, sots + kultuurne, haridus, riigi kaitse. Välisfunktsioon – suhted teiste riikidega, riigikaitse koostöö, välismajandus. 9. Riigiorganite süsteem. Seadusandlik võim – rahvad + riigikogu – Eestis (reeglite kehtestaja) Täidesaatev võim – tegeleb seaduste järgmisega – Valitsus ja Riigipea Kohtuvõim – 3 astmeline: maakohus, ringkonnakohus, riigikohus. 10. Ühiskonnaelu õiguslik reguleerimine. Ühiskond on reguleeritud seaduste ja tavadega?? 11. Riigi õiguskord. Eesti õiguskord põhineb õigusaktidel. Riigivõimu teostatakse ainult põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid. Seadusandlik võim kuulub Riigikogule. JNE 12. Õiguskorra funktsioonid. Reguleerida ühiskonda? 13. Õigusriik.
Demokraatia ja Eesti valitsemiskord Demokraatia: Otsene demokraatia – demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogu kaudu. Osalusdemokraatia – demokraatia vorm, mille puhul rahvas kaasatakse otsustusprotsessi. Osalusdemokraatia võimalused: ⁃ osalemine kohaliku omavalitsuse valimistel ⁃ osalemine Riigikogu valimistel ⁃ erakonna liikmeks astumine ⁃ ajalehes arvamuse avaldamine Referendum ehk rahvahääletus Siirdeühiskond – ühiskonna arenguetapp, mille käigus mittedemokraatlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatiaga, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. (saab alguse demokraatliku põhiseaduse alusel toimunud esimeste vabade valimistega ja lõpeb siis, kui demokraatia on juurdunud kõigis eluvaldkondades) Monarhia:(riigi- ja va...
Maakohtud (4- Tartu, Pärnu, Viru, Harju). Töötavad kohtumajades (Tartu alla kuuluvad Võru, Põlva, Valga, Viljandi, Jõgeva, Tartu ) Halduskohtud (Tallinna ja Tartu ) Kohtmajade juures: kinnistusraamatud ( register, kuhu märgitakse kinnisvara), abieluvara leping, pärimisleping, kriminaalhoolde ametnikud ( tegelevad enneaegselt vabastatud isikute jälgimine 2. astme kohus- Ringkonnakohus ( Tartu, Jõhvi ja Tallinn) Võimalus kaevata kassatsiooni korras 3. astme kohus- Riigikohus (Tartu) Edasikaebamist ei saa olla! KOHTUMENETLUS Tugineb vastavale seadusele ( kriminaalasjade arutamise seadus), Toimub vastavates kohtumajades. Menetluse asjaajamise keel eesti keel, Üldreeglina toimb avalikult ( on erandeid ). Kohtuistungid sooritatakse kuriteo koha järgi *Tsiviilmenetlus kahe poole vaidlused (laps-vanem, mees-naine), hageja-kostja Lahenduseni võidakse kaasata: kolmandaid isikuid, kel mingi nõue/huvi arutatava asja vastu, esindajaid, eksperte, tõlkijaid
* pluralism ehk mitmekesisus(huvide), mitmesuguste ideede, arvamuste ja organisatsioonide olemasolu ühiskonnas N: klassireisile minekul tahavad pooled minna Rootsi, veerand Tsehhi ja teine veerand Venemaale * pluralistlik ühiskond ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid Demokraatlik ühiskond -> Eesti ühiskond .> usuvabadus * identiteet ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne Ühtekuuluvustunne -> Laulupidu * tolerantsus sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis- või mõtteviisi suhtes Abielu kahest erinevast rassist inimese vahel * nulltolerants täisleppimatus; sallimatus, tolerantsi vastand Eesti vabariigi sallimatus kuritegevuse ja roolijoodikute vastu * enamusotsus demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul võetakse vastu otsus, mida pooldab/mille poolt hääletab enamus Riigikogu otsuste vastuvõtmine * k...
HALDUSJAOTUS: Praegu on Eesti Vabariigi haldusüksusteks on maakond, vald, linn, alev, alevik ja küla. Maakonnas kuulub haldusvõim riigile. Riigi poolt määratud võimukandja on maavanem. Maakond jaguneb valdadeks ja otsealluvusega linnadeks. Vallas ja linnas on võimukandjaks rahva poolt valitud kohalikule omavalitsusele. Valdade kooseisus võivad olla linnad, alevid, alevikud ja külad. OMAVALITSUSSÜSTEEM: 1-tasandiline omavalitsussüsteem. (linnad, vallad)omavalitsusüksused. KOHTUSÜSTEEM: Eestis 3- astmeline. 1.Maakohus(Tartu, Jõhvi, Tallinn) tegeleb kodanike ja riigiametnike vaheliste probl. nende juures 2. ringkonnakohus(Tallinn, Tartu) - vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. 3. riigikohus(Tartus, Toomemäel) kaevata saab kassatsiooni korras. Esimees: Märt Rask. ANGLO-AMEERIKA JA MANDRI-EUROOPA KOHTUSÜTEEMI ERINEVUS: Anglo-Ameerika kohtunik oma pol. Kultuuris suurt mõjuvõimu, ta on rahva poolt valitav, tal...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestus ja maksundus 1. Analüüsi objekt: Alexander Sinotovi hagi Intertakso OÜ vastu töötasu ja lõpparve saamiseks ning kohustamaks kostjat väljastama tööraamatut (nr 3-2-1-160-09) 2. Analüüsi skeem Valiku põhjendus: Käsitlen seda kohtuotsust, kuna mind on alati huvitanud töötaja ja tööandja tööalased suhted (töölepinguseadus, töö- ja puhkeaja seadus jne). On tavaline, et tööandja teab ja räägib täpselt nii palju kui talle endale kasulik on ning töötaja, kel ei ole aimugi oma õigustest, allub kõigele puhtast teadmatusest. Huvitas, kuidas kohus läheneb ja lahendab tekkinud probleemi. Hinnang faktiliste asjaolude kajastamise selgusele Riigikohtu otsuses: Asjaolude faktid olid minu jaoks kajastatud Riigikohtu otsuses arusaadavalt ning piisavalt selgelt välja toodud, otsus oli ilusti põhjendatud, mille tulemusena ei te...
Peamiseks põhjuseks oli õiguse killustatus ja protsessinormide puudulikkus. Olulist rolli mängis poliitiliste protsesside absolutiseerimise soov, tahe mingisugust korda muuta üldkehtivaks. Põhilisteks retseptsiooni algatajateks võib pidada Saksa juriste, kes omandasid hariduse Itaalia ülikoolides. Põhilisteks allikateks olid Francesco Accursio. Nad asusid pärast õpinguid tööle avaliku võiimu juures ametnikena. Tekkisid unifitseeritumad kodifikatsioonid. Saksamaal 1495 a loodud riigikohus lähtus oma tegevuses juba rooma õigusest ja kanoonilisest õigusest. Väga oluline on, et rooma õiguse retseptsioon võimaldas ühe ainevaldkonna materjalid koguda kokku ühte seadustikku e kodifikatsiooni. COMMON LAW Sünnimaaks inglismaa. Seal ei toimunud Rooma õiguse retseptsiooni. Kohalikest taavdest kujunes üldine õigus, mis loodi eranditult kohtute tegevuse kaudu. Common law mõistet võib kasutada erinevas tähenduses- laiemas ja kitsamas. Laiemas tähenduses hõlmab see Anglo-
Ohud- Kui igast ametniku väiksemastki sammust jääb jälg, muutub ametnik ettevaatlikuks ja püüab otsustamist vältida. Tekivad pikad kooskõlastusringid, paberitöö maht kasvab ja seetõttu kasvab ka ametnike arv ja nõrgeneb järelvalve nende üle. 10. Eesti kohtusüsteem- Kolmeastmeline: I aste- Maa- ja halduskohus II aste- Ringkonnakohus III aste- Riigikohus (esimees: Priit Pikamäe) Põhiseaduslik järelvalve- Riigikohtu ül. on jälgida, et täidetaks põhiseadust. Arutab järgmisi juhtusid: I Kui alama astme kohus on jõudnud kohtuasja arutamisel järeldusele, et seadus või mõni muu õigusakt on põhiseadusega vastuolus; II Kui õiguskantsler on vaidlustanud mingi õigusakti põhiseadusele vastavuse ning akti vastuvõtja pole seda õiguskantsleri ettepanekule vaatamata muutnud;
- madalama õigusjõuga õigusakti kohaldamise prioriteeti (st esmajärjekorras peab kohaldama määrust ja siis alles seadust). HMS § 3 lg 1: „Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel.” 3. Õiguskindluse põhimõte Põhiseaduse §-s 10 toodud sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõttest tuleneb õiguskindluse ja selle osiseks olev õiguspärase ootuse põhimõte. Riigikohus on selgitanud õiguskindluse põhimõtte sisu, märkides, et „[k]õige üldisemalt peab see printsiip looma kindluse kehtiva õigusliku olukorra suhtes. Õiguskindlus tähendab nii selgust kehtivate õigusnormide sisu osas (õigusselguse põhimõte) kui ka kindlust kehtestatud normide püsimajäämise suhtes (õiguspärase ootuse põhimõte).“9 Seega tuleneb õiguskindluse põhimõttest 2 alaprintsiipi: - õigusselgus – vt:
uuesti muutmata kujul vastu muudetakse seda. President pöördub Riigikohtusse ettepanekuga President kuulutab seaduse tunnistada seadus välja põhiseadusega vastuolus olevaks Riigikohus tunnistab Riigikohus tun-nistab seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks. seaduse põhi- seadusega koos-kõlas olevaks Vabariigi Presi-dent kuulutab seaduse välja 5) Seaduse avaldamine seaduse kehtimise eeltingimus. Pärast seaduse väljakuulutamist avaldatakse see 7 päeva jooksul Riigi Teatajas, pärast mida jõustub ta 10 päeva pärast II Seadlus ehk dekreet - riigipea normatiivne õigusakt või õiguse rakendamise akt, mille juriidiline jõud
1. Mis on ühiskond, millised on nüüdisühiskonnale omased tunnused? Mis on ühishüve? Ühiskond on suurte inimhulkade korrastatud kooselu viis. NÜÜDISÜHISKONNALE OMASED TUNNUSED: ● Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus ● Tööstuslik kaubatootmine ● Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises ● Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus ● Inimõiguste tunnustamine Ühishüve Riik, mille oleme valinud end juhtima, kogub makse, mis hüvitab meile meie vajadusi. Mittemajanduslik: Majanduslik: -haridus ja tervishoid -riigimeedia -politsei ja kaitsejõud -teed ja tänavad -kohus -ühistransport jne 2. Milline on ühiskonna struktuur? ● avalik sektor (riigisektor)(tegeleb ...
Sotsiaalne reguleerimine- inimeste käitumisele piiride kehtestamine, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamine. sotsiaalne norm- üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuuste kollektiivsete subjektidega (ühiskonnaga, riigiga, kollektiiviga) õigusnorm- üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. õigusnormi loogiline struktuur- näitab, millistest spetsiifilistest struktuuri elementidest ja millistest seostest õigusnorm koosneb. Selle elemendid: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. hüpotees- näitab elulisi asjaolusid, millele õiguslooja on andnud õigusliku tähenduse. dispositsioon- näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õiguseid ja kohustusi. sanktsioon- näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida rii r...
Tehing peab kandma kinnistusraamatusse. Kolm osapoolt: ostja, müüja, ostueesõiguse taotleja. Ostu hind selle tasub ostueesõigusega isik. Tasub ka notarikulud ja riigilõivu. 7 8 29) Tsiviilkohtupidamise üldpõhimõtted (kohtud, keel, avalikkus, esindus) Tsiviilandsju lahendavad maakohtud ja ringkonnakohtud, riigikohus. Tsiviilasjad on kõik tsiviilõiguslikud vaidlused, sh tööalased vaidlused. Koosseisud - Maakohtus lahendab kohtunik ise Hagita menetlus kohtunik Hagiga menetlus kohtunik võib kaasata 2 rahvakohtunikku, kui üks pooltest seda nõuab või kohtunik ise seda tahab. Ringkonnakohtus kollegiaalselt vähemalt 3e liikmeline kohtu koosseis. Tsiviilkolleegium. Võib kaasata ka maakohtu kohtunikke.
Kohus saab määrata karistusi ainult seaduse piirides. Eesti kohtusüsteem jaguneb kolmeks. Esimene aste: Maa- ja halduskohus - Maakohtud arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju. Halduskohtud arutavad kaebusi ametiasutuste ja isikute vastu, samuti haldusõigusrikkumisi. Teine aste: Ringkonnakohus - Esimese astme kohtu otsuse saab apellatsiooni korras edasi kaevata ringkonnakohtusse. Esimese astme kohtu otsus kas tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks. Kolmas aste: Riigikohus - Teiste astme kohtu otsuse peale saab kassatsiooni korral edasi kaevata Riigikohtusse. Riigikohus vaatab üle ringkonnakohtu tegevuse karistuse määramisel. Riigikohus võib jätta teise astme kohtu otsuse muutmata, seda muuta või selle tühistada ning saata tagasi uuesti arutamiseks. Riigikohtu otsus on lõplik. Apellatsioon - edasikaebamine jõustumata kohtuotsuse peale Kassatsioon - edasikaebamine jõustunud kohtuotsuse peale
See on riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale isikliku, organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduse tekitamises. Liigid: kriminaalvastutus, haldusvastutus, tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus ning distsiplinaarvastutus. 49.Eesti kohtusüsteem)millised kohtud kuuluvad I, II, III astmesse? I - maakohtud, linnakohtud, halduskohtud ; II - rinkonnakohus ; III - riigikohus. 51. Kes on rahvakohtunik? Eessti kodanik, kes kaasatud õiguse mõistmisse, kellel võrdsed õigused kohtunikuna, kuid puudub juriidiline taust. 57.Millise nimetusega õigusakt sätestab karistatud kuritegude eest? Karistusseadustik. 58.Mis on süütegu, väärtegu, kuritegu? Süüteod on kuriteod uja väärteod. Seejuures on kuritegu vaid niisugune süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus, väärtegu aga süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii
1. Mis on demokraatia? Demokraatia erinevad vormid 2. Eesti Põhiseadus. Mis on? Kes vütab vastu? Kuidas muudetakse? 3. Riigikogu õigused ja ülesanded. 4. Vabariigi Valitsuse õigused ja ülesanded. 5. Vabariigi Presidendi õigused ja ülesanded. 6. Maavalitsuse ja omavalitsuste õigused ja ülesanded. 7. Eesti kohtusüsteem. Kuidas jaguneb ja millega tegeleb? 8. Kaitsevägi ja Kaitseliit. Mis need on ja kuidas jagunevad? 1) * Demokraatia tähendab rahvavõimu, rahvavalitsust ehk riiki, kus on võimul rahvas. * Demokraatia on valitsusevorm, mille puhul rahvas teostab võimu,kas vahetult või valitud esindajate ehk saadikute ja esinduskogude vahendusel. * Demokraatia erinevad vormid: 1) otsene demokraatia on selline riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises 2)esindusdemokraatia- on selline riigikorraldus, kus rahvas valib endale esindajad ehk saadikud, et need kodanike huve täide vii...
1.Eesti kohtusüsteem. Õigusaktide hierarhia-3astmeline:I aste-maa-ja halduskohtud- esimese harju,pärnu,tartu,viru maakohus, nelja maakohtu struktuuris tegutsevad kohtumajad asukohaga igas maakonnakeskuses. Halduskohtud-tallinn, tartu , 2halduskohtu struktuuris on kokku 4 kohtumaja:tallinn,tartu,pärnu,jõhvi II aste- ringkonnakohtud-vaadatakse apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtute lahendeid, tallinn, tartu III aste-riigikohus-EV kõrgeim kohus vaatab läbi ringkonnakohtute lahendeid peale esitatud kaebused kassatsiooni korras, esimeesumata kohtuotsus-märt rask,kokku 17kohtunikku, riigikogu riigikohtu esimehe ettepanekul, 2.Mõisted: õigusriik, apellatsioon-edasikaebamine, alama astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine kõrgema astme kohtus , kassatsioon-jõustumata kohtuotsuse peale edasikaebamine õigusküsimustes ning selle läbivaatamine kõrgema astme kohtus ilma faktiküsimuste ümberhindamiseta , ha...
Enne PÄRISORJUSLIK SÕLTUVUS: koormised: 1) Teotöö a) rakmetegu (omad abivahendid) b) jalategu ( ei pea abivahendeid võtma) c) abitegu d) mõisavooris. 2) Loonusandam (mesi, vill ...) Pärast : · Mõisnike võim talupoegade üle vähenes; · talupoegade mõisakoormised viidi vastavasse talude tegeliku majandusvõimega; · seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti talupoegade koormised; · talupoegade asju arutas riigikohus -> sillakohtunike asemel riigi poolt määratud ametnikud s.o kreisifoogtid; · talupojad võisid mõisnike peale kaevata. Sellest tulebki hüüdlause: ,,Vana hea Rootsi aeg!" LINNAD JA KAUBANDUS 16. Millised olid linnade elu kõige suuremad muudatused? · Sadamalinnad (Narva, Tallinn, Pärnu, Haapsalu) · Uued kaubateed (Eesti jäi nendest teedest kõrvale)
Raul Naritsa "Õiguse entsüklopeedia" 6. peatüki 4. alapeatükist "Õigusriik" Lühikokkuvõte Peatükk algab Ludwig I Vaga (778-840) , kes oli Frangi kuningas ja Rooma keiser vestlusest oma ihuarstiga. Ludwig I Vaga kurtis oma ihuarstile sellest, kui raske ja väsitav on juhtida riiki. Selle peale vastas talle arst, et tema kuninga rollis ei teeks mitte midagi. See üllatas kuningat, kuid ihuarst lisas antud peatükis oluliseks osutunud lause. Ta lausus, et ta annak selle õiguse seadusele. NON REX EST LEX, SED LEX EST REX- mitte kuningas ei ole seadus, vaid seadus on kuningas. Õigusriigi idee on üpriski vana. Teoses on kirjeldatud , et õigusriigi lätete juures seisab õigusjumalanna. Tema ühes käes on õigusemõistmise kaalud ja teises mõõk ning side silmadel. Sellega on tahetud öelda , et jumalanna poolt kaitstav õiguskord on võrdselt ja kehtiv kõigi suhtes. Kõik on seaduse ees võrdsed. Riigivo...
Demokraatia-kõrgema riigivõimu kandja on rahvas, rahval peab olema õigus ja võimalus valida riigivõimu teostajaid, riigivõimu peab teostama vastavalt rahva tahtele. Parlamentarism-esindus- organi riigikogu valimised, mille liikmed valitakse proportsionaalsuse põhimõtte alusel. õigusriik- Õigusriik tähendab, et täitevvõim peab tegutsema seaduse alusel ning tema tegevus on allutatud sõltumatule kohtulikule kontrollile. Õigusriigi põhimõte sisaldab järgmisi komponente:haldusaktide õiguspärasuse kontroll,õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse järelevalve ja kohtuvõimu sõltumatus. rahvusriik-riigi vorm, mis eksisteerib selleks, et pakkuda suveräänset territooriumi kindlale rahvusele ning mis saab oma legitiimsuse selle ülesande täitmisest. Seadusandja võtab vastu norme mis aitavad säilitada eest rahvusliku identiteeti. Sotsiaalriik-Riik kohustub tagama iniväärika äraelamise, hoolitsema igaühe võrdsete võimaluste eest ühiskonnas, reguleerima ...
avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). (3) Riik korraldab oma raamatupidamist ja finantsaruandlust riigiraamatupidamiskohustuslaste kaudu. (4) Riigiraamatupidamiskohustuslaseks on iga ministeerium ja Riigikantselei oma valitsemis- ja haldusala ulatuses ning põhiseaduslikud institutsioonid Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, õiguskantsler ja Riigikohus. (5) Riigiraamatupidamiskohustuslase suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses raamatupidamiskohustuslase kohta sätestatut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 2 (raamatupidamise seadustik) 15)Mida tähendab füüsilisest isikust ettevõtja? Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. § 3 (1) Aktsiaselts AS Osaühing OÜ Täisühing Usaldusühing
Omavalitsuste ülesanded Kogukonna elu juhtimine on peamine ülesanne. Maavalitsuse moodustamine, nende ülesanded Ül. - Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust, käsutada riigivara, korraldada ühistransporti, planeerida regiooni arengut. Maakogu liikmed valitakse kohaliku omavalitsuse volikogude liikmete hulgast. Eesti kolmeastmeline kohtusüsteem Esimese astme moodustavad maa- ja linnakohtud ning halduskohtud. Teise astme kohtud on ringkonnakohtud. Kolmas aste on riigikohus. Õiguskantsler ja tema ülesanded Sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele, ning kes kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist. Tema töös on kaks suurt valdkonda. 1. Teostada seaduslikkuse järelvalvet 2. Lahendada väärhalduse juhtumeid Advokaat, kaasistujad, prokurör Advokaat ehk kaitsja on juriidilse haridusega spetsialist, kelle ülesandeks on kohtualuse huvide esindamine.
Maakohtutes, kui arutamisel on esimese astme kuritegu, osalevad õigusemõistmisel rahvakohtunikud eesistuja ja kaks rahvakohtunikku, kellel on asja arutamisel kohtunikuga võrdsed õigused. Teise astme kuritegude kriminaalasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Halduskohtus arutab kohtunik haldusasja ainuisikuliselt. Ringkonnakohus arutab kriminaal-, tsiviil- ja haldusasju vastavalt vähemalt kolmest ringkonnakohtu kohtunikust koosnevas kohtukoosseisus Riigikohus vaatab nii kriminaal-, tsiviil- kui haldusasju läbi vastavas vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus (kolleegiumid). Riigikohtus on 19 kohtunikku, kes kõik kuuluvad kas tsiviil-, kriminaal- või halduskolleegiumisse. Lisaks on Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, kuhu kuulub 9 riigikohtunikku. Riigikohtus on ka üldkogu, kuhu kuuluvad kõik riigikohtunikud. Riigikohtu üldkogu: vaatab läbi
Algus Tartu nullpunktist - Raekoja plats - mööda Küüni tänavat Barclay platsile - mööda Ülikooli tänavat Pirogovi platsile - mööda Lossi tänavat Inglisillani, silla parempoolsest trepist ülesse Toomemäele - Toomemägi: Inglisild Püssirohukeldri vaateplatvorm Tähetorn Vana Anatoomikum ja Faehlmanni ausammas end. naistekliinik Kuradisild Riigikohus Skyttele pühendatud mälestusmärk Toomkirik K.J. Petersoni ausammas Villem Reimani ausammas - Musumägi ja selle ümbrus, ohvrikivi - Morgensterni ausammas Baeri ausammas - mööda Professorite puiesteed e. Aeglast surma alla - ülikooli kunagine kirik ja Gustav II Adolfi ausammas - Tartu Ülikooli peahoone - J. Tõnissoni ausammas - Jaani kultuurikvartal: Tampere ja Uppsala majad kunagine arestimaja Lutsu
ringkonnakohtu otsused, seda sarnase põhjendusega nagu apellatsiooni kaebuse puhulgi. Olgu välja toodud, et prokurör peab kassatsiooni kaebust põhjendamatuks. Riigkohtu kriminaalkolleegium lähtub kohtupraktikas välja kujunendud ja maakohtu väljendatud seisukohaga, mille kohaselt peab karistuse mõistmise lähtepunktiks võtma sanktsioonivahemiku keskmise määra. Küll aga fikseerib Riigikohus, et maakohus on karistuse mõistmise metoodikat rakendanud üksnes osaliselt. Süüdistatavale konkreetse karistuse valimiseks tuvastatakse sanktsioonivahemiku keskmisest lähtudes järgnevalt süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud (nt süüdistatava teojärgne käitumine, kannatanu käitumine jms). Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Seega
Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis. Riigikogu liige on oma volituste ajaks vabastatud kaitseväeteenistuse kohustusest. §64. Riigikogu liikme volitused peatuvad tema nimetamisel Vabariigi Valitsuse liikmeks ja taastuvad tema vabastamisel valitsuse liikme kohustustest. Riigikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) tema asumisega mõnda teise riigiametisse; 2) teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisel; 3) tema tagasiastumisega seaduses sätestatud korras; 4) kui Riigikohus on otsustanud, et ta on kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma; 5) tema surma korral. Riigikogu liikme volituste peatumisel või ennetähtaegsel lõppemisel astub seaduses sätestatud korras tema asemele asendusliige. Asendusliikmel on kõik riigikogu liikme õigused ja kohustused. Riigikogu liikme volituste taastumisel lõpevad asendusliikme volitused. §65. Riigikogu: 1) võtab vastu seadusi ja otsuseid; 2) otsustab rahvahääletuse korraldamise;
Õigusõpe Ius est ars boni et aequi! Celsius Õigus on headuse ja õigluse kunst! Õiguse koondav mõiste on: See on riigitahteaktina kehtestatav üldkohustuslik käitumisnormistik, mis luuakse kindlal viisil ja üksnes pädevate institutsioonide poolt ning mille täitmine tagatakse riikliku sunniga. Õigus koosneb: · Õiglus · Õiguskindlus · Eesmärgipärasus. Õiglus on otsustus sellest, kuidas inimest mingis olukorras kohelda ning milliseid asjaolusid arvesse võtta. Õiguskindlus tähendab eelkõige inimese usaldust õigusnormi kehtimisse ja sarnasesse realiseerimisse. Õigust iseloomustab: · Üldise iseloomuga käitumisprintsiipide kogum(printsiip põhimõte). · On kindlatel printsiipidel rajanev õigusnormide süsteem. · On üldkohustuslike käitumiseeskirjade süsteem. · On riigitahte ak...
Kursuse Ühiskonnaõpetus II kordamine 1) Riigi tunnused on territoorium , ……rahvas……………………. ja …iseseisev riigivõim(riigiorganid) 2) Seadusandlikku võimu esindab ……parlament. 3) Valitsus esindab täidesaatvat võimu. 4) Parlament annab välja ………seadusi……………………….. . 5) Seaduste arutamist nimetatakse …seaduseelnõu lugemiseks…………. . 6) Eesti on parlamentaarne.. vabariik, sest presidendi võim on …väiksem… kui Riigikogul. 7) Vabariigi puhul on võim rahval (rahvas valib riigikogu) , monarhia puhul on võim …… monarhil(kuningal nt.)(absol.monarhia puhul)……………………. 8) Euroopas on monarhiad praegu …Rootsi…, Norra…., …Taani… ja …Holland(konstituts.monarhiad) 9) Eesti Vabariik sündis …24.02.1918………………………………….(kuupäev, kuu, aasta). 10) Eesti Vabariik taasiseseisvus ………20.08.1991………… (kuupäev, kuu, aasta). 11) Eesti praegune põhiseadus pärineb aastast …1992……………………… . 12) Eestis on praegu sellised parteid nagu Keskerakond…....
1)Konkurentsipiirangu kokkulepe sõlmitakse töötaja ja tööandja vahel eesmärgil kaitsta tööandja ettevõtte saladusi ja keelata töötajal teha koostööd tööandja konkurendiga või ise tegutseda samas valdkonnas. Konkuentsipiirangu kokkulepe võib kehtida ka peale töösuhte lõpetamist, seejuures peab tööandja maksma töölisele saladuse hoidmise eest. 2)Ärisaladuse hoidmise kohustus tekib töötajal ainult siis, kui tööandja on selgelt määratlenud saladuses hoitava teabe ja selle ka töötajale kirjalikult teatavaks teinud. Kui tööandja ei ole seda teinud, võiks tööline ikka hoida saladust lähtuvalt heast tahtest ja TLS-st. Erinevus on selles, et tööandja ei kohustu maksma töölisele saladuse hoidmise eest töösuhte lõppemisel. 3) Töökohustuste määramisel tuleb arvestada, et tööandja ei tohi alaealist lubada tööle, mis 1. Ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid; 2. Ohustab alaealise kõlblust; 3. Sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal ...
Rootsi kohtusüsteem jaguneb kaheks teineteisest täiesti sõltumatuks kohute hierarhiaks - üldkohtuteks ja haldus ning erikohtuteks. Samasugune jagunemine üld- ja halduskohtuteks on ka näiteks Prantsuse kohtusüsteemi puhul. Eesti puhul sellist jagunemist ei toimu. Eestis toimub jagunemine vaid astmete alusel, kus kõige madalama astme moodustavad maakohtud ning halduskohtud. Teise astme kohtuteks on 2 ringkonnakohust, mis asuvad Tartus ja Tallinnas ning kolmandaks astmeks on Riigikohus asukohaga Tartus. Üldkohtuna on Rootsis esimeseks astmeks piirkonnakohtud (tingisrätter). Sealt võib apellatsiooni korras edasi kaevata kohtuasja teise astme kohtusse, milleks on apellatsioonikohtud (hövrätter). Kolmandaks astmeks on Ülemkohus (Högsta Domstolen). Apellatsioonikohtute juures ja Eesti puhul ringkonnakohtute juures on siinkohal üks suur erinevus. Selleks on see asjaolu, et apellatsioonikohtud võivad Rootsis mõningatel erijuhtudel tegutseda ka esimese astme kohtutena
rahvaraamatukogude ülalpidamist. Mitmeastmeline kohtusüsteem põhijoon on kohtualuse õigus taotleda kohtuasja teistkordset arutamist kõrgemas kohtus, kui langetatud kohtuotsus teda ei rahulda. 1. Maa ja linnakohtud(arutavad kõiki kohtuasju) ning halduskohtud(käsitleb kodaniku ja riigi vahelisi konflikte). 2. Ringkonnakohtud (vaatab apellatsiooni korras läbi esimese kohtu lahendid; kontrollib maa ja linnakohtute otsuseid kirjaliku edasikaebuse alusel) 3. Riigikohus (tegeleb kohtulahenditega kassatsiooni korras; konstitutsiooniline järelevalve) Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine olemasolevate dokumentide ja materjalide põhjal. Apellatsioon edasikaebusega kõrgema instantsi poole pöördumine. Konstitutsiooniline järelevalve kehtivate ning vastuvõetavate õigusaktide hindamist selle järgi, kas need on põhiseadusega kooskõlas.
Kaitseliit vabatahtlik korrakaitseorganisatsioon Eestis Kaitsevägi Eesti relvajõud, mis koosnevad ajateenistusse kutsutud kodanikest ning ohvitseridest-tegevteenistujatest Kandideerimisõigus kodaniku seaduslik õigus kandideerida volikogu- või parlamendiliikme või presidendi ametikohale Kantsler ministeeriumi tegevust korraldav parteiliselt sõltumatu tippametnik Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine kõrgema astme kohtus, milleks Eestis on Riigikohus, kus hinnatakse seadusest kinnipidamist ning ei vaadata kohtuasja enam sisuliselt üle Kasum summa, mille võrra tulud ületavad kulusid: kasumi vastand on kahjum Koalitsioon ühinemine, liit; valitsuskoalitsioon on valitsusse kuuluvate parteide (koalitsioonipartnerite) ühendus, mille lauseks on kokkulepe valitsemise põhiküsimustes Koalitsioonivalitsus mitmeparteiline valitsus
Kohtumõistmise üldtunnustatud põhimõtted: · inimesed on seaduse ja kohtu ees võrdsed · kohtunikud alluvad ainult seadustele · kohtulik arutelu on avalik · kohus ei pea tõestama oma mittesüüdi olekut Tavaliselt rakendatakse kolmeastmelist kohtusüsteemi, mis on kehtiv ka Eesti Vabariigis. I astme kohus tegeleb tsiviil, kriminaal ja haldusasjadega. II astme kohus vaatab apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu otsuseid. III astme kohus Riigikohus vaatab läbi kassatsioonikaebused, st kohtuasi vaadatakse üle vormilisest küljest. Riigikohtu esimehe ja liikmed nimetab ametisse Riigikogu. Kohtunikud nimetab ametisse eluks ajaks Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul. Kohtute ülesandeks on õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse. Lisaks sellele täidab ka konstitutsioonilisi funktsioone. Funktsioonid: · Seaduste konstitutsioonikohasuse järelevalve. Eesti Riigikohus võib kuulutada kehtetuks
HALDUSKORRALDUS Ühiskonnasektorid: Ühiskond (avaliksektor haldusorganisatsioonid avalikõiguslikud ja erasektor-ärisektor ja kasumitaoluseta). Ärisektor AS,osa-,usaldus-,täisühing ja FIE Kasumitaotluseta(tulu tuleb aga ilma kasumita) Mittetulundusühing,sihtasutus,seltsing Avaliksektor Kesktasand (riigikogu,keskvalitsus,kohtud,president,keskpank,riigikontroll,õiguskantsler) Omavalitsus (linn,vald) ja Avalik-õiguslik isik nt. (Tartu Ülikool,Haigekassa,Eesti Rahva Muuseum,Rahvusringhääling, Kultuurkapital. Avalik haldus: Avalik haldus modaalses mõttes a)orienteeritud avalikele huvidele b) sotsiaalselt kujundav tegevus c) aktiivne ja tulevikku suunatud tegevus d) rakendab konkreetseid abinõusid üksikjuhtude reguleerimiseks ja teatud plaanide teostamiseks ...Materiaalses mõttes a)halduse mõiste negatiivne määratlus lähtub võimude lahususe põhimõttest, mis eristab seadusandlikku,täidesaatvat ja kohtuvõimu. b)halduse mõiste positiivse m...
istungeid. Vetoõigus- riigipea võib seaduse jätta välja kuulutamata ja oma motiveeritud otsusega selle Riigikogule uuesti arutamiseks ning otsustamiseks saata. Presidendil on kontrolliõigus nii materiaal- kui ka protsessuaalõiguslike sätete üle. Kui Riigikogu presidendi poolt väljakuulutamata jäetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu võtab, kuulutab president selle välja või pöördub Riigikohtu poole taotlusega tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Kui Riigikohus leiab, et seadus on põhiseadusega kooskõlas, kuulutab president selle välja. Riigikogu VII ja VIII koosseisu tegutsemisaja jooksul on Vabariigi President jätnud välja kuulutamata 33 seadust, neist 8 puhul pöördus ta Riigikohtu poole. Riigikohus rahuldas riigipea taotluse 7 korral. Kui Riigikogu ei saa erakorralistel asjaoludel kokku tulla ja on tekkinud edasilükkamatu riiklik vajadus, on Vabariigi Presidendil õigus anda välja seadlusi. Seadlusega ei saa muuta
Mandri-Euroopa kohtusüsteem *+kohtuniku nimetab ametisse justiitsminister-valik on teadlik ja läbikaalutletud *+kohtunikul peab olema juriidiline kõrgharidus *+võitja ei pea maksma kohtukulusid *--suurem korruptsioonioht *--suurem inimlik eksimisvõimalus *--kohtunik on seadustega väga kindlalt piiratud Anglo-Ameerika kohtusüsteem *--rahvas valib kohtuniku- inimeste valik on mõjutatav *--kohtunikus võib saada inimene, kellel pole õiguslikku haridust *-- kohtuskäimine on väga kallis, ka võitja maksab kulud *+vandekohtunike suur hulk tagab suurema õigluse, otsus on objektiivsem *+kohtunikel on rohkem vabadust, saavad luua ise pretsedente, saavad tuua rohkem inimlikkust sisse 1)Presidentalism: a)Rahvas valib presidendi, parlamendi. b)President nimetab ametisse valitsuse või tagandab. c)President täidab nii riigipea kui ka valitsusjuhi ül d)Igakord kui valitakse uuus president, siis vahetub ka valitsus. e)Presidenti piiravad seadused, kui t...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
