Eesti valitsemissüsteem (0)

Q: Kui arusaadav see kodanikule on?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti valitsemissüsteem

Eesti Mereakadeemia - Ühiskond - Ühiskond

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kui arusaadav see kodanikule on?

Eesti valitsemissüsteem

Vabariigi Valitsus
Valitsuse moodustamine: Kui valitsus on tagasi astunud , peab Vabariigi President 14 päeva jooksul määrama peaministri kandidaadi, kellele ta teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Põhiseadus ei sätesta, millest lähtudes peab Vabariigi President peaministri kandidaadi valima.
Parlamentaarse riigi tavade järgi peaks ta kandidaadiks esitama valimistel kõige rohkem mandaate saanud erakonna liidri või äärmisel juhul valitsuskoalitsiooni moodustamise tahet kindlalt deklareerinud erakondadest enim mandaate saanud erakonna liidri. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Ametivande andmise hetkest tekivad uuel valitsusel volitused ja lõpevad tagasi astunud valitsuse volitused.
Ehk lühidalt ja konkreetselt:

Parlamendi uue koosseisu kokkutulemine

Riigipea nimetab peaministrikandidaadi

Peaministrikandidaadi ettekanne parlamendis tulevase valitsuse tegevusprogrammist

Parlament annab peaministrikandidaadile volitused valitsuse moodustamiseks

Peaministrikandidaat esitab valitsuse koosseisu riigipeale

Riigipea nimetab valitsuse ametisse

Valitsus annab parlamendi ees ametivande
Valitsuse tagasiastumise võimalused:
1) Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel;
2) peaministri tagasiastumisel;
3) peaministri surma korral;
4) kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust ja Vabariigi President ei ole kolme päeva jooksul Vabariigi Valitsuse ettepanekul välja kuulutanud Riigikogu erakorralisi valimisi;
5) kui Riigikogu ei võta vastu Vabariigi Valitsuse poolt esitatud usaldusküsimusega seotud seaduseelnõu.

Valitsuse koosseis: valitsus koosneb peaministrist ja ministritest
Vabariigi Valitsusele kuulub täidesaatev riigivõim. Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid . Ministrid jagunevad ministriteks, kes juhivad ministeeriumi (nn portfelliga ministrid) ja ministriteks, kes ei juhi ministeeriumi (nn portfellita ministrid). Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada kuni kaks portfellita ministrit.
Põhiseaduse kohaselt suunab ja koordineerib Vabariigi Valitsus valitsusasutuste tegevust. Valitsusasutused on ministeeriumid , Riigikantselei ja maavalitsused, samuti ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused. Eestis on 11 ministeeriumi. Iga ministeerium täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt antud ülesandeid ning on tema valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide ning muude riigiasutuste kõrgemalseisev organ. Ministeeriumide valitsemisalad kehtestab Riigikogu Vabariigi Valitsuse seadusega.
Peaministri ülesanded:
1) Peaminister on põhiseaduse kohaselt Vabariigi Valitsuse tegevuse juhataja. Ta ei juhi ühtegi ministeeriumi.
2) Peaminister juhatab valitsuse istungeid ning kirjutab alla valitsuse õigusaktidele. Peaministril on õigus nõuda ministritelt seletust nende tegevuse kohta ja anda korraldusi.
3) Vabariigi Valitsuse seaduses ettenähtud juhtudel teeb peaminister Vabariigi Presidendile ettepaneku muuta valitsuse koosseisu.
4) Peaminister täidab ka muid ülesandeid, mis on talle pandud põhiseaduse ja muude seadustega. Näiteks on peaminister teadus- ja arendusnõukogu esimees.
5) Peaminister esindab valitsust. Tal on oluline roll riigi välissuhtluses ja Euroopa Liidu asjades. Eesti poliitilised prioriteedid Euroopa Liidus määratleb valitsus, aga peaminister juhib Euroopa Liidu küsimuste siseriiklikku koordineerimist ja kannab poliitilist vastutust selle tõhusa ja eesmärgipärase kulgemise eest.
6) Peaminister esindab Eestit Euroopa Ülemkogu (European Council) istungitel – Euroopa Liidu liikmesriikide täidesaatva võimu juhtide foorumil. Ülemkogu määratleb tavapäraselt neli korda aastas toimuvatel istungitel üldised poliitilised suunad liidu arenguks.
Vabariigi Valitsuse ülesanded:
Vabariigi Valitsus on eraldiseisev valitsemisorgan, mille ülesandeks on teostada täidesaatvat riigivõimu Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seaduste alusel.
Valitsuse ülesandeks on realiseerida riigi sise- ja välispoliitikat.
Konkreetsemalt täidab Vabariigi Valitsus järgmisi ülesandeid:
Õigusalase tegevuse vallas:
     estitab parlamendile seaduseelnõusid ning seaduste muutmise ettepanekuid;
     sätestab määruste ja korraldustega meetmed, mis tagavad seaduste elluviimise;
     tagab kodanike turvalisuse ja riigi sisemise julgeoleku.
Majanduse vallas:
     kogub makse;
     korraldab riikliku sektori majandamist;
     juhib riigi majandusarengut;
     arendab side- ja transpordivõrke.
Sotsiaalse heaolu ja kultuuri vallas:
     korraldab haridust ja meditsiini;
     tagab inimväärse elatustase;
     maksab palka riigieelarvelistele töötajatele, samuti pensione ja abirahasid;
     garanteerib rahvuskultuuri püsimise ja arengu;
     kaitseb loodus- ja elukeskkonda.
Välispoliitika vallas:
     korraldab suhtlemist teiste riikidega;
     tagab riigi välise julgeoleku.

Valitsuse töökord
Valitsuse istungid:

Osalejad

Istungist võtab lisaks ministritele sõnaõigusega osa riigisekretär, sõnaõigusega võib osa võtta õiguskantsler ja oma ülesannetesse kuuluvais asjus riigikontrolör. Peaministri nõusolekul võib istungil osaleda abiminister. Peaminister võib valitsuse istungile kutsuda ka teisi isikuid ja anda neile sõna.
Valitsuse istungit juhatab peaminister. Peaministrit asendavad tema ajutisel eemalviibimisel istungilt peaministri asendajad või nende äraolekul vanim kohalolevatest ministritest.

Päevakord ja otsustamine

Ministrid esitavad Vabariigi Valitsusele arutamiseks ja otsustamiseks seaduste, Riigikogu otsuste ning valitsuse määruste ja korralduste eelnõusid, valitsuse pädevusse kuuluvaid Euroopa Liidu asju, olulise tähtsusega sise- või välispoliitilisi küsimusi. Igale valitsuse otsusele eelneb põhjalik eeltöö, mida korraldavad ministeeriumid ja Riigikantselei. On kujunenud tavaks, et valitsus teeb otsuseid konsensuslikult, püütakse saavutada üksmeelt.

Protokollimine ja allkirjastamine

Valitsuse istungi protokolli koostab Riigikantselei viivitamatult pärast istungit. Protokolli kantakse iga päevakorrapunkti kohta vastuvõetud seisukohad ja otsused ning hääletustulemused ja vajadusel eriarvamused. Protokollile kirjutavad alla peaminister ja riigisekretär.
Valitsuse istungil vastuvõetud õigusaktid vormistab allakirjutamiseks Riigikantselei. Vabariigi Valitsuse määrustele kirjutavad alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär, korraldustele peaminister ja riigisekretär. Üldjuhul esitatakse valitsuse õigusaktid allakirjutamiseks kohe pärast valitsuse istungi lõppu. Vabariigi Valitsuse õigusaktid saavad kuupäeva ja numbri peaministri allkirja andmise päeval.

Teavitamine

Valitsuse istungite toimumisest, päevakordadest ning istungitel tehtud otsustest teavitab avalikkust valitsuse kommunikatsioonibüroo. Reeglina saavad ajakirjanikud valitsuse liikmetele küsimusi esitada pärast istungit toimuval pressikonverentsil.

Kabinetinõupidamised:
Valitsuskabineti nõupidamised on valitsuse liikmete töönõupidamised, kus arutatakse mitmesuguseid valitsuse pädevuses olevaid olulisi küsimusi. Nõupidamistel otsustatu ei ole käsitatav Vabariigi Valitsuse otsusena ja sellel ei ole õiguslikke tagajärgi. Nõupidamisel otsustatul on valitsuse liikmete vahelise kokkuleppe iseloom.
Kabinetinõupidamine toimub üldjuhul neljapäeviti algusega kell 16 Stenbocki majas . Kui kabinetinõupidamisele esitatud asjad ei eelda pikka arutelu, siis võivad nõupidamised toimuda ka kohe pärast valitsuse istungi lõppu. Tavapäraselt ei toimu nõupidamisi siis, kui peaminister on Eestist ära, samuti suvepuhkuste perioodil ja jõuluajal. Nõupidamise toimumise, selle aja, koha ja päevakorra otsustab peaminister. Nõupidamisel osalema kutsutakse valitsuse liikmed, riigikontrolör, õiguskantsler ja riigisekretär.
Üldjuhul avaldab valitsuse kommunikatsioonibüroo kabinetinõupidamise päeval nõupidamise päevakorrapunktide loetelu koos lühikeste selgitavate tekstidega.
N: Valitsuse istungi päevakord:
Vabariigi Valitsuse istungi päevakord
Algus kell 10:00
Stenbocki majas, 24. oktoobril 2013. Aastal
1. Õigusaktide revisjoniga seoses seaduste muutmise ja kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu
Esitaja : justiitsminister Hanno Pevkur
Tüüp: seaduse eelnõu
2. Loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: kultuuriminister Rein Lang
Tüüp: seaduse eelnõu
3. Tööturuteenuste ja - toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: sotsiaalminister Taavi Rõivas
Tüüp: seaduse eelnõu

Valitsuse tegevust suunavad tähtsad dokumendid
Koalitsioonileping- leping, mis on sõlmitud erinevate erakondade või riikide liidu poolt.
See mõjutab riigi arengut:
Valitsusliidu majanduspoliitika eesmärk on Eesti inimeste elatustaseme tõus. Selle eelduseks on stabiilne majanduskasv ja konkurentsivõimeline majandusstruktuur – just neist sõltuvad uued töökohad, pensionitõus, teenused lastega peredele , turvalisus ja heal tasemel haridus .
Valitsusliit viib läbi struktuurseid reforme ja poliitikaid, mis arendavad riiki (nt lihtsa ja ühetaolise maksukeskkonna säilitamine, tööturu turvalise paindlikkuse suurendamine).
Valitsuse tegevusprogrammi uuendamine:
Uuendatakse kord aastas, see on vajalik selleks, et lisada juurde jätkutegevusi, mis on olulised eesmärkide täitmiseks.
Siseminister: Direktiivide ülevaatamine, ettepanekute esitamine- ei nõua just erilist pädevust, või? Kui arusaadav see kodanikule on? Ma arvan, et oleneb kodanikust. Osa meist leiab, et see on igati väärt töö, mis ta teeb ja kõik on õige. Teine osa arvab jällegi, et see ametikoht on täiesti mõttetu. Arusaadavus oleneb sellest, kui suur on huvi poliitika vastu.
Eesti arengut suunab praegu 64 tegevuskava. Arvuliselt on seda minu jaoks palju, kuid kui võtta arvesse seda, et meie riigi valitsemine on jagatatud mitmeks tükiks ja igaüks peab saama oma osa, siis see on pigem sümboolne arv. Teades ja tundes Eesti Valitsuse tööd, siis ma ei ole kindel, et kava täideviimise tõenäosus protsent küllalt suur on.
5. President ei moodusta iseseisvat riigivõimu, ta kuulub täidesaatva riigivõimu harru
Mõni presidendi pädevustest:
Välissuhtluspädevus
Vabariigi President esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises. Lähtudes sellest, et Vabariigi Valitsus korraldab suhtlemist teiste riikidega, koordineerib Vabariigi president oma välispoliitilist tegevust valitsusega.
Riigikaitsepädevus
Vabariigi Presidendi riigikaitsekompetents on täpsustatud rahuaja riigikaitse seaduse, sõjaaja riigikaitse seaduse, hädaolukorra seaduse ja kaitseväeteenistuse seadusega.
Pädevus Riigikogu suhtes
President ja Riigikogu on omavahel seotud paljude presidendi formaalsete, samuti materiaalsete pädevustega. Vabariigi President kuulutab välja Riigikogu korralised valimised, kutsub kokku Riigikogu uue koosseisu esimese istungi ja avab selle. Presidendil on õigus seaduses sätestatud juhtudel kutsuda kokku Riigikogu täiendavaid istungeid ja erakorralisi istungeid.
Vetoõigus- riigipea võib seaduse jätta välja kuulutamata ja oma motiveeritud otsusega selle Riigikogule uuesti arutamiseks ning otsustamiseks saata.
Presidendil on kontrolliõigus nii materiaal - kui ka protsessuaalõiguslike sätete üle. Kui Riigikogu presidendi poolt väljakuulutamata jäetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu võtab, kuulutab president selle välja või pöördub Riigikohtu poole taotlusega tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Kui Riigikohus leiab, et seadus on põhiseadusega kooskõlas, kuulutab president selle välja. Riigikogu VII ja VIII koosseisu tegutsemisaja jooksul on Vabariigi President jätnud välja kuulutamata 33 seadust, neist 8 puhul pöördus ta Riigikohtu poole. Riigikohus rahuldas riigipea taotluse 7 korral.
Kui Riigikogu ei saa erakorralistel asjaoludel kokku tulla ja on tekkinud edasilükkamatu riiklik vajadus, on Vabariigi Presidendil õigus anda välja seadlusi. Seadlusega ei saa muuta põhiseadust ja nn konstitutsioonilisi seadusi (loetelu toodud põhiseaduse §-s 104). Riigikogu peab oma järgmisel istungil need seadlused kas kinnitama või tühistama. Seega on seadlused erakorraline vahend riigikorra säilitamiseks ja riigipea tegutseb sel juhul riigi õiguskorra garandina.
Põhiseaduse kohaselt ei ole Vabariigi Presidendil seaduste algatamise õigust, v.a põhiseaduse muutmise algatamine.
Riigikogu laialisaatmine- Vabariigi President saab põhiseaduses ette nähtud alustel Riigikogu laiali saata ja kuulutada välja erakorralised valimised. Erakorralised Riigikogu valimised peab Vabariigi President välja kuulutama juhul, kui presidendi poolt esitatud peaministri kandidaat ei ole pärast kaht vooru suutnud valitsust moodustada, Riigikogu on esitanud oma peaministri kandidaadi ja ka tema ei esita kahe nädala jooksul oma valitsuse koosseisu presidendile. Teiseks kuulutab president välja Riigikogu uue koosseisu valimised, kui Riigikogu algatatud rahvahääletus ei leia rahvalt vajalikku toetust.
Kolmas põhjus lõpetada Riigikogu ennetähtaegsete volituste lõpetamiseks on Riigikogu võimetus uut riigi- eelarvet vastu võtta kahe kuu jooksul pärast uue eelarveaasta algust. Viimane Riigikogu laialisaatmise põhjus erineb eelnevatest selle poolest, et siin on Vabariigi Presidendi otsustada, kas kuulutada uued valimised välja või mitte. Peaministrile või Vabariigi Valitsusele umbusalduse avaldamise korral võib president välja kuulutada uued valimised.
6.Seadusandlik võim- Riigikogu
N: Aivar Kokk - 2 algatatud eelnõud; arupärimisi 0; kirjalikke küsimusi 0
Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, kontrollib oma valdkonna piires täidesaatva riigivõimu teostamist ning täidab muid seaduse või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid.
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon ning väliskomisjon nendes asjades, mis puudutavad Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, kujundavad koostöös teiste alatiste komisjonidega Riigikogu seisukoha Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude suhtes ning annavad arvamuse muude Euroopa Liidu asjade kohta, samuti kontrollivad Vabariigi Valitsuse tegevust Euroopa Liidu poliitika teostamisel.
N: kultuurikomisjon
Riigikogu moodustab erikomisjoni seaduse alusel, samuti seadusest või välislepingust tulenevate ülesannete täitmiseks. Erikomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, milles määratakse tema koosseis, asendusliige igale komisjoni liikmele, ülesanded ja tegevusest aruandmise kord.
N: korruptsioonivastane erikomisjon
Fraktsiooni võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt viis Riigikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. Ühte nimekirja kuuluvad Riigikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni.
Fraktsiooni registreerib Riigikogu juhatus. Fraktsioon valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. Kui fraktsioonis on üle 12 liikme, on tal õigus valida ka teine aseesimees.
Fraktsioonid on rühmad, mille kaudu kujundatakse suur osa parlamendi tööst. Fraktsioonides lepitakse kokku poliitilistes otsustes, mille järel on võimalik komisjonis ja Riigikogu täiskogu istungil ja avalikkuse ees oma arvamust esitada. Fraktsioon on koht, kus sõlmitakse poliitilisi kokkuleppeid. See ei tähenda, et fraktsioonisiseselt ei tohi kunagi lahkarvamusi olla.
Fraktsioonidel nagu ka Riigikogu liikmetel ja komisjonidel on seaduse algatamise õigus. Sellega on kindlustatud, et ka opositsioonis olevatel fraktsioonidel on võimalik oma eelnõusid välja töötada ja kaitsta Riigikogus.
Parlamentaarne kontroll
Riigikogu liikmete arupärimised, kirjalikud küsimused ning infotund on parlamentaarse kontrolli vahendid.
Riigikogu liige võib pöörduda arupärimisega peaministri, ministrite, Eesti Panga Nõukogu esimehe, Eesti Panga presidendi, riigikontrolöri või õiguskantsleri pooole tema võimkonda reguleerivate õigusaktide täitmise kohta.
Arupärimisega küsitakse teavet üldisemate ja laiemat avalikku huvi pakkuvate riigieluküsimuste kohta.
Kui parlamendiliige pöördub Vabariigi Valitsuse poole arupärimisega, peab peaminister või minister tulema parlamendi ette 20 istungipäeva jooksul ning andma vastused esitatud küsimustele. Pärast küsimustele vastamist avatakse läbirääkimised. Rahulolematus valitsuse või selle liikme tegevusega arupärimises tõstatatud probleemi lahendamisel võib põhjustada isegi tema vastu umbusalduse algatamise.
Riigikogu liikme kirjalik küsimus on arupärimisega sarnane parlamentaarse kontrolli vahend. Erinevus arupärimisest seisneb selles, et kirjalik küsimus esitatakse üksikküsimuse kohta teabe saamiseks ning see peab võimaldama lühikest vastust. Küsijale vastatakse 10 tööpäeva jooksul. Kirjaliku küsimuse sisulist arutelu Riigikogu istungil ei toimu. Vastus tehakse kõigile Riigikogu liikmetele teatavaks.
Riigikogu täiskogu töönädala kolmapäeval toimub infotund, kus peaminister ja ministrid vastavad Riigikogu liikmete suulistele küsimustele. Riigikogu liige esitab Riigikogu juhatusele infotunnile eelneval päeval kirjaliku taotluse. Taotluses tuleb märkida valitsusliige, kellele soovitakse küsimust esitada, ning probleem, mida küsimus puudutab. Riigikogu juhatus järjestab küsimused taotluste alusel, kusjuures arvestab küsimuse aktuaalsust ja seda, et küsimise võimaluse saaksid kõik Riigikogus esindatud erakonnad .
7.Avalik halduse organisatsiooniline ülesehitus
Siseministeeriumi osakonnad on : avalike ja välissuhete osakond ; haldusosakond ; infotehnoloogia, andmekogude ja sideosakond; kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakond; korrakaitse - ja kriminaalpoliitika osakond; migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakond; personaliosakond ; planeeringute osakond; pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakond; rahandusosakond; rahvastiku toimingute osakond; regionaalarengu osakond; siseauditi osakond; teabe- ja analüüsiosakond; usuasjade osakond; õigusosakond; üldosakond.
Ministri pädevus:
1) Minister vastava ministeeriumi juhina:
1) juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi;
2) vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate teiste seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest;
3) otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele ametiasutustele või ametnikele;
31) vastutab Euroopa Liidu õiguse rakendamise eest ministeeriumi valitsemisala piires;
32) vastutab Eesti seisukohtade kujundamise eest Euroopa Liidu otsustusprotsessis ning esindab Eestit Euroopa Liidu Nõukogus ministeeriumi valitsemisala küsimustes;
33) korraldab Eesti esindamise Euroopa Liidu Nõukogu töögruppides ning Euroopa Komisjoni komiteedes, töögruppides ja ekspertkohtumistel ministeeriumi valitsemisala küsimustes;
34) nimetab Eesti esindaja või esitab kandidaadi vastavalt ministeeriumi valitsemisalale Euroopa Liidu institutsioonidesse, agentuuridesse ja asutustesse, kui see ei ole antud Vabariigi Valitsuse pädevusse;
4) valvab ministeeriumi struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste ülesannete täitmise üle ning teostab teenistusjärelevalvet ministeeriumi ametnike otsuste ja tegevuse üle käesoleva seaduse §-s 95 sätestatud korras;
5) nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsleri ettepanekul ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide peadirektorid, samuti teiste riigiasutuste juhid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti;
Kanstleri pädevus:
(1) Ministeeriumi kantsler juhib ministeeriumi struktuuriüksuste tööd, koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust ja korraldab ministeeriumi asjaajamist.
(2) Kantsleril on õigus ministri poolt kinnitatud eelarve alusel käsutada ministeeriumi eelarvelisi vahendeid, arvestades käesoleva seaduse § 49 1. lõike punktis 8 sätestatut.
(3) Kantsler valmistab ette ministeeriumi aastaeelarve eelnõu ja vajaduse korral lisaeelarve kohta käivad ettepanekud.
(4) Kantsler teeb ministrile ettepanekuid ministeeriumi asekantsleri, osakondade juhatajate ja Välisministeeriumis peadirektori teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]
Ministeeriumi haldusala:

N: justiitsministeeriumi
Ministeeriumi haldusala asutused on:

maa- ja halduskohtud ning ringkonnakohtud ;
prokuratuur;
vanglad ;
patendiamet;
andmekaitse inspektsioon;
kohtuekspertiisi instituut;
registrite ja infosüsteemide keskus.

Ameti ja inspektsiooni peadirektori pädevus:

(1) Ameti ja inspektsiooni peadirektor:
1) juhib ameti ning inspektsiooni tööd;
2) vastutab ameti ja inspektsiooni tegevust korraldavate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest ning annab aru asjaomasele ministrile;
21) tagab sisekontrollisüsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise ametis ja inspektsioonis ;
[RT I, 12.11.2010, 1- jõust. 15.11.2010]
3) teostab teenistuslikku järelevalvet vastavalt käesoleva seaduse §-le 96;
4) nimetab ametisse ja vabastab ametist ameti või inspektsiooni koosseisu kuuluvad ametnikud ja teised teenistujad, sealhulgas kooskõlastatult ministri ja maavanemaga kohalike asutuste juhid, kui seadus ei sätesta teisiti.

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk · .docx · 13 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-04-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

flippancy Õppematerjali autor

Vabariigi valitsus; selle koosseis; töökord.

Valitsus ministeerium vabariigi valitsus peaminister president valitsemisala komisjon ministeeriumi valitsemisala poliitika vabariigi president kantsler õigusaktid ministrid

Sarnased õppematerjalid

doc

Referaat- Vabariigi Valitsus

Vabariigi valitsus Referaat Koostaja Juss Kärner 9. klass 2008/2009õa Sisukord 1. Sissejuhatus lk2 2. Vabariigi Valitsus lk3 2.1 Ministeeriumid lk4 2.2 Ministeeriumite moodustamine lk5 2.3 Eesti Vabariigi Ministrid lk6 2.4 Valitsuse moodustamine lk7 2.5 Riigikantselei lk8 3. Põhiseadus lk912 4. Kokkuvõte lk13 5. Kasutatud kirjandus lk14

Ühiskonnaõpetus

doc

Kursus Eesti valitsemissüsteem

- Eesmärgiks on anda igale võimuharule võimalus olla vastukaaluks teise haru võimule, muutes nad seega üksteisest sõltuvaks - Eesmärgiks ära hoida isikute/institutsioonide võimuliialdused, kellele põhiseadus on usaldanud võimu kasutuse - Riigivõimud küll eraldatud, kuid seatud samas üksteisest vastastikkusesse sõltuvusse ja varustatud üksteise kontrollimise funktsioonidega. Põhiseadus Osata mõtiskleda teemal, mida tähendab põhiseadus Eesti riigikorralduses. Teada, millised on Eesti põhiseaduse muutmise protseduurid vt Riigikogu kodu- ja töökorra seadus ptk 13. Põhiseadus kui regulatsioon, Põhiseadus kui institutsioon. EESTI PÕHISEADUS - Põhiõigused riigi roll õiguste tagamisel; - Institutsionaalne organisatsioon Põhi-seadus, ehk kuidas riik peaks nägema välja; - Institutsionaalsed tasakaalud horisontaalsed(nt. kuidas President saab kontrollida

Avalik haldus

docx

Vabariigi Valitsuse moodustamine ja peamised ülesanded

.................15 Kasutatud kirjandus.............................................................................................15 2 Sissejuhatus Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtte kohaselt kuulub valitsusele täidesaatev riigivõim. Valitsuse peamine ülesanne on ellu viia riigi poliitikat. Poliitikat viiakse ellu põhiliselt läbi ministeeriumide ja teiste valitsusasutuste, mida nimetatakse ka riigiaparaadiks. Eesti Vabariigi Valitsuse õigused on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse VI peatükis. Töö täpseks korraldamiseks annab valitsus välja õigusakte – määrusi ja korraldusi. Neid õigusakte saab välja anda ainult seaduse alusel ja seaduste täitmiseks. Küsimus, kas ministeeriumi poliitiline ja igapäevane juhtimine peaksid olema eraldatud ning viimase eest vastutama kantsler, on vaidluse objektiks. Ministeeriumi kantslerid ja üldpädevusega riikliku regionaalhalduse asutuste –

Õigusteadus

docx

Valitsemine

seaduses ettenähtud juhtudel Vabariigi Presidendile ettepaneku konkursi- ja atesteerimiskomisjonis atesteerimisele kuuluvate muuta Vabariigi Valitsuse koosseisu;5 1) esindab Vabariigi ametnike arendamist; 12) koordineerib Euroopa Liidu asjades Valitsust kohtus või annab volituse Vabariigi Valitsuse Eesti seisukohtade kujundamist. Riigikantseleid juhib esindamiseks kohtus;52) juhib Eesti seisukohtade kujundamist riigisekretär, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist Euroopa Ülemkogu kohtumisteks ning esindab Eestit Euroopa peaminister oma korraldusega. Riigisekretäriks võib olla üksnes Ülemkogus ja Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil juriidilist kõrgharidust omav isik. Ta võtab sõnaõigusega osa kokkutulevas nõukogus

Ühiskond

doc

Riigiõigus

Neid nimetatakse õigustloovateks aktideks e. õiguse üldaktideks ning õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi (nimetatakse õiguse üksikaktideks). Kontinentaalses õigussüsteemis on õigusaktide süsteem hierarhiliselt ühtsustatud. Kaasaegse riigi õigusaktide süsteemi vundamendiks on konstitutsioonid või konstitutsioonilised seadused. Neile järgnevad õigusjõult seadused ning seejärel haldusaktid. Näitlikustava ülevaate õigusaktidest Eesti õiguskorras annab alljärgnev joonis. 1) P õ h i s e a d u s (Põhiseadus § 3 lg 1; § 102) 2) P õ h i s e a d u s l i k u d s e a d u s e d (Põhiseadus § 104 lg 2) 3) S e a d u s e d ( Põhiseadus §65; §105) 4) S e a d l u s e d (Põhiseadus §109) 5) M ä ä r u s e d (Põhiseadus §87) 6) K o h a l i k u o m a v a l i t s u s e õ i g u s a k t i d (Põhiseadus § 139) 1) Põhiseadus Kõige üldisemalt võibki konstitutsiooni defineerida kui õigusnormide süsteemi, mille

Riigiõigus

doc

Kordamisküsmised - Eesti valitsemissüsteem

12+ liiget on õigus 2 ASEESIMEEST 4 16. Riigikogu ühenduste, parlamendirühmade ja välisdelegatsioonide iseloomustus. RK ühendused: regionaalsed, tegevusalased, toetusrühmad kodanikeühiskond ja demokraatia, muud ( kokku 39 erinevat ühendust) RK parlamendirühmad - tõhustada kahepoolset suhtlemist teiste riikide parlamentidega Eesmärk viia ellu Eesti välispoliitilised eesmärgid ja tutvustada Eestit välismaal Välisdelegatsioon - teeb koostööd parlamentaarsete ühendustega nt NATO Parlamentaarne Assamblee, Balti, OSCE Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee. 17. Iseloomustage Riigikogu liikme staatust (õigused, kohustused, piirangud, garantiid jne). enne kohustuste täitma asumist annab ametivande RK liige on sõltumatu täidab rahvaesindaja ülesandeid kooskõlas PS ja oma südametunnistusega

Eesti valitsemissüsteem

odt

Eesti Vabariik

Sellega loodi formaalselt iseseisev demokraatlik vabariik, kuid selles olid fikseeritud ka põhilised vabadused nagu sõna, trüki, usu ja ühinemisvabadus, samuti üldine võrdõiguslikkus. 1919. aasta aprillis toimusid esimesed otsesed ja vabad valimised Asutava Kogu valimised. Asutava Kogu avaistung toimus 23. aprillil 1919, kus ülesandeks võeti põhiseaduse väljatöötamine. 4. juunil 1919 valis Asutav Kogu 15-liikmelise Eesti põhiseaduse väljatöötamise komisjoni, kes koostas eelnõu, mida Asutav Kogu arutas kaheksal istungil. Eesti neli põhiseadust Enne 1992. aastal vastuvõetud põhiseadust on Eestil olnud kolm põhiseadust. 1. Eesti Asutava Kogu kiitis Eesti esimese põhiseaduse heaks 15. juunil 1920 ning see jõustus 21. detsembril 1920. Seda põhiseadust on iseloomustatud kui ülimalt demokraatlikku, kuid seda on ka arvustatud liigse parlamentarismi pärast

Ühiskonnaõpetus

docx

Vabariigi Valitsuse moodustamine ja peamised ülesanded

Õigusteaduskond Vabariigi Valitsuse moodustamine ja peamised ülesanded Referaat Õppejõud: Kalle Liiv Koostaja: Anna Vinogradova Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Vabariigi Valitsusele kuulub täidesaatev riigivõim. Valitsuse moodustavad ministreeriumid. Ministreeriume juhivad ministrid. Ministri kinnitab ametisse president. Eesti Vabariigi Valitsuse õigused on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse VI peatükis. Ministreeriumita ministrit nimetatakse portfellita ministriks. Portfellita ministreid võib olla kõige rohkem kaks. Ministrid ei või kuuluda mitteühtegi liitu ega organisatsiooni, ning ei tohi töötada kusagil mujal kui ainult Vabariigi Valitsuses. Vabariigi Valitsuse juures asub Riigikantselei, mille põhiülesandeks on

Õigus

Rohkem sarnaseid