Rootsi ja Eesti kohtusüsteemi võrdlus (0)

Rootsi ja Eesti kohtusüsteemi võrdlus
Kohtusüsteemid erinevad riigiti üksteisest. Erinevused tulenevad juba põhialustest. Ühest õigusperekonnast pärit olevad õigussüsteemid sarnanevad üksteisele kõige rohkem. Eesti on näiteks Germaani õigusperekonnast Rootsi aga hoopis Kontinentaal-Euroopa õigusperekonnast. Sarnane süsteem on seega Eestil Austria, šveitsi ja Saksamaaga. Rootsi õigussüsteem sarnaneb Soome ja Prantsusmaa õigussüsteemiga. Lähemalt uuringi Rootsi ja Eesti kohtusüsteemide erisusi ja sarnasusi .
Rootsi konstitutsioon on ette näinud kahe kohtu moodustamise. Nendeks on Ülemkohus (Högsta Domstolen), mis on kõrgeima üldjurisdiktsiooniga kohus ja Kõrgeim Halduskohus (Regeringsratten), mis tegeleb 4 apellatsiooniastme kohtu haldusasjade lõppastmes läbivaatamisega ja asub Stockholmis. Kõigi ülejäänud kohtute moodustamise sätestavad konstitutsioonist madalamal seisvad seadused. Eestis on põhiseaduses §148-s sätestatud, et Eesti kohtusüsteem koosneb maa-ja linnakohtutest, ringkonnakohtutest ja Riigikohtust. Kohtute konkreetse moodustamise sätestab Kohutute seadus, mis võeti vastu 19.06.2002 ja mille viimane redaktsioon jõustus 01.04.2011.
Rootsis toimub kohtumenetlus rootsi keeles. Eestis on Kohtute seaduse § 5 lg 1-le vastavalt menetlus-ja asjaajamiskeel eesti keel. Õigusmõistmine toimub riigikeeles ja Rootsis on selleks rootsi keel, Eestis eesti keel.
Rootsi kohtusüsteem jaguneb kaheks teineteisest täiesti sõltumatuks kohute hierarhiaks - üldkohtuteks ja haldus ning erikohtuteks. Samasugune jagunemine üld- ja halduskohtuteks on ka näiteks Prantsuse kohtusüsteemi puhul. Eesti puhul sellist jagunemist ei toimu. Eestis toimub jagunemine vaid astmete alusel, kus kõige madalama astme moodustavad maakohtud ning halduskohtud . Teise astme kohtuteks on 2 ringkonnakohust, mis asuvad Tartus ja Tallinnas ning kolmandaks astmeks on Riigikohus asukohaga Tartus. Üldkohtuna on Rootsis esimeseks astmeks piirkonnakohtud (tingisrätter). Sealt võib apellatsiooni korras edasi kaevata kohtuasja teise astme kohtusse, milleks on apellatsioonikohtud (hövrätter). Kolmandaks astmeks on Ülemkohus (Högsta Domstolen). Apellatsioonikohtute juures ja Eesti puhul ringkonnakohtute juures on siinkohal üks suur erinevus. Selleks on see asjaolu, et apellatsioonikohtud võivad Rootsis mõningatel erijuhtudel tegutseda ka esimese astme kohtutena. Eestis pole ringkonnakohtud kunagi esimese astme kohtuteks ja asja peab alati kõigepealt läbi vaatama maakohus . Peale seda saab asja alles edasi kaevata ringkonnakohtusse. Erinevalt Eesti Riigikohtust, ei jagune Rootsi Ülemkohus erinevateks kolleegiumiteks. Ülemkohtu puhul tegelevad kõik kohtunikud nii tsiviilasjade kui ka kriminaalasjade läbivaatamisega ja kohus ise otsustab, millised asjad kuuluvad läbivaatamisele. Eestis on Riigikohtus üheks kolleegiumiks ka Põhiseaduslikkuse järelvalve kollegium, kuhu kuulub üheksa riigikohtunikku ja mis tegelebki põhiseaduslikkuse järelvalvega. Põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumi esimees on Riigikohtu esimees ning ülejäänud liikmed nimetab Riigikohtu üldkogu. Ülemkohtul Rootsis aga parlamendi poolt vastu võetud seaduste põhiseaduslikkuse järelvalve funktsioon puudub. Selle funktsiooni sarnaseks tegevuseks on Ülemkohtu ja Kõrgema Halduskohtu kohtunikest koosnevale Õiguse Nõukogule määratud ülesanne kontrollida seaduseelnõude vastavust kehtivale õigusele enne kui need esitatakse Parlamendile arutamiseks. Seega on Eesti puhul põhiseaduslikkuse kontrollimine korraldatud tunduvalt mitmekülgsemalt. Põhiseaduslikkuse küsimustes saavad pöörduda Riigikohtu poole ka president ja õiguskantsler. Vastavalt PS § 143-le on õiguskantsleril kohustus esitada kord aastas Riigikogule ülevaade seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohalike omavalitsuste õigustloovate aktide kooskõlast põhiseaduse ja seadustega. Seega on ka Õiguskantsleril Eestis sõltumatu ametiisikuna suur roll põhiseaduslikkuse kontrolli osas.
Rootsis nimetatakse kohtunikud ametisse valitsuse poolt. Eestis nimetab esimese ja teise astme kohtunikud ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul vastavalt KS §55 lg 1-le. Riigikohtu kohtunikud nimetatakse ametisse Riigikogu poolt Riigikohtu esimehe ettepanekul, kuulanud enne ära Riigikohtu üldkogu ja kohtute haldamise nõukoja arvamuse kandideerija kohta vastavalt KS § 55 lg 4-le.
Suur erinevus Eesti ja Rootsi vahel on ka see, et Rootsis jaguneb ka halduskohus kolmeks omavahel alluvussuhtes olevaks kohtuks. Esimese astme kohtuks haldusasjades on Rootsis madalaimad halduskohtud (länsratter), teise astme halduskohtuteks on apellatsiooniastme halduskohtud (kammarrätter) ning lõppastme kohtuteks haldusasjades on Kõrgem Halduskohus (Regeringsratten). Esimesena võetakse asi arutamisele madalaimas halduskohtus ning sealt saab selle teatud juhtudel edasi kaevata apellatsiooniastme halduskohtusse, kust on võimalik edasikaebamine Kõrgeimasse Halduskohtusse juhul kui otsuse lahendist võib tuleneda pretsedent. Eestis sellist jaotust ei eksisteeri. Halduskohus on esimese astme kohtuks Eestis justnagu maakohus ning halduskohtust toimub asja edasikaebamine ringkonnakohtusse, mis tegeleb ka teiste asjadega peale haldusasjade.
Rootsis on olemas ka erikohtud nagu sotsiaalkindlustuse kohtud, üürikohtud ja töökohtud. Töökohus tegeleb tööõigust puudutavate vaidluste lahendamisega. Enamasti on töökohtud esimesed ja ainukesed instantsid töötajate ja tööandjate vaheliste vaidluste lahendamisel, kuid mõningatel juhtudel võivad esimesteks instantsiteks olla ka piirkonnakohtud, kust toimub edasikaebamine töökohtutesse. Eestis erikohtuid ei eksisteeri üldse.
Avaliku süüdistuse süsteem on Rootsis kolmeastmeline ja Eestiga võrreldes lihtsam. Kõrgeimaks lüliks on Riiklik Peasüüdistaja, kelle nimetab ametisse valitsus ja kelle pädevusse kuulub süüdistuse esindamine Ülemkohtus ning samuti kriminaalasjade algatamine kohtunike, kaitseväe ohvitseride ning avaliku teenistuse teenistujate suhtes, kes on rikkunud usaldust. Teiseks lüliks on riiklikud süüdistajad, kes tegutsevad kolmes suurlinnas ja maakondades ning madalaimaks lüliks on piirkondlikud süüdistajad. Eestis on prokurörid prokuratuuriseaduse § 2 kohaselt Riigiprokuratuuri prokurörid ning ringkonnaprokuratuuri prokurörid. ProkS § 4 lg 2 kohaselt on Riigiprokuratuuri prokurörid riigi peaprokurör, juhtivad riigiprokurörid, riigiprokurörid ja prokuröri abid. ProkS § 4 lg 2 sätestab, et Riigiprokuratuurile alluvate ringkonnaprokuratuuride prokurörid on juhtivprokurör, vanemprokurörid, eriasjade prokurörid, ringkonnaprokurörid ja prokuröri abid.
Rootsis toimub kohtunikuks saamine nii, et kõik kõrgkooli lõpetajad esitavad avalduse justiitsministeeriumile, kes määrab sobivad kandidaadid kohtute juurde, kus nende põhiülesandeks on aidata kohtunikke kohtuasjade ettevalmistamisel. Pärast ettevalmistuse läbimist sooritatakse vastav eksam, misjärel nimetatakse eksami läbinute hulgast valitsuse poolt piirkonnakohtu kohtunikud. Apellatsioonikohtunikuks saamise võimalus avaneb tavaliselt pärast 20 aasta pikkust tööstaaži piirkonnakohtu kohtunikuna. Ülemkohtu kohtunikeks nimetatakse enamasti apellatsioonikohtute kohtunikke kuid selleks võib saada ka mõni õigusteaduse professor või silmapaistev advokaat . Eestis nimetatakse kohtunikud ametisse avaliku konkursi alusel, mille peale soovijad peavad esitama Riigikohtu esimehe nimele kandideerimisavalduse. Maa- või halduskohtunik peab läbima ettevalmistusteenistuse kui ta just sellest vabastatud pole ja sooritama kohtunikueksami. Ringkonnakohtu kohtunik peab olema kogenud ja tunnustatud jurist , kes samuti on sooritanud kohtunikueksami, kui ta just ei ole vahetult enne nimetamist kohtunikuna töötanud, mispuhul ta vabastatakse eksami sooritamisest. Riigikohtu kohtunikuks saab nimetada kogenud ja tunnustatud juristi.
Võrreldes Rootsi ja Eesti kohtusüsteeme jõudsin järelduseni, et need on väga erinevad. On küll ka asju, mis on ühte moodi või sarnased, kuid kindlasti on rohkem ikkagi erinevusi. Tähele panin seda, et mõningates kohtades sekkub täitevvõim Rootsi kohtusüsteemis tugevalt kohtuvõimu asjadesse, kuid tundub, et neil pole seal sellega probleeme olnud.