Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Haldusjaotus,kohtusüsteem,bürokraatia,riigipea,lobism, EL (1)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • KUIDAS VALITSUS MOODUSTATAKSE?
HALDUSJAOTUS : Praegu on Eesti Vabariigi haldusüksusteks on maakond, vald, linn, alev, alevik ja küla. Maakonnas kuulub haldusvõim riigile. Riigi poolt määratud võimukandja on maavanem. Maakond jaguneb valdadeks ja otsealluvusega linnadeks. Vallas ja linnas on võimukandjaks rahva poolt valitud kohalikule omavalitsusele. Valdade kooseisus võivad olla linnad, alevid , alevikud ja külad. OMAVALITSUSSÜSTEEM: 1- tasandiline omavalitsussüsteem. (linnad, vallad )omavalitsusüksused. KOHTUSÜSTEEM: Eestis 3-astmeline. 1.Maakohus(Tartu, Jõhvi, Tallinn) – tegeleb kodanike ja riigiametnike vaheliste probl. nende juures 2. ringkonnakohus (Tallinn, Tartu) - vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. 3. riigikohus (Tartus, Toomemäel) – kaevata saab kassatsiooni korras. Esimees: Märt Rask . ANGLO-AMEERIKA JA MANDRI-EUROOPA KOHTUSÜTEEMI ERINEVUS: Anglo-Ameerika – kohtunik oma pol. Kultuuris suurt mõjuvõimu, ta on rahva poolt valitav, tal ei pea oema juriidilist haridust, ei pea olema valitseva korra kaitsja. Kohtusüteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. Mandri-Euroopa – kohtunikud nimetab ametisse valitsus, vajalik õigusalane kõrgharidus, amet on eluaegne, ta on lojaalne kehtivale korrale. Kohtusüteem on mitmeharuline, kõrgemaks astmeks on konstitutsioonikohus.
SEADUSANDLIK VÕIM RIIGIS: parlament (riigikogu), valitakse 4. aastaks, valida võib EV kodanik, 101 saadikut. ÜL: *võtab vastu seadusi *võtab vastu eelarve, aga selle koostab valitsus *ratifitseerib välislepinguid(kinnitab neid) *valib presidendi, kinnitab ametisse kõrgemad ametnikud nt. Peaministri kandidatuur , Eesti Panga juht jne. *arutab olulisi küsimusi oma istungitel ÕIGUSED: *õigus aru pärida ministritelt *võib umbusaldada ministreid või peaministrit ehk umbusaldus kogu valitsusele ja kogu valitsus astub tagasi. KOALITSIOON: moodustavad need parteid, , kes kuuluvad valitsusse. Praegu IRL, Reform OPOSITSIOON: nende erakondade juhid, kes ei kuulu valitsusse ja mängivad vastasjõu rolli. Praegu keskerakond , sde, rohelised, rahvaliit. PARLAMENDI STRUKTUUR: *Formaalõiguslik struktuur: juhatus, komisjonid (alatised, ajutised ) *Poliitiline struktuur: fraktsioonid, koalitsioon, opositsioon LOBISM : ehk kuluaaripoliitika – katsed mõjutada poliitikuid, eriti parlamendisaadikuid, isiklike kontaktide ja vastastikku kasulike tehingute kaudu. SEADUSEELNÕU MENETLEMISE KORD: seaduseelnõu arutamine ja vastuvõtmine parlamendis seadustega ettenähtud protseduuri järgi. KUIDAS VALITSUS MOODUSTATAKSE? *autokraatlikus riigis paneb valitsuse paika monarh või diktaator * demokraatlikus riigis toimuvad valimised VALITSUSE ÜLESANDED: *viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat *juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel *koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusi *suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust I Õigusalase tegevuse vallas1. parlamendile seadus eelnõud esitada ja muutmisettepanekuid 2. sätestada määrustega meetmed mis tagavad seaduste elluviimise 3. tagada kodanike turvalisus ja julgeolek II Majandusvallas 1. koguda makse 2. korraldada riigi ettevõtete majandamist 3. juhtida riigi majanduse arengut ja strateegiat 4. koostada riigi eelarve 5. arendada side ja transporti III Sotsiaalse heaolu ja kultuuri vallas 1. korraldada haridust ja meditsiini 2. tagada inimväärne elatustase 3. palk, pension , abiraha 4. rahvuskultuuri areng ja püsimajäämine 5. elu ja keskkond IV Välissuhtluse vallas 1. diplomaatia + suhtlemine teiste riikidega 2. tagada riigi välisjulgeolek
AVALIKUD ÕIGUSLIKUD ASUTUSED E. INSTITUTSIOONID EESTIS: asutus, organisatsiooniline koraldus. Eristatakse pol. Institutsioone(erakond), võimuinstit.(parlament, volikogu , riigipea ), valitsemisinstit. (valitsus, riigiametid) järelvalveinstit.(kohus, inspektsioonid) nt. Tervisekaitseinstit. , eesti rahuvusringhääling
BÜROKRAATIA: ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus. ÜL: poliitika elluviimine, süsteemi stabiliseerija, vahekohtunikuks olemine, ametkonna arendamine. *Jälgida, et tegutsetakse avalikkuse huvides, mitte erahuvides. *tõstavalitsemise tõhusust. *arvestada korruptsiooniohtu. KONTROLLIB: sisekontroll - juriidiline, pol.kontroll – varaline järelvalve ja ametikohtade täitmise protseduurist kinnipidamine , õiguskontroll – kohtusüsteem. Riigikontrolör: Mihkel Oviir . Kntrollib riigiasutusi.
RIIGIPEA: Eesti Vabariigi Presidendiks võib saada vähemalt 40-aastane sünnijärgne Eesti kodanik.Vabariigi President valitakse ametisse viieks aastaks.Kedagi ei tohi valida Vabariigi Presidendiks rohkem kui kaheks ametiajaks järjestikku. ÜL: 1) esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises 2) nimetab ametisse ja vabastab ametist Eesti diplomaate 3) kuulutab välja seadusi;juhul kui need pole vastavuses põhiseadusega saadab need muutmiseks Riigikogule tagasi 4) nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmeid, kaitseväe juhtkonna ning teisi kõrgeid ametnikke 5) annab riiklikke autasusid ja auastmeid 6) on riigikaitse kõrgeim juht, Eesti-vastase agressiooni korral kuulutab välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni 7) annab süüdimõistetutele nende palvel armu
EL’i VALISTEMINE: Barroso – ELi komisjoni president Parlament: *Parlament on aktiivselt kaasatud õigusaktide koostamisse, mis mõjutavad kodanike igapäevast elu. Need käsitlevad muu hulgas keskkonnakaitset, tarbijate õigusi, võrdseid võimalusi, transporti ning töötajate, kapitali, teenuste ja kaupade vaba liikumist. *Parlament jagab koos nõukoguga Euroopa Liidu aastaeelarvega seotud volitusi.
EL’i NÕUKOGU: *Euroopa Liidu Nõukogus kohtuvad liikmesriikide ministrid. Sõltuvalt päevakorraküsimusest esindab iga riiki antud küsimuse (välissuhted, rahandus , sotsiaalküsimused, transport, põllumajandus jne) eest vastutav minister. *Eesistuja ametikohta täidavad nõukogus kõik liikmesriigid kordamööda kuuekuulise tähtaja jooksul. *nõukogu sõlmib ühenduse ja liidu nimel rahvusvahelisi kokkuleppeid EL-i ja ühe või enama riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel *nõukogu koordineerib liikmesriikide tegevust ja võtab tarvitusele meetmeid politseikoostöö ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas. KOMISJON : *Täidesaatev organ, mis koosneb viieks aastaks ametisse nimetatud 27 volinikust, kelle peab kinnitama Euroopa parlament.*Teostab Euroopa Liidu ühispoliitikat, täidab eelarvet ja kindlustab lepingute täitmise. Komisjoni peamine ülesanne on esindada ja kaitsta Euroopa Liidu kui terviku huve *Komisjoni asukohaks on Brüssel, kuid tal on talitusi ka Luksemburgis. *Praeguse Komisjoni ametiaeg kestab kuni aastani 2009. Komisjoni president on José Manuel Barroso. KOHUS: *Ülesandeks on tagada, et ELi õigusakte tõlgendatakse ja rakendatakse kõikides liikmesriikides samamoodi. See tähendab, et riiklikud kohtud ei saa sama teo eest määrata erinevat karistust. * Samuti peab kohus tagama, et ELi liikmesriigid ja institutsioonid järgiksid õigusakte. Kohtul on õigus lahendada õigusvaidlusi liikmesriikide, ELi institutsioonide, ettevõtjate ja eraisikute vahel.
Haldusjaotus kohtusüsteem bürokraatia riigipea lobism-EL #1 Haldusjaotus kohtusüsteem bürokraatia riigipea lobism-EL #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pekirull123 Õppematerjali autor
avalik haldus, riigikogu valitsemine ja ülesanded, riigipea, Euroopa liidu valitsemine, bürokraatia ülesanded, valitsuse ülesanded, seadusandlik võim, kohtusüsteemid. Väga väikse kirjaga tehtud kokkuvõte nendest teemadest. Põhjalik!

Sarnased õppematerjalid

Ühiskonna kordamisküsimused 12 kl - valitsemine ja haldus
5
doc

Ühiskonna kordamisküsimused 12.kl - valitsemine ja haldus

6. Eesti Riigikogu fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon (tänane seis enne valimisi). 7. Kas Eesti praegune valitsus on: tooniandja või parlamendi käsutäitja?, peaminister koos alluvatega või kollegiaalne otsustuskogu?, poliitikute või ametnike valitsus? Põhjenda ja too näiteid. 8. Kuidas valitsust moodustatakse ja millised tegurid mõjutavad tema eluiga? 9. EV peaministrid 1990-2009 ja EV valitsuse praegune koosseis. 10. Bürokraatia tähendus ja funktsioonid. 11. Kuidas toimib kontroll ametnike üle Eesti riigis? 12. Mille poolest erinevad Anglo-Ameerika ja Mandri-Euroopa kohtusüsteemid üksteisest? 13. Kohtusüsteemi tähendus ja funktsioonid üldiselt. 14. Kuidas toimib Eesti kohtusüsteem? 15. Miks on regionaalne valitsemine tähtis? 16. Mille poolest erinevad tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud administratiivmudelid üksteisest? Millise mudeliga riik on Eesti? 17

Ajalugu
Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine-kodanikuosalus
10
doc

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine, kodanikuosalus

tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne riik (totalitarism) – kogu võim kuulub partei või sõjaväelisele juhtkonnale, kes omab totaalset kontrolli ühiskonna üle. Nt Hitleri Saksamaa Parlamentaarne ja presidentaalne demokraatia. PRESIDENTALISM)rahvas valib presidendi ja parlamendi, president nimet ametisse valitsuse. Levinud Lõuna-ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias, Kesk-Aasias. USA, Mehhiko, Argentiina. Tśiili, Egiptus, Gruusia. • President on nii riigipea kui valitsuse juht.ehk peaminister. • Kodanikud valivad presidendi ja parlamendi. • USA president valitakse iga 4 aasta järel valijaskonna, täpsemalt valijameeste poolt. • President juhib riigi valitsust (administratsiooni) st täidab ise ka peaministri ülesandeid. Departemangude juhid ehk ministrid nimetab president ametisse Kongressiga ehk parlamendiga läbi rääkimata või Kongressi erakondlikku koosseisu arvestamata

Ühiskond
Demokraatliku ühiskonna valitsemine-kodanikuosalus
30
doc

Demokraatliku ühiskonna valitsemine, kodanikuosalus

Totalitaarne riik (totalitarism) – kogu võim kuulub partei või sõjaväelisele juhtkonnale, kes omab totaalset kontrolli ühiskonna üle. Nt Hitleri Saksamaa Parlamentaarne ja presidentaalne demokraatia. PRESIDENTALISM)rahvas valib presidendi ja parlamendi, president nimet ametisse valitsuse. Levinud Lõuna-ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias, Kesk-Aasias. USA, Mehhiko, Argentiina. Tśiili, Egiptus, Gruusia. • President on nii riigipea kui valitsuse juht.ehk peaminister. • Kodanikud valivad presidendi ja parlamendi. • USA president valitakse iga 4 aasta järel valijaskonna, täpsemalt valijameeste poolt. • President juhib riigi valitsust (administratsiooni) st täidab ise ka peaministri ülesandeid. Departemangude juhid ehk ministrid nimetab president ametisse Kongressiga ehk parlamendiga läbi rääkimata või Kongressi erakondlikku koosseisu arvestamata

Ühiskond
Valitsemine ja avalik haldus
7
rtf

Valitsemine ja avalik haldus

1. Parlamentaarne( Rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi,parlament paneb kokku täidesaatva võimu. riigipea on erapooletu iseseisev võimuinstitutsioon- tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid, nimetab ametisse ametnikke ja täidab tseremoniaalseid kohustusi), presidentaalne(president on keskne poliitiline figuur, riigipea ja valitsusjuht, kuid ei oma absoluutset võimu,) ja poolpresidentaalne (president peab arvestama rohkem parlamendiga ning jagab valitsusjuhi rolli peaministriga, valitsuse töö eest vastutab peaminister kuid president sekkub mõningatel asjaoludel) valitsemine. 2

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonna konspekt
7
doc

Ühiskonna konspekt

Milles seisneb võimude lahusus ja tasakaalustatus? Võimude lahusus ja vastastikune piiramine väldib võimu koondumist riigipea või väikese ringi tipp- poliitikute kätte ning lubab paremini arvestada erinevate huvidega. Erinevate ülesannetega eraldi võimuharud. Stabiilne ja tasakaalus, sest kontrollitakse teineteise tegevust ning on omavahel seotud. Ükski võim ei domineeri teise üle. Millise võimuharuga on riigipea rohkem seotud presidentaalses, poolpresidentaalsed ja parlamentaarses süsteemis? Põhjenda. Presidentaalse riigikorralduse puhul on riigipea seotud rohkem täidesaatva võimuga, sest tal on suur vabadus selle komplekteerimisel. Täidab ka ülesandeid peaministrina. Valitsus vahetub peale presidendi- , mitte parlamendivalimisi. Poolpresidentaalses süsteemis teeb riigipea samuti suuremat koostööd täidesaatva võimuga. Ta osaleb

Ühiskonnaõpetus
VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS
26
docx

VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS

8) kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas; 9) täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada. 18. ANGLO -AMEERIKA JA MANDRI-EUROOPA KOHTUSÜSTEEMIDE JA ÕIGUSEMÕISTMISE PEAMISED ERINEVUSED Anglo-Ameerika mudel • Kohtunik omab poliitilises kultuuris suurt mõjuvõimu , ta on rahva poolt valitav, ei pea olema juriidilist haridust • Kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga • Kui kohtuasja reguleeriv seadus puudub, siis võtab kohus appi terve mõistuse ja õiglustunde ja langetab otsuse luueas kohtupretsedendi. See omab sisuliselt seaduse jõudu. • Raskemate süütegude puhul otsustavad vandemehed( juhuslik valim inimesi), Kas süüdistatav on süüdi või mitte. Seejärel saab kohtunik määrata karistuse Mandri-Euroopa mudel • Kohtunikud nimetab valitsus/pres/parl. Nõutav erialane haridus

Avalik haldus
Eesti institutsioonid
7
doc

Eesti institutsioonid

Lähte Ühisgümnaasium Euroopa institutsioonid Lühiuuring Koostaja: Elise Sule LÄHTE 2009 Euroopa Parlament Euroopa Parlamendi valivad Euroopa Liidu kodanikud, kelle huve parlament esindab. Parlamendi ajalugu ulatub tagasi 1950ndatesse aastasse ja asutamislepingutesse. Alates 1979. aastast valivad Euroopa Parlamendi otse kodanikud, keda ta esindab. Parlamendivalimised toimuvad iga viie aasta tagant ning igal Euroopa Liidu kodanikul on õigus valimistel hääletada ja kandideerida, olenemata sellest, kus on tema elukoht. Viimased parlamendivalimised toimusid 2004. aasta juunis. Nõnda väljendab parlament Euroopa Liidu 490 miljoni kodaniku demokraatlikku tahet ning esindab nende huve suhetes teiste Euroopa Liidu institutsioonidega. Ametisoleva parlamendi koosseisu kuulub 785 liiget 27 Euroopa Liidu liikmesriigist. Euroopa Parlamendi liikmed ei moodusta rahvuslikke fraktsioone, vaid on istungjärkudel jaotatud seitsmesse

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonna valitsemine
5
doc

Ühiskonna valitsemine

Presidentalism- president on keskne poliitiline figuur. Täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Kodanikud valivad nii presidendi kui parlamendisaadikud. · President juhib riigi valitust, täites ise ka peaministri ülesandeid. Otsustab ka ministrite tagandamise. Seadusandliku võimu unstitutsiooniks on USA's kahekojalione parlament e. Kongress. · Seaduse algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel, kuid president avaldab seadusloomele tugevat mõju oma seisukohtadega.

Ühiskonnaõpetus




Kommentaarid (1)

m-r-x profiilipilt
m-r-x: Aitab küll!
21:26 24-10-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun