Eesti ühiskond (0)

1.Eesti kohtusüsteem. Õigusaktide hierarhia -3astmeline:I aste-maa-ja halduskohtud -esimese – harju,pärnu,tartu,viru maakohus , nelja maakohtu struktuuris tegutsevad kohtumajad asukohaga igas maakonnakeskuses. Halduskohtud-tallinn, tartu , 2halduskohtu struktuuris on kokku 4 kohtumaja:tallinn,tartu,pärnu,jõhvi II aste-ringkonnakohtud-vaadatakse apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtute lahendeid , tallinn, tartu III aste-riigikohus-EV kõrgeim kohus vaatab läbi ringkonnakohtute lahendeid peale esitatud kaebused kassatsiooni korras, esimeesumata kohtuotsus-märt rask ,kokku 17kohtunikku, riigikogu riigikohtu esimehe ettepanekul,
2.Mõisted: õigusriik, apellatsioon- edasikaebamine , alama astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine kõrgema astme kohtus , kassatsioon -jõustumata kohtuotsuse peale edasikaebamine õigusküsimustes ning selle läbivaatamine kõrgema astme kohtus ilma faktiküsimuste ümberhindamiseta , hageja, kostja -isik, kelle vastu on hagi suunatud, õiguskantsler- sõltumatu ametiisik , kes teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle , advokaat -kaitsja,juuridiline nõustaja, prokurör-riiglik süüdistaja,
3.Inimõigused, peamised inimõiguste alased dokumendid .-iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta;õigused,mis kaitsevad inimest riigi vastu. Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid;inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud , mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigileinimõiguste alusdokumendid :inimõiguste ülddeklaratsioon(1948),euroopa inimõiguste konventsioon (1950),euroopa sotsiaalharta(1961),inimõigused on:üksikisikutel,gruppide(perekond); rahval ;inimkonnal. Põhilised inimõigused on :õigus inimlikule kohtlemisele, õigus võrdsusele, õigus vabadusele, õigus elule
4- Kodanikkond -elanikud,kes asuvad riigi territooriumil seaduslikult ning omavad riigiga õiguslikku suhet, kodanikuõigused ja-kohustused Eesti Vabariigis-.
5. Kodakondsus Eesti Vabariigis. Naturalisatsioon-saab taotleda vähemalt 15 a isik, kes 1.pikaajaline elamisluba või alaline elamisluba 2.sooritanud eesi keele oskuseksami 3. on sooritanud EV põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami 4. omab legaalset püsivat sissetulekut 5. omab registreeritud elukohta eestis 6. on lojaalne eesti riigile
6-Majandussüsteemid (4)1. tava ehk naturaalmajandus -kõik, mis toodetakse ja tarbitakse ise, sellest piisab vaid äraelamiseks. See on ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruv majandamise korraldus. 2. käsu ehk plaanimajandus -kõik majanduse võtmeotsused (kapital ,tööjõuvarude,kauade ja teenuste tootmise kohta) teevad tsentraliseeritud riigiasutused , lähtudes mingist kindlast sotsiaalsest eesmärgist või bürokraatlike huvide põhjal ja neid ei jäeta turu hooleks. Algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandusobjekt tema parema arusaamise kohaselt.3. turumajandus -nõudlus ja pakkumine või tabija ja tootja, otsustab turg kuidas ressursse paigutada- mida toota ja mida tarbida. Paigutajaks on nähtamatu käsi- oleks kokurents, mis hinnainnformatsiooni kohaselt paigutab ressursse ühiskonnas.4.segamajndus-kõrvuti turumajanduse elementidega toimib tugev valitsuse sektor , riik sekkub rohkem või vähem majandusellu. Esinevad nii turu-kui riikliku regulatsiooni mehhanismid ; seal, kus turg pole efektiine, peab sekkuma riik ja vastupidi. Vundamendiks on eraomandusel rajanev vaba ettevõtlus süsteem. Põhiprobleemiks on valitsuse ja erasektori tegevuse piiritlemine. Eesti on segamajndus arengumudel.
7.Riigi ülesanded majanduses-kontrollib kaupade hindu- elekter ,kehtestab makse- aktsiisimaks ,tegeleb ettevütlusega-põllumajandus, pakkudes ühishüvesid-liiklusmärk, haridus ,televisioon. Ühishüved- tarbimiseks kogu ühiskonnale ilma turu vahenduseta,ühistrantsport, haridus , tervisehoid
8.Riigieelarve-plaan , mille alusel valitsus kasutab riigi raha : tulud sotsiaalmaks ,käibemaks,aktsiisimaks, tulumaks ,majandustegevuseeldatavad laekumised riigieelarvesse, mis peamiselt kujunevad maksudest. Kuna tulude laekumist on raske väga täpselt planeerida , võetaks e aeg-ajalt vastu lisaeelarveid. Põhilised laekumised käibemaksust ja sotsiaalmaksust ,7,5 miljardit eurot kulud-sotsiaalne kaitse,tervisehoid,haridus,kultuur,riigikaitse-ja julgeolek,valitsemiskulud. kõik oodatavad riiklikud väljaminekud. Ettenägemata kulude katteks jäetakse reservsumma - Eestis valitsuse reservfond 1% eelarvest.7,7 miljardit eurot , koostamine-aluseks on eelmise aasta riigi eelarve, riigi prioriteedid ja rahvusaheline majandus olukord., tasakaal-et riik toimiks, ei tekiks ohtu riigi julgeolekule ja kodanike turvamisele., eelarve defitsiit-kui palju on ostjad nõus toodet ostma rohkem antud hinnaga, kui müüjad müüma puudujääk, võta laenu või kärpida kulusid . ja ülejääk, lisaeelarve -võetakse vast kui tekib eelarve ülejääk,
9. MAKSUD : Proportsionaalne-kehtib ühtne maksumäär. Nii ka eestis. Progresseeruv-keskmine maksumäär tõuseb koos sissetulekute suurenemisega. Maksud lähevad:riigile, kohalikule omavalitsusele, otse vastavatele sihtkapitalidele. Otsesed maksud- maksumaksja kannab vahetult maksukoormuse(tulumaks-nii eraisiku kui ettevõtte-,sotsiaalmaks,maamaks ja raskeveokimaks ) kaudsed maksud-maksustavad tarbimist- kaudse maksu puhul tasub maksu lõpptarbija, st maks liidetakse maksustava kauba või teenuse hinnale(käibemaks,aktsiisimaks ja tollimaks) näited, maksja.
10.Maksed-töötuskindlustuse maks-sunkindlustuse makse liik,mida kasutatakse töötuskindlustuse sihtotstarbeliseks rahastamiseks,maksavad-kindlustatu ja tööandja, maksumäär-tööandja 1% töötaja 2%. pensionikindlustuse maks(IIsammas)- sundkindlustuse maks, mille eesmärgiks on luua kogumispensioni sissemakseid teinud isikule võimalused pensionieas täiendavaks sissetulekuks lisaks riiglikule pensionikindlustusele,maksemäär- kindlustatule 2% töötasust ,riik lisab 4%
11.Mõisted: Sisemajanduse kogutoodang (SKT ehk GDP) hõlmab ainult riigi enda territooriumil aasta jooksul toodetud lõpphüviseid (teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumust). , inflatsioon -kaupade või teenuste hinnataseme tõus , brutopalk-see raha, mis seisab palgalehel,Brutopalgalt arvestatakse maha pensionikindlustusmakse ja töötuskindlustusmakse, siis lahutatakse jäägist tulumaksuvaba miinimum ja jäägist omakorda 21% tulumaksu netopalk-see raha, mille saab kätte .
12.Tööturg-Tööjõuturul on kaubaks tööjõud. Tööjõu hind kujuneb pakkumise ja nõudluse käigus.Tööturg on turg, kus inimene müüb oma tööd ja tööandja ostab tööd, makstes selle eest tasu (palka). Palgal ehk töötasul on kaks vormi: ajapalk ja tükipalk. , tööinspektsioon- teostab järelevalvet Töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle , töötukassa
13.. Sotsiaalne turvalisusinimeste kindlustunnet ja majanduslikku toimetulekut(haridus, vanadus ,invaliidus): sotsiaalkindlustussee oleneb saadava toetuse suurus,inimese v ettevõtte tehtud maksest.sissemaksed ja haiguse kompentatsioonid sõltuvad palga suurusest sotsiaalabi antakse puudustkannatavatele inimestele tasutud makstest v sissemaksetest olenemata, see raha eraldatakse riigieelarvest.abivajadust tuleb tõestada dokumentidega.Sotsiaalturva Eestisravikindlustus(ajutise töövõime hüvitis)pensionid(töövõimetuspesnison,vanaduspension)toetused(tööõnnetused,kutsehaigus v surmajuhtumit puudutav taotlus )peretoetus(lapsetoetus,üksikvanematoetus)puudegainimeste toetused,sotsiaalabi eestis-töötutoetus,toimetulekutoetus,matusetoestus