Põhiseadus, õigused ja ülesanded, valitsus (2)

1. Mis on demokraatia? Demokraatia erinevad vormid
2. Eesti Põhiseadus. Mis on? Kes vütab vastu? Kuidas muudetakse?
3. Riigikogu õigused ja ülesanded.
4. Vabariigi Valitsuse õigused ja ülesanded.
5. Vabariigi Presidendi õigused ja ülesanded.
6. Maavalitsuse ja omavalitsuste õigused ja ülesanded.
7. Eesti kohtusüsteem. Kuidas jaguneb ja millega tegeleb?
8. Kaitsevägi ja Kaitseliit . Mis need on ja kuidas jagunevad?

* Demokraatia tähendab rahvavõimu, rahvavalitsust ehk riiki, kus on võimul rahvas.
* Demokraatia on valitsusevorm, mille puhul rahvas teostab võimu,kas vahetult või valitud esindajate ehk saadikute ja esinduskogude vahendusel.
* Demokraatia erinevad vormid:
1) otsene demokraatia – on selline riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises
2) esindusdemokraatia - on selline riigikorraldus, kus rahvas valib endale esindajad ehk saadikud, et need kodanike huve täide viiks.

Eesti põhiseadus ehk konstitutsioon on riigi kõrgeim seadus. See tähendab, et kõik ülejäänud riigi seadused peavad olema kooskõlas konstitutsiooniga. On oluline , et põhiseadus toimiks meie igapäeva elus. Palju saavad konstitutsiooni elluviimiseks teha kodanikud ise. Meie praegu kehtiv põhiseadus võeti vastu 1992, pärast Eesti iseseisvumist. Riigi põhiseadus on nagu omaette deklaratsioon iseseisvuse ja tunnustavate väärtuste kohta. Need põhimõttet pannakse kirja põhiseaduse sissejuhatuses ehk preambulas. Eesti põhiseadust on võimalik muuta nii rahva-kui ka parlamendihääletuse korras. Põhiseaduse muutmist saab algatada eesti president või vähemalt 21 riigikogu liiget. Riigikogus peab põhiseaduseparandust arutama vähemalt 2 järjestikku koosseisu. Konstitusiooni esimest ja viimast peatükki tohib muuta aint rahvahääletusega.( Eestis kuulub seaduste vastuvõtmine riigikogu ainupädevusse, seadus jõustub kui president on sellevälja kuulutanud)

Riigikogu õigused ja ülesanded Parlamenti kutsutakse mitut moodi. Eestis on see riigikogu. Parlament on ajalooliselt kujunenud kui esindusorgan . Tänapäevalgi on säilinud ülesanne esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid. Parlamendi teine funktsioon on arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid. Kolmas ja kõige tähtsam on seaduste vastu võtmine. Riigikogu võtab vastu eelarve. Riigikogu ülesandeks on ka välislepingute ratifitseerime, presidendi esitatud kõrgemate riigiametnike kandidatuuri kinnitamine, täitevvõimu(valitsuse) tegevuse kontrollimine. Riigikogul on tavaliselt aastas kaks istungjärku, vajadusel võib välja kutsuda erakorralise istungjärgu. Parlamendi töö juhtimiseks valivad saadikud enda seast juhatuse.

Vabariigi valitsuse õigused ja ülesanded. Valitsuse peamised ülesanded on viia ellu riigi sise ja välispoliitikat, juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel, koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid, suunata ja kordineerida valitsusasutuste tegevust.
* täpsemalt majanduse valdkonnas ülesanded:
Koguda makse,korraldada riigiettevõtete majandamist, juhtida riigi majandusarengut ja planeerida selle strateegiat, arendada side ja transpordivõrke
*õiguse tegevuse vallas
Esitada parlamendile seaduseelnõusid, ning seaduste muutmise ettepanekuid , sätestada määrustega meetmed, mis tagavad seaduste elluviimise, tagada kodanike turvalisus ja riigi sisemine julgeolek
*sotsiaaalse elu ja kultuuri valdkonnas
Korraldada haridust ja meditsiini,tagada inimväärse elatustase, maksta palka riigieelarvelisteletöötajatele, samuti pensione ja abirahasid, garanteerida rahvuskultuuripüsimise ja arengu, kaitsta loodust ja keskkonda.
* välissuhtluse vallas
korraldada suhtlemist teiste riikidega,tagada riigi välisjulgeolek.
6) Maavalitsuse ja omavalitsuste õigused ja ülesanded.
Maavalitsus on riigi täitevvõimu asutus, seda finantseeritakse riigi eelarvest. Maavalitsuse peamised ülesanded on korraldada ja koordineerida riiklikku hääletust, käsutada riigivara, korraldada ühistransporti, tervishoidu , kultuuri ja haridust, planeerida regiooni arengut.
Kohalikul omavalitsusel on õigus lahendada kõiki kohaliku elu küsimusi, mis tähendab, et riik ei tohi otsustamist endale võtta. Kohaliku elu küsimused peavad seonduma kogukonna liikmete ühiselu ja ühiste huvidega kohaliku omavalitsuse territooriumil.
Kohaliku omavalitsuse üksused on vallad ja linnad.
Kohaliku omavalitsusel on õigus moodustada teiste kohalike omavalitsustega liite ja ühisasutusi.
Kohaliku omavalitsuse peamised ülesanded on korraldada sotsiaalabi ja terviseabi, korraldada elamu ja kommunaalmajandust,korraldada heakorda ja keskkonaplaneerimist, organiseerida ühistransportti, korraldada koolide , lasteaedade,muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalüidamist
7. Eesti kohtusüsteem. Kuidas jaguneb ja millega tegeleb?
Kohtusüsteem koosneb:
1)maakohtutest ning halduskohtutest;
2)ringkonnakohtutest;
3)Riigikohtust.
Kõik kohtuasjad algavad esimese astme kohtust ehk maa- või halduskohtust. Ringkonnakohus on teise astme kohus, mis vaatab läbi vaid esimese astme kohtu lahendeid. Kuna kõik kohtuasjad algavad maa- või halduskohtust, siis on menetlusosalisel võimalus kaevata kõrgemale kohtule kaks korda: esimese astme kohtu otsuse peale ringkonnakohtule ja teise astme kohtu otsuse peale Riigikohtule.
Maakohus arutab tsiviil-, kuriteo- ja väärteoasju ning halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikud vaidlused.
Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus, mis tähendab õigust kontrollida ka Riigikogu poolt vastuvõetud seaduste vastavust põhiseadusele ja tunnistada seadus kehtetuks, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega.
Isikul on õigus omada kriminaal - ja väärteomenetluses kaitsjat ja muus kohtumenetluses esindajat. 
Kohtunik mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Õiguste ja vabaduste tagamiseks on oluline, et otsust langetades ei kuuletuks kohtunik täidesaatva võimu ja üksikisiku tahtele, vaid seadusele, mida kohaldatakse kõigi kodanike suhtes ühteviisi.
8. Kaitsevägi ja Kaitseliit. Mis need on ja kuidas jagunevad?
Kaitsevägi on kaitsejõudude tähtsaim osa, mis on pidevas valmisolekus riigi sõjaliseks kaitseks. Kaitsevägi on ülesehitatud reservarmee põhimõttel, riigi kaitsejõudude põhiosa moodustavad reservis olevad üksused. Reservväe moodustavad kõik kodanikud. Reservarmee on väheste inim- ja majanduslike ressurssidega riigile ainuvõimalik riigikaitsevorm, kuna rahuajal ei pea riik üleval suurearvulist kaitseväge, aga kriisiolukorras mobiliseerib kõik kodanikud kodumaa kaitsele.
Kaitseväge juhib rahuajal kaitseväe juhataja ja sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja. Kaitseväe juhataja tööorganiks on Kaitseväe Peastaap, mis tegeleb kaitsejõudude operatiivjuhtimise, väljaõppe ja arendusega. Väeliikide alusel jaguneb kaitsevägi kolmeks: Maavägi, Merevägi ja Õhuvägi.
Kaitseliit on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon. Kaitseliidu ülesanne on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Kaitseliidul on üle Eesti 15 malevat ja nende tegevust reguleerib 4 juhtmalevat (Alutaguse, Harju, Pärnumaa, Tartu).
Kaitseliidul on toetav eriorganisatsioon Naiskodukaitse , mis koondab isamaalisi ja teotahtelisi naisi. Naiskodukaitse liikmed läbivad baaskursuse ning spetsialiseeruvad niinimetatud toetavate struktuuride aladele, nagu näiteks side, toitlustamine, propaganda , meditsiin.
Kaitseliidu noorteorganisatsioonid on Noored Kotkad ja Kodutütred, mis koondavad vastavalt noormehi ja neide. Noorkotkaste malevad ja Kodutütarde ringkonnad tegutsevad Eestimaa kõikides maakondades Kaitseliidu juures. Koondustel õpitakse tundma kodumaad , meie riigi ajalugu ja skautlikke oskusi.