Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pluralistlik ühiskond (0)

1 Hindamata
Punktid
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Esitatud küsimused

  • Miks järgiti tavasid?
  • Milleks on vaja seadusi?
  • Kuidas on võimalik end õigusnormidega kursis hoida?
  • Mis on Riigi Teataja?
  • Kuidas on võimalik Riigi Teataja materjale kätte saada?
  • Kui palju on maailmas riike?
  • Milliseid põhimõtteid järgib vastuolude lahendamisel demokraatlik poliitika?
  • Millised spetsiifilised jooned on riigil kui asutuste ja institutsioonide süsteemil?
* pluralism – ehk mitmekesisus (huvide), mitmesuguste ideede, arvamuste ja organisatsioonide olemasolu ühiskonnas
N: klassireisile minekul tahavad pooled minna Rootsi, veerand Tšehhi ja teine veerand Venemaale
* pluralistlik ühiskond – ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid , omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid
Demokraatlik ühiskond -> Eesti ühiskond .> usuvabadus
* identiteet – ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne
Ühtekuuluvustunne -> Laulupidu
* tolerantsus – sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis- või mõtteviisi suhtes
Abielu kahest erinevast rassist inimese vahel
* nulltolerants – täisleppimatus; sallimatus, tolerantsi vastand
Eesti vabariigi sallimatus kuritegevuse ja roolijoodikute vastu
* enamusotsus – demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul võetakse vastu otsus, mida pooldab/mille poolt hääletab enamus
Riigikogu otsuste vastuvõtmine
* kompromiss – ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes, eesmärgiga jõuda kokkuleppele
Tartu rahuleping
* konsensus – üksmeel, vastuväidete puudumine otsustavas küsimuses
Riigikohus võtab vastu otsuse, millega on nõus kõik kohtunikud
* õigusnorm – riigi kehtestatud reegel, mis on kohustuslik kõigile
Põhiseadus
* konstitutsioon – põhiseadus; riigi kõrgeim seadus, mis sätestab valitsemiskorralduse, kodanikuõigused ja –kohustused
* seadus – õigusakt, mille võtab vastu parlament ja mis reguleerib erinevate eluvaldkondade tegevust
Eesti Vabariigi põhikooli ja gümnaasiumi seadus
* moraalinorm – kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub
Kristlik moraal (varguse hukkamõist, austus vanemate vastu, ligimesearmastus)
* sotsiaalne norm – suuline /kirjalik käitumisreegel; sotsiaalse normi liikideks on tava, moraalinorm ja õigusnorm
* õigusriik – õigusteadlik termin demokraatliku riigi tähistamiseks; riik, kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida jälgivad nii valitsetavad kui valitsejad
Eesti Vabariik
* riik – hästi organiseeritud kogukond oma territooriumi, valitseja, seaduste, kirjakeele ja rahvaga
Eesti Vabariik
* õigusakt – juriidilist väljendusviisi kasutades kirjapandud õigusnorm
konstitutsioon
* määrus/otsus – täpsustab seaduses kirjapandud põhimõtteid
Haridusministri määrus, mis täpsustab õpilaste eksamikuupäevasid/ vaheaegade kuupäevasid
* eeskirjad – reguleerivad käitumist mingis ühiselu valdkonnas või asutuses
Liikluseeskirjad, heakorraeeskirjad, sisekorraeeskirjad e. kodukord
* Riigi teataja – väljaanne, kus avaldatakse kõik Eesti vabariigis vastuvõetud seadused, valitsuse määrused ja otsused.
* viisa – piiri ületamise luba; teise riiki sisenemise luba
* riigi territoorium – maa-ala, mis on piiritletud riigipiiriga ja rahvusvaheliste kokkulepetega
* tava – eelnevatelt põlvedelt päritud käitumisreegel, mis määrab ära inimese tegutsemise erinevates olukordades N: jõulud
* tabu – üldkohustuslik range keeld N: juudid ei söö veretooteid
* moraal – tavade ja reeglite kogum, mis reguleerib inimeste käitumist, seotud isiklike tõekspidamistega
Seadused – 1. Sotsiaalsed normid 2. Loodusseadused
Loodusseadused: Vesi keeb 100 kraadi juures, vedelik võtab anuma kuju
Sotsiaalsed normid: 1. Kirjutatud ja kirjutamata normid
Kirjutatud normid: Õigusnormid -> Konstitutsioon -> Seadused -> määrused -> otsused -> eeskirjad
Kirjutamata normid: tavad ja moraalinormid (tabud – Kümme käsku)
Miks järgiti tavasid?
Traditsioonide tõttu, ebausu tõttu ja kardeti ka üldsuse hukkamõistu
Milleks on vaja seadusi?
  • On riigi tegutsemise lauseks
  • Reguleerivad inimestevahelisi suhteid ning korraldavad kooselu
  • Aitavad inimesel kohaneda ühiskonnaga ja selles paremini hakkama saada
  • Aitavad säilitada korda, stabiliseerides niiviisi ühiskonda

Kuidas on võimalik end õigusnormidega kursis hoida?
  • Riigi Teataja, mida saab osta poodidest , lugeda brošüüridest ja jälgida internetist

Mis on Riigi Teataja?
  • Väljaanne, kus avaldatakse kõik Eesti Vabariigis vastu võetud seadused, valitsuse määrused ja otsused. Seda annab välja Riigikantselei

Kuidas on võimalik Riigi Teataja materjale kätte saada?
  • Ajakirjana, aga sellest tehakse ka brošüüre
  • Raamatukogud
  • Internet

Kui palju on maailmas riike?
~ 195
Riigi kolm põhitunnust: territoorium , rahvas, iseseisev avalik võim
Riigi territoorium:
  • maa-alast, mis on piiritletud riigipiiriga ja rahvusvaheliste kokkulepetega. Eestil on piirileping Lätiga, Venemaaga puudub.
  • Piiri ületamiseks on vaja luba ehk viisat
  • Territoriaalvesi – juhul kui riik asub mõne mere või ookeani ääres. Riigile kuulub sel juhul 12 meremiili vett ehk ~20km)
  • Maapõu – maa-ala ja territoriaalvee all olev ala
  • Õhuruum – maa-ala ja territoriaalvee kohal olev ala, 10-12 km kõrgune ala

Elanikkond e. Rahvas
Saab jagada:
  • Etnograafiliselt ehk rahvustunnuste alusel: põhirahvus (Eesti eestlased) ja rahvusvähemused (Eestis venelased ja ukrainlased)
    2) Poliitiliselt ehk kodakondsuse alusel: kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud
    Individuaalsus :
  • totalitaarne riik : ei salli individuaalsust, pooldab ühtlase halli massi teke, inimesed ei tohi üksteisest eristuda ei ainelise rikkuse ega vaadete poolest, indiviid on mutriks suures riigis ja hoiab selle masinavärki töös, Hitleri Saksamaa
  • demokraatlik riik: ei tohi inimeste individuaalsust maha suruda, vaid peab looma tingimusi selle arenguks
    Milliseid põhimõtteid järgib vastuolude lahendamisel demokraatlik poliitika?
    • Tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides
    • Sõlmitud kokkulepet tunnustavad kõik osapooled
    • Lähtuma peab ühisest hüvest ja enamuse tahtest, unustamata seejuures vähemust

    Riiklikud sümbolid: hümn, vapp ja lipp
    Riigi ülesanded: Loob ja kasutab sümboleid, kasvatades ühtekuuluvustunnet, valitsemine ehk elu korraldamine riigi territooriumil
    Millised spetsiifilised jooned on riigil kui asutuste ja institutsioonide süsteemil?
    • Anda välja seadusi
    • Sisse seada ja koguda makse.
    • Kasutada seaduserikkujate suhtes sunnivahendeid.

    Demokraatliku riigi ülesanded elu korraldamiseks oma territooriumil
    • Tagada iga inimese elu, vabaduse ja omandi kaitse, kasutades selleks seadusi ja riigi sunniaparaati
    • Soodustada üldise heaolu ja õigluse edenemist riigis
    • Osutada riigi arenguks vajalikke teenuseid ja arendada kommunikatsioonivärke
    • Kasvatada uusi kodanikke riigis kehtivate väärtuste ja põhimõtete vaimus
    • Esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises, eesmärgiga tagada julgeolek ja areng

    Eesti lipp:
    • Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp
    • Pühitseti sisse 4.juunil 1884
    • Sinine sümboliseerib taevast ja merd , must mulda ja Mulgi rahvuskuue värvi, valge puhtust ja lootust paremale tulevikule

    Eesti hümn:
    • ,, Mu isamaa mu õnn ja rõõm’’
    • Viisi lõi Soome helilooja Fredrik Pacius 1848.aastal
    • Sõnad kirjutas J. V. Jannsen
    • Esimest korda lauldi seda esimesel üldlaulupeol 1869.a
    • 1920.a ja 1991.a

    Eesti riigivapp
    • 13.saj
    • Taani kuningas Valdemar II
    • Riigikogu kinnitas 1925.a
    • 1990.a 7.august

  • Pluralistlik ühiskond #1 Pluralistlik ühiskond #2 Pluralistlik ühiskond #3
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-10-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 56 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor summerdream Õppematerjali autor
    Kordamine Kontrolltööks: Inimeste mitmekesised huvid, sotsiaalsed normid, riik, õigusnormid, sümbolid

    Sarnased õppematerjalid

    MÕISTED
    3
    docx

    MÕISTED

    Ühiskonna kordamisküsimused 1. Pluralism- Huvide mitmekesisus ühiskonnas, nt. Erinevad tegevused õpilastel klassis. 2. Pluralistlik ühiskond- Ühiskond, kus on lubatud omada mitmesuguseid huve ja vaateid, nt. Demokraatia, klass, kus igal ühel on omad huvid, jt. 3. Identiteet- Ühtekuuluvustunne, mis põhineb territooriumil, ajalool, kultuuril, keelel ja põhiväärtustel, nt. Eesti rahvus, klassi identiteet, kooli identiteet, jt. 4. Tolerantsus- Sallivus aktsepteerimine teiste suhtes ja nende huvide suhtes, nt. Naiste hääleõiguse saamine, eri rasside abielu, jt (kõik, mis vanasti oli keelatud ja tabu, kuid

    Ühiskonnaõpetus
    Kordamine eksamiks-
    4
    odt

    Kordamine eksamiks.

    1.4 ­ INIMESTE MITMEKESISED HUVID. LK 20 ­ 23 Huvide mitmekesisus ehk pluralism rikastab ühiskonda. Demokraatia idee kohaselt ei tohi riik inimese individuaalsust alla suruda, vaid vastupidi, peab looma tingimused selle arenguks. Ühiskonda, kus on lubatud mitmed vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid nimetatakse pluralistlikuks ühiskonnaks. Ühiskonna või kogukonna liikmete vaimset ühtekuuluvust nimetatakse rahvuse või riigi identiteediks. Tolerantsus ­ sallivus (nii üksikisikute kui ka inimrühmade eriarvamuste ning käitumis ja suhtumisviiside suhtes). Nulltolerants ­ täisleppimatus (eelmise mõiste, tolerantsuse, vastand!) Demokraatlik poliitika järgib pingete ja vastuolude lahendamisel järgmisi põhimõtteid: · tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides · sõlmitud kokkulepet tunnustavad kõik osapooled · lähtuma peab ühisest hüvest ja enamuse tahtest, unustamata sea

    Ühiskonnaõpetus
    Seadused-eesti riik-riigi õigused
    6
    doc

    Seadused, eesti riik, riigi õigused.

    3) Kodakondsuseta Riiklikud sümbolid Riigi funktsioonid 1) Lipp 1) Kujundada ühtekuuluvustunnet 2) Vapp 2)Korraldada avalikku elu. 3) Hümn.  Pluralism - Mitmekesisus, mitmesuguste ideede, arvamuste, organisatsioonide olemasolu ühiskonnas.  Pluralistlik ühiskond - On ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, kultuurid, omandivormid jne.  Idenditeet - Ühiskonna liikmete vaimne ühtekuuluvustunne.  tolerantsus - Sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumise ja mõtteviisi suhtes.  Nulltolerants - Täisleppimatus, sallimatus.  Kompromiss - Kokkulepe, mis saavutatakse mõlema poole järeleandmiste teel.

    Ühiskond
    Konspekt kontrolltööks
    4
    doc

    Konspekt kontrolltööks

    · Reguleerivad inimestevahelisi suhteid ning korraldavad kooselu; · Aitavad säilitada korda, stabiliseerides niivisi ühiskonda; · On riigi tegutsemise aluseks. 6. Sotsiaalsed normid jagunevad kirjutatud ja kirjutamata normideks. · Kirjutatud on juriidiliselt kirjapandud, mille aluseks on õigusnormid. · Kirjutamata on need mis ei ole kirja pandud. Reeglite rikkumise puhul kannab isik karistust. 7. 1. Riiki samastatakse nagu maa ja ühiskond. Seda sõna kasutatakse igapäevaelus. 2. Riik ­ on sisemiselt korrastatud avalik-õiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Klassikalise rigiõpetuse järgi on riigil kolm põhitunnust: rahvastik, territoorium ja iseseisev avalki võim. 8. Riigil on kolm tunnust territoorium, rahvas ja avaliku võimu organisatsioon · Territoorium on maa-ala, mis allub riigi võimule

    Ühiskonnaõpetus
    Ühiskonna eksami kordamine
    1
    odt

    Ühiskonna eksami kordamine

    Eksamikordamine 2013 1. teema- Ühiskond kui inimeste olemasolu viis 1.Mõisted: §1.1: · Ühiskond- inimeste kooselu vorm. · Majandus- tootmise ning kauplemise moodustatud valdkond. · Kultuur- mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ja tavad. Kultuuri moodustavad rahvakunst, kirjandus, arhitektuur, kujutav kunst, tähtpäevad ja pidustused, viisakusreeglid, muusika jne. · Poliitika- riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus. · Erasektor ehk tulundussektor- ühiskonna osa, mille moodustab eraomanduses olev majandus, kus tegevuse eesmärgiks on tulu saamine. · Eraelu- indiviidi isiklik elukorraldus. · Tulundussektor- majanduse eesmärk saada tulu. · Avalik sektor- inimese igapäevast elu ja toimetulekut puudutav poliitikat (haridus-, eluaseme-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika). · Mittetulundussektor ehk kolmas sektor- mi

    Ühiskond
    Ühiskond - inimeste kooselu vorm
    1
    doc

    Ühiskond - inimeste kooselu vorm

    Integratsioon ­ ühtsus ühes riigis elavate rahvuste vahel(ühtekuuluvustunne, seaduste austamine) Leibkond ­ ühise majapidamisega kooslus. Ülalpeetav ­ laps ja pensionär, puudega tööealine inimene ­ see, kes ise palka ei saa. Tööjõud ­ moodustavad tööealised ja ­võimelised inimesed. Sotsiaalne kihistus ­ peegeldab hierarhiat e. paremusjärjestust. Pluralism ­ huvide mitmekesisus. Pluralistlik ühiskond ­ ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid, sotsiaalsed grupid. Identiteet ­ ühe riigi elanike vaimne ühtekuuluvus (ühine keel, ajalugu, kultuur, põhiväärtused) Tolerantsus ­ sallivus inimeste eriarvamuste ning käitumis ja suhtlemisviiside suhtes. Nulltolerants ­ täisleppimatus. Enamusotsustus ­ huvide demokraatliku arvestamise enimlevinud viis.

    Ühiskonnaõpetus
    9 klassi algmaterjal ühiskonnaks
    4
    doc

    9 klassi algmaterjal ühiskonnaks

    Tegevus, mis on iseloomult sotsiaalne ehk ühiskondlik ja mis pole suunatud kasumi ega teostamisele, kuulub mittetulundussektorisse ehk kodanikuühiskonda. Kodanikuühiskond täidab ka kultuurikanjda rolli. Kodanikuühiskonna alla kuuluvad: korteri ja suvilaühistu, huvialaühendused, spordiklubid, kirikukogudused, taidlus ja kultuuriseltsid, ametiühingud, kutseliidud, õpilas ja noorteorganisatsioonid, pereühendused. Eraelu tähendab indiviidi isiklikku elukorraldust. Kellest ühiskond koosneb?! Saame ise valida, kuidas inimesi grupeerida. Nt! Usklikeks, autoomanikeks, blondiinideks, taimetoitlasteks. Kui tagame saada riigi rahvastiku üldiseloomustust, siis pole juuste värv oluline. Ühiskonateadustes on kindlad põhimõtted: Vanus, sugu, rahvus, rass, elukutse, elukoht, jõukus, haridustase. Rahvastiku struktuuri uurib rahvastikuteadus ehk demograafia. Rahvaarvu muutumist, sündide ja surmade ja rahvastikurände tagajärgi nimetatakse rahvastiku iibeks.

    Ühiskonnaõpetus
    ÜHISKONNAÕPETUS
    64
    pptx

    ÜHISKONNAÕPETUS

    ÜHISKONNAÕPETUS 9.klass Paldiski Gümnaasium Mis on ühiskond? Enne kui hakkame õppima ühiskonda, tuleb aru saada, mis on ühiskond? Ühiskond on inimeste kooselu vorm Ühiskond on korrastatud vorm Ühiskonnas elavad inimesed erinevad jõukuse, maailmavaate ja elulaadi poolest Ühiskond võib olla suur või väike Ühiskond areneb ja toimib pidevalt (valdkonnad, kommunikatsioon, tehnoloogia) Ühiskonnas on olemas kindel struktuur ÜHISKOND + ÕPETUS = ÜHISKONNAÕPETUS Mille poolest erineb ajalugu ühiskonnaõpetusest? Ühiskonnaõpetuse funktsioonid ÕPPIJA jaoks Identiteedi kujundamine

    Ühiskond




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun