Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Riigivõimu institutsioonid (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks muudeti 1937a põhiseadusega Riigikogu kahekojaliseks?
  • Kuidas riigikogu töötab?
  • Kuidas sõltub täidesaatev võim seadusandlikust võimust?
  • Millist rolli täidavad maavalitsus ja maavanem?
  • Millest sõltub valitsuse vahetus ja tagasiastumine?
  • Mille poolest erineb ametnik poliitikust?
  • Millist ül täidab?
  • Milliseid avalike teenuseid pakub KOV?

Lõik failist

Riigivõimu institutsioonid #1 Riigivõimu institutsioonid #2 Riigivõimu institutsioonid #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor LAA Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
docx

Parlament, valitsus, erinevad mõisted

valimistel. Riigikogu juhatus korraldab parlamendi tööd(esimees-Eiki Nestor; I aseesim- E.V.Seeder; IIaseesim.-Jüri Ratas). Riigikogu liikmed moodustavad fraktsioone. Fraktsioone, mille esindajad mood. valitsuse, nim. koalitsiooniks e. Võimuliiduks (Reform, IRL, SDE). Fraktsioone, mille esindajad, valitsuse koosseisu ei kuulu, nim. opositsiooniks e. poliitiliseks vastasrinnaks( Vabaerakond, EKRE, Keskerakond). Komisjonid teostavad oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise kohta ning valm ette seaduseelnõusid. Valitsuse moodustamine ja valitsusmudelid. Kuidas sõltub täidesaatev võim seadusandlikust võimust? Võrdle otsuste tegemist Riigikogus ja valitsuses (mille poolest erinevad?) Põhimõte: Valitsuse loomisel osalevatel parteidel oleks seadusandliku esinduskogu ehk parlamendi enamuse saadikute toetus ja usaldus. Valitsust juhib peaminister ja muid valdkondi (majandus, rahandus) juhivad ministrid. Presidentaalne/parlamentaarne riik.

Ühiskond
thumbnail
4
docx

Ühiskonna kokkuvõte (riigikogu, valitsus, mõisted)

valimistel. Riigikogu juhatus korraldab parlamendi tööd(esimees-Eiki Nestor; I aseesim- E.V.Seeder; IIaseesim.-Jüri Ratas). Riigikogu liikmed moodustavad fraktsioone. Fraktsioone, mille esindajad mood. valitsuse, nim. koalitsiooniks e. Võimuliiduks (Reform, IRL, SDE). Fraktsioone, mille esindajad, valitsuse koosseisu ei kuulu, nim. opositsiooniks e. poliitiliseks vastasrinnaks( Vabaerakond, EKRE, Keskerakond). Komisjonid teostavad oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise kohta ning valm ette seaduseelnõusid. Valitsuse moodustamine ja valitsusmudelid. Kuidas sõltub täidesaatev võim seadusandlikust võimust? Võrdle otsuste tegemist Riigikogus ja valitsuses (mille poolest erinevad?) Põhimõte: Valitsuse loomisel osalevatel parteidel oleks seadusandliku esinduskogu ehk parlamendi enamuse saadikute toetus ja usaldus. Valitsust juhib peaminister ja muid valdkondi (majandus, rahandus) juhivad ministrid. Presidentaalne/parlamentaarne riik.

Ühiskond
thumbnail
16
docx

Võimude lahusus ja tasakaalustatus

VT õpik ja töölehed! 2.1 Võimude lahusus ja tasakaalustatus 1. Mis on võimude lahusus ja milline on selle eesmärk? Võimude lahusus- valitsemisasutuste omavaheline tööjaotus ; on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Eesmärk: püütakse vältida võimutäiuse koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte, sest see look eeldused riigivõimu kontrollimatule kasutamisele ja seega kuritarvitamisele. 2. Millised on horisontaalse lahususe puhul riigivõimu kategooriad? Seaduseandlik võim: parlament Täidesaatev võim: valitsus, riigipea Kohtuvõim:kohtusüsteem 3. Millised asutused esindavad horisontaalse lahususe puhul erinevaid võimuliike Eestis? Nende ülesanded?  Seaduseandlik võim: parlament-algatada, võtta vastu ja menetleda seadusi; riigieelarve kinnitamine  Täidesaatev võim: valitsus, riigipea-viib ellu riigi sise-ja välispoliitikat; suunab ja koordineerib

Ühiskond
thumbnail
20
pdf

Eesti valitsemissüsteemid

Funktsionaalse, organisatsioonilise ja personaalse võimudelahususe iseloomustus. Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses üksteise kõrval tegutsevateks seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks. Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. Funktsionaalne- riigivõimu teostamine on jagatud erinevateks funkts. Riigikogu, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitused. Org. ehk institutsionaalne- riigivõimu jaotamine erinevate riigiorganite vahel. Personaalne- ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde. 2. Mida tähendab võimude tasakaalustatuse printsiip ja kuidas see on täidetud Eestis? Tooge näiteid! Võimude tasakaalustatuse printsiip: idee, et võimuharud oleksid üksteisest sõltuvuse.

Eesti valitsemissüsteem
thumbnail
26
docx

VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS

KOMISJONID, ERIKOMISJONID (RIIGIKOGU NÄIDE) JUHATUS RK liikmete poolt valitud RK tööd korraldav organ Igapäevast tööd juhib spiiker ehk esimees. Teda asendab vajadusel I ja II aseesimees. Ül: a) Juhatada RK istungeid b) Korraldada riigikogu esindamist c) Määrata seaduseelnõule juhtivkomisjon KOMISJON Parlamendi tööorgan, kindla ala valdkonnas (11 komisjoni) Ül: a) Seaduseelnõude ettevalmistamine täiskogus arutamiseks b) Oma valdkonna piires täidesaatva riigivõimu üle kontrolli teostamine ALALISED KOMISJONID keskenduvad ühele valitsemisalale, on kogu aeg olemas ERIKOMISJONID erakorraliste ja oluliste probleemide uurimiseks loodud ajutine komisjon. Selle näiteid EV RK’s : -Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon -Korruptsioonivastane erikomisjon -Riigieelarve kontrolli erikomisjon 8. PARL AMENDI ERAKONDLIK JAOTUS – FRAKTSIOONID, KOALITSIOON JA OPOSITSIOON (RIIGIKOGU NÄIDE)

Avalik haldus
thumbnail
19
doc

Kordamisküsmised - Eesti valitsemissüsteem

üksteise kõrval tegutsevateks seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks. Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, föderaalriikide puhul föderatsiooni subjektide ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. 2. Funktsionaalse, organisatsioonilise ja personaalse võimudelahususe iseloomustus. Funktsionaalne - riigivõimu teostamine on jagatud erinevateks funkts. Riigikogu, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitused. Org. ehk inst. - riigivõimu jaotamine erinevate riigiorganite vahel. Personaalne - ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde. 3. Mida tähendab võimude tasakaalustatuse printsiip ja kuidas see on täidetud Eestis? Tooge näiteid! võimude tasakaalustatuse printsiip: idee, et võimuharud oleksid üksteisest sõltuvuses

Eesti valitsemissüsteem
thumbnail
8
doc

Ühiskonna õpetus: Eesti ja valitsus

Vähemusvalitsus on valitsus, mis on moodustatud erakondadest, kes ei ole parlamendis enamuses. Parlamendi enamuse toetuse olulisus: Valitsus saab kesta ja normaalselt toimida, kui tal on parlamendis enamuse toetus. 12. Bürokraatia - ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus. Bürokraatia tunnused: Bürokraatia ehk ametnikkond on kujunenud koos tööstusühiskonna ja heaoluriigiga. Ametnikkond tegelebki riigivõimu otsuste igapäevase täideviimise ehk avaliku haldusega. Bürokraatia võimu tugevdab ka selle arvukus. Bürokraatia peamine ülesanne- poliitika elluviimine. Veel on oluline ametnikkonna taastoomine, arendamine ja inimressursi juhtimine. Avalik haldus- poliitiliste otsuste igapäevane ja plaanipärane täideviimine riigi- ning omavalitsusinstitutsioonide poolt. Avalik teenus- on avalike ülesannete täitmisel üldistes huvides osutatav teenus, mis on

Ühiskond
thumbnail
30
doc

Demokraatliku ühiskonna valitsemine, kodanikuosalus

riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus) Riigi funktsioonid: Riigivõim (riigi funktsioonid) on jaotatud kolmeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte. Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaksmääratud ülesandeid ja moodustavad riigivõimu toimemehhanismi. Modernset riiki iseloomustab riigiorganite paljusus. Neid võib liigitada mitmeti: funktsioonide järgi võib eristada seadusandlikke, täidesaatvaid ja kohtuorganeid; asendi järgi riigiorganisatsioonilises ülesehituses kesk- ja kohalikke ning kõrgema ja madalama astme organeid; tegutsemisviisi järgi ainuisikulisi ja kollegiaalseid; tähtsuse järgi esmaseid ja sekundaarseid ning iseseisvaid ja sõltuvaid organeid; püsivuse järgi normaalseid ja erakorralisi jt.

Ühiskond




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun