Riigivõimu institutsioonid (0)

1. Riigivõimu institutsioonide ülesanded

• Riigikogu- seaduste väljatöötamine ja otsuste vastuvõtmine
  
• Vabariigi valitsus-seaduste elluviimine
  
• Kohtud-õiguse mõistmine
  
• Omavalitsused -korraldada sotsiaalabi ja –teenuseid, noorsootööd, vanurite hoolekannet, heakorda jne
  

2. Parlamendi moodustamise tsensuslik printsiip-Õiguse kuuluda ülemkotta annab ametikoht . Ülemkojal on parlamendis nõuandev ja kinnitav roll
Parlamendi moodustamise territoriaalne printsiip-Suure territooriumiga föderatiivriikides esindab ülemkoda piirkondlikke huve. Ülemkoja saadikud valitakse kas piirkonna elanike poolt või määratakse omavalitsuse otsusega.
3.Miks muudeti 1937.a põhiseadusega Riigikogu kahekojaliseks?- Sest alamkoda pidi esindama rahva meeleolusid ja ülemkoda pidi peegeldama riigimehe tarkust
4.Riigikogu valimised ja koosseis. Kuidas riigikogu töötab?

• Riigikogu juhatus-korralab parlamendi tööd. Sinna kuuluvad: esimees-Nestor; l aseesimees-Jüri Ratas; ll aseesimees-Seeder
  
• Fraktsioonid-Riigikogusse valitud erakonna liikmed ühinevad fraktsioonidesse. Fraktsioonide kaudu viivad erakonnad ellu oma poliitilist programmi.
  
• Komisjon - koosneb Riigikogus registreeritud fraktsioonide esindajatest. Komisjon valmistab ette seaduseelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks
  
• Opositsioon -poliitiline vastasrinne (Keskerakord, EKRE , Vabaerakond)
  
• Koalitsioon-võimuliit( Reformierakond , Sotsiaaldemokraadid, IRL)
  

5.Valitsuse moodustamine ja valitsuse mudelid
Valitsuse moodustamine-

• Parlamentaarne riik- president nimetab uue valitsuskabineti, mis kinnitatakse senati poolt; valitsuse liikmed vastutavad presidendi ees; president võib valitsuse liikmeid tagandada
  
• Presidentaalne riik- valitsus moodustatakse erakondade läbirääkimisel; president teeb ettepaneku võitnud erakonna liidrile valitsuse moodustamiseks; president nimetab valitsuse ametisse
  

Valitsuse mudelid-

• Enamusvalitsus-kahe või rohkema partei võimuliit, millele kokku kuulub enamik parlamendi saadikukohti
  
• Vähemusvalitsus-valitsuse moodustanud partei(de)l puudub enamus parlamendist
  

Kuidas sõltub täidesaatev võim seadusandlikust võimust?-Parlamentaarses riigis täidesaatev võim sõltub parlamendi valimistest
Otsuste tegemine Riigikogus ja valitsuses

• Riigikogus-võetakse vastu seadusi häälte enamusega
  
• Valitsuses-otsused sünnivad koalitsioonis
  

6.Millist rolli täidavad maavalitsus ja maavanem ?

• Maavalitsus- teostab järelvalvet omavalitsuste otsuste üle
  
• Maavanem- esindab maakonnas riigi huve, hoolitseb maakonna tasakaalustatud arengu eest ning omavalitsustega koostöö korraldamise eest
  

7.Millest sõltub valitsuse vahetus ja tagasiastumine?-Valitsus vahetub parlamendi valimistega; kui avaldatakse umbusaldust;kui peaminister sureb
8.Avalik haldus-valitsuse poliitika igapäevane täideviimine
Avalik teenistus -töötamine riigi ametiasutu ametiasutustes, KOV-is või rahvusvahelises organisatsioonis.
Mille poolest erineb ametnik poliitikust?- Poliitik juhib koostööd vastavad valdkonnas, aga ametnik on oma ala professionaal
Kes teostavad kontrolli ametnike üle?- Kõigepealt vastava ametiasutuse juhtkond , lisaks teostab riik ametiasutuste üle majanduslikku, poliitilist ja õigusliku järelvalvet.
9. Bürokraatia- paberimajandus

• Kasulikkus- Ilma ametkondlikult korraldatud asjaajamiseta ei toimi ükski riik
  
• Ohud- Kui igast ametniku väiksemastki sammust jääb jälg, muutub ametnik ettevaatlikuks ja püüab otsustamist vältida. Tekivad pikad kooskõlastusringid, paberitöö maht kasvab ja seetõttu kasvab ka ametnike arv ja nõrgeneb järelvalve nende üle.
  

10. Eesti kohtusüsteem- Kolmeastmeline:
I aste- Maa- ja halduskohus
II aste- Ringkonnakohus
III aste- Riigikohus (esimees: Priit Pikamäe)
Põhiseaduslik järelvalve- Riigikohtu ül. on jälgida, et täidetaks põhiseadust. Arutab järgmisi juhtusid:

• I Kui alama astme kohus on jõudnud kohtuasja arutamisel järeldusele, et seadus või mõni muu õigusakt on põhiseadusega vastuolus ;
  
• II Kui õiguskantsler on vaidlustanud mingi õigusakti põhiseadusele vastavuse ning akti vastuvõtja pole seda õiguskantsleri ettepanekule vaatamata muutnud;
  
• III Kui president on jätnud teist korda välja kuulutamata Riigikogus vastuvõetud seaduse ja pöördunud Riigikohtusse, kontrollimaks, kas see on vastavuses põhiseadusega
  

11.Millist ül. täidab?
Prokuratuur - Juhib kohtueelset kriminaalmenetlust ja esitab kohtus riikliku süüdistuse.
Ombudsman - Kaitseb inimeste või inimeste gruppide õigusi suhtes riigiasutuse, KOV-e ja teiste avalikke ülesandeid täitvate inimeste ja asutustega.
Õiguskantsler- Teostab õigusjärelvalvet õigusaktide üle.
12. Omavalitsustasandid-

• I Ühetasandiline omavalitsussüsteem- KOV-ed sõltuvad vahetult keskvalitsusest või piirkondlikust riigihaldusüksusest. Roll kohaliku tasandi valitsemises suurem. Esineb unitaarriigis, nt. Eesti.
  
• II Mitmetasandiline omavalitsussüsteem- Suurem ehk piirkondlik omavalitsus (maakond, liidumaa jm.) jaguneb väiksemateks omavalitsuslikeks haldusüksusteks(linn, vald jm.). Keskvalitsuse roll kohaliku elu suunamisel on väike. Esineb föderatsioonis, nt. Rootsi.
  

13. Kultuuriomavalitsus- kultuuriautonoomia -Vähemusrahvustele antud luba luua organisatsioone, seltse, koole , et edendada oma rahvuskultuuri
14. Milliseid avalike teenuseid pakub KOV? Noorsootöö, teede ja tänavate korrashoid , elamu- ja kommunaalmajandus, kanalisatsioon , ühistransport, haridus .
KOV tuluallikad - Osa üksikisiku tulumaksust, maamaks , riigi toetus, kohalikud maksud , laenud, trahvid , riigilõivud.
15. Kodakondsus - inimese õiguslik suhe riigiga (kaasnevad õigused ja kohustused)
Kodanik- inimene, kellel on mingi riigi kodakondsus.
Kodakondsuse omandamise viisid: 1) Sünnijärgselt 2)naturalisatsiooni korras 3) Eriliste teenete eest riigi ees
Mittekodanik- riigis alaliselt elav isik, kes omab mõne teise riigi kodakondsust või on hoopis kodakondsuseta.
Naturalisatsiooni tingimused: 1) Vähemalt 15- aastane 2) Pikaajaline elamisluba (vähemalt 8 aa. ning 5 aa. neist püsivad) 3) Eesti keele eksam 4) Legaalne püsiv sissetulek 5) Lojaalne Eesti riigile
Kodanikuõigused EV-s:
I Hääletada Riigikogu ja KOV valimistel ning rahvahääletustel
II Kuuluda erakondadesse
III Kandideerida EV presidendiks (peab olema vähemalt 40-aa.)
IV Kandideerida Riigikokku (peab olema vähemalt 21-aa.)
V Ühtki eestlast ei tohi riigist välja saata ega takistada Eestisse astumast
VI Õigus töötada riigiasutustes ja KOV-es.
16. Neljas võim- meedia
Meediakraatia - Ideaalne demokraatlik olukord, kus meedia kajastab poliitikat kriitiliselt, toetavalt, neutraalselt või mingil muul moel. Poliitika järgib meediat.
Meedia vastutus- Indiviidi ja massimeedia vahelisi suhteid on reguleeritud seadustega. Kui massiteabekanal on rikkunud kellegi õigusi ja huve, võib süüdlaseks tunnistada:
1) Väljaandja 2) Vastutava toimetaja 3) Kaebuse põhjustanud artikli autori 4) Informatsiooniallikad
Kollane ajakirjandus - Ajakirjanduse tüüp, mis vahendab  uudiseid, mille allikad pole piisavalt usaldusväärsed või piisavad ning mille eesmärk on huvitavate pealkirjadega köita tarbijate tähelepanu, et võimalikult hästi end müüa.
17.Mil moel kehtib võimude lahususe printsiip kohaliku omavalitsuse tasandil?- Volikogu võtab vastu otsused ja vallavalitsus või linnavalitsus viib need ellu